Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52021BP0106

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon 2022. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2020/2265(BUI))

ELT C 494, 8.12.2021, p. 207–216 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 494/207

P9_TA(2021)0106

2022. aasta eelarvemenetluse suunised – III jagu

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon 2022. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2020/2265(BUI))

(2021/C 494/25)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 314,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (1) (edaspidi „finantsmäärus“),

—

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (2) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), ning sellega seoses Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioone (3) ja asjakohaseid ühepoolseid deklaratsioone (4),

—

võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (5),

—

võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053 (mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom) (6),

—

võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (8),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet (9) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi,

—

võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 8. oktoobri 2018. aasta eriaruannet globaalse soojenemise kohta 1,5 oC võrra,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

—

võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldusi „Demograafilised väljakutsed – edasine tegevus“,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“, mis jõustus 1. jaanuaril 2016. aastal,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni selle kohta (10),

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (11),

—

võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2021. aasta järeldusi 2022. aasta eelarve suuniste kohta,

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis (12),

—

võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2020. aasta teatist riigiabi ajutise raamistiku kohta majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis (C(2020)1863),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta,

—

võttes arvesse väliskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kirju,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0046/2021),

Tagasi rööbastele: 2022. aasta eelarve, mida kasutatakse COVID-19 kriisist taastumiseks

1.

 on veendunud, et võttes arvesse erilist ebakindlust, mis on seotud majanduslike väljavaadetega, mille kohaselt ei eeldata 2022. aastal majanduse taastumist pandeemiaeelsele tasemele, ja tungivat vajadust COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikust, sotsiaalsest ja tööhõivealasest kahjust kiiresti, õiglaselt ja kaasavalt taastuda, peaks liidu 2022. aasta eelarvel olema veelgi kesksem roll kodanike elule positiivse ja käegakatsutava mõju tagamisel ning Euroopa majanduse elavdamise, kestlike investeeringute võimendamise ja kogu liidus töökohtade säilitamise ja kvaliteetsete töökohtade loomise toetamisel, samuti kliimamuutuste ja digiüleminekuga seotud väljakutsetega toimetulekul ning liidu 2030. aastaks seatud ulatuslikumate kliimaeesmärkide täitmisel, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning majanduslike, sotsiaalsete, territoriaalsete, haridusalaste, põlvkondadevaheliste ja sooliste erinevuste vähendamise soodustamisel;

2.

 kavatseb seetõttu koostada tulevikku suunatud eelarve, mida kasutatakse majanduse taastamiseks ning mis võimaldab liidul suurendada investeeringuid ning võidelda töötuse vastu, soodustada digi- ja rohepööret, keskenduda tugevale Euroopa terviseliidule, edendada kaasavat majanduse taastamist, milles keskendutakse noorele põlvkonnale, ning tagada ELi kodanikele turvalise ja jõuka keskkonna; on seisukohal, et need prioriteedid on olulised, et kooskõlas Pariisi kokkuleppega toetada taastumist ja luua alus vastupanuvõimelisemale liidule;

Elujõuline majandus, mis võimaldab suurendada investeeringuid ja võidelda töötuse vastu

3.

 tuletab meelde, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad Euroopa majanduse selgroo, kusjuures peaaegu 99 % kõigist liikmesriikide ettevõtjatest on VKEd, ning nendega on seotud umbes kaks kolmandikku kõikidest pakutavatest töökohtadest; rõhutab VKEde märkimisväärset panust töökohtade loomisse, majanduskasvu ja stabiilsusesse; tunneb muret kriisi tõsiste ja pikaajaliste tagajärgede pärast VKEdele ning kavatseb tagada neile ELi eri programmide raames piisavad rahalised vahendid;

4.

 rõhutab sellega seoses, kui oluline on piisavalt rahastatud ühtse turu programm, et suurendada konkurentsivõimet, edendada ettevõtlust, parandada turulepääsu ja toetada tulemuslikult väikeettevõtjaid, muu hulgas digi- ja ettevõtlusoskuste arendamise abil; toonitab lisaks programmi „InvestEU“ potentsiaali kestlike, innovatiivsete ja sotsiaalsete investeeringute võimendamisel, aga ka kriisist negatiivselt mõjutatud VKEdele kapitalitoetuse andmisel; tunnistab tungivat vajadust luua VKEde jaoks soodne ettevõtluskeskkond ning toetada VKEde klastreid ja võrgustikke, samuti vähendada äriühingute halduskoormust; rõhutab eelkõige vajadust toetada ELi tasandi algatusi, mille eesmärk on hõlbustada uute idufirmade loomist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et edendada innovatsiooni, töökohtade loomist ja noorte ettevõtlust;

5.

 rõhutab, et jätkuvalt tuleb massiliselt suurendada investeeringute tegemist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, et EL saaks olla Euroopa rohelise kokkuleppe ja digiüleminekuga seotud eesmärkide saavutamisel eestvedaja rollis; rõhutab sellega seoses programmi „Euroopa horisont“ erilisi saavutusi, sealhulgas Euroopa Teadusnõukogu tegevust; on seisukohal, et VKEdele, idufirmadele ja ülikoolidele tuleb teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelemiseks pakkuda piisavat ja kohandatud toetust, et nad saaksid kõnealustes ülisuurtes väljakutsetes aktiivselt osaleda; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on edendada akadeemiliste ringkondade ja tööstuse koostööd; rõhutab, et COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud, kui olulised on Euroopa ravimi- ja vaktsiinialased teadusuuringud, et suurendada ELi vastupanuvõimet tervisekriisi korral;

