Euroopa Regioonide Komitee perspektiivarvamus teemal „ELi puhta õhu poliitika tulevik nullsaaste eesmärgi kontekstis“

(2020/C 324/06)

Raportöör: János Ádám KARÁCSONY (HU/EPP), Tahitótfalu vallavolikogu liige Viitedokument: Perspektiivarvamus

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

1.

tunnustab Euroopa Komisjoni uue koosseisu esitatud Euroopa rohelist kokkulepet (1), nullsaaste eesmärki mürgivaba keskkonna saavutamiseks, mis on üks uue keskkonnavoliniku nimetatud kolmest prioriteedist, ning eelkõige õhku, vett ja pinnast hõlmavat nullsaaste tegevuskava, mis on kavas vastu võtta 2021. aastal;

2.

märgib, et üldsus toetab ELis üha enam kaugeleulatuvaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks, nagu tõdetakse 2019. aasta Eurobaromeetri eriuuringus suhtumise kohta õhukvaliteeti. Noorte aktiivse keskkonnaliikumise kontekstis väljendatud kasvav mure õhusaaste pärast on lähtepunktiks selles valdkonnas võetavatele kaugeleulatuvatele meetmetele;

3.

tõdeb, et õhusaaste on ELis endiselt suurim keskkonnast tulenev terviserisk, põhjustades igal aastal peaaegu 500 000 enneaegset surma (kümme korda rohkem kui liiklusõnnetused). Õhusaaste on seotud hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste, insultide ja vähiga. Sellel on ka märkimisväärne kahjulik mõju kliimale, ökosüsteemidele, tehiskeskkonnale – sealhulgas kultuuripärandile – ja majandusele;

4.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on võtta COVID-19 pandeemia õppetunde arvesse tulevastes poliitikameetmetes. Ühelt poolt on olemas võimalik seos õhusaaste ja COVID-19 viirusega nakatumise tagajärgede tõsiduse vahel (2), mistõttu peab õhusaaste vastu võitlemine olema Euroopa majanduse taastekava üks peamisi prioriteete. Teisest küljest tõi liikluse, tööstusliku tootmise ja muu tegevuse märkimisväärne vähenemine liikumispiirangute ajal kaasa oluliselt väiksema õhu- ja mürasaaste. Inimesed võisid selgemalt näha, et tervislikum keskkond, vähem liiklust, avaram avalik ruum ja looduspõhised lahendused on nende heaoluks hädavajalikud. Seda ajaloolist võimalust millegi parema ülesehitamiseks toetavad paljud;

5.

nendib, et õhu kvaliteet on Euroopas viimastel aastatel järk-järgult paranenud, kuid paljud liikmesriigid ei täida praegusi norme ja neist rohkem kui poolte suhtes kohaldatakse hetkel rikkumismenetlusi. Komitee märgib samuti, et tahkete peenosakeste tase (PM2.5), mis on inimeste hingamisteede jaoks üks kõige ohtlikumaid õhusaastevorme, ei ole Euroopas märkimisväärselt vähenenud;

6.

väärtustab liikmesriikide, ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööd õhusaaste hindamisel ja käsitlemisel (3);

7.

kordab oma üleskutset töötada välja terviklik lähenemisviis, ambitsioonikas saasteallikatele suunatud Euroopa poliitika ning immissioonipoliitika ja heitkoguste poliitika omavahelised seosed nii eesmärkide taseme kui ka ajakavade osas (4). Komitee kutsub üles võtma arvesse komitee piirkondlike keskuste (5) konsultatsioonide järeldusi, milles käsitleti ELi välisõhu kvaliteedi direktiivide ja õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi rakendamist, samuti soovitusi komitee arvamusest „ELi kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamine“ (6);

8.

tuletab meelde kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erilist vastutust selles valdkonnas nii tulevaste põlvkondade kui ka tänaste kodanike, eriti haavatavamate rühmade ees. Komitee on COVID-19 kriisi vältel saadud kogemustele tuginedes veendunud muutuste võimalikkuses ning esitab sellega seoses järgmised soovitused;

Võimalikud uued algatused

Seadusandlikud meetmed

9.

