Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 66/16)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„LA JARABA“

PDO-ES-01895-AM01

Teate esitamise kuupäev: 16.11.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

Jaotis

VALGE VEINI LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 2.1 (mis puudutab hinnatavaid näitajaid, nende piirmäärasid ja analüütilisi hälbeid), samuti mõjutab see veinide kirjeldust koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

—	Sordist 'Sauvignon Blanc' valmistatud valge ühesordiveini lisamisel tuleb kindlaks määrata valgete veinide analüütilised näitajad.

UUS SÕNASTUS

2.1.2.

Valge vein Näitaja Piirmäär Lubatud hälve Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (% vol) ≥ 11,5 ±0,2 Minimaalne alkoholi üldsisaldus (% vol) ≥ 12,5 ±0,2 Redutseerivad suhkrud (g/l, glükoosina) ≥ 4 ±0,5 Üldhappesus (g/l, viinhappena) 4 < üldhappesus < 7 ±0,3 Lenduvate hapete sisaldus (meq/l) ≥ 16,7 ±3 Vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l) ≥ 130 ±15 Strontsiumisisaldus (mg/l) ≥ 2,2 ±0,2

PÕHJENDUS

—

Kuna kaitstud päritolunimetusega „La Jaraba“ hõlmatud piirkonnas on maatükk, kus kasvatatakse sorti 'Sauvignon Blanc', millest valmistatavates veinides on samuti suur strontsiumisisaldus, palume muuta tootespetsifikaati ning lisada sellesse valge viinamarja sort 'Sauvignon Blanc' ja sellest valmistatavad valged veinid.

Jaotis

VALGE VEINI LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 2.2 (mis puudutab organoleptilise analüüsiga kindlaksmääratud omadusi), samuti mõjutab see veinide kirjeldust koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

—	Sordist 'Sauvignon Blanc' valmistatud valge ühesordiveini lisamisel tuleb kindlaks määrata sellest sordist valmistatava valge veini organoleptilised omadused.

UUS SÕNASTUS

2.2.4.

Sordist 'Sauvignon Blanc' valmistatud valge ühesordivein — Välimus: puhas, sädelev, klaar, õlgkollast värvi. — Lõhnabukett: jõuline ja täidlane, viinamarjasordile iseloomuliku lõhnaga, milles tulevad esile valged luuviljad ja lillenüansid. — Maitse: värske, siidjas ja heas tasakaalus.

PÕHJENDUS

—

Kuna kaitstud päritolunimetusega „La Jaraba“ hõlmatud piirkonnas on maatükk, kus kasvatatakse sorti 'Sauvignon Blanc', millest valmistatavates veinides on samuti suur strontsiumisisaldus, palume muuta tootespetsifikaati ning lisada sellesse valge viinamarja sort 'Sauvignon Blanc' ja sellest valmistatavad valged veinid.

Jaotis

VEINIVALMISTUSMEETODID JA VALGE VEINI TOOTMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 3 (mis puudutab veinivalmistuse eritavasid), samuti mõjutab see veinivalmistuse eritavasid käsitlevat osa koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

—	Sordi 'Sauvignon Blanc' lisamisega tootespetsifikaati lisatakse valge veini valmistamise eritavad.

UUS SÕNASTUS

Virdel, mis on saadud koristatud ja vartest puhastatud valgete viinamarjade purustamise ja pressimise teel, lastakse vähemalt 12 tundi selgida temperatuuril 15–20 °C. Viinamarjavirde alkoholkäärimine toimub 10–21 °C juures roostevabast terasest mahutites. Tavapärastes tingimustes vallandab alkoholkäärimise viinamarjade mikrofloora. Seejärel viinamarjavirre selitatakse ja vahetult enne pudelisse villimist kurnatakse läbi suure pooride läbimõõduga filtri, et säilitada võimalikult hästi toote omadused.

PÕHJENDUS

—	Kuna tootespetsifikaati lisatakse valge vein, tuleb veinivalmistus- ja tootmisviiside all eristada punase veini tootmist valge veini tootmisest.

Jaotis

LAAGERDUMISAEGADE MUUTMINE

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 3 (mis puudutab veinivalmistuse eritavasid), samuti mõjutab see veinivalmistuse eritavasid käsitlevat punkti koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

Muudetakse nende veinivalmistus- ja tootmisviiside sõnastust, mille puhul on vaatides ja pudelites hoidmise aeg lühem.

UUS SÕNASTUS

3.1.

Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot' ja 'Graciano'. Laagerdumine 225-liitristes tammevaatides kestab vähemalt kolm kuud. Pudelis laagerdatakse vähemalt üks kuu.

3.2.

Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon' ja 'Merlot'. Laagerdumine 225-liitristes tammevaatides kestab vähemalt kolm kuud. Pudelis laagerdatakse vähemalt üks kuu.