6.

 rõhutab, et liidu reageerimist COVID-19 pandeemia väljakutsetele peavad võimaldama kiired ja sihipärased eelarveotsused; nõuab sellega seoses, et ootamatult suures summas kulukohustustest vabastatud teadusassigneeringud tehtaks täielikus kooskõlas finantsmääruse artikli 15 lõikega 3 programmi „Euroopa horisont“ raames täies ulatuses uuesti kättesaadavaks, sest see oleks üks põhivahend, mille abil neutraliseerida viiruse uusi variante, ennetades samal ajal tulevasi ohtusid, mis on vajalik rahvatervise huvides ja inimelude päästmiseks; rõhutab, et sellisel määral kulukohustustest vabastamist ei osatud ette näha ja seetõttu ei lisatud seda ka mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppesse;

7.

 rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika keskset rolli liidu peamise investeerimispoliitikana ning kestliku ja kaasava taastumise ühe nurgakivina ning juhib tähelepanu selle ainulaadsele Euroopa lisaväärtusele ja panusele ELi ning selle liikmesriikide ja piirkondade üldisesse harmoonilisse arengusse; rõhutab eelkõige selle potentsiaali ergutada majanduskasvu ja luua rohkem kvaliteetseid töökohti, mis on taastumisprotsessis keskse tähtsusega; rõhutab selle keskset rolli ELi strateegiliste eesmärkide (näiteks majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning lähenemine liikmesriikide vahel ja nende sees, õiglane üleminek, kvaliteetne tööhõive, konkurentsivõimeline, sotsiaalne, roheline ja ringmajandus ning innovatsioon) saavutamisel ning õiglase, kaasava ja kestliku liidu eestvedajana;

8.

 juhib tähelepanu asjaolule, et praeguse kriisi ajal ühtsel turul riigiabi eeskirjade suhtes tehtud erandi pikendamisel on pikaajaline mõju liikmesriikidele, kelle avaliku sektori vahendid ja fiskaalvõimekus on piiratud; rõhutab, et ELi eelarvel on keskne roll selle tagamisel, et liikmesriigid ja EL teeksid tihedat koostööd pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks, otsides samas konkreetseid lahendusi, et säilitada ühtsel turul võrdsed võimalused ning tugevdada ELi piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

9.

 rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühine kalanduspoliitika (ÜKP) on Euroopa integratsiooni alustalad, mille eesmärk on tagada eurooplastele ohutute, taskukohaste ja kvaliteetsete toiduainete tarnimine ning toidualane sõltumatus, põllumajandusturgude nõuetekohane toimimine, maapiirkondade kestlik areng ja põllumajandustootjate põlvkondade vahetumine; tuletab meelde, et nendel poliitikavaldkondadel on keskne roll põllumajandustootjate ja kalurite stabiilse ja vastuvõetava sissetuleku tagamisel, eriti praeguses raskes olukorras; palub pöörata erilist tähelepanu väikesemahulisele põllumajandusele, noortele põllumajandustootjatele ja väikestele kalandusettevõtetele ning Euroopa kodanike jaoks stabiilse ja turvalise toidutarneahela säilitamisele; juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 puhang ja muud kriisid on tabanud rängalt paljusid põllumajandussektoreid, ning toetab vajaduse korral turutoetusmeetmete võtmiseks asjakohaste eelarveridade vahendite sihipärast suurendamist; tuletab meelde, et kõnealuste väljakutsetega tuleb tegeleda, valmistudes samal ajal ühise põllumajanduspoliitika reformiks, millel peaks olema otsustavam roll Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel;

10.

 rõhutab vajadust elavdada eelkõige turismisektorit, eriti majutussektorit, mille tegevus on COVID-19 pandeemia tõttu eriti tõsiselt kokku tõmbunud, mõjudes laastavalt just nendele piirkondadele, mis on turismist ülimalt sõltuvad; rõhutab, et turismisektor on liidu majanduse oluline tugisammas ja annab tööd märkimisväärsele osale liidu tööjõust, eriti VKEdes ja pereettevõtetes; loodab, et asjakohased ELi programmid, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu, regionaalpoliitika ning programmid „digitaalne Euroopa“ ja „InvestEU“, aitavad otsustavalt kaasa sektori pikaajalisele konkurentsivõimele ja kestlikkusele ning et selleks vajalikud vahendid tehakse ELi eelarve kaudu kättesaadavaks 2022. aastal; väljendab veel kord pettumust selle üle, et Euroopa Parlamendi nõudmist luua sihtotstarbeline turismialane ELi programm ei täidetud;

11.

 rõhutab vajadust Euroopa tervikliku kosmosestrateegia järele ja tunnustab liidu kosmoseprogrammi lisaväärtust; rõhutab eelkõige, et liit peab edendama innovatiivse ja konkurentsivõimelise kosmosetaristu sektori (kosmose rasketööstus) ja kosmoseteenuste sektori (kosmoseandmetel põhinevad rakendused) arendamist; juhib tähelepanu Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (EUSPA) olulisele rollile ning vajadusele tagada sellele vajalikul tasemel rahastamine ja personal;

Digi- ja rohepöörde katsumusega toimetulek

12.

