Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105

(2021/C 393/14)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Επανομή“ (Epanomi)

PGI-GR-A0858-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 30. juuli 2015

1.   Muutmise suhtes kohaldatavad õigusnormid

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muutmise kirjeldus ja põhjused

2.1.   Lisatakse veinitoodete kategooria „üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valge vein“ (sort ’Malagousia’)

Veini „Epanomi“ tehnilise toimiku PGI-GR-A0858, tootespetsifikaadi ja koonddokumendi muudatusega lisatakse veinitoodete kategooria „üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valge vein“, mis on toodetud sorti ’Malagousia’ kuuluvatest viinamarjadest.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valget veini on alates 2000. aasta algusest toodetud kohalikust sordist ’Malagousia’. See on üks parimaid sorte Kreekas. Sort on pärit Nafpaktia mägipiirkonnast. Seda on Epanomi piirkonnas kasvatatud üle 35 aasta, see on andnud väga häid tulemusi ja selle organoleptilised omadused on suurepärased.

’Malagousia’ sobib ideaalselt sellesse piirkonda, sest kõik viinamarjakasvatusega seotud asjaolud on soodsad. Kliimatingimused koos piirkonna mullastiku mitmekesisuse, seal kasvatatava sordi, hoolega, mida viinapuude kasvatamisel ilmutatakse, ja veinivalmistusmeetoditega annavad üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgele veinile selle iseloomulikud omadused.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valge vein on saanud medaleid rahvusvahelistel võistlustel.

Muudatus hõlmab koonddokumendi ja tootespetsifikaadi osi „Veini kirjeldus“, „Veinivalmistustavad“, „Maksimaalne saagikus“, „Veinitootmiseks lubatud veiniviinamarjasordid“ ja „Seos geograafilise piirkonnaga“.

2.2.   KGTga „Epanomi“ hõlmatud veini tehnilise toimiku ajakohastamine

Lisaks taotletud muudatustele ja seoses tehniliste toimikute ajakohastamisega on spetsifikaati muudetud järgmiselt: a) KPNiga ja KGTga veinide suhtes kohaldatavaid nõudeid ja kontrolli käsitlevate riigisiseste sätete lisamine ja kehtetuks tunnistatu väljajätmine ning b) pädevate kontrolliasutustega seotud andmete, eelkõige ministeeriumi ja direktoraadi nime muutmine, peadirektoraadi lisamine ning piirkondlike taimekaitse- ja kvaliteedikontrollikeskuste nimede parandamine.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Επανομή (Epanomi)

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Kuiv punane vein

—	Minimaalne üldalkoholisisaldus: 12,0 % mahust.

—	Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 11,5 % mahust.

—	Suhkru kogusisaldus (g/l): kuni 9,0 *

Üldhappesus, väljendatud viinhappena (g/l): kuni 7,0

Veini värvus on kirgas sügav purpurpunane ja sellel on pärast pikaajalist laagerdumist telliskivipunane helk. Küpsete värskete puuviljade, vürtside, rosinate ja kakao lõhn. Intensiivne vein tasakaalustatud maitse ja tugevate siidiste tanniinidega, mida toetavad puuviljad ja mille lõpunoot on tugevamaitseline.

*	Kui suhkrusisaldus on üle 4 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud nõudeid.

Nende parameetrite puhul, mille täpset väärtust ei ole näidatud, kohaldatakse liidu õigusnormides sätestatud piirmäärasid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

Kuiv valge vein

—	Minimaalne üldalkoholisisaldus: 11,0 % mahust.

—	Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,5 % mahust.

—	Suhkru kogusisaldus (g/l): kuni 9,0 *

—	Üldhappesus väljendatuna viinhappes (g/l): kuni 7,5

Intensiivne hele värvus rohelise või tugeva kuldkollase helgiga pärast laagerdumist teatava aja kestel. Eksootiliste ja suviste puuviljade, jasmiini, tsitrusviljade, vanilli ja mee lõhn ning tubakanoodid. Maitse on kompleksne ja rikkalik, harmooniliselt tasakaalus, värskelt happeline ja intensiivselt aromaatne ning lõpunoot püsib kaua.