võtab teadmiseks toimivuskontrolli järelduse, et välisõhu kvaliteedi direktiivid on õhukvaliteedi parandamisel olnud osaliselt tõhusad, kuid arenguruumi on veel. Komitee soovitab, et sellise läbivaatamise käigus tuleks WHO soovitustele tuginedes arvesse võtta ülipeente osakeste ja musta süsiniku võimalikku hõlmamist, kuivõrd neil mõlemal on märkimisväärne kahjulik mõju tervisele. Ka tervisemõjudega seoses tuleks tähelepanu nihutada õhukvaliteedi hindamiselt inimeste õhusaastega kokkupuutumise mõõtmisele. Komitee ootab õigel ajal asjakohaseid seadusandlikke ettepanekuid ja annab nendesse menetlustesse asjakohasel juhul ja ajahetkel oma panuse, esitades soovitusi kohalikust ja piirkondlikust vaatepunktist;

10.

nõustub, et kehtivad seire-eeskirjad loovad hea aluse võrreldavate ja usaldusväärsete õhukvaliteedi mõõtmisandmete saamiseks. Liikmesriikide kasutatavaid seiresüsteeme tuleks siiski rohkem ühtlustada. Komitee soovitab kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tihedamalt konkreetsete mõõtejaamade asukoha määramisse;

11.

märgib, et Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt kehtestati ELi õhukvaliteedi standardid peaaegu 20 aastat tagasi ning mõned neist on palju madalamad kui WHO suunised ja tase, mida soovitatakse inimtervisele avalduvat mõju käsitlevate viimaste teaduslike tõendite alusel;

12.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust teha ettepanek õhukvaliteedi standardite ulatuslikumaks ühtlustamiseks WHO suunistega, mida praegu läbi vaadatakse, kuid juhib komisjoni tähelepanu järgmistele kaalutlustele. Võttes arvesse kehtivatele standarditele mittevastavate liikmesriikide suurt arvu, on asjakohane näha vajadusel ette täiendav rakendusabi ning asjakohane ja rangelt jälgitav ajakava nõuete täitmiseks. Komitee leiab, et heite-eeskirjad on eriti tõhus lähenemisviis ja soovitab seepärast pöörata rohkem tähelepanu nende karmistamisele. Samal ajal tunnustab komitee asjaolu, et mõned liikmesriigid, piirkonnad või linnad võivad soovi korral omal algatusel kohaldada ja juba kohaldavadki rangemaid piirväärtusi;

13.

rõhutab vajadust keskenduda rohkem heitkoguste reguleerimisele, mis on parem viis saavutada puhas õhk, vähendades heitkoguseid nende tekkekohas (saaste vältimine). Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiviga kehtestatakse liikmesriikidele ranged heitkoguste vähendamise kohustused, kuid vaja on ka kogu ELi hõlmavaid valdkondlikke eeskirju. ELi õigusaktidega saab tagada võrdsemad tingimused, kuna rangematel kohalikel heite vähendamise nõuetel võib olla kahjulik majanduslik mõju. ELi õigusaktid peaksid ära hoidma ka saaste kandumise teise asukohta, nt naaberlinnade, riikide või kontinentide vahel või eksportides Lääne-Euroopa linnadest seal keelatud diiselmootoriga autosid Ida-Euroopasse, Aafrikasse või maailma muudesse paikadesse. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata teatud valdkondadele, mida ei ole hiljuti reguleeritud. Siia kuuluvad (sisevee)laevandus, heitgaasidega mitteseotud maanteetranspordi heited (pidurite ja rehvide kulumisel eralduvad osakesed), diiselgeneraatorid (elektri tootmiseks linnades), lennundus ja väikesed põletusseadmed (<1 MWth), nagu puu- ja söeküttega ahjud ja küttekatlad elamutes. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tegelikele liiklus- ja kasutustingimustele;

Rahastamine

14.

juhib tähelepanu asjaolule, et spetsiaalselt õhukvaliteedi meetmeteks, õhukvaliteedi kavade koostamiseks ja rakendamiseks ning õhukvaliteedi reaalajas jälgimiseks ja üldiseks parandamiseks mõeldud ELi rahalised vahendid üldiselt puuduvad. Rahastuse hankimise protsessi peetakse samuti keeruliseks, seega tuleb seda oluliselt lihtsustada, et tagada rahastamistaotluste edukus. Nendeks rahastusteks vahendite kogumine peaks rajanema „saastaja maksab“ põhimõttel;

15.