 rõhutab COVID-19 kriisi tõttu veelgi pakilisemaks muutunud tungivat vajadust kaotada digilõhe, eelkõige viies lõpule Euroopa haridusruumi loomise ja rakendades digiõppe tegevuskava, et saavutada digioskustega seotud eesmärgid, ja edendades kaasavat õpet, ning kiirendada Euroopa digipööret; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada piisav rahastamine ja koostoime ELi programmide vahel, et luua tingimused, mis soodustavad murrangulise tehnoloogia ja innovatsiooni kiiremat omaksvõttu turul, ning võimaldada Euroopa majandusel ja avalikul sektoril olla digiüleminekus esirinnas; on seisukohal, et programm „Digitaalne Euroopa“ on hädavajalik, et parandada Euroopa konkurentsivõimet üleilmses digimajanduses ja saavutada tehnoloogiline suveräänsus; loodab, et selle programmiga hoogustatakse investeeringute tegemist ELi kõrgjõudlusega andmetöötlusse, eetilisse tehisintellekti, 5G-tehnoloogiasse ja küberturvalisusesse ning täiustatud digioskuste edendamist kogu majanduses ja ühiskonnas; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles järgima kriteeriume, mille kohaselt tuleks vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest eraldada digiüleminekule;

13.

 rõhutab, et ELi eelarvel on keskse tähtsusega roll selle tagamisel, et Euroopa roheline kokkulepe, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse strateegia, oleks edukas ning rakendataks põhimõtet „ära tekita kahju“, hoogustades liikmesriikide koroonaviiruse kriisi järgset majanduslikku ja sotsiaalset taastumist, muutes roheväljakutsed investeeringuteks ja struktuurireformide võimalusteks ning hõlbustades õiglast üleminekut kestlikumale, kaasavamale ja vastupanuvõimelisemale majandusele; tuletab meelde, et kõnealune üleminek nõuab märkimisväärseid struktuurimuutusi ning et mitte kõik liikmesriigid, piirkonnad ja linnad ei alusta üleminekut samalt tasemelt ega ole samaväärselt võimelised sellega tegelema; rõhutab eelkõige vajadust tagada, et uut majanduskasvu strateegiat toetataks piisavate vahenditega, sealhulgas taastefondide ja õiglase ülemineku mehhanismiga, et võimaldada liidul täita oma lubadused, tagades samal ajal, et kedagi ei jäeta kõrvale, ning kavatseb tähelepanelikult jälgida selle strateegia rakendamist 2022. aasta eelarves; rõhutab sellega seoses, et investeerimine energiatõhususse, ringmajandusse, kestlikku ja taskukohasesse arukasse liikuvusse ning ajakohasesse ja vastupidavasse ELi taristusse on konkurentsivõime taastamise, ELi kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamise ja ELi strateegilise autonoomia suurendamise ning kestliku tööstuse edendamise peamised tegurid; tunnistab lisaks Euroopa ühendamise rahastu olulist rolli liidu ja kõigi selle piirkondade, sealhulgas äärepoolseimate, saare- ja hõredalt asustatud piirkondade omavahelisel ühendamisel transpordi-, digi- ja energiasektoris;

14.

 rõhutab, kui tähtis on toetada kliimameetmeid ja keskkonnakaitset, nähes ELi eelarves asjakohastele programmidele ja vahenditele, eelkõige programmile LIFE, ette lisavahendid; rõhutab lisaks, et kliimaküsimuste peavoolustamise vaimus tuleks kõigis poliitikavaldkondades teha suuremaid jõupingutusi, et saavutada kliimameetmetega seotud kulude üldeesmärk, mille kohaselt peavad need kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse jooksul moodustama vähemalt 30 % liidu kogueelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest; rõhutab lisaks, et pidevat tööd tuleb teha ka selleks, et mitmeaastase finantsraamistiku alusel igal aastal tehtavatest kulutustest nähtaks 2024. aastal 7,5 % ja alates 2026. aastast 10 % ette bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks; nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks täielikult selliste kulude rakendamise ja jälgimise töökindlamate, läbipaistvamate ja terviklikumate meetodite väljatöötamisse, ning ootab komisjoni ja nõukoguga korraldatavaid iga-aastaseid konsultatsioone, mis on ette nähtud institutsioonidevahelises kokkuleppes;

15.

 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisavad rahalised vahendid selleks, et rakendada ELi kemikaalide strateegiat kestlikkuse tagamiseks, sealhulgas edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni ohututele ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalidele, materjalidele ja toodetele üleminekuks ning tagades Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) piisavad ja kestlikud ressursid, ning et rakendada ka ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, milles lähtutakse mürgivabast materjalitsüklist, ja koostatavat saastevaba õhu, vee ja pinnase tegevuskava;

Tugev Euroopa terviseliit

16.

 kinnitab programmi „EL tervise heaks“ tähtsust ja potentsiaali, kuna sellest sai uue mitmeaastase finantsraamistiku raames suurim terviseprogramm, mida ELi eelarvest eales rahastatud on; loodab, et tugevdatakse sünergiat kõigi ELi tervishoiusüsteemide suutlikkust ning kriisideks valmisoleku ja nende ennetamisvõime suurendamist käsitlevate ELi programmide ning nende programmide vahel, mis annavad tervishoiusektorisse lisainvesteeringuid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), programm „Euroopa horisont“ ja programm „Digitaalse Euroopa“; on seisukohal, et reservide varumine liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU) ja programmi „EL tervise heaks“ kaudu peaks jääma ELi eelarve prioriteediks; rõhutab ELi kodanikukaitse mehhanismi tähtsust selle tagamisel, et EL oleks paremini valmis ja võimeline reageerima igat liiki loodusõnnetustele, pandeemiatele ja hädaolukordadele;

