Prieiga prie Europos Sąjungos teisės
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">Daugiau apie eksperimentines funkcijas</a>
Pasirinkite eksperimentines funkcijas, kurias norite išbandyti
„EUR-Lex“
Prieiga prie Europos Sąjungos teisės

Šis dokumentas gautas iš interneto svetainės „EUR-Lex“

Jūs esate čia
Jeigu ieškote tikslaus žodžių junginio, įrašykite jį tarp "angliškų kabučių". Ieškomo termino dalį pakeiskite žvaigždute (*), kad rastumėte jo variantus (skaidrum*, 32019R*). Klaustukas (?) pakeičia vieną ieškomo termino ženklą, kad būtų rasta įvairių vienu ženklu besiskiriančių terminų (pavyzdžiui, įvedus „?ilti“ bus ieškoma žodžių „dilti“, „kilti“, „pilti“, „tilti“ ir pan.).
Paieškos patarimai
Reikia daugiau paieškos galimybių? Pasinaudokite šia paieškos galimybe – Išplėstinė paieška

Dokumentas 52021AG0014(02)

    Nõukogu põhjendused: nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 14/2021 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021‒2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

    ELT C 169, 5.5.2021, p. 26—28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    5.5.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 169/26

    Nõukogu põhjendused: nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 14/2021 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021‒2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

    (2021/C 169/02)

    I.   SISSEJUHATUS

    1.

    		 Euroopa Komisjon võttis 30. mail 2018 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (1).

    2.

    		 Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 28. märtsil 2019 (2).

    3.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 12. detsembril 2018 (3) ja Regioonide Komitee võttis oma arvamuse vastu 6. veebruaril 2019 (4).

    4.

    		 Nõukogu leppis oma 20. detsembri 2018. aasta istungil kokku osalises üldises lähenemisviisis (ainult artiklid) (5). Alaliste esindajate komitee kiitis 17. aprillil 2019 heaks volitused läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga (nii põhjendusi kui ka artikleid sisaldav terviktekst) (6). On peetud neli kolmepoolset kohtumist ning viimasel kolmepoolsel kohtumisel, mis toimus 14. detsembril 2020, jõuti esialgsele kokkuleppele.

    5.

    		 Alaliste esindajate komitee kinnitas 18. detsembril 2020 kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel saavutatud lõpliku kompromissi (7).

    6.

    		 Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon andis tekstile oma heakskiidu 11. jaanuaril 2021.

    II.   EESMÄRK

    7.

    		 Programmi üldeesmärgid on kaitsta, arendada ja edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kultuuri- ja keelepärandit ning suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ja majanduslikku potentsiaali. Erieesmärgid hõlmavad koostööd Euroopa tasandil, et toetada Euroopa päritolu teoste loomist ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite majanduslikku, sotsiaalset ja välismõõdet, edendada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet, poliitikaalast koostööd ja innovatsiooni ning samuti meedia pluralismi ja meediapädevust.

    8.

    		 Programm säilitab programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) ülesehituse, hõlmates kolme eraldi tegevussuunda: kultuuri tegevussuund, mis hõlmab kultuuri- ja loomesektoreid, välja arvatud audiovisuaalsektor; MEDIA tegevussuund, mis toetab audiovisuaalsektorit, ning sektoriülene tegevussuund, mis toetab kõigi kultuuri- ja loomesektorite vahelisi meetmeid.

    III.   NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

    9.

    		 Komisjoni ettepaneku alusel pidasid Euroopa Parlament ja nõukogu läbirääkimisi eesmärgiga saavutada varane teise lugemise kokkulepe, võttes aluseks nõukogu esimese lugemise seisukoha, mille parlament võiks ilma muudatusteta heaks kiita.

    10.

    		 Nõukogu esimese lugemise seisukoht sisaldab järgmisi põhielemente, mille suhtes kaasseadusandjad kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkuleppele jõudsid.

    Põhiküsimused

    11.

    		 Juhtimine

    Euroopa Parlament väljendas muret seoses programmi juhtimisega, märkides, et soovib vältida programmiperioodi jooksul ilma parlamendi eelneva nõusolekuta tehtud algatusi. Kaasseadusandjad leppisid kokku, et I lisas („Programmi meetmete kirjeldus“) esitatakse lõplik meetmete loetelu, mis on sisult väga üksikasjalik; paindlikkus on seega võimalik üksnes rakendamise tasandil. Uusi meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui komisjon esitab määruse muutmise ettepaneku. See tagab mõlema kaasseadusandja kaasamise poliitiliselt olulistesse otsustesse kogu programmi kestuse ajal. Tööprogrammid võetakse vastu rakendusaktiga ning liikmesriikide kontrollimehhanismiks jääb programmikomitee. Delegeeritud õigusaktide kasutamine on ette nähtud seire- ja hindamisraamistiku sätete väljatöötamiseks, sealhulgas II lisa muutmiseks, et näitajad läbi vaadata või neid täiendada.

    12.

    		 Eelarve

    Kaasseadusandjate vaheline kokkulepe vastab rahastamispaketile, milles Euroopa Ülemkogu leppis kokku mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames (1 842 000 000 eurot jooksevhindades), millele lisandub 600 000 000 euro suurune täiendav eraldis 2018. aasta hindades (mis tuleneb määruse (EL, Euratom) 2020/2093 artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilisest kohandusest). Kaks kaasseadusandjat leppisid samuti kokku, et nii rahastamispaketi kui ka täiendava eraldise jaotuseks tegevussuundade vahel kasutatakse sama mudelit: vähemalt 33 % kultuuri tegevussuuna eesmärgi jaoks, vähemalt 58 % MEDIA tegevussuuna eesmärgi jaoks ja kuni 9 % sektoriülese tegevussuuna eesmärgi jaoks.