*	Kui suhkrusisaldus on üle 4 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud nõudeid.

Nende parameetrite puhul, mille täpset väärtust ei ole näidatud, kohaldatakse liidu õigusnormides sätestatud piirmäärasid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valge vein

—	Minimaalne üldalkoholisisaldus: vähemalt 15 % mahust

—	Naturaalse suhkru sisaldus (g/l): vähemalt 250 g/l

—	Üldhappesus väljendatuna viinhappes (g/l): kuni 6,5

—	Veinide vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l): kuni 300**

Vein, mis on valmistatud üksnes sordist ’Malagousia’, on tumeda kuldse värvusega, kuna seda laagerdatakse pikka aega tammevaatides. Valge viljalihaga küpsete puuviljade, näiteks virsiku, pirni, küdoonia, mango ja mee aroomid. Suus tundub vein tugevalt kreemjas, olles samas hea happesuse ja magusa fooniga.

**	kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osa punkti 2 alapunktis c nimetatud erandiga

Nende parameetrite puhul, mille täpset väärtust ei ole näidatud, kohaldatakse liidu õigusnormides sätestatud piirmäärasid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	300

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

Viinapuude kasvatamine

Viljelustava

Viinapuid hooldatakse piirkonnas tavaliselt kasutatavate viljelusmeetodite abil.

Valge veini valmistamine

Veinivalmistamise suhtes kohaldatavad piirangud

Valgete veinide valmistamine

KGTga „Epanomi“ hõlmatud valge vein

Valged veinid valmistatakse tänapäevaste tootmismeetodite abil; kääritamise ajal ei ületa temperatuur 20 °C.

Punaste veinide valmistamine

Veinivalmistamise suhtes kohaldatavad piirangud

Punaste veinide valmistamine

KGTga „Epanomi“ hõlmatud punane vein on valmistatud traditsioonilisel punase veini valmistamise meetodil.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgete veinide valmistamine

Veinivalmistamise suhtes kohaldatavad piirangud

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud KGTga „Epanomi“ hõlmatud valge vein

Viinamarjad jäetakse viinapuule üleküpsemiseks ainult aastatel, mil ilmastikutingimused seda võimaldavad.

Valged veinid valmistatakse tänapäevaste tootmismeetodite abil; kääritamise ajal ei ületa temperatuur 20 °C.

5.2.   Maksimaalne saagikus

Valmistoodangu maksimaalne saagikus hektoliitrites hektari kohta – punane vein

88 hektoliitrit hektari kohta

Valmistoodangu maksimaalne saagikus hektoliitrites hektari kohta – valge vein

82,5 hektoliitrit hektari kohta

Valmistoodangu maksimaalne saagikus hektoliitrites hektari kohta – üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valge vein

40 hektoliitrit hektari kohta

Viinamarjade maksimaalne saagikus kilogrammides hektari kohta – punane vein

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Viinamarjade maksimaalne saagikus kilogrammides hektari kohta – valge vein

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Viinamarjade maksimaalne saagikus kilogrammides hektari kohta – üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valge vein

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

KGTga „Epanomi“ hõlmatud veinide määratletud tootmispiirkond hõlmab Thessaloníki lõunaosas asuvat piirkonda Thermaikose vallas Epanomi omavalitsusüksuses.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Limnio N’ (tume)

’Αssyrtiko Β’ (hele)

’Malagousia B’ (hele)

’Chardonnay B’ (hele)

’Sauvignon Blanc B’ (hele)

’Viognier B’ (hele)

’Xinomavro N’ (tume) – ’Xinogaltso’, ’Popolka’

’Cabernet-Sauvignon N’ (tume)

’Mourvedre N’ (tume)

’Grenache rouge N’ (tume)

’Merlot N’ (tume)

’Syrah N’ (tume)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1   Teave geograafilise piirkonna kohta – veinid ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinid

Ajalooline, kultuuriline, ühiskondlik ja majanduslik seos ning geograafiline keskkond ja päritolu on kehtivad kategooriate „vein“ ja „üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein“ puhul.