17.

 tuletab meelde, et COVID-19 kriis on seadnud liikmesriikide tervishoiusüsteemid enneolematu surve alla ning toonud esile puudujäägid liidu vaktsiinide ja muude oluliste meditsiinitoodete tootmisvõimsuses; rõhutab seetõttu, et liit vajab solidaarsust ja kollektiivset vastutust, mis väljendub suuremas ELi tervishoiualases pädevuses ja konkreetsemates sammudes tugevama Euroopa terviseliidu suunas; rõhutab, et tervishoiutaristusse ja -oskustesse on vaja teha suuremaid investeeringuid, sest praegune kriis on paljastanud nende nappuse, ning seda, et varasem alainvesteerimine tuleb tasa teha; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni teatise üle HERA Incubatori kohta (COM(2021)0078) – tegemist on vahendiga, mis võimaldab paremini avastada COVID-19 variante, kohandada vaktsiine, parandada kliiniliste katsete tõhusust, kiirendada regulatiivset heakskiitmist ja suurendada vaktsiinide tootmist; juhib tähelepanu sellele, et suur osa tootmisvõimsusest asub väljaspool liitu, mis raskendab vajaduse korral ravimite tarnimist ja kujutab endast takistust, mis tuleb Euroopa terviseliidu loomisel kõrvaldada; rõhutab, kui oluline on tagada piisavad vahendid, et aidata suurendada liikmesriikides vaktsiinide, antidootide ja muude oluliste ravimite tootmisvõimsust ning muuta võimalikuks see, et ELi 2022. aasta eelarvega saab hädaolukordadele kiiresti reageerida;

18.

 peab väga kahetsusväärseks, et 2020. aastal diagnoositi ELis vähktõbi 2,7 miljonil inimesel ja ligikaudu 1,3 miljonit inimest kaotas sellele elu; tervitab Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, mis on tugevama Euroopa terviseliidu oluline tugisammas; tunnistab, et kava järgi on vähktõve ennetamiseks, raviks ja hoolduseks vaja tugevamat liidu käsitust, mis tagab ka täitmise; nõuab, et 2022. aastal eraldataks asjaomastele ELi programmidele, nimelt programmile „EL tervise heaks“, programmi „Euroopa horisont“ II samba tervishoiu teemavaldkonnale ja programmile „Digitaalne Euroopa“, piisavalt eelarvevahendeid, et rahastada liidu vähktõvevastase võitluse raames uusi tehnoloogiaid, teadusuuringuid ja innovatsiooni;

19.

 juhib eelkõige tähelepanu Euroopa Ravimiameti (EMA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kriitilise tähtsusega rollile käimasolevas COVID-19 pandeemia vastases võitluses; nõuab 2022. aasta eelarves piisavat rahastamist, et need keskse tähtsusega asutused saaksid oma tööd jätkata; ootab ettepanekut luua Euroopa tervisevaldkonna hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise amet (HERA), et tagada tulevaste tervisekriiside korral liidu tulemuslik ja koordineeritud valmisolek ning reageerimissuutlikkus; tuletab meelde vajadust eraldada HERA-le uusi vahendeid, et see ei avaldaks kahjulikku mõju olemasolevatele programmidele, poliitikale ja asutustele, ning tagada tulemuslik koostoime EMA ja ECDCga;

Kaasav taastumine, keskendudes noorele põlvkonnale

20.

 rõhutab, et nii nagu 2008. aasta finantskriisi järel, tabavad COVID-19 kriisi tagajärjed taas eriti rängalt just noori, suurendades noorte tööpuudust ning avaldades negatiivset mõju haridusele ja vaimsele tervisele, eriti tööturule sisenejatele; rõhutab seetõttu, et kõiki rahastamisvõimalusi tuleb põhjalikult uurida, et parandada edukalt tööturule kaasamist, eelkõige kutseõppe, sotsiaalse kaasatuse, töötingimuste ja sotsiaalkaitse parandamise meetmete kaudu, sealhulgas puuetega inimeste puhul, ning noorte pere- ja eluväljavaateid, võttes arvesse töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi;

21.

 rõhutab, et ilma struktuurse noore põlvkonna strateegiata ei suuda liit leida kestlikku viisi oma majanduse taastamiseks; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et äärmiselt oluline on suurendada rahalisi vahendeid sellistele liidu programmidele nagu „Erasmus+“, mille edu kogu liidus hariduse, koolituse ja töövõimaluste laiendamisel on vaieldamatu; rõhutab, et programm „Erasmus+“ on liidu juhtprogramm, mis on liidu kodanike seas laialdaselt tuntud ja andnud käegakatsutavaid tulemusi; rõhutab selle programmi potentsiaali tipptaseme edendamisel ning noorte juurdepääsu tagamisel innovatsioonile ja ettevõtlusele, kuna see pakub kaasaval viisil suunamist ja haridust, ning vajadust koolitus- ja liikuvusmeetmete järele täiskasvanuhariduses; taunib COVID-19 kriisi negatiivset mõju programmile „Erasmus+“, mille tulemusena on märkimisväärselt vähenenud nende osalejate arv, kes sellest programmist kasu saavad; rõhutab sellega seoses 2022. aasta eelarve tähtsust kasutamata jäänud võimaluste korvamisel; kutsub komisjoni üles edendama veelgi Euroopa kodanikuõpetust ja kodanikuaktiivsust; kordab oma üleskutset liikmesriikidele eraldada vähemalt 10 % oma taaste- ja vastupidavuskavade vahenditest kvaliteetsele ja kaasavale haridusele;