PÕHJENDUS

—	Tarbijad nõuavad aina enam lühema laagerdumisajaga veine.

Jaotis

SUURIMA SAAGIKUSE LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 5 suurima saagikuse kohta, samuti mõjutab muudatus suurimat saagikust käsitlevat punkti koonddokumendis.

—	Põhjuste kirjeldus

—	Suurima saagikuse lisamine sordi 'Sauvignon Blanc' puhul

UUS SÕNASTUS

5.

Suurim saagikus 'Tempranillo': 10 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 73,5 hektoliitrile hektari kohta 'Cabernet Sauvignon': 11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 77 hektoliitrile hektari kohta 'Merlot': 10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 70 hektoliitrile hektari kohta. 'Graciano': 10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 70 hektoliitrile hektari kohta. 'Sauvignon Blanc': 11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 77 hektoliitrile hektari kohta

PÕHJENDUS

—	Kuna sort 'Sauvignon Blanc' lisatakse tootespetsifikaati, kehtestatakse selle sordi suurim saagikus hektari kohta.

Jaotis

KASUTATAVA VEINIVIINAMARJASORDI LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 6 (mis puudutab veiniviinamarjasorte), muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Põhjuste kirjeldus

—	Sordi 'Sauvignon Blanc' lisamine

UUS SÕNASTUS

6.

Veiniviinamarjasordid Punane vein: 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot', 'Graciano'. Valge vein: 'Sauvignon Blanc'

PÕHJENDUS

—	Sordi 'Sauvignon Blanc' lisamisel tootespetsifikaati lisatakse see sort ka sellesse punkti.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

La Jaraba

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punane vein

Küpse kirsi sügavpunase värvusega; punaste ja mustade marjade noot annab veinile rikkaliku ja tummise maitse; analüütiliste näitajate poolest sisaldab see vein muudest veinidest rohkem strontsiumi, kuna pinnas on väga strontsiumirikas – tänu sellele saab valmistada selliseid jõulisi veine, mis on aromaatsed ja nüansirohked ning milles tuleb tugevalt esile mineraalide ja palsami noot.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11
Minimaalne üldhappesus:	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	130

Valge vein

Puhta, sädeleva, klaari õlgkollase värvusega; lõhn on jõuline ja täidlane, viinamarjasordile iseloomuliku lõhnaga, milles tulevad esile valged luuviljad ja lillenüansid; maitse on värske, siidjas ja heas tasakaalus.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11,5
Minimaalne üldhappesus:	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	130

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

Punast viinamarjavirret alkoholkääritatakse 15–30 °C juures roostevabast terasest mahutites või Prantsuse tammevaatides; mahutisse paigutamisel leotatakse vähemalt kümme päeva.

Virdel, mis on saadud koristatud ja vartest puhastatud valgete viinamarjade purustamise ja pressimise teel, lastakse vähemalt 12 tundi selgida temperatuuril 15–20 °C. Viinamarjavirde alkoholkäärimine toimub 10–21 °C juures roostevabast terasest mahutites.

Pressimisel tohib saada kuni 70 liitrit virret 100 kg viinamarjade kohta.

Veini laagerdatakse esmalt 225-liitristes tammevaatides ja seejärel pudelis järgmiste ajavahemike jooksul:

—	Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot' ja 'Graciano': laagerdatakse 225-liitrises tammevaadis vähemalt kolm kuud ja pudelis vähemalt üks kuu.

—	Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon' ja 'Merlot': laagerdatakse 225-liitrises tammevaadis vähemalt kolm kuud ja pudelis vähemalt üks kuu.

—	Sordist 'Merlot' valmistatud punane ühesordivein: laagerdatakse 225-liitrises tammevaadis vähemalt kuus kuud ja seejärel pudelis vähemalt kuus kuud.

Viljelustavad

Viinamarjad korjatakse siis, kui need on saavutanud fenoolse küpsuse, sealjuures valitakse parima struktuuriga ja suurima fenoolsete ühendite kontsentratsiooniga kobarad; ainsa orgaanilise ainena kasutatakse viinapuude väetamiseks lambasõnnikut, mis pärineb enda karjakasvatusettevõttest.

b.   Suurim saagikus

'Tempranillo'

73,5 hektoliitrit hektari kohta

'Tempranillo'

10 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

'Cabernet Sauvignon'

77 hektoliitrit hektari kohta

'Cabernet Sauvignon'

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

'Merlot' ja 'Graciano'

70 hektoliitrit hektari kohta

'Merlot' ja 'Graciano'

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud piirkond asub El Provencio (Cuenca) omavalitsusüksuses. Maatükkide paigutus on viinamarjaistanduste registri kohaselt järgmine: maa-ala 9, maatükid 14b, 14d, 14f, 14h, 26d, 26e, 26h, 26i, 26j, 26k, 26m, 26n, 26v.