tõdeb, et suur tahkete osakeste reostus puudutab iseäranis ELi suuri linnastuid, tugevalt tööstuslikke piirkondi ja vaeseimaid piirkondi, mis seisavad paljudel juhtudel ühtlasi silmitsi kütteostuvõimetusega. Seepärast tuleks valdkondlikku üleminekut (põllumajandus, transport, tööstus ja energia) ja õhusaastet käsitleda integreeritult, rakendades kohandatud lähenemisviisi. Rahastamine on oluline, sest õhukvaliteedi programmide rakendamise edukust mõjutavad märkimisväärselt rahalised vahendid. Lisaks kannatavad mõned piirkonnad mitte ainult ebasoodsate sotsiaal-majanduslike tingimuste, vaid ka ebasoodsate geograafiliste või klimaatiliste tingimuste all ning vajavad seepärast õhusaaste vastu võitlemiseks lisatuge;

16.

rõhutab kohalike ja piirkondlike kogukondade probleeme jätkusuutlikkusele üleminekul, sh õhukvaliteedi parandamisel. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ ning kutsub komisjoni üles lihtsustama ja laiendama juurdepääsu ELi rahastamisvõimalustele, iseäranis Euroopa Regionaalarengu Fondile, programmile LIFE ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile ning õiglase ülemineku fondile kui vahenditele saavutada laiemad eesmärgid, mis parandavad ka õhukvaliteeti, eelkõige need, mis sisalduvad välisõhu kvaliteedi direktiividega ette nähtud õhukvaliteedi kavades. Selles kontekstis on nende mõju maksimeerimiseks oluline tagada sidusus ELi rahastatavate projektide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste poliitika vahel. Seepärast kutsub komitee liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles edendama tihedat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega asjakohaste strateegiate, meetmete ja programmide väljatöötamisel;

17.

kutsub üles looma stiimuleid ja tunnustusvorme positiivseid tulemusi saavutavatele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

Rakendamise parandamine

Mitmetasandiline valitsemine, koostöö, rakendamine ja jõustamine

18.

märgib, et toimivuskontrollis mainitakse rakendamisega seotud probleeme, juhtides tähelepanu sellele, et puudulikud õhukvaliteedi kavad ja liikmesriikide vähene pühendumine asjakohastele meetmetele on põhjustanud märkimisväärseid viivitusi õhukvaliteedi standardite järgimisel. Komitee juhib tähelepanu sellele, et õhukvaliteedi kavade piiratud tõhususe üheks peamiseks põhjuseks on olnud ka varasemad ELi sõidukite heitkoguste piirnormid, mis ei sobi tegelike sõidutingimuste jaoks;

19.

nendib, et õhusaastel on mitmesugused allikad: looduslikud, piiriülesed, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud (ka tänava tasandil). Õhusaaste vastu võitlemiseks tuleks heitkoguseid vähendada kõigil tasanditel, nii et iga tasand võtaks oma osa vastutusest. Olukorra tulemuslikuks parandamiseks on vaja tihedat ja tõhusamat koostööd ja teabevahetust eri valitsustasandite vahel. Piirkondlikel omavalitsustel võiks olla koordineeriv roll kohaliku ja riikliku tasandi vahel, ning koguda ja levitada tuleks häid tavasid. Koostööd tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ettevõtjaid, teadusasutusi ja muid asjaomaseid sidusrühmi, samuti üldsust;

20.

märgib, et sellised erivahendid nagu TAIEXi ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise vastastikuse abi vahend on juba kättesaadavad ja mitmed liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutavad neid edukalt;

21.

tunnustab jõupingutusi, mida tehakse piiriülese õhusaaste vastase rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks. Nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid osalevad aktiivselt teatud töörühmades, rakkerühmades ja koostööprogrammides piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (CLRTAP) ehk teisisõnu 1979. aasta Genfi konventsiooni raames. Komitee tunnustab ka eelmisel aastal ellu kutsutud rahvusvahelise õhusaastealase koostöö foorumit, mis võib kiirendada õhukvaliteedi parandamist kogu maailmas, levitades ja jagades seni kogutud teadmisi. Komitee rõhutab samuti, et piiriülene koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel (nii ELis kui ka üle ELi välispiiride) võib olla oluline ning et Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) vahend võib luua selliste algatuste jaoks kasuliku raamistiku;

22.