22.

 rõhutab, et tuleb leida kestlikud ja pikaajalised lahendused, et edukalt võidelda struktuursete demograafiliste probleemidega ning leevendada ajude äravoolu ELi maapiirkondadest, saartelt, ääre- ja vähem arenenud aladelt ja piirkondadest; rõhutab, et rahvastikukaoga ja väheneva sündide arvuga piirkondade elavdamiseks on vaja rahalisi vahendeid, et investeerida sotsiaal- ja demograafiapoliitikasse, mis toetab peresid ja pakub Euroopa vananevale elanikkonnale seoses juurdepääsuga tervishoiule, liikuvusele ja avalikele teenustele piisavat tuge; rõhutab vajadust luua asjakohased struktuurid, et uurida suundumusi ja pakkuda välja meetmeid demograafiliste muutustega asjakohaselt tegelemiseks, lisades näiteks tulevikus struktuurifondide vahendite eraldamise metoodikasse erikriteeriumid;

23.

 toob esile, et COVID-19 kriisi tagajärgedel on naistele ebaproportsionaalne mõju; rõhutab, kui oluline on rakendada sooteadlikku eelarvestamist, et naised ja mehed saaksid avaliku sektori kulutustest võrdselt kasu; kutsub sellega seoses komisjoni üles kiirendama tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga mõjusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika kasutuselevõtmist asjakohaste sooliselt tasakaalustatud kulutuste mõõtmiseks, nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes, et näidata 2022. aasta eelarve huvides käegakatsutavaid tulemusi ja laiendada seda metoodikat kõigile mitmeaastase finantsraamistiku programmidele; nõuab ka ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia kiiret rakendamist; rõhutab murettekitavat ja kasvavat vastuseisu soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele ning kõigi ELi vahendite kasutuselevõtmise tähtsust selle olukorra vastu võitlemisel; nõuab lisavahendeid, et toetada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitset, edendamist ja üldist kättesaadavust ning toetada naissoost inimõiguste kaitsjaid;

24.

 rõhutab, et majanduse taasteprotsessis ei tohi kedagi kõrvale jätta ning et liit ja liikmesriigid peavad seetõttu tegelema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohuga; rõhutab, et liidu 2022. aasta eelarve ja Euroopa Liidu taasterahastu peaksid aitama rakendada ÜRO kestliku arengu eesmärke ja viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammast, toetades elukestvat õpet, tugevdades sotsiaaldialoogi ja tagades kõigile juurdepääsu elutähtsatele teenustele, nagu tervishoid, liikuvus, piisav toitumine ja korralik eluase; rõhutab sellega seoses ESF+ lisaväärtust ja on veendunud, et noortegarantii ja tulevase lastegarantii rakendamiseks tuleks eelarve jagatud täitmise raames eraldada piisavalt rahalisi vahendeid; väljendab heameelt selle üle, et järgmisel sotsiaaltippkohtumisel Portos keskendutakse Euroopa sotsiaalsele mõõtmele;

25.

 rõhutab, et kultuuri- ja loomesektor ning kultuuriturism on ELi praeguse kriisi koormuse kandmisel ühed peamised ohvrid ja jäävad selleks ka edaspidi; nõuab nendele sektoritele lisameetmeid ja seonduvate ELi programmide, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ lisarahastamist; väljendab heameelt loomingulise ja valdkondadevahelise uue „Euroopa Bauhausi“ algatuse üle;

Euroopa kodanikele turvalise ja jõuka keskkonna tagamine

26.

 on seisukohal, et majanduskasv ja jõukus, sisejulgeolek, ELi välispiiride kaitse, põhiõigused, Schengeni ala nõuetekohane toimimine ja liikumisvabadus ELis on omavahel lahutamatult seotud ja toetavad üksteist; rõhutab, et Schengeni ala edasine integreerimine, mis põhineb eksperthinnangutel, annaks liidu välispiiril asuvatele liikmesriikidele piirihalduse jaoks suuremad rahalised võimalused; tuletab meelde, et Schengeni ala toob selle osalisriikidele majanduslikku kasu; rõhutab, et ELi majandust võiks elavdada nende kandidaatriikide ühinemine Schengeni alaga, kes juba vastavad kõigile tehnilistele nõuetele; rõhutab, et nende liikmesriikide ühinemine Schengeni alaga suurendaks ELi eelarve ja majanduse taastamise vahendite mõju ning sellel oleks majanduse kiiremale taastumisele otsene mõju; kordab oma nõudmist Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia kiireks integreerimiseks Schengeni alaga; rõhutab, kui olulised on kindlad ELi investeeringud sisejulgeoleku valdkonnas, et tõhustada ELi õiguskaitse- ja õigusasutuste reageerimist piiriülesele kuritegevuse ohule ning edendada teabevahetust;

27.

