Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52021AE2564

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Digiülemineku majanduslike ja sotsiaalsete võimaluste kasutamine ning majanduse, eelkõige VKEde digiülemineku tõhustamine, keskendudes inimkesksele tehisintellektile ja andmetele“ (ettevalmistav arvamus)

    EESC 2021/02564

    ELT C 374, 16.9.2021, p. 6–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    16.9.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 374/6

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Digiülemineku majanduslike ja sotsiaalsete võimaluste kasutamine ning majanduse, eelkõige VKEde digiülemineku tõhustamine, keskendudes inimkesksele tehisintellektile ja andmetele“

    (ettevalmistav arvamus)

    (2021/C 374/02)

    Raportöör:

    Antje GERSTEIN

    Konsulteerimistaotlus

    eesistujariik Sloveenia, 19.3.2021

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

    Vastutav sektsioon

    ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    15.6.2021

    Vastuvõtmine täiskogus

    7.7.2021

    Täiskogu istungjärk nr

    562

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    217/0/1

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Kuigi oleme praeguse pandeemia ajal õppinud, et kaugtöö, kodukontor ja paindlikud töötingimused jäävad vähemalt teataval määral uueks normaalsuseks, peame mõistma seda, et digitaalsed ärimudelid kujundavad üha enam meie töömaailma. Need mudelid peavad olema loodud inimestele ja väärtustele suunatud viisil. Laiemas ühiskondlikus mõttes on suur ülesanne eriti just haavatavate rühmade digitaalse kaasatuse tagamine.

    1.2.

    		 Prognoositakse, et väljakujundatud ELi digitaalne ühtne turg annab ELi majandustoodangusse 415 miljardit eurot aastas. Ehkki digiüleminek pakub ettevõtetele kogu ELis märkimisväärseid võimalusi, ei puutu paljud ettevõtted oma piiriüleses tegevuses kokku mitte ainult suure õigusliku ebakindlusega, vaid neil on märkimisväärne mahajäämuse oht juurdepääsu või investeerimisvahendite, kuid ka oskuste puudumise tõttu, mis kehtib üldiselt paljude VKEde puhul ja mõjutab eriti mikroettevõtjaid.

    1.3.

    		 Üks Euroopa digitaalse ühtse turu edu tagav aspekt on avatus tehnoloogiale uute digitaalsete ärimudelite ja rakenduste, nagu tehisintellekt, reguleerimisel ning juurdepääs innovatsiooni rahastamisele, et VKEd saaksid selliste uute digirakenduste eeliseid kasutada. Komitee on teinud uuringu VKEdes kasutatava tehisintellekti kohta, mis võib anda kasulikke teadmisi (1).

    1.4.

    		 Komitee on olnud tehisintellekti teemalise arutelu esirinnas alates esimesest tehisintellekti käsitlevast arvamusest 2017. aastal ning on viimase paari aasta jooksul avaldanud mitu selleainelist arvamust. Komitee on praegu koostamas oma ametlikku arvamust Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta koostada tehisintellekti käsitlev õigusakt. Seda arvamust tutvustatakse komitee täiskogu septembri istungjärgul ja selles arutletakse muu hulgas tehisintellekti määratluse üle, kuna see on oluline osa tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepanekust.

    2.   Arvamuse taust

    2.1.

    		 Arvestades eesistujariigi kavandatud prioriteete, on ELi nõukogu tulevane eesistujariik Sloveenia koostanud ettepanekud, mille kohta komiteel paluti 18. märtsi 2021. aasta kirjaga esitada ettevalmistavad arvamused. Need ELi poliitikavaldkonnad on eesistujariigi jaoks erilise tähtsusega.

    2.2.

    		 Seega on käesolev arvamus vastus ELi nõukogu eesistujariigi Sloveenia taotlusele koostada ettevalmistav arvamus digiülemineku majanduslike ja sotsiaalsete võimaluste kohta.

    2.3.

    		 Ettevalmistavas arvamuses antakse põgus ülevaade digiüleminekuga seotud teemadest, mida käsitletakse komitee hiljutistes või koostamisel olevates arvamustes. See vastab neljale eesistujariigi esitatud küsimusele, mis on seotud andmehaldust käsitleva õigusakti, digiteenuste õigusakti ja tehisintellekti käsitleva õigusaktiga. Kogu muu asjakohane teave nende teemade kohta on leitav komitee vastavatest arvamustest (2).

    3.   Üldised märkused

    3.1.