Veini valmistamine määratletud piirkonna viinamarjaistandustes korjatud viinamarjadest ja veini pudelisse villimine toimub tootmispiirkonnas asuvas veinikeldris.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

MERLOT

TEMPRANILLO – CENCIBEL

8.   Seos(t)e kirjeldus

KESKKOND (LOODUS- JA INIMTEGURID)

La Jaraba on määratletud piirkonna asukoha geograafiline nimi, nagu on märgitud Hispaania praegusel maakatastri kaardil. See asub setetega täidetud orus, kust varem voolas läbi jõgi Cañada de Valdelobos (mis nüüd on katkendlik), mis suubus Cuenca ja Albacete provintsi vahelise piiri moodustavasse Záncara jõkke; piirkonnas ei leidu märkimisväärseid reljeefseid vorme ja seega võib seda pidada täiesti tasaseks; piirkond asub merepinnast 700 meetri kõrgusel.

Viinamarjaistandusi kaitseb suuresti 92 hektarit iilekstamme- ja männimetsa, mis on loonud viinapuude arenguks eriti soodsa mikrokliima. Mets kaitseb sooja ja kuiva idatuulega kaasneva veepuuduse eest ning võimaldab viinamarjadel pikemalt küpseda, mistõttu on kohalikes viinamarjades rohkem värviühendeid, tanniine ning marjaseid lõhna- ja maitsenüansse kui marjades, mis on korjatud väljaspool määratletud piirkonda asuvatest viinamarjaistandustest.

Piirkonna pinnas on moodustunud kvaternaari ajastul ja on osa Guadiana jõgikonna morfo-stratigraafilisest üksusest. Selle koostis on mitmekesine, muu hulgas leidub selles kvartsiite ja kvartsi ning mesosoikumi ja miotseeni lubjakivi, mis võimaldab pinnasel säilitada niiskust pikema aja jooksul ning muudab selle erinevaks muude lubjakivirikkamate naaberpiirkondade pinnasest.

Lubjakivil moodustunud punase vahemerelise pinnase võib mullatüübilt liigitada alfisol’iks. Pinnasel on hästi väljakujunenud omadused: pH vahemikus 7–8,5, kehv vahetusvõime, hea sisemine läbilaskevõime, hea läbivus kuni horisontaalse paekivikihini, mis asub umbes 60–90 cm sügavusel, ning tekstuur varieerub sõredast liivast kuni savini. Pinnases on palju lammisetteid, mistõttu on mullad toitainerikkad. Viljakas pinnas, milles leidub rohkesti jämedateralisi lammisetteid, ja viljelustavad, mille kohaselt väetatakse istandusi igal aastal sõnnikuga, muudavad pinnase kergeks ja õhuliseks ning selline pinnas sobib hästi viinamarjakasvatuseks ja tagab kvaliteetse saagi.

Piirkonnas on mõõdukas vahemereline kliima, millel on mandrilise kliima tunnused. Peamiste kliimanäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: keskmine temperatuur 14–16 °C ja keskmine sademete hulk 450 mm.

Pinnase strontsiumisisaldus on keskmisest suurem, teatavate maatükkide puhul võib see olla üle 100 mg/kg, täpsemalt on pinnase strontsiumisisaldus 111,67–158,41 mg/kg – need kogused on palju suuremad kui määratletud piirkonna naaberpiirkondade muldade puhul, sest näiteks Los Canforralese piirkonnas on see näitaja 76,59 mg/kg ja Mantelerose piirkonnas 20,19 mg/kg ehk peaaegu kaheksa korda väiksem kui La Jarabas.

Sellel on otsene mõju veinidele, mille strontsiumisisaldus on üle 2,2 mg/l ja mõnel juhul koguni 3,3 mg/l, seega on need väärtused märkimisväärselt suuremad kui naaberpiirkondade veinide puhul, mille strontsiumisisalduseks on mõõdetud 0,95–1,6 mg/l. Seetõttu võib veinide strontsiumisisaldust pidada La Jaraba viinamarjakasvatuspiirkonna veinide oluliseks tunnuseks.

Tootmismeetodina kasutatakse orgaanilise ainena üksnes istanduse enda karjakasvatusettevõttest pärit lambasõnnikut.

Veinivalmistustava kohaselt käivitab alkoholkäärimise viinamarjade mikrofloora ja pressimisel saadakse 100 kg viinamarjadest kuni 70 liitrit veini.

