Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kestliku arengu eesmärkide saavutamine 2030. aastaks“

(2021/C 440/07)

Raportöör: Ricardo RIO (PT/EPP), Braga linnapea Viitedokumendid: ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine – terviklik lähenemisviis 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

peab kestliku arengu eesmärkide saavutamist väga oluliseks kõigi 194 riigi jaoks, kes on vastu võtnud ÜRO kestliku arengu tegevuskava ning on seisukohal, et kestev pandeemia ja selle oodatavad tervisega seotud, majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja kultuurilised tagajärjed annavad kõnealustele eesmärkidele uue hoo. Palub seega Euroopa juhtidel olla sise- ja välispoliitika tegevuskavades ambitsioonikad ja järjepidevad ning kinnitada selget eesmärki – et ÜRO kestliku arengu tegevuskümnendi lõpus peab Euroopa Liit olema kõigil valitsustasanditel kestliku arengu eesmärkide rakendamise eestvedaja ja tõeline eeskuju;

2.

on veendunud, et käesolevat arvamust tuleb käsitleda innustusena Euroopa Komisjonile tugevdada kestliku arengu eesmärke kui Euroopa põhiväärtuste ja identiteedi lahutamatut osa. Komisjonil tuleks seega arvamusele anda oma üldises narratiivis ja prioriteetides asjakohaselt suur tähtsus;

3.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni poliitilise juhtrolli üle kestliku arengu eesmärkide rakendamisel Euroopa rohelise kokkuleppe kaudu ning kestliku arengu eesmärkide seadmisel taas Euroopa poolaasta keskmesse, samuti komisjoni tahte üle edendada ambitsioonikat tegevuskava kestlikuma, konkurentsivõimelisema ja ühtsema Euroopa jaoks, mis saab hakkama 21. sajandi probleemidega, mida on tugevdatud taasterahastu „Next Generation EU“ lisavahenditega, et luua keskkonnahoidlikum, digitaalsem ja vastupanuvõimelisem Euroopa;

4.

toetab siiski nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ja ELi endise mitmeid sidusrühmi ühendava kestliku arengu platvormi taotlust töötada välja üldine kestliku arengu eesmärkide strateegia, mis asendaks strateegiat „Euroopa 2020“ ja viiks ellu ühise ettekujutuse kestliku arengu mudelist, mida tahame edendada Euroopa Liidu jaoks ja mujalgi, võimaldades kõigil kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel jagada samu eesmärke ja sihte, rääkides ühisel keelel;

5.

tuletab meelde, et ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise eesmärk on suurema kestlikkuse edendamine kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamise kohustusega; üksnes kestlik ja sidus, Euroopa Liidu põhiväärtustele vastav ärimudel saab aidata kaasa kõigi heaolule ja jõukusele nii ELis kui ka mujal maailmas;

6.

peab lisaks kahetsusväärseks, et kestliku arengu eesmärgid on ELi narratiivis järk-järgult taandunud ja nende tähtsus ELi poliitikakujundamises on väiksem, mis seab ohtu võimalused nende rakendamiseks 2030. aastaks;

7.

leiab, et kestliku arengu eesmärkidega seotud teabevahetus- ja vastastikuse õppimise suutlikkus on olulised elemendid kõigi osalejate teadlikkuse ja pühendumuse suurendamiseks, nõudes suuremat kooskõla ELi juhtimissüsteemide vahel majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes küsimustes nagu ka Euroopa poolaasta ja Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu eesmärkide rakendamise osas;

8.

märgib, et loetletud algatuste ja kestliku arengu eesmärkide vahelised seosed tunduvad mõnikord nõrgad. Komitee rõhutab seega, et komisjon peaks kaasama kõik oma asjaomased talitused ja vältima kapseldumist;

9.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni talituste töödokumendi üle kestliku arengu eesmärkide saavutamise kohta 2030. aastaks, sest see on kasulik rakendamisaruanne, kuid peab kahetsusväärseks, et selles antakse üksnes loetelu kestliku arengu eesmärkide alla kuuluvatest algatustest;

10.

toob näiteks uue ajakohastatud tööstusstrateegia, (1) mida esitleti 2021. aasta mais. Selles ei mainita kestliku arengu eesmärke ning seetõttu ei saa see olla osa laiemast ja ulatuslikust sidusa poliitika ja kestliku arengu püüdest. See vähendab komisjoni talituste töödokumendi kasulikkust kestliku arengu eesmärkide rakendamisel;