    		 COVID-19 kriis on toonud esile nii ELi digitaalse mahajäämuse kui ka selle tohutu digipotentsiaali. Nüüd, rohkem kui eales varem, peame mõistma, et EL vajab tugevat digitaalset ühtset turgu. See tähendab ELi suutlikkuse suurendamist sellistes valdkondades nagu pilvandmetöötlus, 5G ja andmete turvaline kasutamine. Pidamaks sammu üleilmsete osalejate USA ja Hiinaga, on vaja investeerida tugevasse digitaalsesse Euroopasse.

    3.2.

    		 Prognoositakse, et väljakujundatud ELi digitaalne ühtne turg annab ELi majandustoodangusse 415 miljardit eurot aastas. Ennetav hooldus, digiplatvormid ja kvantarvutus on vaid kolm näidet selle kohta, kuidas digitehnoloogial on märkimisväärne mõju Euroopa majanduse digiüleminekule. Ehkki digiüleminek pakub ettevõtetele kogu ELis märkimisväärseid võimalusi, ei puutu paljud ettevõtted oma piiriüleses tegevuses kokku mitte ainult suure õigusliku ebakindlusega, vaid neil on märkimisväärne mahajäämuse oht juurdepääsu või investeerimisvahendite, kuid ka oskuste puudumise tõttu, mis kehtib üldiselt paljude VKEde puhul ja mõjutab eriti mikroettevõtjaid.

    3.3.

    		 Kuigi oleme praeguse pandeemia ajal õppinud, et kaugtöö, kodukontor ja paindlikud töötingimused jäävad vähemalt teataval määral uueks normaalsuseks, peame mõistma seda, et digitaalsed ärimudelid kujundavad üha enam meie töömaailma. Need mudelid peavad olema loodud inimestele ja väärtustele suunatud viisil.

    3.4.

    		 Pandeemiajärgses majanduses peame tagama, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad mõnes eriti tugevalt kannatanud sektoris (teenindussektorid, nagu jaekaubandus ja turism) ei kaotaks oma positsiooni seetõttu, et investeerimisvajadus on liiga suur (ja säästud on pärast üle aasta kestnud pandeemiaolukorda ära kulutatud). Need ettevõtted vajavad erilist tuge digiüleminekul ja ärimudelite edasiarendamisel ning see peab kajastuma ELi taastefondiga seotud riiklikes taasteprogrammides. Euroopa Komisjon peab võtma kooskõlastava rolli, et vältida killustatust Euroopa eri fondide vahel ning tagada, et selle valdkonna (VKEde digiüleminek) tegevus ja projektid oleksid ühtlustatud.

    3.5.

    		 Poliitiline raamistik peab olema sobiv tagamaks, et VKEd saaksid kasutada ära digiülemineku pakutud võimalusi. Reguleerimist tuleks kaaluda ainult juhul, kui soovimatu areng on selgelt ettenähtav. Innovatsioon ja uued ärimudelid vajavad arenguks teatavat ruumi. Liiga rutakas või range Euroopa regulatsioon seab Euroopa ettevõtted, eriti VKEd, ebasoodsamasse olukorda võrreldes rahvusvaheliselt aktiivsete ettevõtetega mujal maailmas.

    3.6.

    		 Mõningates majandusharudes, eriti teenindussektoris (nt jaekaubandus, turism, toitlustamine), on tungiv vajadus õigusraamistiku järele, mis aitaks võidelda digikeskkonnas desinformatsiooni vastu ja võimaldaks rakendada meetmeid näiteks võltsarvustuste vastu, mis võivad olla ettevõtetele äärmiselt kahjulikud. Komitee käsitles neid teemasid, mis on eriti asjakohased digiplatvormide (3) jaoks, oma hiljutises arvamuses digiteenuste õigusakti kohta.

    3.7.

    		 Majanduse tehniline areng ja digiüleminek kätkevad endas ka teatavaid riske, mida tuleb nende muutuste potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks meeles pidada. Seetõttu on vaja tagada, et tehnoloogia arengu ja digiülemineku kõrval oleksid tagatud mehhanismid, et võidelda eriti haavatavate rühmade digitaalse tõrjutuse vastu.

    3.8.