 võtab teadmiseks, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on rände-, varjupaiga- ja integratsioonipoliitika rakendamiseks ette nähtud suuremad summad kui eelmistel aastatel; eeldab, et varjupaiga- ja rändeküsimused jäävad ELi päevakorras tähtsale kohale; rõhutab, et solidaarsusmeetmed, nagu ümberpaigutamisprogrammid, ümberasustamine või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine, jäävad kuni Euroopa ühise varjupaigasüsteemi sisulise reformimiseni väga oluliseks; rõhutab sellega seoses, et liikmesriigid vajavad varjupaigataotluste vastuvõtmiseks, registreerimiseks ja läbivaatamiseks, samuti tagasisaatmiseks ja ümberpaigutamiseks jätkuvalt rahalist toetust; nõuab, et rohkem rahalisi vahendeid suunataks transiidiriikide ja ebaseadusliku rände päritoluriikidega kooskõlastamisele, et saavutada inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise üle kontroll ning need peatada; on sügavalt mures, et Vahemerel hukkuvad endiselt inimesed, ning on veendunud, et otsingu- ja päästetegevus on ülesanne, mida ei saa jätta üksnes valitsusvälistele osalejatele; lisab, et ELi välispiiril asuvad ELi mittekuuluvad riigid, kes seisavad silmitsi ELi suunduvate rändevoogudega, vajavad samuti jätkuvalt rahalist toetust; rõhutab sellega seoses Euroopa piiri- ja rannikuvalve (Frontex) olulist rolli ja selle hiljuti laiendatud volitusi ning nõuab Frontexi piisavat rahastamist, et võimaldada tal täita oma ülesandeid kõigis uute volitustega hõlmatud vastutusalades; rõhutab, et välispiiride tulemuslik haldamine peab olema kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega, austades eelkõige varjupaigaõigust ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, eeskätt seoses hiljutiste väidetega võimaliku tagasitõrjumises osalemise kohta; tuletab seetõttu meelde vajadust võtta kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 (13) artikliga 110 tööle põhiõiguste ametnikke, et aidata Euroopa integreeritud piirihalduse raames kaasa põhiõiguste edendamisele; rõhutab, et Frontexi eelarveeraldiste suurendamisega peab kaasnema aruandekohustuse ja läbipaistvuse vastav suurendamine ning see sõltub ameti pühendumisest liidu õiguse järgimisele;

28.

 toonitab vajadust tagada kõigile julgeoleku, õiguse, õiguskaitse, põhiõiguste, varjupaiga ja rände ning piirihalduse valdkonnas tegutsevatele asutustele piisav rahastamine, et nad saaksid täita oma suurenenud kohustusi, ning juhib tähelepanu nendevahelise koostöö tähtsusele, tehnoloogiliste uuenduste ja kohandamise vajadusele ning nende asutuste olulisele rollile liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerimise tugevdamisel; rõhutab suuremahuliste ELi IT-süsteemide nõuetekohase rakendamise ja operatiivjuhtimise tähtsust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;

29.

 toetab kindlalt ELi pingutuste suurendamist, et võidelda kasvavate julgeolekuohtudega, nagu terrorism, radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus, ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, uimastikaubandus, küberkuritegevus ja hübriidohud Euroopas ja naaberriikides ning väärinfo levitamise kampaaniad Euroopa demokraatiate vastu, mida juhitakse kolmandatest riikidest, ning parandada selliste programmide koordineerimist ELi tasandil; tuletab meelde, et hiljutised terrorirünnakud näitavad, et liidu sisejulgeoleku tugevdamiseks on vaja parandada justiits- ja siseküsimuste valdkonna infosüsteemide koostalitlusvõimet; märgib, et pandeemia on toonud kaasa uusi kuritegevusega seotud probleeme; väljendab heameelt komisjoni 24. juulil 2020 esitatud julgeolekuliidu strateegia üle ja nõuab selles sisalduvate tegevuskavade piisavat rahastamist;

30.

 tuletab meelde, et õigusriik on liidu eelarve täitmisel ELi toimimise lepingu artiklis 317 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise väga oluline eeldus; väljendab heameelt selle üle, et 1. jaanuaril 2021 jõustus õigusriigi määrus, millega kehtestatakse liidu eelarve kaitsmise üldine tingimuslikkuse kord, ning on kindlalt pühendunud selle täieliku, viivitamatu ja nõuetekohase rakendamise tagamisele; nõuab nende aluspõhimõtete kaitse tagamiseks ette nähtud rahaliste vahendite märkimisväärset suurendamist; rõhutab seetõttu, kui oluline on võitluses liidu eelarve vastu suunatud kuritegude vastu hästi varustatud, piisavalt rahastatud ja personaliga varustatud Euroopa Prokuratuur, ning rõhutab, et see peab olema võimeline tegelema kuhjunud pooleliolevate kohtuasjadega ning suutma kõik uued juhtumid läbi vaadata ja neid uurida;

31.

 rõhutab, et Euroopa väärtuste ja kultuuride edendamine aitab otseselt toetada demokraatiat, diskrimineerimiskeeldu ja soolist võrdõiguslikkust ning võidelda väärinfo ja võltsuudiste vastu; väljendab muret õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste olukorra halvenemise pärast mõnes liikmesriigis ning rõhutab, et ajakirjandus-, meedia- ja kunstivabaduse toetamiseks liidus on vaja rahalisi vahendeid; rõhutab, et uus kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm on ELis demokraatia, võrdõiguslikkuse ja õigusriigi ning Euroopa kodakondsuse tugevdamisel strateegilise tähtsusega; tuletab ka meelde, et õigusprogramm sisaldab erieesmärki toetada ja edendada õigusalast koolitust, et edendada ühist õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri; nõuab, et nende programmide rahastamine jagataks mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja jooksul ühtlaselt, ning nõuab tungivalt, et igal aastal kasutataks esiletoodud erieesmärkidele ette nähtud vahendid täielikult ära; tunneb lisaks heameelt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti jätkuva ulatusliku töö üle liikmesriikide õiguse ja tavade arvessevõtmisel nendes valdkondades; on veendunud, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents on üks vahend, mille abil lahendada mitmeid demokraatia ja põhiõigustega seotud probleeme, ning peab väga oluliseks, et igal tulevase konverentsi korraldamises ja juhtimises osaleval ELi institutsioonil oleks piisav halduseelarve;