11.

tunnustab 29. aprilli 2021. aasta teatises parema õigusloome kohta (2). väljendatud kohustust süvalaiendada kestliku arengu eesmärgid kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning määrata iga ettepaneku puhul kindlaks asjakohased kestliku arengu eesmärgid ning uurida, kuidas algatus toetab nende saavutamist, kajastades seega komitee varasemat üleskutset (3). Lisaks peab komitee läbipaistvaid ja laiapõhjalisi mõju eelhindamisi eriti oluliseks ettepanekute kestlikkuskontrolli seisukohalt;

12.

toetab komisjoni talituste töödokumendi keskendumist sidusrühmade osalemise tähtsusele ning nii Euroopa Regioonide Komitee kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja töö tunnustamisele; komitee tõstab esile ka piirkondade ja linnade riikliku, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi ühenduste olulist rolli;

13.

märgib, et varem väljakuulutatud edasise teabevahetuse ja dialoogi vahendid Euroopa Komisjoni korraldatavate konverentside ja perioodiliste ürituste näol ei ole veel teoks saanud, ning nõuab tihedamat koostööd Euroopa Komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Regioonide Komitee vahel ELi tasandil kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks;

14.

rõhutab, et COVID-19 pandeemia on toonud esile kestliku arengu tähtsuse ning et kestliku arengu eesmärgid võivad aidata teel sidusa ja tervikliku visiooni suunas taasterahastu „NextGenerationEU“ raames ning eelkõige riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel taaste- ja vastupidavusrahastu osana;

15.

leiab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vähene kaasamine mõnes liikmesriigis ja mõtestatud konsulteerimisprotsessi puudumine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel prioriteetide määramise ja kavandatud meetmete abil ohustavad kavasid neis liikmesriikides, kuna sügava majandusliku ümberkujundamise protsessi piirkondlikud perspektiivid antakse nii edasi vaid osaliselt. Kestliku arengu eesmärkide kohapealne rakendamine vajab kindlasti toetust, et majanduse ülesehitamine toimuks paremini ja õiglasemalt;

16.

toonitab kaht olulist subsidiaarsuse lähenemisviisi: kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa Liidu peamiste poliitikameetmete sidusam koordineerimine ning uue hoo andmine kestliku arengu eesmärkide rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Selle teostamiseks tuleb kõigile sidusrühmadele pakkuda selgeid stiimuleid. Sellega seoses tooks aktiivsem suhtlus ELi institutsioonide ning kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel kasu kõigile osapooltele;

Kestliku arengu eesmärkide juhtimine ja ELi institutsioonid

17.

peab kiiduväärseks asjaolu, et praegune Euroopa Komisjon on võtnud jõulise poliitilise kohustuse kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks. Sellega peaks aga kaasnema asjakohane sisemine juhtimiskord Euroopa Komisjonis, näiteks presidendi kabineti korrapärased koordineerimiskoosolekud teiste volinike kabinettidega kestliku arengu eesmärkide arvessevõtmise teemal;

18.

on veendunud, et kestliku arengu eesmärke käsitlev ELi sidusrühmade platvorm oli hea samm kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel kestliku arengu eesmärke käsitlevatesse otsustesse Euroopa tasandil; platvormi soovitusi kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks ELis tuleks kasutada edasiste meetmete võtmiseks (4);

19.

tõdeb, et Euroopa kliimapakt on samm, mis julgustab tegudele rohkem inimesi, kuid see keskendub ainult rohealade küsimustele ja selle mõte on innustada sidusrühmi meetmeid võtma, samas kui platvorm hõlmas kõiki kestliku arengu eesmärke ja pakkus struktuuri dialoogile, et toetada ja nõustada Euroopa Komisjoni eesmärkide õigeaegsel rakendamisel;

20.

soovitab kasutada eelmise platvormi mandaadi lõpus esitatud aruannet edasiste struktureeritud dialoogide ettevalmistamiseks. Komitee on samuti seisukohal, et tulevased struktureeritud dialoogid peaksid jääma võimalikult esinduslikuks ja hõlmama paljusid erinevaid kestliku arengu eesmärkide sidusrühmi kodanikuühiskonna organisatsioonidest, erasektorist, ametiühingutest, akadeemilistest ringkondadest, kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest ning vähemus- ja haavatavatest rühmadest, kes esindavad kestliku arengu nelja mõõdet (majandus-, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõde) ning kellel on tõendatud tulemused ja kogemused kestliku arengu eesmärkidega seotud tööst ELi tasandil. Vastutasuks peaksid sidusrühmad olema vastutavad oma „ringkonna“ ees, kogudes neilt seisukohti ja andes neile aru oma tegevusest;