    		 Komitee on olnud tehisintellekti teemalise arutelu esirinnas alates esimesest tehisintellekti teemalisest arvamusest 2017. aastal (4) ning on viimase paari aasta jooksul avaldanud mitu selleainelist arvamust (5). Komitee on seisnud tehisintellekti küsimuses inimjuhitavuse põhimõttest lähtuva käsitluse eest, kus inimesed jäävad nii tehnilises mõttes tehisintellekti kontrollima kui ka säilitavad võime otsustada, kas, millal ja kuidas seda meie ühiskonnas laiemalt kasutada. Komitee on toetanud 2018. aastal avaldatud Euroopa tehisintellekti strateegiat, komisjoni teatist usaldusväärse tehisintellekti eetiliste suuniste kohta ja selle toetust usaldusväärsele tehisintellektile seatavale seitsmele nõudele. Lisaks on komitee juhtinud muu hulgas tähelepanu järgmisele: tehisintellekti mõju töökohtadele, õige tasakaalu leidmine reguleerimise, isereguleerimise ja eetiliste suuniste andmise vahel ning tehisintellekti mõju tarbijatele.

    3.9.

    		 Komitee on praegu koostamas oma ametlikku arvamust Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta koostada tehisintellekti käsitlev õigusakt (6). Seda arvamust tutvustatakse komitee täiskogu septembri istungjärgul. Komitee ei saa veel avaldada oma ametlikku seisukohta tehisintellekti käsitleva õigusakti kohta, kuid saab mõningal määral mõtiskleda eesistujariigi Sloveenia esitatud konkreetse küsimuse üle asjakohases ettepanekus esitatud tehisintellekti määratluse kohta.

    3.10.

    		 Mis puutub töökohtadesse, siis digiülemineku ajastul peab inimväärne töö olema tagatud kõigile töötajatele. Ettevõtetes peavad töötajad ja nende esindajad olema varakult kaasatud töötajaid otseselt mõjutava tehisintellekti kasutuselevõttu ning sellesse, kuidas tehisintellekti kasutama hakatakse. Töötajaid tuleb digitaalse töömaailma uute töökohtade jaoks ettenägelikult ja õigel ajal välja koolitada.

    4.   Konkreetsed märkused

    4.1.

    		 Eesistujariik peab tehisintellekti digiülemineku kõige olulisemaks aspektiks. Muude eriti oluliste probleemide hulka kuuluvad kõrgtehnoloogia integreerimine ühiskonda ja üleminek gigabitiühiskonda. Selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate abil nagu tehisintellekt ja andmepõhine majandus saab EL kriisist kiiresti taastuda ja saada maailma juhtivaks digiühiskonnaks.

    4.2.

    		 Eesistujariik palus komiteel vastata neljale konkreetsele küsimusele.

    —

    Andmehaldust käsitleva õigusaktiga võetakse kasutusele andmete kasutamist soodustavad uued ärimudelid, näiteks andmejagamisteenuste pakkujad. Mida arvab komitee selliste teenuste majanduslikust mõjust?

    —

    Andmehaldust käsitlev õigusakt loob andmealtruismi organisatsioonid, mis hõlbustavad füüsiliste ja juriidiliste isikute kättesaadavaks tehtud andmete taaskasutamist. See võimaldab pakkuda ka uusi teenuseid, sealhulgas koguda üldist huvi silmas pidades füüsiliste isikute loodud andmeid. Mida komitee sellest arvab?

    —

    Milline on komitee seisukoht tehisintellekti asjakohase määratluse ettepaneku kohta (sisaldub 2021. aasta aprillis vastu võetud tehisintellekti käsitlevas õigusaktis)?

    —

    Mida arvab komitee digiteenuste õigusaktist?

    4.3.

    		 Andmehaldust käsitleva õigusaktiga võetakse kasutusele andmete kasutamist soodustavad uued ärimudelid, näiteks andmejagamisteenuste pakkujad. Mida arvab komitee selliste teenuste majanduslikust mõjust (7)?

    4.3.1.

    		 Komitee peab andmehaldust käsitlevat õigusakti asjakohaseks ja vajalikuks, sest digiandmete töötlemine, säilitamine ja jagamine on muutumas üha olulisemaks mitte ainult majanduslikus, vaid ka sotsiaalses ja kodanikuühiskonna perspektiivis, kaasates üksikisikud, haldusasutused ja ettevõtjad keerulisse ja sidusasse õigusraamistikku.

    4.3.2.

    		 Komitee peab eriti huvitavaks võimalust tunnistada andmeid haldavate ja vahetavate ühistute mudeli kasulikkust ning seda kui väga kasulikku vahendit neutraalseks ja jagatud andmehalduseks. Sellega seoses innustab komitee komisjoni ja liikmesriike toetama VKEsid selliste algatuste elluviimisel, millega arendatakse välja vastastikuseid organisatsioone andmete haldamiseks ja vahetamiseks.