rõhutab vajadust valdkondadevahelise koostöö ja asjaomaste poliitikavaldkondade sidususe järele. Meetmed peaksid integreeritud viisil hõlmama kõiki õhusaaste allikaid: transport (nii maantee- kui ka maanteeväline transport), energia tootmine (sh elamute küte), põllumajandussektor ja tööstus, võttes samas arvesse muid asjakohaseid valdkondi, nagu kliimamuutused ja tervishoid. Need poliitikameetmed võivad olla vastastikku kasulikud (nt energiasäästumeetmed), kuid mõnel juhul võib meetmetel (nt biomassi põletamise edendamine või diiselmootoriga autode toetamine) olla negatiivne mõju õhukvaliteedile. Ära tuleks kasutada koosmõju ja vältida kahjulikke sätteid. Praeguste õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks tuleks kasutada kõiki Euroopa rohelise kokkuleppe asjakohaseid meetmeid, mitte ainult nullsaaste tegevuskava, vaid ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat 2030, strateegiat „Talust taldrikule“, ringmajanduse tegevuskava, säästvat ja arukat liikuvust ning kliimaseadust;

23.

märgib, et põllumajandus on heitkoguste vähendamisel seni kõige vähem tulemuslik sektor (ammoniaak on tahkete osakeste üks lähteaine). Kuigi põllumajanduse heitkoguste vähendamise meetmed on juba kättesaadavad ning tehniliselt ja majanduslikult elujõulised, ei kasutata neid veel laialdaselt. Pärast mitmeid ühise põllumajanduspoliitika reforme, mille eesmärk on olnud suurendada selle keskkonnasäästlikkust, peaks ühine põllumajanduspoliitika neid eesmärke paremini teenima. Läbirääkimistel ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast 2020. aastat tuleks kaaluda uusi või rangemaid meetmeid, sh näiteks ökokavasid;

24.

tunnustab Euroopa Komisjoni kavatsust võtta lisameetmeid heitevaba liikuvuse saavutamiseks. Tuleks kaaluda vähese heitega ja veelgi enam heitevabade alade ühtlustamist kogu Euroopas. Olles teadlik asjaolust, et saaste vähenemine liikumispiirangutega aladel COVID-19 pandeemia ajal on ajutine, on linnad juba võtnud meetmeid liikluse mõju vähendamiseks – nad on laiendanud kõnniteid, rajanud spetsiaalseid mikroliikuvuse radu, alandanud kiiruspiiranguid jne. Samuti on ilmnenud, et ühistranspordiettevõtjatele tuleks kiiresti eraldada (ELi) rahalisi vahendeid, et nad saaksid jätkata oma tegevust ja uuendada oma sõidukiparki vähem saastavate sõidukitega, ning et vältida üleminekut eramootorsõidukitele. Komitee rõhutab, et bensiini- ja diiselsõidukitele rangemate heitenormide kaalumisel ja kavandamisel tuleb arvesse võtta Euroopa tootjate konkurentsivõimet, ja nõuab samas tegevuskava sisepõlemismootorite kasutamise lõpetamiseks maanteeliikluses. Komitee tunnustab liikmesriike, piirkondi ja linnu, kes on juba määranud lõppkuupäeva sisepõlemismootoriga sõiduautode kasutamise lubamisele. Komitee on vastu sellise mootoriga sõidukite ostutoetustele. Komitee teeb muu hulgas ettepaneku edendada veelgi heitevabade sõidukite tehnoloogiat ja kiirendada investeeringuid Euroopa raudteevõrku muu hulgas kui ühte võimalikku elujõulisse alternatiivi pendeltöötajatele;

25.

juhib tähelepanu elamute tahke kütusega kütmise probleemile. Näib, et kehtivad ökodisaini õigusaktid ei paku sobivat lahendust. Seepärast ootab komitee, et Euroopa Komisjon käsitleks seda küsimust kestlike toodete algatuste kontekstis ringmajanduse strateegia raames. Lisaks on vaja märkimisväärselt toetada madala sissetulekuga inimesi (energiaostuvõimetus), mitte ainult vanade seadmete asendamiseks, vaid ka selleks, et tagada energiatõhusamate seadmete taskukohane kasutamine ja hooldus, kaaludes ka sihipäraseid stiimuleid hoonete renoveerimiseks, et parandada nende energiatõhusust. Euroopa Komisjon peaks samuti kaaluma eeskirjade kehtestamist elamute kütmiseks kasutatavate kütuste kvaliteedile ja looma sel eesmärgil muu hulgas asjakohaseid rahalisi stiimuleid;