21.

rõhutab, et oluline on süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ja kõigi inimeste võrdseid võimalusi ELi poliitikavaldkondadesse ja programmidesse, mille abil viiakse ellu kestliku arengu eesmärke, nagu on rõhutatud Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes soolõime kohta ELi eelarves (5);

22.

palub Euroopa Komisjonil seetõttu uuendada kestliku arengu eesmärkide platvormi või luua muu dialoogiplatvorm koos mõjukate ja struktureeritud järelmeetmetega, et edendada kõigi avaliku ja erasektori asutuste sidusrühmade eksperditeadmisi kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ning nõustada otse Euroopa Komisjoni;

23.

kordab eri sektorite ja eelkõige Euroopa Regioonide Komitee kui subsidiaarsuse tõelise elluviija üleskutset, et ELi kooskõlastatud meetmed põhineksid rohkem parimate tavade jagamisel, mõjuhinnangutel ja paremal seosel nelja osalejaga lähenemisviisiga (teadus, poliitika, tööstus ja ühiskond). Suurim mõju tuleneb teadmiste ja kogemuste integreerimisest eri sektoritesse, poliitikavaldkondadesse ja kõigisse kestliku arengu eesmärkidesse. Euroopa Komisjoni arukate linnade väljakutsealgatus on suurepärane näide, mida tuleks innustada ja arendada ka teistes peadirektoraatides ja poliitikavaldkondades, nagu ka aruka spetsialiseerumise strateegiate platvorm kestliku arengu eesmärkide jaoks, mida Euroopa piirkonnad võiksid rohkem kasutada;

24.

usub, et komisjon peaks välja valima mõned sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaandmete näitajad kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mida kohalik ja piirkondlik tasand võib mõjutada, et uurida 2030. aasta tegevuskava arengut kogu ELis ja – võimaluse korral – mõju rahvusvahelisel tasandil; Seejuures tuleks arvesse võtta mõnes riigis selleks juba tehtud jõupingutusi;

25.

rõhutab, et järelevalve ja andmed on olulised teabevahetusvahendid kodanike ja kodanikuühiskonnaga suhtlemiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on pühendunud kestliku arengu eesmärkide kohapealsele rakendamisele ja nad on olulised andmete kogujad. Näiteks teeb komitee koostööd OECDga ja kogub korrapäraselt andmeid kohaliku ja piirkondliku tasandi osalemise kohta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning usub, et see on hea näide tõenduspõhistel uuringutel rajanevast partnerlusest;

26.

ergutab Euroopa Komisjoni suurendama oma Eurostati kestliku arengu eesmärkide järelevalvearuande usaldusväärsust, võttes kestliku arengu eesmärkide ellu viimiseks kasutusele lihtsalt mõõdetavad ja bürokraatiast sõltumatud tasemed. Komisjon peaks kasutama neid aruandeid lisaks Euroopa poolaasta raames ning täiendama kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt saadud andmete ja parimate tavadega, kuna praegune järelevalve ei sisalda andmeid NUTS 2 tasandi kohta;

Kestliku arengu eesmärkide roll Euroopa poolaastas majanduse kestlikul taastumisel

27.

tunnustab Euroopa Komisjoni tehtud suurt tööd kestliku arengu eesmärkide integreerimiseks Euroopa poolaastasse 2020. aasta poolaasta tsükli raames. Kestliku arengu eesmärkide järkjärguline kaasamine iga-aastasesse kestliku majanduskasvu strateegiasse, riigiaruannetesse ja riiklikesse reformikavadesse on näidanud ELi tõelist pühendumist paradigma muutmisele kestliku arengu suunas;

28.

toetab Euroopa rohelist kokkulepet ja nõuab kestliku arengu eesmärkide koostoimelisemat tõlgendamist kliimamuutustega võitlemisel ning rõhutab sellega seoses kestliku arengu eesmärkide ja eelkõige kestliku arengu 13. eesmärgi kasulikkust ning võimalust töötada kestliku arengu eesmärkide raames kompromisside ja poliitika sidususega;