    4.3.3.

    		 Ühistud ja muud koostöövormid tunduvad eriti sobivad kodanike- (töötajate, tarbijate, ettevõtjate) ja ettevõtetevahelise vahendustegevuse haldamiseks ning andmete vahetamiseks või jagamiseks, sest eelkõige ühistud võimaldavad andmesubjektide ja ühistu andmevaldaja – kelle omanikud on antud juhul need samad andmesubjektid – andmehalduse huvide kokkulangemist, ning need võiksid seega tagada osalusel põhineva juhtimise kodanike, ettevõtete ja ettevõtjate vahel, kus neil võiks olla nii andmepakkuja kui ka andmete kasutaja roll. See mehhanism võiks toetada seda usalduse ja avatuse õhkkonda, mis näib olevat Euroopa digitaalsel ühtsel turul hea andmehalduse hädavajalik tingimus.

    4.4.

    		 Andmehaldust käsitlev õigusakt loob andmealtruismi organisatsioonid, mis hõlbustavad füüsiliste ja juriidiliste isikute kättesaadavaks tehtud andmete taaskasutamist. See võimaldab pakkuda ka uusi teenuseid, sealhulgas koguda üldist huvi silmas pidades füüsiliste isikute loodud andmeid. Mida komitee sellest arvab (8)?

    4.4.1.

    		 Komiteel on heameel ettepaneku üle kehtestada määrus andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele. Komitee kiidab heaks kavandatava määruse sätte, et sellistel organisatsioonidel peab olema üldist huvi pakkuvaid eesmärke taotlevate mittetulundusühingute õiguslik olemus ning ennekõike peavad nad olema sõltumatud ja autonoomsed, eriti teiste organisatsioonide suhtes, kes taotlevad andmehalduses ärilisi või kasumit teenivaid eesmärke.

    4.4.2.

    		 Sellised omadused ja nende üksuste jaoks spetsiaalse avaliku registri loomine rahuldavad piisavalt vajadust tagada läbipaistvus ning kaitsta kodanike ja ettevõtjate õigusi ja huve, mis iseloomustavad altruistlikku andmevahetust. Selle tulemusena saavutataks kõigi sidusrühmade usalduse suurenemine.

    4.5.

    		 Milline on komitee seisukoht tehisintellekti asjakohase määratluse ettepaneku kohta (sisaldub 2021. aasta aprillis vastu võetud tehisintellekti käsitlevas õigusaktis)?

    4.5.1.

    		 Komitee toetab Euroopa Komisjoni hiljutises tehisintellekti käsitlevas ettepanekus esitatud selget sõnumit, mille kohaselt on põhiõigused ja Euroopa väärtused kesksel kohal Euroopa lähenemisviisis tehisintellekti küsimusele. Paljud viimase paari aasta jooksul komitee antud soovitused on jõudnud sellesse ettepanekusse.

    4.5.2.

    		 Komitee on praegu koostamas eraldi arvamust vastuseks sellele ettepanekule, milles komitee käsitleb eelkõige ettepanekus esitatud tehisintellekti määratlust, kuna see on tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepaneku oluline osa.

    4.5.3.

    		 Esialgse märkusena rõhutab komitee, et tehisintellekt on endiselt sisuliselt vaieldav mõiste, kuna puudub selle üldtunnustatud määratlus. Keerukust lisab asjaolu, et juriidilised määratlused erinevad täielikult teaduslikest määratlustest, kuna need peavad vastama mitmetele nõuetele, sealhulgas kaasatusele, täpsusele, terviklikkusele, praktilisusele ja püsivusele, millest mõned on õiguslikult siduvad ja millest mõnda peetakse heaks õigusloome tavaks.

    4.5.4.

    		 Ühelt poolt käsitleb tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepanek mitte ainult tehnoloogiat ennast, vaid ka seda, milleks ja kuidas seda kasutatakse. Teiselt poolt sisaldab see tehisintellekti konkreetset määratlust, sealhulgas loetelu tehisintellekti tehnoloogiatest, mis kuuluvad määruse kohaldamisalasse. Sellisena näib tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepanek tuginevat kahele mõttele. Küsimust, kas see veidi mitmetähenduslik lähenemisviis on sobilik tehisintellektiga seotud konkreetsete probleemide asjakohaseks lahendamiseks ja sellest tulenevate võimaluste edendamiseks, lahatakse üksikasjalikumalt komitee valmivas arvamuses tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepaneku kohta.