26.

julgustab liikmesriike kiiremas korras koostama ja ajakohastama oma riiklikke õhusaaste kontrolli programme ning võtma programmide koostamisel ja läbivaatamisel arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust;

Üldsuse kaasamine

27.

märgib, et rohkem tuleks kasutada olemasolevaid IT-lahendusi, mobiilirakendusi ja muid asjakohaseid üldsuse teavitamise vahendeid, muutes kõnealuse nähtamatu ohu n-ö nähtavaks, et suurendada üldsuse teadlikkust. Teave peaks olema kergesti mõistetav ja kättesaadav ning hõlmama terviseaspekte. Euroopa õhukvaliteedi indeksi veebisait (7) annab laialdaselt teavet õhukvaliteedi kohta Euroopas, kuid see sait on praegu veel suhteliselt tundmatu ja vajab ulatuslikumat tutvustamist. Veebisaiti tuleks parandada ka modelleerimise abil, et anda õhukvaliteedialast teavet piirkondadele, väiksematele küladele ja maapiirkondadele, kus õhukvaliteeti seirejaamades ei mõõdeta;

28.

soovitab suurendada kodanike teadusalast tegevust. Kodanike teadusrakendused ei saa asendada seireandmeid, kuna nende pakutavate andmete kvaliteet on oluliselt madalam, ning see tuleb kodanikele selgeks teha, kuid need võivad seireandmeid täiendada, pakkudes üksikasjalikumat teavet õhusaaste suundumuste kohta, kaasates samas aktiivselt inimesi ja suurendades nende teadlikkust. Tuleks toetada ja kiirendada teadusuuringuid (odavate) sensorite usaldusväärsuse suurendamiseks, samuti on oluline ja teretulnud Euroopa Standardikomitee (CEN) käimasolev töö kompaktse õhukvaliteedi seire ning õhukvaliteedi modelleerimise standardite väljatöötamisel;

29.

soovitab teavitada üldsust nii probleemidest kui ka parandustest, millega tuuakse esile meetmete võimalikud positiivsed tulemused, sh heitevabade energialiikide (nt taastuv- või tuumaenergia) potentsiaal. See võimaldab liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel saada meetmete elluviimiseks üldsuse toetust;

30.

juhib tähelepanu sellele, et kodanikel on oluline roll õhusaaste vähendamisel, nimelt seeläbi, et nad muudavad oma käitumist erinevates eluvaldkondades, sh liikuvus, küte, toit, aga ka üldine tarbimine, millest paljud neist ei ole endiselt kuigivõrd teadlikud (kuigi üldsuse teadlikkus ELis on väga erinev). Heitkoguste vähendamine sõltub sellest panusest, nii et kodanikke tuleks aktiivsemalt kaasata otsuste tegemisse õhukvaliteedi kavade ja meetmete väljatöötamise kõige varasemast etapist alates. Samuti peaksid õhukvaliteedi kavad lisaks reguleerivatele meetmetele sisaldama meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse kodanike teadlikkust ja käitumise muutusi nende liikuvuses, nt autosõidu vähendamise osas. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad seda tööd hõlbustada, kasutades selliseid süsteeme nagu ClairCity. Komitee nõuab siiski ka kodanike osalusel elluviidavate kohalike algatuste tunnustamist ja laialdast levitamist, nagu puude istutamine ja roheliste seinte loomine linnades ning linnaõhu puhastamine ja jahutamine;

Ühtlustamine, suunised ja rakendusaktid

31.

toetab lisasuuniseid õhukvaliteedi aruandluse ja modelleerimise kohta, mis on spetsiaalselt mõeldud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, arvestades nende olulist rolli selles valdkonnas. Aruandlusvahendite (sh e-aruandlus) puhul tuleks arvesse võtta kohalike omavalitsuste vajadusi. Kohalikel omavalitsustel ei pruugi alati olla vajalike tehniliste oskuste või nõutava inglise keele tasemega töötajaid. E-aruandluse parandamisel tuleks arvesse võtta kohalike ja piirkondlike kasutajate eripära, tagades kooskõla kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele pandud aruandluskohustuste ning nende volituste ja ressursside vahel selles valdkonnas;

Osalemine võrgustikes ja algatustes

32.