29.

leiab, et kestliku arengu eesmärkide üldiseks arvessevõtmiseks on vaja paremini kooskõlastada kõigi rahastamisprogrammide prioriteete. Näiteks 100 kliimaneutraalset linna 2030. aastal aitab kiirendada kestliku arengu eesmärkide täitmist. Kliimale tuleb kasuks ka investeerimine sotsiaalküsimustesse;

30.

julgustab seetõttu Euroopa Komisjoni integreerima kestliku arengu eesmärgid selgesõnaliselt reformitud Euroopa poolaastasse, mis toob kaasa kohapõhise kestliku taastumise. Sellesse peaksid olema täielikult kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja see peaks liikmesriikides täiendama reforme ja investeeringuid, mis peaksid olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja pakkuma Euroopa lisaväärtust;

31.

kordab sellega seoses, et Euroopa Komisjon peab Euroopa poolaasta raames esitama „struktuurireformide“ määratluse. Selline määratlus on vajalik tagamaks, et need reformid piirduksid poliitikavaldkondadega, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide ja Euroopa Liidu üldiste poliitiliste strateegiate, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks ning mis on nõuetekohaselt subsidiaarsuse põhimõtet järgides otseselt seotud ELi pädevustega (6);

32.

kutsub komisjoni üles pidama kestliku arengu eesmärkide saavutamisse tehtavat panust kõigi otsese ja kaudse eelarve täitmise alla kuuluvate Euroopa rahastamisprogrammide ühiseks ja valdkonnaüleseks eesmärgiks;

33.

leiab seetõttu, et komitee soovitused Euroopa poolaasta aruandekohustuse parandamiseks on praegu veelgi asjakohasemad, kusjuures piirkonnad, linnad ja sidusrühmad tuleb kiiremas korras protsessi kaasata ning muuta juhtimine demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks. Komitee märgib, et ka komisjoni talituste töödokumendis ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise kohta osutatakse sellele, kinnitades uuesti vajadust kaasata sidusrühmad kestliku arengu eesmärkide rakendamisse;

34.

kordab oma üleskutset võtta vastu Euroopa käitumisjuhend, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende esindusühendused Euroopa poolaastasse, ning märgib, et Euroopa Komisjon peaks näitama eeskuju ja looma sidusrühmadega struktureeritud dialoogi Euroopa poolaasta teemal, eriti pidades silmas ELi kõrgetasemelise mitmeid sidusrühmi ühendava kestliku arengu eesmärkide platvormi uuendamata jätmisest tulenevat tühimikku;

35.

soovitab korraldada esimese sammuna selles suunas mõlema nõuandekomitee toetusel sidusrühmade konverents Euroopa poolaasta teemal ja/või konsulteerida komiteedega enne järgmise iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia avaldamist;

36.

rõhutab, et kaksikülemineku ja Euroopa sotsiaalõiguste samba ja sellele lisatud tegevuskava edendamisest riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ei piisa kestliku arengu eesmärkide sidusaks ja järjepidevaks hõlmamiseks, et sel viisil sillutada konarusteta teed pea- ja vahe-eesmärkide saavutamisele. Praegune kriis on näidanud, et EL vajab kestliku arengu eesmärke laiema lähenemisviisina, mis tulevaste kriiside vältimiseks kätkeb endas ka muid poliitikavaldkondi, nagu elurikkus ja tervishoid, ning loob nendega seoseid;

37.

tõdeb Euroopa asumist teelahkmel ning kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles integreerima järgmise, 2022. aasta kestliku majanduskasvu strateegia abil kestliku arengu eesmärgid ametlikult uuesti Euroopa poolaastasse, siduma kestliku arengu eesmärgid paremini taaste- ja vastupidavusrahastuga ning kinnitama selgelt kestliku arengu eesmärke kui ELi võimalust kujundada majanduse kestlikku taastumist;

38.

on veendunud, et jätkuv keskendumine Euroopa poolaastale kui ELi riikide majanduspoliitika koordineerimise raamistikule on võimalik kestliku arengu eesmärkide integreerimise abil ning et kestliku arengu eesmärgid tuleks võimalikult kiiresti Euroopa poolaastasse uuesti integreerida;

39.