A.   Ajalooline seos

Epanomi piirkond kuulus Kalamaria piirkonda. See nimi tähendab „head külge“ ja reisijad Prantsusmaalt andsid selle talle piirkonna põllumajandustoodete hea kvaliteedi tõttu. On tõendeid selle kohta, et veinivalmistamine on kestnud siin 1500 aastat ja seda piirkonda on mainitud seoses oma viinamarjaistandustega Bütsantsi ajal. Esimene viide asulale nimega Panomi (1302) on seotud viinapuude olemasoluga selles piirkonnas. Viinamarjakasvatus näib olevat jätkunud kuni Ottomani okupatsiooni lõpuni. 1875. aasta loenduse ajal loendati 325 viinamarjaistandust ja 1907. aasta loenduse ajal 586 istandust. 1907. aastal oli eraldi hoonetena 27 barrelit ja külaelamutes 22 barrelit. Samuti on olemas andmed maksude tasumise kohta Türgi kohalikele ametiasutustele seoses viinamarjaistanduste ja veinide tootmisega selles piirkonnas.

B.   Kultuuriline, ühiskondlik ja majanduslik seos

Antiikajast alates on viinapuud ja vein lahutamatult seotud piirkonna elanike kultuuri-, ühiskondliku ja majanduseluga.

See seos kestab tänini, mil korraldatakse üritusi ja konverentse, et edendada veini, aga ka piirkonna kultuuritraditsioone, näiteks Epanomi „veiniteed“.

C.   Geograafiline piirkond ja toote geograafiline päritolu

Epanomi viinamarjakasvatuspiirkond asub Thessaloníki lõunaosas Thermaikose vallas. Kliima on vahemereline. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C ja aasta keskmine sademete hulk on ligikaudu 550 mm. Varastel hommikutundidel võib täheldada tugevat kastet, mis soodustab mõningast transpiratsiooni ja millele tavaliselt järgneb kuiv põhjatuul, mis eemaldab taimestikust liigse niiskuse. Mullad on liivsavimullad. Kaltsiumkarbonaadi sisaldus aitab kaasa mulla heale tekstuurile ja kuivenemisele, samas kui suhteliselt suur savi sisaldus toob kaasa toitainete suure kogunemise. Orgaanilise aine sisaldus on keskmine ning see aitab kaasa mulla heale tekstuurile ja kuivenemisele. Pinnase kallak on kerge kuni keskmine, mis aitab kaasa paremale kuivendamisele ning vähendab või isegi kõrvaldab haiguste, näiteks hahkhallituse riski. Mere mõju koos pinnase kalde ja paiknemissuunaga vähendab märkimisväärselt külmaohtu.

8.2.   Kategooria „vein“ tootekirjeldus

KGTga „Epanomi“ hõlmatud valged veinid on intensiivse heleda värvusega, neil on rohelise-hõbedakirju või tugev kuldkollane helk pärast seda, kui vein on laagerdunud tammevaatides teatava aja jooksul. Aroomid varieeruvad olenevalt tüübist, sordist ja laagerdumisest. Need veinid, mida iseloomustab värske happesus, tunduvad suus komplekssed ja rikkalikud tänu ideaalsetele sortide küpsemise tingimustele.

KGTga „Epanomi“ hõlmatud punastel veinidel on sinaka varjundiga intensiivne punane värvus ning punaste marjade, vürstside, kakao ja rosinate aroom. Need on rikkalikult täidlased, neil on tasakaalustatud maitse ja siidised tanniinid tänu piirkonnas valitsevatele ideaalsetele kliimatingimustele, mis tagavad tehnoloogilise ja fenoolse küpsuse.

8.3.   Kategooria „üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein“ tootekirjeldus

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veine on toodetud sordist ’Malagousia’ alates 2000. aasta algusest. Seda sorti on piirkonnas kasvatatud üle 35 aasta ja see on andnud suurepäraseid tulemusi. See sobib kõnealusesse piirkonda ideaalselt, sest kõik viinamarjakasvatusega seotud asjaolud on soodsad.