32.

 tuletab meelde naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) olulist panust rände ja sundrände algpõhjustega tegelemisel, kestliku arengu, demokraatia, poliitiliste ja majandusreformide, õigusriigi ja inimõiguste edendamisel ning valimisprotsesside toetamisel; rõhutab lisaks laienemispoliitika strateegilist tähtsust Lääne-Balkani riikides; nõuab sellega seoses lisarahastamist Lääne-Balkani riikidele ning ida- ja lõunanaabruse riikidele, samuti ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA) ja humanitaarabile; rõhutab ELi kohustust tagada endale piisavad vahendid, et tulla toime COVID-19 kriisi geopoliitiliste tagajärgedega, tagada turvaline ja stabiilne ülemaailmne keskkond ning näidata üles solidaarsust rängalt mõjutatud kolmandate riikidega, võttes kasutusele ELi välisrahastamisvahendid, et aidata neil riikidel tugevdada oma tervishoiusüsteemide suutlikkust, sealhulgas parandada nende juurdepääsu vaktsiinidele, ning leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju; rõhutab, kui oluline on järgida COVID-19 vaktsiini jaotussüsteemi COVAX, et tagada kõige hapramatele riikidele võrdne juurdepääs vaktsiinidele; väljendab ka heameelt asjaolu üle, et ELi naaberriikidele ja eelkõige nende vahetutele naaberriikidele antakse otsetoetusi;

33.

 tuletab meelde, kui oluline on tagada ELi eelarves piisavalt üksikasjalik liigendus, mis võimaldaks eelarvepädevatel institutsioonidel täita tulemuslikult oma otsuste tegemise rolli ja eelkõige parlamendil täita oma demokraatliku järelevalve ja kontrolli rolli kõigi rubriikide üle; rõhutab seetõttu, et eelarve liigendus peab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse suhtes saavutatud kokkulepet kajastama täielikult ja võimalikult ruttu; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama ELi 2021. aasta eelarve paranduseelarve projekti, millega rakendatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse läbirääkimistel saavutatud kokkulepe viie eraldi rahastamispaketi kohta geograafiliste programmide jaoks Aasias, nimelt Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Kesk-Aasias, Põhja- ja Kagu-Aasias ning Vaikse ookeani piirkonnas, luues selleks vastavad eraldi eelarveread; on veendunud, et selline ühtlustamine võiks ja peaks toimuma enne 2022. aasta eelarvemenetlust;

34.

 rõhutab, kui oluline on tagada piisav rahaline toetus nii liikmesriikidelt kui ka Euroopa Kaitsefondist, et viia ellu ELi ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine ning suurendada ELi julgeolekut ja strateegilist sõltumatust; rõhutab ka vajadust parandada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni, mis võib aidata stimuleerida majanduskasvu ja töökohtade loomist, ning vajadust suurendada kasutatavust ja tegevuse tulemuslikkust, suurendades pingutusi sõjalise ja tsiviilvõimekuse ühiseks arendamiseks;

2022. aasta eelarvega seotud konkreetsed ja valdkondadevahelised küsimused

35.

 ootab enne 2022. aasta eelarve vastuvõtmist mitmeaastase finantsraamistiku paketi kogu potentsiaali ärakasutamist ning kavatseb saavutatud kokkuleppe kõigi elementide rakendamist tähelepanelikult jälgida; tuletab meelde, et 2022. aasta on esimene aasta, mil kohaldatakse mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 kohaseid programmispetsiifilisi kohandusi, muu hulgas seda, et ELi juhtprogramme rahastatakse uuest trahvidel põhinevast mehhanismist;

36.

 juhib tähelepanu tõsistele viivitustele ELi 2014.–2020. aasta programmide ja fondide rakendamisel, eriti nende puhul, millel on eelarve jagatud täitmine; kutsub liikmesriike üles kiirendama nende programmide rakendamist, et mitte seada ohtu uute ELi programmide õigeaegset käivitamist 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ning Euroopa Liidu taasterahastu poolt rahastatavate programmide raames; tunneb muret ohu pärast, et uue mitmeaastase finantsraamistiku programmide rakendamisel võib tekkida lisaviivitusi, mis on tingitud sellest, et liikmesriigid peavad kõigepealt järgima taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamiseks ette nähtud väga pingelist ajakava;

37.

 peab kahetsusväärseks ka 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku hilist vastuvõtmist ja on seisukohal, et selle viivituse tagajärjed saavad olema tuntavad kogu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul; rõhutab, et seetõttu lükkus märkimisväärselt edasi kõigi ELi juhtprogrammide käivitamine ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja digiülemineku strateegia rahastamine; ootab seetõttu kõigi jõupingutuste tegemist, et saavutada 2022. aastal kõigi uute ELi programmide täielik toimimine; tuletab sellega seoses meelde 2021. aasta eelarvet käsitlevates ühistes järeldustes esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust COVID-19 kriisi mõju käsitlemise kohta, milles märgitakse, et erilist tähelepanu tuleb pöörata kriisist enim mõjutatud majandussektoritele, nagu turism ja VKEd, ning kriisist enim mõjutatud inimestele;