julgustab Euroopa Komisjoni taasintegreerimisega alustama riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamise ajal, kaardistades neis kavades liikmesriikide esitatud kestliku arengu eesmärgid. Komitee rõhutab, et Euroopa Komisjoni talitused võiksid tuua esile, kuidas kavad kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad. See annaks hea ülevaate nende kavade põhjalikkusest, kujutamata endast aga täiendavat aruandlusalast halduskoormust;

40.

kutsub komisjoni üles kaaluma lihtsa ja bürokraatiavaba keskkonna tulemustabeli loomist, mis täiendaks Euroopa poolaasta sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ja valmistaks ette kestliku arengu eesmärkide ametlikuks taasintegreerimiseks järgmisesse Euroopa poolaasta tsüklisse;

41.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, et viia ettevõtja vastutusele kehtestatud nõuded paremini kooskõlla kestliku arengu tegevuskava rakendamisega. Nende hulgas võiks kaaluda suurettevõtjatele mõeldud lihtsat ja bürokraatiavaba Euroopa ettevõtjavastutuse passi, milles sätestataks kestliku arengu eesmärkidega seotud nõuded töösuhete, soolise võrdõiguslikkuse, tarneahela juhtimise, maksustamise ja finantsläbipaistvuse osas;

42.

on seisukohal, et komisjoni ettepanek stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaatamiseks, mis esitatakse 2021. aasta viimases kvartalis, peaks sillutama teed ELi eelarve- ja makromajanduslike järelevalvemehhanismide jätkusuutlikule reformile, et tagada piisavalt kõrgel tasemel kvaliteetsed avaliku sektori investeeringud Euroopa Liidu kestlikuks üleminekuks. See peaks sisaldama ettepanekuid integreerida eelarveraamistikku lihtsad ja bürokraatiavabad näitajad, mis kajastavad kestliku arengu eesmärkide saavutamise kulgu paremini kui SKP;

Kohalik ja piirkondlik panus kestliku arengu eesmärkide saavutamisse

43.

juhib tähelepanu asjaolule, et OECD hinnangul ei ole võimalik saavutada 17 kestliku arengu eesmärgi 169 sihtmärgist tervelt 65 % ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise või nendega kooskõlastamiseta (7);

44.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutasid 2018. aastal keskmiselt 53 % avaliku sektori koguinvesteeringute eest ELis (8). Enamik neist investeeringutest on seotud põhiteenuste taristuga, milles linnadel ja/või piirkondadel on peamine pädevus ja mille suhtes mõnikord kohaldatakse eriotstarbelisi kestliku arengu eesmärke, nagu haridus, tervishoid, sotsiaaltaristu, joogivesi, kanalisatsioon, tahkete jäätmete käitlemine, energia, transport ja elamumajandus. Komitee märgib lisaks, et üks kestliku arengu eesmärk – üheteistkümnes – on täielikult pühendatud linnadele ja kohalikele kogukondadele;

45.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll kohalike, piirkondlike ja seega ka riiklike poliitikameetmete käivitamisel olulistes kestliku arengu eesmärkidega seotud valdkondades, nagu keskkond, avalikud teenused, haridus, tervishoid ning majanduslik ja territoriaalne areng, ning et nad aitavad kaasa paljude muude eesmärkide saavutamisele, nagu sooline võrdõiguslikkus, kestlik tarbimine, tööhõive, innovatsioon, kaasavad ühiskonnad, hea valitsemistava ja partnerlused. Seetõttu on oluline tugevdada praegust konsensust territoriaalsete prioriteetide laiendamiseks ELi poliitika raames. Paljudes võrgustikes on loodud rakkerühmad, mille liikmed jagavad teavet ja kogemusi kestliku arengu eesmärkide rakendamise kohta oma riigis – mõnel juhul kolleegidega partnerriikides – ning soovitavad oma eesmärke Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistes foorumites; Samuti on oluline, et Euroopa tasandil oleks võimalik kasutada volitusi, mis on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oma riigis, sest see aitaks soodustada kestliku arengu eesmärke toetavat avalikku poliitikat kõigil tasanditel;

46.

tunnustab Euroopa Regioonide Komitee ja OECD kestliku arengu eesmärke ja majanduse taastamist käsitleva uuringu (9) esialgseid tulemusi, mis näitavad, et hoolimata pandeemiast on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused endiselt aktiivselt kaasatud kestliku arengu eesmärkide rakendamisse, kusjuures 60 % kohaliku ja piirkondliku tasandi vastanutest märkis oma veendumust, et kestliku arengu eesmärgid aitavad rakendada majanduse taastamisel terviklikumat lähenemisviisi, ning 43 %-l on nende elluviimiseks spetsiaalne juhtimisstruktuur;