VEINI KIRJELDUS

La Jaraba piirkonna veinide omadusi mõjutavad kohalik pinnas ja kliima, mis peale fenoolisisalduse annavad veinile jõulisuse, stabiilsuse ja elegantsuse. Veinid on muljetavaldavalt struktuursed, mineraalirikkad ja täidlased. Veini laagerdamine vaadis ja pudelis mõjutab veini organoleptilisi omadusi, andes sellele küpse kirsi sügavpunase värvuse ning punaste ja mustade marjade noodiga nüansirohke ja tummise maitse. Nende veinide strontsiumisisaldus on suurem kui väljaspool määratletud piirkonda toodetud veinidel ja tuleneb selle elemendi suurest kontsentratsioonist La Jaraba piirkonna pinnases. Seepärast on veinid nüansirikkad ning tugeva mineraalide ja palsami noodiga. .

SEOS PIIRKONNAGA

Määratletud piirkond asub setetega täidetud jõeorus, kus leidub eri koguses kvartsiiti, kvartsi ja lubjakivi ning kus mulla strontsiumisisaldus on tavapärasest keskmisest suurem. Tänu sellele on selle piirkonna veinid jõulised, aromaatsed ja täidlased ning tuntava mineraalide ja palsami noodiga, samuti lisab neile eripära suur strontsiumisisaldus.

Kuigi määratletud piirkond asub kaitstud päritolunimetuse „La Mancha“ piirkonnas, eristavad seda La Manchast järgmised tegurid.

LOODUSTEGURID

Piirkonna piiritlemine põhineb mulla strontsiumisisaldusel, mis on määratletud piirkonnas palju suurem kui naaberpiirkondades ja mis annab piirkonna veinidele suurema mineraalsuse.

Taotleja esitatud keskkonnauuringu tulemustest nähtub, et väljaspool määratletud piirkonda on pinnase strontsiumisisaldus 20–80 mg/kg, samas kui määratletud piirkonnas on see 110–160 mg/kg. See tähendab, et piirkonna veinide strontsiumisisaldus on 2,5–3,3 mg/l, samas kui ümbritsevate viinamarjaistanduste veinides on see ainult ligikaudu 1 mg/l.

Lisaks strontsiumisisaldusele aitab piirkonna ainulaadsusele kaasa asjaolu, et seda ümbritsevad suured iilekstamme- ja männimetsad, mis kaitsevad piirkonda sooja ja kuiva idatuule eest, ning tänu sellele on määratletud piirkonnas rohkem niiskust kui naaberpiirkondades – see võimaldab viinamarjadel pikemalt küpseda, andes marjadele ja ka veinile rohkem värviühendeid, tanniine ning lõhna- ja maitsenüansse.

INIMTEGURID

Kaitstud päritolunimetusega veinide „La Jaraba“ ja naabruses toodetavate kaitstud päritolunimetusega veinide „La Mancha“ (võrdluses kasutatakse La Mancha laagerdatud punast veini, sest La Jaraba punane vein on ainult seda tüüpi) suurimad erinevused on järgmised:

KPN LA MANCHA	LA JARABA	ERINEVUSED
> 11,5 mahuprotsenti	> 12,5 mahuprotsenti	Suurem alkoholisisaldus
< 10 meq/l	< 16,7 meq/l	Suurem lenduvate hapete sisaldus
< 13 000 kg/ha	< 11 000 kg/ha	Väiksem toodang hektari kohta
≤ 1,6 mg/l	≥ 2,2 mg/l	Suurem strontsiumisisaldus

Pinnase strontsiumisisalduse alusel kindlaks määratud piirkonnas on ainult üks veinitehas, mis kuulub taotlejale.

Tuleb märkida, et talle kuuluv ala on määratletud piirkonnast suurem. Seega ei ole piirkonna piiride kindlaksmääramisel lähtutud mitte omandiõigusest, vaid eespool kirjeldatud keskkonnatingimustest.

Lisaks võivad registreeritud nimetust kasutada uued tootjad, kes alustavad tootmist määratletud geograafilises piirkonnas, eeldusel et nad vastavad spetsifikaadis esitatud tingimustele. Määratletud piirkonna pindala on umbes 75 hektarit, seega on seal ruumi rohkematele veinitootjatele.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Määratletud viinamarjaistandustes koristatud viinamarjadest valmistatakse vein ja villitakse see pudelisse tootmispiirkonnas asuvas veinitehases, sest punaste veinide puhul hõlmab valmistamisprotsessi teine etapp veini pudelis laagerdamist, mis kestab vähemalt ühe kuu. Selle aja jooksul toimub redutseerimisprotsess, mis parandab veinide kvaliteeti ja toob esile nende maitse. Veinid on tarbimiseks valmis, kui nad on saavutanud spetsifikaadis igale veinitüübile kehtestatud organoleptilised omadused. Sellega soovitakse kaitsta veinide päritolu ja kvaliteeti ning tagada ja kontrollida, et veinid vastaksid kaitstud päritolunimetusega valgete ja punaste veinide „La Jaraba“ tootespetsifikaadis kindlaksmääratud omadustele.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/MOD_PLIEGO_LA-JARABA_20200529-II.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.