38.

 eeldab ka, et 2022. aasta eelarvesse kantakse piisavalt maksete assigneeringuid nii uute programmide jaoks kui ka varasemate programmide lõpuleviimiseks, eelkõige seoses suuremate prognoositavate maksevajadustega ühtekuuluvuse ja maaelu arengu valdkonnas, ning tagamaks, et liidu eelarve pakuks vajalikke majanduslikke stiimuleid; on kindlalt otsustanud vältida mis tahes tulevasi maksekriise, nimelt selliseid, mis tekkisid eelmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodi alguses, ning kavatseb sel eesmärgil täitmata kulukohustuste taset väga tähelepanelikult jälgida; kutsub komisjoni üles esitama vajaduse korral viivitamata paranduseelarve projekti, et suurendada ELi programmide edasise kiirendamisega seotud makseid;

39.

 rõhutab, et ELi eelarvet suurendatakse 2022. aastal Euroopa Liidu taasterahastu kaudu märkimisväärselt, kusjuures kõnealuse aasta lõpuks seotakse eri programmide raames vähemalt 60 % selle kogueraldisest kulukohustustega; rõhutab, et Euroopa Parlament jälgib tähelepanelikult Euroopa Liidu taasterahastu üldist rakendamist, pöörates erilist tähelepanu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi järelevalvele; on siiski mures selle vahendi raames tehtavate laenutehingute hilinenud alustamise pärast, kuna uus omavahendite otsus, millega nendeks tehinguteks luba antakse, ei ole veel jõustunud; rõhutab seetõttu, et liikmesriikidel on vaja uus omavahendeid käsitlev otsus kiiresti ratifitseerida, et õigeaegset taastumist tulevasi põlvkondi kahjustades mitte ohtu seada;

40.

 on seisukohal, et institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku jooksul on õiguslikult siduv, ning kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust sellele protsessile; rõhutab, et liidu 2022. aasta eelarve loob selle tegevuskava esimese ja teise etapi vahelise silla; palub eelkõige nõukogul, niipea kui komisjon on esitanud seadusandlikud ettepanekud uute omavahendite kohta, mis põhinevad süsinikdioksiidi piiride kohandamise mehhanismil, digimaksul ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemil (ELi HKS), alustada viivitamata arutelusid, et teha otsus 1. juuliks 2022; loodab ka, et arutelud finantstehingute maksu üle tõhustatud koostöö raames viiakse 2022. aasta lõpuks positiivselt lõpule, et komisjon saaks uue omavahendi kohta ettepaneku esitada; juhib sellega seoses tähelepanu sujuva rakendamise vajadusele, et uued omavahendid kataksid vähemalt Euroopa Liidu taasterahastu põhi- ja intressimaksete tagasimaksmisega seotud kulud;

41.

 rõhutab lisaks, et maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine avaldavad ELi eelarvele ja liikmesriikide eelarvetele kahjulikku mõju; nõuab maksustamise valdkonnas paremat koordineerimist, et kaitsta ELi ja riiklikke tuluallikaid;

42.

 rõhutab liidu detsentraliseeritud asutuste keskset rolli operatiivtoe ja oskusteabe pakkumisel, et tagada ELi poliitikaeesmärkide tulemuslik rakendamine; tuletab meelde, et asutustel peab olema piisavalt töötajaid ja vahendeid, et nad saaksid täielikult täita oma kohustusi ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi; rõhutab, et asutuste ülesanded arenevad kooskõlas poliitiliste prioriteetidega, ning rõhutab, et uute kohustustega peavad kaasnema uued vahendid;

43.

 rõhutab katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete väärtust uute poliitiliste algatuste katsetamisel ja liidu tulevastele meetmetele aluse panemisel; kavatseb seetõttu esitada oma poliitilistele prioriteetidele vastava katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi; kutsub komisjoni üles tagama, et eelarves vastu võetud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamine toimuks täies ulatuses, õigeaegselt ja koostöös Euroopa Parlamendiga ning et need muudetaks nende mõju suurendamiseks nähtavamaks;

44.

 kutsub komisjoni üles võtma 2022. aasta eelarveprojekti koostamisel nõuetekohaselt arvesse käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi poliitilisi ja eelarveprioriteete; on siiski valmis olemasolevat paindlikkust ning muid mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja finantsmääruse sätteid optimaalselt ära kasutama, et tugevdada 2022. aasta eelarves peamisi ELi programme ja reageerida asjakohaselt pakilistele vajadustele, mis tekivad muu hulgas seoses COVID-19 tervisekriisi ja taastamisprotsessiga; nõuab sellega seoses erakorralise toetuse rahastamisvahendi õigeaegset aktiveerimist ning mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite, näiteks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist, et anda vajaduse korral rahalist toetust;

o

o o

45.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11.

(3)  ELT C 444 I, 22.12.2020.

(4)  Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, 2. lisa: deklaratsioonid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0357).

(5)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(6)  ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(7)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

(8)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1.

(9)  ELT L 93, 17.3.2021, lk 1.

(10)  ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

(11)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

(12)  ELT C 388, 13.11.2020, lk 18.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

Top