47.

tunnustab rahvusvaheliste ja Euroopa ühenduste ja organisatsioonide tööd kestliku arengu eesmärkide kohapealse rakendamise toetamisel detsentraliseeritud koostöö kaudu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning nõuab suuremaid jõupingutusi selliste partnerluste jõutamiseks (10);

48.

julgustab arendama edasi ÜRO algatust kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimisel (Localising the SDGs), et kiirendada ja tõhustada jõupingutusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks. Komitee lubab teha koostööd ÜRO ja Euroopa Komisjoniga, et ergutada linnade ja piirkondade ulatuslikumat kaasamist kestliku arengu eesmärkide rakendamisse kohapeal ning koostada vabatahtlikke kohalikke/piirkondlikke/riigi tasandist madalama tasandi ülevaateid, mis võivad lõppkokkuvõttes anda panuse vabatahtlike riiklike ülevaadete koostamisse;

49.

rõhutab vajadust minna kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude mõõtmisel kohalikule tasandile. EL peaks aitama linnadel ja piirkondadel oma võimalustest lähtuvalt jälgida enda edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel (11);

50.

palub Teadusuuringute Ühiskeskusel jätkuvalt tegeleda vabatahtlike kohalike ülevaadetega käsiraamatute vormis ning integreerida see töö aruka spetsialiseerumise mehhanismidesse, et toetada linnu ja kohalikke omavalitsusi ühtekuuluvuse ja muude rahastamisvahendite kasutamisel. Lisaks peaks komisjon looma linnadele ja piirkondadele stiimulid, et nad teeksid tööd kestliku arengu eesmärkide kohepealseks rakendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee peaks seda ulatuslikku protsessi koordineerima;

51.

märgib ka vajadust tugevdada kohaliku tasandi suutlikkust kestliku arengu eesmärkide rakendamisel. Komitee peab väga oluliseks töötada ühiselt välja kestliku arengu strateegilised juhtimismudelid ja konkreetsed juhtimisvahendid ning pakkuda koolitusi kohalike omavalitsuste otsustajate, töötajate ja kohalike sidusrühmade jaoks. EL võiks ühise väljatöötamise Euroopa võrgustikke ja selliseid koolitusvõimalusi toetada; komitee peab kestliku arengu eesmärkide saavutamisel esmatähtsaks ka teadusuuringuid (nii reaal- kui ka humanitaarteaduste alaseid) ning seepärast tuleb tagada teadmiste ja innovatsiooni loomise keskuste piisav rahastamine;

52.

märgib vajadust hoogustada koostöökultuuri kõigi kestliku arengu eesmärke rakendavate sektorite ja tasandite vahel;

53.

nõuab seetõttu, et komisjon looks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otsesed stiimulid otsekoostööks erasektori ja kodanikuühiskonnaga, et edendada kestliku arengu eesmärke;

54.

rõhutab piirkondade otsustavat rolli kestliku arengu eesmärkide kujundamisel ja rakendamisel kohapeal riiklike ja kohalike ametiasutuste põhipartneritena kestliku arengu 17. eesmärgis ette nähtud koostöö tähenduses. Piirkondade rahaline ja tehniline toetus on oluline, et arendada ja suurendada kohalikku suutlikkust kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks kohapeal ning tagada kestlike maa- ja linnalähedaste piirkondade jätkusuutlik koostoime linnadega;

55.

toetab kindlalt kohalike ja piirkondlike parimate tavade jagamist ning on veendunud, et see on kestliku arengu eesmärkide tegevuskava edendamisel äärmiselt oluline, näiteks võib tuua hiljuti loodud Urbacti linnade võrgustiku katseprojekti kestliku arengu eesmärkide kohapealse rakendamise alal. EL peab siiski looma uue programmi heade tavade vahetamiseks linnade ja piirkondade vahel kogu ELis, sealhulgas teiste maailmajagude linnadega, et teha kindlaks ülemaailmsed head tavad ja edendada kahepoolseid kokkuleppeid;

56.