    4.6.

    		 Mida arvab komitee digiteenuste õigusaktist (9)?

    4.6.1.

    		 Komitee kiidab heaks ettepaneku võtta vastu määrus digiteenuste ühtse turu kohta ajal, mil on tekkinud uued ja innovaatilised infoühiskonna digiteenused, mis on muutnud ELi kodanike igapäevaelu ja kujundanud ümber seda, kuidas nad suhtlevad, ühendust peavad, tarbivad ja äriga tegelevad.

    4.6.2.

    		 Komitee toetab komisjoni jõupingutusi, et vältida ühtse turu killustumist riiklike õigusnormide ja eeskirjade järsu kasvu tõttu, ning nõuab selget avaldust digiteenuste õigusakti ammendava olemuse kohta. See on võimalus kehtestada digiturgude jaoks ülemaailmsed standardid, mis aitavad Euroopat sellesse uude ajastusse üleminekul, tagades tarbijate kõrgetasemelise turvalisuse internetis.

    4.6.3.

    		 Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama kindlaks arutelu ja avaliku kaasava konsultatsiooni korraldamiseks ning määruse ja strateegia rakendamiseks mõistliku ajakava. Sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on selles tähendusrikas roll, et tagada kõikidele osalejatele võrdsed võimalused.

    4.6.4.

    		 Komitee toetab soovitussüsteemide ja reklaami suuremat läbipaistvust, millega tagatakse, et tarbijad näevad ainult reklaami, mida nad soovivad.

    4.6.5.

    		 Komitee märgib, et päritoluriigi põhimõttega seoses esineb palju puudusi, ning kutsub üles hoolikalt kaaluma alternatiivseid meetodeid, näiteks sihtriigi põhimõtet, eelkõige maksu-, töö- ja tarbijakaitseküsimustes, välja arvatud juhul, kui ELi tasandil on tugevam reguleerimine, et tagada aus konkurents ja võimalikult kõrge tarbijakaitse tase.

    4.6.6.

    		 Komitee nõuab asjakohase raamistiku väljatöötamist, et võimaldada ettevõtetel tagada oma tehisintellektisüsteemide õiglus, usaldusväärsus ja turvalisus, võttes arvesse tarbijate ja töötajate kaitse võimalikult kõrget taset.

    4.6.7.

    		 Veebimajutuse suhtes kohaldatav vastutusest vabastamise erand peaks kehtivuse kaotama üksnes siis, kui tegu on sisuga, mis on ilmselgelt ebaseaduslik või mis on kohtuotsusega tunnistatud ebaseaduslikuks. Komitee soovitab luua positiivse vastutuse korra, mida kohaldatakse teatavatel tingimustel internetipõhistele kauplemiskohtadele.

    4.6.8.

    		 Komitee juhib tähelepanu ulatuslikule ülesandele saavutada kõigi asjakohaste vahendite ja algatuste nõuetekohane kooskõlastamine platvormimajanduse reguleerimise laiemas kontekstis. Vaja on põhjalikku ülevaadet selle kohta, kuidas saaks lõimida selliseid erinevaid perspektiive, mis digiteenuste õigusakti mõjutavad.

    4.6.9.

    		 Komitee jälgib eriti tähelepanelikult maksustamise, (10) andmehalduse, tööhõiveseisundi, töötingimuste ja tarbijakaitsega seonduvat, kuna need aspektid on olulised tegurid digimajanduse mõnikord ebaausa konkurentsi seisukohast.

    Brüssel, 7. juuli 2021

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Christa SCHWENG

    (1)  Uuring „Boosting the use of Artificial Intelligence in Europe’s micro, small and medium-sized enterprises“ („Tehisintellekti kasutamise edendamine Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juures“).

    (2)  Andmehaldust käsitlev õigusakt (ELT C 286, 16.7.2021, lk 38); digiteenuste õigusakt (ELT C 286, 16.7.2021, lk 70); tehisintellekti käsitlev õigusakt.

    (3)  Digiteenuste õigusakt.

    (4)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1.

    (5)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 1; ELT C 440, 6.12.2018, lk 51; ELT C 240, 16.7.2019, lk 51; ELT C 47, 11.2.2020, lk 64; ELT C 364, 28.10.2020, lk 87.

    (6)  Tehisintellekti seadus.

    (7)  Andmehaldust käsitlev õigusakt.

    (8)  Andmehaldust käsitlev õigusakt.

    (9)  Digiteenuste õigusakt.

    (10)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 73.

    Top