Viinamarjad jäetakse viinapuule üleküpsemiseks ainult aastatel, mil ilmastikutingimused seda võimaldavad. Tumekuldne värvus on tingitud pikemast laagerdumisest tammevaatides, samas kui veinile on iseloomulik küpsete valge viljalihaga puuviljade ja mee aroom. Suus on vein meeldivalt ümar, mis on ideaalselt tasakaalus seda iseloomustava hea happesusega.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinid on saanud auhindu rahvusvahelistel võistlustel, näiteks Decanter World Wine Awards, International Wine Challenge, International Wine & Spirits Competition.

8.4.   Põhjuslik koostoime kategooria „vein“ puhul

Nagu eelmistes osades üksikasjalikult kirjeldatud, on KGTga „Epanomi“ hõlmatud veinide ainulaadsus tingitud piirkonna eripäradest (muld, kliima, tuule mõju suvel), kasvatatavatest sortidest ja viljelusmeetoditest.

Epanomi kliima sobib ideaalselt sortidele, mida seal kasvatatakse, sest viinamarjad saavutavad soovitud tehnoloogilise ja fenoloogilise küpsuse enne tugevate sügisvihmade perioodi, mis viinamarjade kvaliteeti kahjustavad.

Piirkonna kuumad ja kuivad tingimused koos mullastikutüüpidega tagavad viinamarjade küpsemise olenevalt sordist augusti keskpaigast septembri keskpaigani. Seega toob kasvatatavate sortide kombinatsioon ning piirkonna suur kuumus ja kuivus kaasa erinevuse toodetavate veinide tüübis ja organoleptilistes omadustes, mis peegeldab otseselt kliimat.

Heledaid sorte kasvatatakse viinamarjaistanduse kõige madalamates osades, et vältida veepuudust, mis vähendaks veinide happesust. Ainus erand on ’Malagousia’, mida kasvatatakse kesk- ja ülaosas, sest see on tundlik liigniiskuse suhtes. Sortidesse ’Chardonnay’, ’Sauvignon Blanc’ ja ’Viognier’ kuuluvad viinamarjad hakkavad valmima augusti keskel, samas kui sordid ’Assyrtiko’ ja ’Malagousia’ saavutavad küpsuse augusti lõpul.

Täpsemalt on sort ’Assyrtiko’ suurepäraselt kohanenud kohaliku keskkonnaga ning annab suure happesuse ja alkoholisisaldusega, küpsete roheliste puuviljade aroomi ja lillenüanssidega ning suus kergelt mineraalseid veine.

Sort ’Malagousia’ küpseb ilma probleemideta ja annab eriti suure alkoholisisaldusega veine, mis on hea happesuse (külmade põhjatuulte tõttu) ning troopliste puuviljade, tsitrusviljade ja jasmiini aroomiga.

Tänu küpsemise ajal valitsevatele soojustingimustele on sortidel ’Chardonnay’, ’Viognier’ ja ’Sauvignon Blanc’ troopilised lõhnaomadused, millele lisandub suur täidlus suus, hea happesus ja hea laagerdumisvõime.

Punaseid sorte kasvatatakse viinamarjaistanduse kõige kõrgemates osades, kus muld hoiab vähem vett kinni, et kutsuda esile soovitud niiskusepuudus ning saavutada fenoloogiline ja tehnoloogiline küpsus. Liivastel muldadel toodetud veinidel on õrn aroom, samas kui suure savisisaldusega muldadel toodetud veinid on tugevalt fenoolsed. Viinamarjad hakkavad valmima augusti lõpus. Esmalt valmivad punased sordid ’Merlot’ ja ’Grenache rouge’, millele järgnevad sordid ’Syrah’, ’Cabernet Sauvignon’ ja ’Mourvedre’, ning viimasena valmivad septembri esimesel poolel sordid ’Limnio’ ja ’Xinomavro’.