kinnitab oma pühendumust jõudude ühendamisele teiste ELi institutsioonidega, et korraldada üritusi „Teadus kohtub piirkondadega“ ja meetmeprojekte kestliku arengu eesmärkide teemal – katsetamine, eksperimenteerimine, prototüüpide loomine ja laiendamine, tuginedes eelkõige nende piirkondade kogemustele, kes kujundavad oma poliitikameetmeid kestliku arengu eesmärkide alusel, ning edendades seejärel nende meetmete jäljendatavust ja skaleeritavust;

57.

palub ELil luua stiimulid, et edendada kohalike ja avaliku sektori organisatsioonide osalust soodustavaid meetmeid kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks. Need stiimulid peaksid parandama 2030. aasta tegevuskava levitamist ja edendama kestliku arengu eesmärke elanikkonnas üldiselt, seda nii Euroopas kui ka väljaspool mitmetasandilise ja paljusid sidusrühmi hõlmavate partnerluste kaudu;

58.

kinnitab taas, et kohustub tugevdama partnerlust selliste organisatsioonidega nagu OECD, EUROCITIES, AER, CEMR-PLATFORMA ja Regions4, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide kohapealset rakendamist ja propageerida kestliku arengu eesmärke kui ELi põhiväärtusi. Komitee kohustub sõlmima muid partnerlusi kestliku arengu eesmärkide kohapealse rakendamise edasiseks toetamiseks Euroopas ja väljaspool;

59.

viitab oma arvamusele „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030“, (12) milles esitatakse komitee praegugi kehtiv poliitiline seisukoht aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ kohta ning milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles „võtma endale juhirolli mitmetasandilise, mitmeid sidusrühmi hõlmava ja valdkonnaülese juhtimise loomisel, võimaldades integreerida kestliku arengu eesmärkide kõik mõõtmed kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse“.

---

(1)  Komisjoni 10. märtsi 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“, 5. mai 2021, https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/communication-industrial-strategy-update-2020_en.pdf.

(2)  Punkt 42, Euroopa Regioonide Komitee arvamus – „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030“, Arnoldas Abramavičius,

https://webapi2016.cor.europa.eu/v1/documents/cor-2019-00239-00-00-ac-tra-et.docx/content

(3)  https://ec.europa.eu/info/files/better-regulation-joining-forces-make-better-laws_et

(4)  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/sdg_multi-stakeholder_platform_input_to_reflection_paper_sustainable_europe2.pdf

(5)  https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_10/SR_Gender_mainstreaming_et.pdf

(6)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Reformide tugiprogramm ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“, CdR 3764/2018, https://webapi2016.cor.europa.eu/v1/documents/cor-2018-03764-00-00-ac-tra-et.docx/content.

(7)  OECD osundab ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustikku dokumendis „A Territorial Approach to the Sustainable Development Goals: A role for Cities and Regions to leave no-one behind“, OECD, 2017.

(8)  Olulised andmed Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kohta – OECD, 2019.

(9)  RK ja OECD uuring „Kestliku arengu eesmärgid kui COVID-19 pandeemiast taastumise raamistik linnades ja piirkondades“. Uuring viidi läbi 10. maist kuni 18. juunini 2021.

(10)  Näiteks OECD ja selle katseprojekt kestliku arengu eesmärkide territoriaalse lähenemisviisi kohta; Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ja selle töö riiklike linnade ja piirkondade liitude abistamiseks vabatahtlike riiklike ülevaadete koostamisel kogu riigi kohta; Euroopa Piirkondade Assamblee (AER) töö kestliku arengu eesmärkide elluviimisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil; Regions4 ja selle kestliku arengu eesmärkide praktikakogukond; EUROCITIES ja selle kestliku arengu eesmärkide rakkerühm; PLATFORMA ja UCLG ning kestliku arengu eesmärkide koolitajate koolitused; ELi URBACTi kestliku arengu eesmärgid; City Mayors Foundation ja selle töö kestlikkuse edendamise nimel; ICLE, kogu maailma linnade juhtiv võrgustik, mis edendab kestlikkuse programme, kui nimetada vaid mõnd.

(11)  Nii tehakse näiteks praegu Portugalis Portugali katoliikliku ülikooli CESOP Local projektidega ja Lissaboni ülikooli ODS Local projektidega.

(12)  Raportöör Arnoldas Abramavicius (LT/EPP), võeti vastu 26. juunil 2019, COR-2019-00239.