    13.

    		 Üksused, kellele võib anda toetusi ilma konkursikutseta

    Programmis osalemiseks kõlblike üksuste kindlaksmääramisel pakkus komisjon välja kaks üksust, kes võiks saada toetusi ilma konkursikutseta: Euroopa Filmiakadeemia ja Euroopa Liidu Noorteorkester. Kuigi parlamendi algne seisukoht oli sarnane komisjoni omaga, et Euroopa Filmiakadeemia saaks konkreetselt auhinnaga LUX seotud meetme kontekstis otsetoetust ilma konkursita, oli nõukogu algne seisukoht vähem soodne, rõhutades ausat konkurentsi kui eeltingimust juurdepääsuks avaliku sektori rahastamisele. Läbirääkimiste tulemusena koostatud tekstis määratud toetusesaajatele ilma konkursita toetusi ette ei nähta. Sellest hoolimata sisaldab tekst selgesõnalist viidet auhinnale LUX meetmete hulgas, mille abil püütakse saavutada MEDIA tegevussuuna prioriteete (I lisa). Mis puudutab Euroopa Liidu Noorteorkestrit, siis teksti a) põhjenduses 40 tunnustatakse selle eristaatust ja b) I lisas nähakse ette võimalus seda üksust toetada (lahendus, mis sarnaneb auhinna LUX puhul loodud lahendusega). Euroopa Liidu Noorteorkestri kohta esitas komisjon ka kavatsusavalduse.

    14.

    		 Võrdsed võimalused

    Peamised elemendid, mis määratlevad nõukogu seisukoha selles põhjalikult arutatud küsimuses, on järgmised:

    —

    kohaldada võrdsete võimaluste kontseptsiooni üksnes MEDIA tegevussuuna suhtes;

    —

    tunnistada vajadust võtta arvesse riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises ja levitamises, juurdepääsus seda liiki sisule ning selle tarbimisega seotud suundumustes, eelkõige nende keelelisi ja geograafilisi eripärasid;

    —

    eesmärk on toetada Euroopa andekaid inimesi olenemata nende asukohast, et nad saaksid tegutseda piiriüleselt ja rahvusvaheliselt;

    —

    kajastada võrdsete tingimuste kontseptsiooni kahe näitaja abil (mis hõlmavad programmi olulisi elemente ja mida kasutatakse selle tulemuslikkuse hindamiseks).

    15.

    		 Muusikasektori käsitlemine

    Kokkulepitud tekst sisaldab ühtlustatud põhjendust 13 ja rõhutatud viidet muusikasektorile kultuuri tegevussuuna valdkondlike meetmete sissejuhatavas osas. Kooskõlas komisjoni ettepanekuga peetakse muusikasektorit, nagu ka raamatu- ja kirjastussektorit, arhitektuuri ja kultuuripärandit ning muid konkreetsete vajadustega kunstiloomingu sektoreid, eraldi sektoripõhise meetme objektiks.

    16.

    		 Kaasamine

    Kokkulepitud tekst sisaldab uut horisontaalset viidet programmikohasele kaasamisele (mis on esitatud artiklis 3 („Programmi eesmärgid“)).

    Muud küsimused

    17.

    		 Kaasseadusandjad leppisid kokku säilitada MEDIA logo, mille visuaalne kujutis on lisatud teksti uude lisasse.

    18.

    		 Kolmandate riikide osalemist nähakse läbirääkimiste tulemusena ette nii, et kõik programmi MEDIA tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas osalevad kolmandad riigid peavad järgima audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatud tingimusi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võidakse Euroopa naabruspoliitika riikidele teha sellest kohustusest erand. EMP EFTA riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, kes osalesid täiel määral 2014.–2020. aasta programmis, aitab üleminekuperiood viia oma riigi õiguse vastavusse audiovisuaalmeedia teenuste muudetud direktiiviga. Kolmandatele riikidele, kes osalevad ainult kultuuri tegevussuunas, antakse võimalus luua programmi teabepunkt.

    19.

    		 Mitmeid sätteid on muudetud, et tagada horisontaalne lähenemisviis kõigi mitmeaastase finantsraamistikuga seotud dokumentide suhtes. Need puudutavad selliseid küsimusi nagu programmi kestuse lisamine artiklisse 1 kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ajakavaga, kolmandate riikide osalemine, liidu finantshuvide kaitse, kvaliteedimärgis, kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine ning tagasiulatuvus.

    IV.   KOKKUVÕTE

    20.

    		 Nõukogu esimese lugemise seisukoht kajastab täielikult kompromissi, milleni jõuti nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistel läbirääkimistel, mida komisjon vahendas. Kõnealune kompromiss kinnitati Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni esimehe 15. jaanuari 2021. aasta kirjaga alaliste esindajate komitee eesistujale. Selles kirjas teatas kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees, et kui nõukogu edastab Euroopa Parlamendile ametlikult oma kokkulepitud seisukoha, siis soovitab ta parlamendi täiskogul nõukogu seisukoha teisel lugemisel muudatusteta heaks kiita, kui see on õiguskeeleliselt viimistletud.

    (1)  Dok 9170/18 + ADD 1.

    (2)  ELT C 108, 26.3.2021, lk 934.

    (3)  ELT C 110, 22.3.2019, lk 87.

    (4)  ELT C 168, 16.5.2019, lk 37.

    (5)  Dok 15618/18 + ADD 1.

    (6)  Dok 7526/19.

    (7)  Dok 13848/20.

    Į viršų