Sordid ’Merlot’ ja ’Grenache rouge’ annavad suure alkoholisisaldusega veine, mis on magusa maitsega ja millel on küpsete puuviljade aroom. Sordid ’Syrah’, ’Cabernet Sauvignon’ ja ’Mourvedre’ annavad hästi struktureeritud ja intensiivse värvusega veine, millel on hea laagerdumisvõime. Sort ’Limnio’ annab intensiivse värvusega veinid, millel on eriline punaste marjade aroom ja rikkalik täidlus, ’Xinomavro’ annab aga veine, millel on tänu sordi ideaalsele küpsusele piirkonnas intensiivne värvus, suur alkoholisisaldus ja punaste marjade omadused.

8.5.   Põhjuslik koostoime kategooria „üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein“ puhul

’Malagousia’ on polüdünaamiline sort, mis võib olenevalt viljelus- ja veinivalmistusmeetodist anda lihtsaid muskaadi- ja sidruniaroomiga veine, kuid ka komplekssema täidlusega veine, millel on tsitrusviljade (näsaviljaline sidrun, sidrun), küpsete puuviljade, heina ja valge pipra aroom. Oluline roll on viinamarjaistanduse asukohal, paiknemisel päikese suhtes, reljeefil ning selle mehaanilisel ja keemilisel koostisel.

Sordil ’Malagousia’ on hea kohanemisvõime, kuid see on tundlik niiskuse suhtes. Sort istutatakse kõige väiksema niiskusesisaldusega ala kõige kõrgematele tasanditele, st kohtadesse, mis soodustavad viinamarjade küpsemist. Sellest sordist saadakse kompleksseid veine, millel on tuntav tsitrus- ja troopiliste puuviljade aroom, kuid ka hea happesus tänu põhjatuultele, mis eemaldavad taimestiku niiskuse, ja merebriisidele, mis alandavad viinamarjade temperatuuri suvekuudel.

Pinnas on peamiselt liivane, vähese toitainesisaldusega ja kergelt kaldus, tänu millele kuiveneb see kiiresti ja kergesti, luues sordile väga soodsad tingimused, eelkõige küpsemisperioodil. Vastasel juhul põhjustab suure koguse vee imendumine ’Malagousia’ õhukese epidermise rebenemist ja hahkhallituse teket.

Samal ajal toob vanemate taimede (30 aastat ja vanemad) valik koos piirkonna kehva mullastikuga kaasa väikese tootlikkuse ja soodustab sordi üleküpsemist. On siiski tootmisaastaid, mil marju harvendatakse, et soodustada sordi laagerdamist.

Otsene kokkupuude päikesega vähendab sordi terpeenide aroome, mis annavad muskaatveinile iseloomulikud omadused. Seepärast peabki istandus selles piirkonnas olema suunatud läänest itta, et tagada ühtlane küpsemine ning kaitsta viinamarju otsese päikesepaiste eest ja vältida nende kõrbemist. Samal ajal tagab lehtede ala (üle kahe meetri) eriline hooldamine suurema varjulisuse ja viinamarjade parema kaitse.

Kasuks tuleb ka kloonide valimine. Istandus sordi lahjendatud klooniga hõlbustab viinamarjade paremat tuulutust ja vähendab hahkhallituse riski.

Lõpuks tuleb märkida, et tõdeti, et sort on väga hästi kohanenud kliimamuutusega. Sademete puudumine piirkonnas viimastel aastatel augustis ja septembris võimaldab sordil paremini küpseda, soodustades seega üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini tootmist peaaegu igal aastal.

9.   Olulised lisatingimused

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 53 lõiked 1, 2 ja 6 ning eelkõige V lisa

KGTga „Epanomi“ hõlmatud mahepõllumajanduslike veinide etiketil peavad olema sõnad „mahepõllumajanduslik“ või „bio“ koos toote nimetusega ja täiendatud järgnevaga:

—	kontrolliasutuse kood;

—

ELi logo;

—	märge „ELi põllumajandus või/ja Kreeka põllumajandus“.

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

märked teatavate tootmismeetodite kohta

Ministrite 9. juuni 2005. aasta määruse nr 280557 „Päritolunimetusega parema kvaliteediga ja maakonnaveinide valmimise, laagerdumise ja tarbimisse suunamise kestuste ning nende märgistusel kasutatavate nende tootmismeetodit käsitlevate märgete kindlaksmääramine“ (JORH nr 818, 2. köide, 15. juuni 2005) artiklites 3 ja 4 on sätestatud järgmiste tähiste kasutamise eeltingimused:

—	„ΝΕΟΣ ΟΙΝΟΣ“ või „ΝΕΑΡΟΣ ΟΙΝΟΣ“ (värske vein);

—	„ΩΡΙΜΑΝΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΩΡΙΜΑΣΕ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (valmimine vaadis või valminud vaadis);

—	„ΠΑΛΑΙΩΜΕΝΟΣ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΠΑΛΑΙΩΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (laagerdunud vaadis või laagerdumine vaadis);

—	„ΟΙΝΟΠΟΙΗΘΗΚΕ ΚΑΙ ΩΡΙΜΑΣΕ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΟΙΝΟΠΟΙΗΣΗ ΚΑΙ ΩΡΙΜΑΝΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (käärinud ja valminud vaadis või kääritamine ja valmimine vaadis);

—	„ΟΙΝΟΠΟΙΗΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΟΙΝΟΠΟΙΗΘΗΚΕ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (kääritamine vaadis või kääritatud vaadis).

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

viinamarjade korjamise aasta näitamine märgistuses.

Kui märge „ΝΕΟΣ ΟΙΝΟΣ“ või „ΝΕΑΡΟΣ ΟΙΝΟΣ“ (uus vein) on veinides märgistuses esitatud, tuleb kindlasti näidata viinamarjade korjamise aasta, nagu on ette nähtud ministrite 9. juuni 2005. aasta määruse nr 280557 „Päritolunimetusega parema kvaliteediga ja maakonnaveinide valmimise, laagerdumise ja tarbimisse suunamise kestuste ning nende märgistusel kasutatavate nende tootmismeetodit käsitlevate märgete kindlaksmääramine“ (JORH nr 818, 2. köide, 15. juuni 2005) artikli 1 lõikes 2.

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

märked märgistuses vastavalt liikmesriigi õigusaktidele

Vastavalt ministrite 7. veebruari 2002. aasta määrusele nr 235309 võib kaitstud geograafilise tähisega (KGT) „Epanomi“ veinide märgistusele kanda järgmisi traditsioonilisi nimetusi:

ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΛΕΥΚΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ (valge vein heledatest viinamarjadest), ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΕΡΥΘΡΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ (valge vein tumedatest viinamarjadest), ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΕΡΥΘΡΩΠΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ Η ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΓΚΡΙΖΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ (valge vein hallidest viinamarjadest), ΚΟΚΚΙΝΕΛΙ (vein küngastelt), ΟΙΝΟΣ ΛΟΦΩΝ (Vin de collines), ΟΙΝΟΣ ΠΛΑΓΙΩΝ (vein mäenõlvadelt).

Erandid

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 5 lõike 1 punkt b.

Erandid

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Ministrite 20. oktoobri 1999. aasta ühise määruse nr 392169 „Üldnormid, mida kohaldatakse märke „Τοπικός Οίνος“ (maakonnavein) suhtes, et kirjeldada lauaveini“ (JORH nr 1985, 2. köide, 8. november 1999) (muudetud ministrite 29. augusti 2007. aasta ühise määrusega nr 321813) artikli 4 punktis c on sätestatud:

„Lauaveine, millel on lubatud kasutada märget „maakonnavein“ koos piirkonna, piirkondliku üksuse või piirkondlikust üksusest väiksema veinivalmistuspiirkonna geograafilise tähisega, toodetakse veiniettevõtetes, mis asuvad piirkondlikus üksuses või sellega külgnevates piirkondlikes üksustes.“

Täpsemalt võib KGTga „Epanomi“ hõlmatud veine toota veiniettevõtetes, mis asuvad Thessaloníki piirkondlikus üksuses või sellega külgnevates piirkondlikes üksustes Chalkidikís, Imathias, Pellas, Kilkises ja Serreses.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/OINOS/PGE_prodiagrafes_epanomh050517.pdf

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.