Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmise taotlust kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2018/C 466/14)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlus on tehtud üldsusele kättesaadavaks Euroopa Komisjoni andmebaasis DOOR.

KOONDDOKUMENT

„SIDRA DE ASTURIAS“/„SIDRA D’ASTURIES“

ELi nr: PDO-ES-0260-AM01 – 31.10.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Sidra de Asturias“/„Sidra d’Asturies“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8. aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega „Sidra de Asturias“ hõlmatavad tooted on järgmised:

—

sidra (siider): värskete õunte või nende mahla täieliku või osalise alkohoolse kääritamise teel saadud jook. Selle minimaalne tegelik alkoholisisaldus peab olema 5 mahuprotsenti. Siider, mille suhkrusisaldus on alla 30 grammi liitri kohta, on kuiv siider; poolkuiv siider on siider, mille suhkrusisaldus on 30–50 grammi liitri kohta ja magusa siidri suhkrusisaldus on üle 50 grammi liitri kohta (maksimaalselt 80 grammi liitri kohta). Siidri organoleptilised omadused on järgmised: puhas maitse, mis võib olla kuiv, poolkuiv või magus; sisetekkelised süsihappegaasimullid, mis tõusevad põhjast ja kleepuvad klaasi külgedele, ning värskeid õunu või õunakompotti meenutav puhas ja tasakaalustatud lõhn. Jook on läbipaistev ja pärlendav, erinevates kollakates toonides;

—

sidra natural (naturaalne siider): värskete õunte või nende mahla täieliku või osalise alkohoolse kääritamise teel saadud jook, mis on saadud traditsiooniliste tootmismeetodite abil, lisamata suhkrut. Selle minimaalne tegelik alkoholisisaldus peab olema 5 mahuprotsenti. Naturaalset siidrit iseloomustab puhas ja tasakaalustatud hapu-mõrkjas maitse ning see on kergelt kihisev. Selle aroom on puhas ja värske, erinevate puuviljade alatoonidega ning kergelt hapukas. Jook on läbipaistev ja pärlendav; värv varieerub kollastest toonidest õlevärvi toonideni.

Lubatud valmistustavad

1.   Mahlad:

a)	mahla saamine heakskiidetud sorti siidriõunte või erinevat heaksiidetud sorti siidriõunte pressimisel;

b)	külmtöötluse ja inertsete gaaside kasutamine naturaalsete mahlade säilitamiseks;

c)	filtreerimine ja puhastamine lubatud ainete ja pektiinide abil;

d)	mahla omaduste parandamine lubatud ainetega;

e)	heakskiidetud sortidest pressitud mahlade kontsentreerimine nende magustamiseks.

2.   Sidra (siider):

a)	päritolunimetusega kaitstud siidrite segamine;

b)	siidrivalmistustavad: ümbervalamine, selitamine, filtreerimine;

c)	külmtöötluse rakendamine;

d)	toote omaduste parandamine lubatud ainetega;

e)	inertsete gaaside (lämmastiku) kasutamine siidrite säilitamiseks;

f)	valitud juuretistega kääritamine;

g)	süsihappegaasi lisamine enne villimist, kasutades ainult süsihappegaasi, mis on tekkinud tootesiseste protsesside tulemusel mahlade kääritamise käigus;

h)	kuni 80 g suhkru (suhkrusiirupi, naturaalse õunamahla või kontsentreeritud õunamahla kujul) lisamine liitri kohta toote magustamiseks; lubatud maksimumsuhe on üks osa magusainet kümne osa magustamata siidri kohta.

3.   Sidra natural (naturaalne siider):

a)	päritolunimetusega kaitstud naturaalsete siidrite segamine;

b)	traditsioonilised siidrivalmistustavad: ümbervalamine, selitamine, filtreerimine;

c)	külmtöötluse rakendamine;

d)	toote omaduste parandamine lubatud ainetega;

e)	inertsete gaaside (lämmastiku) kasutamine siidrite säilitamiseks;

f)	valitud juuretistega kääritamine;

Keelatud valmistustavad

1.   Mahlad:

a)	keelatud on kõik protsessid, mis muudavad naturaalsete õunamahlade loomulikku suhkrusisaldust;

b)	naturaalsete mahlade segamine kontsentreeritud mahladega ükskõik millises vahekorras;

c)	mahlade kunstlik aromatiseerimine;

d)	pastöriseerimine.

2.   Sidra (siider):

a)	toote loomuliku alkoholisisalduse kunstlik suurendamine;

b)	keelatud ainete lisamine ja/või nende abil toote omaduste parandamine;

c)	vee lisamine ükskõik millises tootmisetapis;

d)	veini, kääritatud puuviljade ja/või ükskõik millise päritoluga alkoholi lisamine;

e)	kunstlike magustajate ja dekstriinide kasutamine;

f)	muude värvainete kui suhkrukaramelli kasutamine;

g)	estrite, aromaatainete või ükskõik millise päritoluga sarnaste ainete kasutamine;

h)	pastöriseerimine;

i)	muu kui siidrivalmistuse käigus loomulikult tekkinud süsihappegaasi lisamine.

3.   Sidra natural (naturaalne siider):

a)	kõik punktis 2 nimetatud tavad;

b)	ükskõik millise päritoluga süsihappegaasi lisamine;

c)	ükskõik millise päritoluga suhkrute kasutamine.

Sidra natural’i (naturaalne siider) füüsikalised ja keemilised omadused:

lenduvate hapete sisaldus < 2,0 g/l äädikhapet; alkoholisisaldus > 5 % v/v; vääveldioksiidi üldsisaldus < 150 mg/l; süsihappegaasi rõhk pudelis (20 °C) > 0,5 atm.

Sidra (siider) füüsikalised ja keemilised omadused:

lenduvate hapete sisaldus < 2,0 g/l äädikhapet; alkoholisisaldus > 5 % v/v; vääveldioksiidi üldsisaldus < 200 mg/l; süsihappegaasi rõhk pudelis (20 °C) > 3 atm.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Nii sidra’t (siider) kui ka sidra natural’i (naturaalne siider) valmistatakse tootmispiirkonnas traditsiooniliselt kasvatatavatest siidriõunasortidest.

Heakskiidetud sordid liigitatakse happelisuse ja fenoolsete ühendite sisalduse alusel järgmiseks üheksaks tehnoloogiliseks kategooriaks: magus, mõrkjasmagus, mõrkjas, poolhapu, mõrkjas-poolhapu, poolhapu-mõrkjas, hapu, mõrkjashapu ja hapu-mõrkjas.

Tehnoloogiline liigitus

Hapu:

Blanquina, Limón Montés, Teórica, San Roqueña, Raxao, Fuentes, Xuanina, Regona, Prieta, Collaos, Josefa, Carrandona, Raxila Ácida, Collaina, Raxina Marelo, Perurico Precoz, Perurico, Raxona Ácida, Raxina Ácida, Arbeya, Reineta Caravia, Durón Encarnado, Fresnosa, Peñarudes, Perracabiella, Reineta Encarnada, Repinaldo de Hueso, San Justo ja Sucu

Mõrkjashapu:

Beldredo, Picón, Madiedo, Martina ja Montoto

Mõrkjas:

Clara, Amariega ja Cladurina

Hapu-mõrkjas:

Meana, Lin, Cladurina Amargoácida ja Rosadona

Poolhapu-mõrkjas:

Durcolorá and Colorá Amarga

Poolhapu:

Solarina, De la Riega, Carrió, Perico, Perezosa, Durona de Tresali, Panquerina, Raxila Rayada, Antonona, Chata Encarnada, Durón d’Arroes, Maria Elena, Mariñana, Miyeres, Repinaldo Caravia, Reineta Pinta ja Celso

Mõrkjas-poolhapu:

Montes de Llamera ja Corchu

Magus:

Ernestina, Verdialona, Raxila Dulce, Raxina Dulce, Raxona Dulce, Chata Blanca, Cristalina, Dura, Montés de Flor, Paraguas ja Verdosa

Mõrkjasmagus:

Coloradona, Raxina Amarga ja Raxarega

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

KPNiga „Sidra de Asturias“/„Sidra d’Asturies“ (sidra ehk siider ja sidra natural ehk naturaalne siider) tooted on valmistatud KPNi eeskirjade alusel heakskiidetud siidriõunasortidest, mida on kasvatatud registreeritud asutuse registreeritud kõlvikutel. Tooted peavad olema valmistatud tootmispiirkonnas asuvates siidrikodades, mis on samuti reguleeriva asutuse poolt registreeritud ning mille tootmis- ja töötlemismeetodid on läbinud mitu kontrolli. Need kontrollid, mille käigus kontrollitakse kasutatavaid õunasorte, kasvatamismeetodeid, toorainet, mahlapressimist, siidrivalmistusprotsessi, villimist ja märgistamist, tehakse vastavalt reguleeriva asutuse dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi menetlusele.

Sidra (siider) valmistamisel tuleb olla eriti hoolikas, tagamaks, et süsihappegaasi lisamisel kasutatakse ainult kääritamisprotsessi käigus loomulikult eralduvat süsihappegaasi (mis seejärel kogutakse, puhastatakse, surutakse kokku, filtreeritakse ja hoiustatakse) ning et see lisatakse enne villimist. Kogu protsessi kontrollitakse vastavalt reguleeriva asutuse kvaliteedikäsiraamatus sätestatud juhtnööridele, mis peavad hõlmama vähemalt analüüsimeetodit, mida kasutatakse süsihappegaasi sisalduse määramiseks stabiilsete kergete isotoopide ja C13–C12 suhte kindlakstegemise teel, mis võimaldab kontrollida lisatud gaasi päritolu.

Sertifitseerimisprotsess peab hõlmama visuaalset kontrolli, dokumentide kontrolli ja tooteproovide võtmist. Sertifitseeritud siidrid võib märgistada reguleeriva asutuse logo ja märkega „Denominación de Origen Protegida „Sidra de Asturias““. Pudelil peab olema ka reguleeriva asutuse antud seerianumber.

Siidrivalmistusprotsess koosneb järgmistest etappidest: õunte pesemine ja purustamine; pressimine naturaalse õunamahla eraldamiseks; kääritamine; ümbervalamine; selitamine; filtreerimine, kasutades lubatud tooteid ja materjale; ja lõpuks villimine.

Sidra’t (siider) võib karboniseerida siidrivalmistusprotsessi käigus loomulikult eralduva süsihappegaasiga vastavalt käesolevas dokumendis, tootespetsifikaadis ja kvaliteedikäsiraamatus sätestatud tingimustele.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Villimine määratletud piirkonnas on osa KPNiga „Sidra de Asturias“ siidri tootmisprotsessist, et kaitsta toote mainet, tagades toote ehtsuse, kvaliteedi ning omadused. Kõnealuses kavas osalejad kannavad ühiselt täit vastutust nende asjaolude tagamise eest selleks loodud reguleeriva asutuse kaudu.

See tagab, et saadud toodete suhtes kohaldatakse kontrolli- ja jälgitavusmeetmeid, vältides segunemisvõimalust muud päritolu toodetega. Seda seetõttu, et (KPNi kavas osalejate vastutusel olevates) tootmispiirkondades tehtavad kontrollid on üksikasjalikud ja süstemaatilised ning tehakse lähtuvalt põhjalikest teadmistest toote omaduste kohta.

Kuna sidra (siider) võib sisaldada vaid tootmisprotsessi käigus loomulikult tekkinud süsihappegaasi, tuleb villimisprotsessis kasutada sobivaid seadmeid. Siidri vedu mõnda teise villimistehasesse, millega kaasneks toote kvaliteedi kahjustamise oht, oleks ebamugav ja muudaks kontrollimise palju keerukamaks.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Tarbijate eksitamise vältimiseks peavad siidri etiketid vastama 1. augusti 1979. aasta ministri määrusele siidrite ja muude õuntest saadavate jookide kohta. Määruse artiklis 17 nõutakse, et pudelitel peab muu hulgas olema märge selle kohta, kas toode on sidra (siider) või sidra natural (naturaalne siider).

Lisaks kehtivates õigusaktides nõutud andmetele peab KPN („Sidra de Asturias“) olema selgesti nähtav villitud siidrite esi- ja tagakülje etikettidel.

Tarbijal on võimalik kõnealustel siidriliikidel lihtsalt vahet teha, sest pudelitel kasutatakse erinevaid korke. Rõhk sidra (siider) pudelis ületab kolm atmosfääri, mis selgelt nõuab teistsugust korki. Samuti villitakse need kaks toodet eri liiki klaaspudelitesse.

Igal juhul peab kõikide KPNi kasutamise eeskirjadele vastavate siidrite etikettidel olema märge „D.O.P. „Sidra de Asturias““. Samuti tuleb vastavalt üldistele toiduainete märgistamis- ja esitlemiseeskirjadele märkida toote etiketile, kas tegemist on sidra (siider) või sidra natural’iga (naturaalne siider).

Kõik pudelid, mis sisaldavad KPNiga hõlmatud siidrit, tuleb turustada kontrollnumbrit sisaldava etiketiga, mille väljastab reguleeriv asutus.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Astuuria autonoomne piirkond on siidriõuna kasvatamise ja siidritootmise piirkond, kus toodetakse kaitstud päritolunimetusega „Sidra de Asturias“ tooteid. Astuuria on Põhja-Hispaanias asuv geograafiline ja ajalooline piirkond, mis koosneb järgmisest 78 omavalitsusüksusest: Allande, Aller, Amieva, Avilés, Belmonte de Miranda, Bimenes, Boal, Cabrales, Cabranes, Candamo, Cangas de Narcea, Cangas de Onís, Caravia, Carreño, Caso, Castrillón, Castropol, Coaña, Colunga, Corvera, Cudillero, Degaña, El Franco, Gijón, Gozón, Grado, Grandas de Salime, Ibias, Illano, Illas, Langreo, Las Regueras, Laviana, Lena, Llanera, Llanes, Mieres, Morcín, Muros de Nalón, Nava, Navia, Noreña, Onís, Oviedo, Parres, Peñamellera Alta, Peñamellera Baja, Pesoz, Piloña, Ponga, Pravia, Proaza, Quirós, Ribadedeva, Ribadesella, Ribera de Arriba, Riosa, Salas, San Martín de Oscos, San Martín del Rey Aurelio, Santirso de Abres, Santa Eulalia de Oscos, Santo Adriano, Sariego, Siero, Sobrescobio, Somiedo, Soto del Barco, Tapia de Casariego, Taramundi, Teverga, Tineo, Valdés, Vegadeo, Villanueva de Oscos, Villaviciosa, Villayón, Yernes ja Tameza.

Kuigi asjaomase geograafilise piirkonna kogupindala on 10 560 km2, on Astuuria üks mägisemaid piirkondi Euroopas. See tähendab, et õunapuude kasvatuseks kõlblikku põllumajanduslikku maad on väga vähe ja see piirdub vaid väikeste orgude ja mäenõlvadega kogu asjaomase territooriumi piires (st kõik 78 eelnimetatud omavalitsusüksust).

Astuuria piirkonnale omaste pinnase- ja tootmistingimuste tõttu on põllumajanduslik tootmine kõigis nimetatud omavalitsusüksustes suuremal või vähemal määral hajutatud, mistõttu on asulad ja ka maatükid maapiirkondades väikesed ja hajutatud.

Siidriõunakasvatus Astuurias toimus traditsioonilist ekstensiivset segapõllumajandusmudelit kasutades, st siidriõunakasvatused olid ühtlasi heinamaad. Kuna talumajapidamised on Astuurias väga väikesed, on selline karjakasvatuse ja siidri valmistamiseks mõeldud õunte kasvatuse kombineerimine avaldanud Astuuria maapiirkondadele märkimisväärset sotsiaalset ja majanduslikku mõju: õunakasvatus oli talumajapidamistele lisasissetulekuallikaks, pakkudes keskkonnasäästlikku tegevust, mis säilitas elanikkonna ja seega aitas teatud määral vältida väljarännet maapiirkondadest.

Samamoodi nagu kogu territooriumil hajutatult paiknevad siidriõunaaiad, olid ka siidrikojad traditsiooniliselt taludes asuvad väikesed töökojad, kus toodeti siidrit oma tarbeks. Aja jooksul on sellisest tootmisviisist loobutud ja nüüdisaegsed siidrikojad asuvad paikades, mis on taristu lähedal ja kus on tööstuslikuks tootmiseks paremad tingimused.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Ajalooline seos

Astuuria on Hispaania juhtiv siidritootmispiirkond, andes 80 % kogu riigi toodangust. Selle piirkonna ajalugu on tihedalt seotud siidriõuna kasvatamise ja siidri valmistamisega, millele viitavad geograaf Straboni teosed aastast 60 enne Kristust.

Looduslik seos

Astuuria põllumehed on juba sajandeid teinud sordivalikuid pookimata, seemnetest kasvanud puude vahel, valides välja kõige viljakamad, kõige paremini keskkonnatingimustega kohanenud ja parimate siidriõuntega sordid. Sortide erinevad omadused (magus, mõrkjasmagus, mõrkjas, poolhapu, mõrkjas-poolhapu, poolhapu-mõrkjas, hapu, mõrkjashapu ja hapu-mõrkjas) ja nende kõigi segud annavad Astuuria siidritele neile eriomase poolhapu maitse.

Kaht liiki toote (sidra natural ehk naturaalne siider ja sidra ehk siider) arvamine kaitstud päritolunimetuse alla on tingitud Hispaanias kehtivatest kvaliteedinõuetest (1. septembri 1979. aasta ministri määrus), mis eristab neid kahte liiki toodet selle alusel, et tootekategooriale sidra (siider) võib lisada süsihappegaasi, mis ei ole saadud loomulikult siidrivalmistamise protsessi käigus, st mis tahes allikast pärit süsihappegaasi.

Kahest päritolunimetusega kaitstud siidri liigist on sidra natural ehk naturaalne siider põhitoode, samal ajal kui sidra (siider) valmistamisel lisatakse sidra natural’ile ehk naturaalsele siidrile kääritamise käigus tekkinud süsihappegaasi (st ainult loomulikult tekkinud gaasi) ja väheses koguses suhkrusiirupit. Tooraine, valmistamistehnoloogia ja tootmisrajatised on põhimõtteliselt samad, kuigi naturaalset siidrit on toodetud märksa kauem. Lisatud süsihappegaasiga siidrit hakati valmistama hiljem, 19. sajandil toimunud uuringute ja tehnoloogia arengu tulemusena.

Geograafiline nimi „Astuuria“ on Hispaanias ajalooliselt seotud siidri valmistamise ja tarbimisega ning selles piirkonnas valmib praegu enamik riigi siidritoodangust.

Inimtegur

Käibe poolest on siider Astuuria toidu- ja põllumajandussektoris tähtsuselt kolmas toode. Sidra natural’i ehk naturaalset siidrit toodetakse traditsioonilistes siidrikodades ning praegu on Astuurias 106 ärieesmärgil kasutatavat siidrikoda. Perekonnatraditsioonid on väga tugevad, sest üle 60 % siidrikodadest on nende omanikele pärandatud. Enamik neist tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja vaid 10 % siidrikodadest on registreeritud aktsiaseltsi või osaühinguna. Astuuria turg moodustab 93 % naturaalse siidri koguturust. Siidritootmises domineerib kümme ettevõtet, kelle arvele langeb 61 % sektori kogukäibest. Hispaania siseturul tarbitakse 80 % toodangust, ekspordiks läheb 13–14 % ja ülejäänud 7 % tarbitakse Astuuria piirkonnas.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.asturias.es/Asturias/descargas/PDF_TEMAS/Agricultura/Alimentaci%C3%B3n/sidra_de_asturias_modificado.pdf

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.