1.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 49 ja 54 on vastuolus, kui liikmesriik, kus äriühing (osaühing) on asutatud, kohaldab selliseid siseriikliku õiguse sätteid, mille kohaselt kustutatakse äriühing äriregistrist alles pärast likvideerimismenetluse käigus toimuvat äriühingu tegevuse lõpetamist, kui äriühing taasasutati mõnes muus liikmesriigis osanike otsusega, mis näeb ette asutamisliikmesriigis omandatud õigusvõime säilimise?

2.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49 ja 54 tuleb tõlgendada nii, et siseriikliku õigusega ette nähtud kohustus viia läbi äriühingu likvideerimismenetlus – see tähendab lõpetada äriühingu tavapärane tegevus, nõuda sisse võlad, täita kohustused ja müüa äriühingu vara, rahuldada või tagada võlausaldajate nõuded, samuti esitada nende toimingute kohta raamatupidamise aruanne ning nimetada raamatupidamis- ja muude dokumentide säilitamise eest vastutav isik –, mis eelneb äriühingu lõppemisele, mis toimub äriregistrist kustutamise kuupäeval, on sobiv, vajalik ja proportsionaalne meede, et kaitsta kaitset väärivat huvi saavutada asukohta muutva äriühingu võlausaldajate, vähemusosanike või -aktsionäride ning töötajate huvide kaitse?

3.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49 ja 54 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on asutamisvabaduse piiramisega, kui äriühing viib teise liikmesriigi äriühinguks ümberkujundamise eesmärgil oma põhikirjajärgse asukoha üle teise liikmesriiki, aga ei muuda ettevõtte asukohta, mis jääb endiselt asutamisliikmesriiki?