märgib, et juba on loodud suur hulk algatusi ja võrgustikke, mis käsitlevad õhusaastega seotud küsimusi (ELi linnade tegevuskava õhukvaliteedi partnerlus, 1979. aasta Genfi konventsiooni (8) eksperdirühm „Puhas õhk linnades“, ELi puhta õhu foorum, linnapeade pakt jne). Paljud neist loovad puhta õhu poliitikas märkimisväärset lisaväärtust ning komitee julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi neis ELi tasandi tegevustes rohkem osalema;

33.

tunnustab Euroopa Komisjoni uut roheliste linnade leppe algatust, mille eesmärk on parandada ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist. Roheliste linnade lepe või Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni loodud keskkonnaalase koostöö tehniline platvorm võiksid olla kasulikud vahendid juhtimaks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi nende vajadustel põhinevate parimate algatuste suunas. Need platvormid peaksid samuti aitama koguda ja liigitada olemasolevaid vahendeid, juhenddokumente või muid asjakohaseid abivahendeid, mis on kättesaadavad piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni, Euroopa Komisjoni ja tema Teadusuuringute Ühiskeskuse, Euroopa Keskkonnaameti või mis tahes muu võrgustiku või organisatsiooni kaudu ja mis võiksid aidata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi nende töös õhukvaliteedi parandamisel. Samuti tuleks pakkuda eksperditeadmisi ja tehnilist tuge (nt kohalike heiteinventuuride väljatöötamine, vähese õhusaastega alade määramine, SHERPA mudeli kasutamine jne), kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad nende vahendite kasutamiseks koolitust;

Järgmised sammud

34.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon tugevdaks veelgi heitenormide teatavaid aspekte ELi tasandil ning astuks lisasamme, et tagada tulemuslik ja tõhustatud horisontaalne ja vertikaalne koostöö, kutsudes samas liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles otsima paremaid koostöö- ja kommunikatsioonimeetodeid;

35.

soovitab pakkuda kindlaksmääratud õhukvaliteedi piirkondades õhukvaliteedi kavade eest vastutavatele kohalikele omavalitsustele ja akrediteeritud õhukvaliteedi organisatsioonidele kergesti kättesaadavat rahastamist õhukvaliteedi parandamiseks, seades esikohale suurema õhusaastega piirkonnad;

36.

juhib tähelepanu vajadusele koordineerida ja hallata asjaomaseid võrgustikke, algatusi, vahendeid ja suuniseid, mis juba pakuvad laialdasi teadmisi ja kogemusi ning mis aitaksid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel teha paremat tööd puhtama õhu saavutamiseks, tuginedes tehnilistele lisateadmistele ja -suunistele.

---

(1)  https://ec.europa.eu/info/priorities/european-green-deal_et.

(2)  Hiljuti avaldatud uuringu kohaselt, milles hinnati lämmastikdioksiidi (NO2) taset koroonaviiruse (COVID-19) surmavuse ühe määrava tegurina, leidis 78 % 4 443 surmajuhtumist aset neljas Põhja-Itaalia ja ühes Hispaania Madridi ümbruse piirkonnas. Nendes viies piirkonnas esines NO2 taseme ja õhuvoolu tingimuste halvim kombinatsioon, mis takistas õhusaaste hajumist.

(3)  Euroopa Komisjon on edasi arendanud ja rakendanud ELi puhta õhu poliitika raamistikku: õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga, mis asendab õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi, kehtestati heitkoguste vähendamise nõuded aastateks 2020–2029 ja 2030. aastale järgnevaks perioodiks. Puhta õhu foorum on osutunud edukaks õhukvaliteedi üle arutlemisel ning avaldatud on välisõhu kvaliteedi direktiivide toimivuskontrolli järeldused. Euroopa Liidu Nõukogu võttis hiljuti vastu järeldused õhukvaliteedi parandamise kohta. Euroopa Kontrollikoda avaldas eriaruande nr 23/2018 „Õhusaaste: meie tervis ei ole veel piisavalt kaitstud“ ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) vaatab praegu läbi õhukvaliteedi suuniseid, et anda 2021. aastal vajadusel välja uued suunised.

(4)  Euroopa puhta õhu programm, https://cor.europa.eu/et/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opIdMR-1217-2014.

(5)  https://cor.europa.eu/et/news/Pages/consultation-air-quality.aspx.

(6)  ELT C 168, 16.5.2019, lk 27.

(7)   http://airindex.eea.europa.eu .

(8)  Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon.