52015IR4871

EUR-Lex

L'accès au droit de l'Union européenne

Ce document est extrait du site web EUR-Lex

EUROPA
Page d’accueil EUR-Lex
EUR-Lex - 52015IR4871 - FR

Aide

Conseils pour la recherche

Besoin de plus d’options de recherche? Utilisez Recherche avancée

Document 52015IR4871

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule”

ELT C 120, 5.4.2016, p. 27–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Journal officiel

5.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 120/27

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule”

(2016/C 120/07)

Raportöör:

Enrico ROSSI (IT/PES), Toscana maavanem

Viitedokument Ettepanek:

nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule,

COM(2015) 462

I. SOOVITUSED MUUDATUSETTEPANEKUTEKS

Muudatusettepanek 1

Muudatusettepanek

Põhjendus 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kõige kergemini võivad pikaajalisteks töötuteks muutuda väheste kutseoskuste või madala kvalifikatsiooniga inimesed, kolmandate riikide kodanikud, puudega inimesed ja ebasoodsas olukorras olevad vähemused, näiteks romid. Samuti on olulisel kohal eelnev töökogemus, kuna mõnes riigis on pikaajalise töötuse püsimise võtmetähtsusega elementideks sektoripõhised ja tsüklilised aspektid.

Kõige kergemini võivad pikaajalisteks töötuteks muutuda väheste kutseoskuste või madala kvalifikatsiooniga inimesed , naised (eriti madala kvalifikatsiooniga naised) ja üksikvanemad, pensionieelses eas olevad inimesed , kolmandate riikide kodanikud, puudega inimesed ja kroonilised haiged ning ebasoodsas olukorras olevad vähemused, näiteks romid. Pikaajaline töötus vajab erilist tähelepanu ka noorte kontekstis, kuna sellega kaasneb sotsiaalse tõrjutuse, koolist väljalangemise ja ühiskonna tootmisvõime vähenemise oht, mis tuleneb noorte mitteosalemisest tööturul. Samuti on olulisel kohal eelnev töökogemus, kuna mõnes riigis on pikaajalise töötuse püsimise võtmetähtsusega elementideks sektoripõhised , piirkondlikud ja tsüklilised aspektid.

Muudatusettepanek 2

Muudatusettepanek

Põhjendus 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Inimkapitali tehtavaid investeeringuid tuleb parandada ja tõhustada, et pakkuda suuremale arvule inimestele häid ja asjakohaseid oskusi, vähendada oskuste nappust ning luua alus sujuvale üleminekule õppimiselt tööle ja tööalase konkurentsivõime säilimisele. Haridus- ja koolitussüsteemide toimimise ja asjakohasuse parandamine aitab pidurdada uute töötute lisandumist. Seetõttu tuleb haridus- ja koolitussüsteeme ajakohastada ning teha seda kooskõlas Euroopa poolaastaga, strateegilise raamistikuga üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”) (15), Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusega võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (16) ning komisjoni soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (17).

Inimkapitali tehtavaid investeeringuid tuleb parandada ja tõhustada, et pakkuda suuremale arvule inimestele häid ja asjakohaseid oskusi, vähendada oskuste nappust ning luua alus sujuvale üleminekule õppimiselt tööle ja tööalase konkurentsivõime säilimisele. Haridus- ja koolitussüsteemide toimimise ja asjakohasuse parandamine koos tööturuasutustega aitaks pidurdada uute töötute lisandumist. Samamoodi aitab ka strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide hulka kuuluv võitlus koolist väljalangemise vastu ennetada pikaajalist töötust, kuna koolist väljalangemine on üks selle peamisi põhjuseid. Seetõttu tuleb haridus- ja koolitussüsteeme ajakohastada ning teha seda kooskõlas Euroopa poolaastaga, strateegilise raamistikuga üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”) (15), Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusega võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (16) ning komisjoni soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (17).

Muudatusettepanek 3

Muudatusettepanek

Põhjendus 8

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Kooskõlastatud tööhõivestrateegia väljaarendamise eesmärgil kutsutakse liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes (18) üles märkimisväärselt vähendama pikaajalist ja struktuurset töötust terviklike ja üksteist toetavate strateegiatega, mis hõlmavad personaalset aktiivset toetust tööturule naasmiseks.	Kooskõlastatud tööhõivestrateegia väljaarendamise eesmärgil kutsutakse liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes (18) üles märkimisväärselt vähendama pikaajalist ja struktuurset töötust terviklike ja üksteist toetavate strateegiatega, mis hõlmavad personaalset aktiivset ja kaasavat toetust tööturule naasmiseks.

Motivatsioon

Komitee peab vajalikuks toetada sotsiaalset kaasamist.

Muudatusettepanek 4

Muudatusettepanek

Põhjendus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Suunistes kutsutakse liikmesriike üles edendama tööalast konkurentsivõimet, investeerides inimkapitali asjakohaste haridus- ja koolitussüsteemide kaudu nii, et need oleksid tööjõu oskuste suurendamiseks tõhusad ja tulemuslikud. Lisaks kutsutakse suunistes liikmesriike konkreetselt üles edendama töökohal õppimise süsteeme, näiteks duaalset õpet, ning ajakohastama kutsealast koolitust. Suunistes kutsutakse liikmesriike üldisemalt üles võtma arvesse kaitstud paindlikkuse põhimõtteid ja tugevdama aktiivseid tööturumeetmeid, suurendades nende tulemuslikkust, sihipärasust, ulatuslikkust, hõlvatust ning koosmõju sissetulekutoetuse ja sotsiaalteenuste pakkumisega.

Suunistes kutsutakse liikmesriike üles edendama tööalast konkurentsivõimet, investeerides inimkapitali asjakohaste haridus- ja koolitussüsteemide kaudu nii, et need oleksid tööjõu oskuste suurendamiseks tõhusad ja tulemuslikud. Lisaks kutsutakse suunistes liikmesriike konkreetselt üles edendama töökohal õppimise süsteeme, näiteks duaalset õpet, ning ajakohastama kutsealast koolitust. Suunistes kutsutakse liikmesriike üldisemalt üles võtma arvesse kaitstud paindlikkuse ja kaasavuse põhimõtteid ning tugevdama aktiivseid tööturumeetmeid, suurendades nende tulemuslikkust, sihipärasust, ulatuslikkust, hõlvatust ning koosmõju sissetulekutoetuse ja sotsiaalteenuste pakkumisega.

Muudatusettepanek 5

Muudatusettepanek

Põhjendus 10

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Käesoleva soovitusega kavandatavad meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovitustega ning nende rakendamine peaks toimuma stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju täielikult järgides. Ent selleks, et vältida olukorda, kus tasakaalustamatus paisuks liiga suureks üksikutes liikmesriikides, ning saada tõepoolest asuda tegelema euroala stabiliseerimisega, võiks pakti raames kindlaks määrata kooskõlastatud ja ajaliselt piiratud erakorralised meetmed nende riikide toetamiseks, kus tööturuasutused jäävad kõige kaugemale kohanemiseks soovitatud parimaid tavasid järgivatest standarditest.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 6

Muudatusettepanek

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Pikaajalisest töötusest kõige rohkem mõjutatud inimeste tööturule integreerimiseks tuleks teha intensiivsemaid jõupingutusi. Samal ajal tuleb julgustada töötuid tööturuasutustes ja teistes pädevates asutustes registreeruma, et leevendada toetusmeetmete vähest hõlvatust. Selleks, et soodustada võimalikult paljude töötute registreerimist tööturuasutustes, on vaja spetsiaalset teabevahetus- ja nõuandestrateegiat, mille saab tõhusamaks muuta kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise kaudu. Ent tööturuasutustes registreerimisest üksi ei piisa, kui asutused ei suuda tõhusalt teha personaalseid ettepanekuid töötu integratsiooniks tööturule. Samuti ei õnnestu ergutada töötuid end registreerima tööturuasutustes seni, kuni viimased ei ole näidanud üles tõhusust. Kõnealuses kontekstis tuleb suurendada tööturuasutuste proaktiivsust ettevõtete suhtes.

Motivatsioon

Kindlasti vajatakse tööturuasutustes registreerimiseks tõhusat teabevahetusstrateegiat, kuid palju sõltub ka tööturuasutuste tunnustatud suutlikkusest integreerida tööotsija tööturule. Sel põhjusel on liikmesriikide tegelik suutlikkus olemasolevaid struktuure tõhustada esmatähtis tingimus selleks, et ergutada töötuid end registreerima.

Muudatusettepanek 7

Muudatusettepanek

Põhjendus 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Pikaajaliste töötute toetamiseks kasutatava personaalse lähenemisviisi raames tuleb käsitleda takistusi, mis põhjustavad püsivat pikaajalist töötust, ning ajakohastada ja täiendada registreerumisel toimunud algset hindamist. Personaalse lähenemisviisi kaudu suunatakse tööotsijad selliste toetusteenuste juurde nagu võlanõustamine, rehabiliteerimine, sotsiaaltöö, hooldusteenused, sisserändajate integreerimine ning eluaseme- ja transporditoetus, mis aitavad tegeleda takistustega töö leidmisel, ning antakse tööotsijatele vahendid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks, mis aitavad neil töö leida.

Muudatusettepanek 8

Muudatusettepanek

Põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Käesoleva soovituse elluviimisel käsitatakse tööturule integreerimise lepinguna tööotsija ja ühtse kontaktpunkti vahelist kirjalikku lepingut, mille eesmärk on lihtsustada tööhõivesse üleminekut tööturul. Kõnealused lepingud koostatakse selliselt, et need kajastavad konkreetse tööotsija olukorda, ja neis esitatakse üksikasjalik pakett personaalsetest meetmetest, mis on kättesaadavad siseriiklikul tasandil (tööturg, haridus, koolitus, sotsiaalteenused) ning mille eesmärk on toetada tööotsijaid ja anda neile vahendid, et ületada nende tööle asumist pidurdavad konkreetsed takistused. Lepingutes määratakse kindlaks eesmärgid, ajakava, vastastikused kohustused ja läbivaatamisklauslid ning tuuakse välja nii olemasolevad aktiivsed ja sissetulekutoetusmeetmed kui ka sotsiaaltoetusteenused. Tööturule integreerimise lepingutega seotakse omavahel hüvitiste saamine ning osalemine aktiivsetes tööturumeetmetes ja tööotsingutes kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek 9

Muudatusettepanek

Esimene lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Toetada tööotsijate registreerumist ja integreerimismeetmete suuremat keskendumist tööturu vajadustele. Korraldada registreeritud pikaajalistele töötutele personaalne hindamine. Teha pikaajalistele töötutele konkreetne pakkumine tööturule integreerimise lepingu sõlmimiseks hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud. Pakkuda neile vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks tööturule taasintegreerimise meetmena subsideeritud töökohti. Juhul kui integreerimine ei õnnestu, tuleks ette näha sissetulekut toetavad üldmeetmed. Sel eesmärgil on vaja teha järgmist.

Olemasolevate tööturuasutuste tugevdamine

Muudatusettepanek 10

Muudatusettepanek

Esimene lõik – lisada uus punkt pärast esimest lõiku

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tuleks luua tööturuasutuste struktuurid, mis oleksid suutelised vastama personali määra ja kvalifikatsiooni osas soovituse eesmärkidele. Kõnealuste struktuuride standardite määratlemisel võiks juhinduda muu hulgas ELi riiklike tööturuasutuste võrgustiku töö tulemustest. Seetõttu tuleks ette näha olemasolevate struktuuride kohandamiseks vajalikud vahendid ja otsustada, kuidas ja kust neid leida, viidates sellistele olemasolevatele kaasrahastamisvõimalustele nagu määrus (EL) nr 1301/2013 (Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus) ja määrus (EL) nr 1304/2013 (Euroopa Sotsiaalfondi määrus) ning välistamata võimalust uurida lahendusi ELi tasandil sel eesmärgil kavandatud ELi vahendite eraldamise kaudu, arvestades, et pikaajalise töötuse vähendamine on esmatähtis strateegiline eesmärk ELi kui terviku jaoks. Finantstoetuse võiks samuti siduda tööturuasutuste süsteemi muude organisatsiooniliste reformide läbiviimise kohustusega riikides, kus need on komisjoni ja nõukogu arvates Euroopa poolaasta raames vajalikud.

Motivatsioon

Arvestades praegusi erinevusi liikmesriikide tööturuasutuste vahel, on vaja võtta meetmeid sekkumisstandardite parandamiseks kõikides riikides. Seetõttu tuleb lisaks viitele struktuuride kohandamisele määratleda nende toetamiseks vajalikud mehhanismid, kuna tööturuasutuste struktuurid on üldjuhul kõige nõrgemad just nimelt riikides, kus pikaajaline töötus on suurim. Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi määrustega nähakse ette kaasrahastamisvõimalused investeeringute jaoks tööturuasutustesse ja/või nende ajakohastamisse.

Muudatusettepanek 11

Muudatusettepanek

Kolmas lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Personaalne hindamine ja lähenemisviis

Tööturuasutused osutavad asjaomastele isikutele personaalset nõustamist, tehes seda koos teiste partneritega, kes toetavad tööturule integreerimist.

Personaalne hindamine ja lähenemisviis

Tööturuasutused osutavad asjaomastele isikutele personaalset nõustamist, tehes seda koos teiste partneritega, kes toetavad tööturule integreerimist , ning kaasates ka erasektori tööhõivebüroosid ja akrediteeritud tööjõu agentuure .

(2)	Tagatakse, et kõigile pikaajalistele töötutele pakutakse põhjalikku personaalset hindamist ja nõustamist hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest möödub 18 kuud. Hindamine peaks hõlmama nende tööalase konkurentsivõime aspekte, takistusi töö leidmisel ja varasemaid tööotsinguid.

(2)	Tagatakse, et kõigile pikaajalistele töötutele pakutakse põhjalikku personaalset hindamist ja nõustamist hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest möödub 18 kuud. Hindamine peaks hõlmama nende tööalase konkurentsivõime aspekte, takistusi töö leidmisel ja varasemaid tööotsinguid.

Motivatsioon

Erasektori tööhõivebüroodel ja akrediteeritud tööjõu agentuuridel on samuti oluline roll.

Muudatusettepanek 12

Muudatusettepanek

Kuues lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Noortegarantiiga hõlmamata registreeritud pikaajalistele töötutele pakutakse tööturule integreerimise lepingut hiljemalt siis, kui nende töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud . Leping peaks minimaalselt hõlmama personaalset teenusepakkumist, mille eesmärk on töökoha leidmine, ning ühtse kontaktpunkti kindlaksmääramist.

Noortegarantiiga hõlmamata registreeritud pikaajalistele töötutele pakutakse tööturule integreerimise lepingut 18 kuu jooksul nende töötuks jäämisest. Leping peaks minimaalselt hõlmama personaalset teenusepakkumist, mille eesmärk on töökoha leidmine, ning ühtse kontaktpunkti kindlaksmääramist. Tööturule integreerimise leping tuleb koostada töötuga proaktiivselt suheldes, nii et ta on selle keskne osaleja ja võib selle eest kaasvastutust kanda.

Motivatsioon

Oleks asjakohane võtta meetmeid töötute suhtes ka juba enne, kui on möödunud 12 kuud (mille möödudes töötu muutub pikaajaliselt töötuks). Lisaks tuleks taotleda töötu aktiivsemat osalemist tema profiili ja võimaluste määratlemises, ka selleks, et kohustada töötut rohkem nõustuma võimalike koolitus- või tööpakkumistega.

Muudatusettepanek 13

Muudatusettepanek

Punkt 7

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Tööandjate, sotsiaalpartnerite , tööturuasutuste, valitsusasutuste ja sotsiaalteenistuste vahel luuakse partnerlused selle tagamiseks, et pakkumised oleksid suunatud ettevõtjate ja töötajate tegelike vajaduste rahuldamisele.	Sotsiaalpartnerite , tööturuasutuste, valitsusasutuste ja sotsiaalteenistuste vahel luuakse partnerlused selle tagamiseks, et pakkumised oleksid suunatud ettevõtjate ja töötajate tegelike vajaduste rahuldamisele.

Muudatusettepanek 14

Muudatusettepanek

Punkt 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Töötatakse välja tööandjatele suunatud teenused, näiteks olemasolevate töökohtade seire, tööle suunamisel osutatav toetus, töökohal läbiviidav nõustamine ja väljaõpe ning pärast tööle suunamist osutatav toetus, misläbi lihtsustatakse pikaajaliste töötute kutsealast taasintegreerimist.

Motivatsioon

Rõhutatakse aktiivsete tööturumeetmete olulisust.

Muudatusettepanek 15

Muudatusettepanek

Punkt 9 – lisada uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Suurendatakse struktuurifondide vahendite integreerimist, näiteks kombineerides Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavaid koolitusmeetmeid teistest struktuurifondidest rahastatavate majanduskasvu ja innovatsiooni toetamiseks võetavate meetmetega, nähes muu hulgas ettevõtete jaoks ette võimalikud stiimulid pikaajaliste töötute tööle võtmiseks, kelle väljaõpet võiks rahastada ESFi vahenditest. Liikmesriike ja piirkondi kutsutakse üles uurima võimalust toetada ametiasustusi, kes soodustavad funktsionaalse integreerimise projekte struktuurifondide vahel, vajaduse korral ka nn tulemusreservi vahendite kaudu.

Motivatsioon

Kuna pikaajaliste töötute tööturule integreerimine on niigi keeruline, tuleks struktuurifondide vahendeid kasutada parimal võimalikul viisil, et toetada nõudlust nende ettevõtjate premeerimise kaudu, kes kohustuvad võtma tööle pikaajalisi töötuid, kelle väljaõpet võiks toetada Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Muudatusettepanek 16

Muudatusettepanek

Punkt 10 – lisada uus punkt pärast teksti „SOOVITAB KÄESOLEVAGA KOMISJONIL:”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Teostada iseäranis pikaajalistele töötutele suunatud aktiivsete tööturumeetmete eelanalüüs eesmärgiga teha ettepanekuid erimeetmete rakendamiseks liikmesriikides. Lisaks soovitatakse analüüsida lähemalt aktiivseid tööturumeetmeid ühendatuna ühiskondlikult kasuliku töö ja sissetulekutoetusega, et anda võimalus tööturul nõutud oskuste omandamiseks. Aktiivseid tööturumeetmeid ühendatuna ühiskondlikult kasuliku tööga peaksid haldama riiklikud tööturuasutused.

Motivatsioon

Soovitatakse aktiivsete tööturumeetmete eelanalüüsi. Eesmärk peaks olema tõhustada aktiivseid tööturumeetmeid, ühendades tööturule integreerimise lepingud võimaliku ühiskondlikult kasuliku tööga, et tagada tööturul nõutavad oskused ühiskondlikult kasuliku töö lõppedes.

Muudatusettepanek 17

Muudatusettepanek

Punkt 10 – lisada uus punkt pärast teksti „SOOVITAB KÄESOLEVAGA KOMISJONIL:”

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
	Koostada (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsusega nr 573/2014/EL loodud) Euroopa tööturuasutuste võrgustiku ettepanekutele tuginedes soovitused kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete standardite kohta, millele tööturuasutused peavad igas liikmesriigis vastama, võimaldades tööturuasutuste tugevdamiseks kasutada ka ELi vahendeid.

Motivatsioon

Liikmesriigid peaksid korraldama oma tööturuasutusi nii, et nad suudaksid võidelda struktuurse tööpuuduse vastu, kasutades parimal võimalikul viisil Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Täiendava tsüklilise tööpuuduse vastu võitlemiseks võiks kasutada ühiseid vahendeid, millele võivad tugineda kõik riigid olenemata nende struktuurse tööpuuduse tasemest. See võimaldaks tsükli stabiliseerumist, millest kõik riigid saaksid kasu keskpikas ja pikas perspektiivis.

Muudatusettepanek 18

Muudatusettepanek

Punkt 10 – lisada uus punkt pärast teksti „SOOVITAB KÄESOLEVAGA KOMISJONIL:”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Eristada struktuurset tööpuudust (mille lahendamiseks peaks iga riik kasutama oma ressursse või Euroopa Sotsiaalfondi temaatilise eesmärgi „Haldussuutlikkuse suurendamine” vahendeid) intensiivsematest ja pikematest majanduslanguse faasidest tingitud tööpuudusest, mis toob kaasa tööpuuduse märkimisväärse kasvu, seades tööturuasutused täiendava surve alla.

Julgustada liikmesriike määrama eelnevalt määratletud normide alusel kindlaks olemasolevate struktuuride ajutise tugevdamise vajadus, et tulla toime konjunktuuri kõikumistega.

Kaaluda võimalust toetada täiendavaid kulusid ELi mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte raames. Konkreetsete lahenduste eelduseks peaks olema reformide vastuvõtmine ja rakendamine avaliku ja erasektori tööturuasutuste tõhustamiseks liikmesriikides vastavalt Euroopa poolaasta raames esitatavates riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud juhtudele ja suunale.

Muudatusettepanek 19

Muudatusettepanek

Punkt 10 – lisada uus punkt pärast teksti „SOOVITAB KÄESOLEVAGA KOMISJONIL:”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Soodustada pikaajaliselt töötute toetamise meetmete ühendamist üldisemate vaesuse vastu võitlemise meetmetega nii, et töötule oleks tagatud miinimumsissetulek ka juhul, kui tööturule integreerimise eesmärk jääb saavutamata ja töötustoetust vähendatakse (kui muidugi on täidetud vaesuse kriteeriumid). Selle eelduseks on töötu nõusolek teha ajutiselt üldkasulikku tööd, millega kaasneb ülesanne töötut koolitada, et edendada tema integreerumist tööturule ja tagada sotsiaalne kaasamine.

Motivatsioon

Juhul, kui pikaajaliselt töötut ei õnnestu uuesti tööturule integreerida, tuleb leida sobivad lahendused, et vältida ohtu, et ta töötustoetuse saamise lõppedes muutub tõrjutuks või satub vaesusse, millega kaasneksid kulud ühiskonnale ja igal juhul sotsiaalmajandusliku ühtekuuluvuse vähenemise oht.

Muudatusettepanek 20

Muudatusettepanek

Punkt 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Hinnata koostöös liikmesriikidega ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist käesoleva soovituse suhtes võetud meetmeid ning esitada nõukogule … [kolme aasta möödumisel soovituse vastuvõtmisest] aruanne saadud teadmiste kohta.

Hinnata koostöös liikmesriikidega ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist käesoleva soovituse suhtes võetud meetmeid, sh selleks, et

—	toetada liikmesriike nende jõupingutustes sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamisel eesmärgiga määratleda Euroopa kindlustussüsteem pikaajalise töötuse vastu ühiste majandus- ja finantsnäitajate alusel;

—

hinnata mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamise käigus lisaks prioriteete, millele suunata ELi vahendeid nii noortegarantii raames võetavate meetmete jätkamiseks kui ka tõhusamaks tegutsemiseks pikaajalise töötuse vastu selliste erakorraliste algatuste kaudu nagu sihtotstarbelise fondi loomine (garantiifond täiskasvanutele noortegarantii eeskujul), et võidelda pikaajalise töötuse vastu;

ning esitada nõukogule … [kolme aasta möödumisel soovituse vastuvõtmisest] aruanne saadud teadmiste kohta.

Motivatsioon

Pikaajaline töötus on vaid osa suuremast vaesuse probleemist ja sellel on eriti tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Seetõttu peavad soovituses kavandatud meetmed hõlmama ka vaesuse vastu võitlemisega seotud toetavaid meetmeid, mistõttu on vaja kutsuda kõiki riike, kes seda veel teinud ei ole, üles selliseid meetmeid vastu võtma.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

tunnistab vajadust järgida soovituse ettepanekus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, ent väljendab heameelt selle üle, et tekstis käsitletakse pikaajalise töötuse majanduslikku ja sotsiaalset mõju. See on viie juhi aruande („Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”) kohaselt „ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse üks peamisi põhjuseid. Seetõttu on äärmiselt olulised tõhusad tööturud, mis soodustavad suurt tööhõive määra ning on suutelised leevendama vapustusi, toomata seejuures kaasa ülemäärast töötust”;

peab oluliseks, et ettepaneku eesmärk on töötute integreerimine tööturule, tehes tööturuasutustele ülesandeks hoolitseda töötute eest, kaasates kõik ettevõtjad ja sotsiaalsed osalejad ning avaliku sektori kõnealuse integreerimise edendamisse;

rõhutab, et ettepanekus pööratakse suurt tähelepanu süsteemi juhtimise vahenditele, käsitledes süsteemi ühtse kontaktpunkti strateegia osana;

rõhutab pikaajalise töötuse vastu võitlemise olulisust, et tagada kohaliku majanduse toimimine. Komitee märgib, et pikaajaline töötus ei ole jätkusuutlik, ning tuletab meelde vajalike oskuste prognoosimise ja nende tööturu vajadustega kohandamise olulisust. Koolitusprogramme tuleb arendada valdkondades, kus oskused ei vasta enamasti nõudlusele või on puudulikud. Eritähelepanu tuleb suunata töötute sisserändajate ja varjupaigataotlejate keeleoskusele;

märgib, et ettepanekul on ka oluline mõju vaesuse vastasele võitlusele, mis on majanduskriisi tagajärgede tõttu endiselt üks kõige raskemini saavutatav strateegia „Euroopa 2020” eesmärk;

Üldised märkused

märgib sellegipoolest, et ettepanekus näivad jäävat tähelepanuta mõned elemendid, eelkõige järgmised:

meenutab vajadust tugevdada riiklikke tööturuasutusi ning muuta need tulemuslikumaks ja tõhusamaks. Soovituse ettepanekus piirdutakse sellega, et kavandatakse – liikmesriikide pädevusse jäävate – toetusmeetmete paremat kooskõlastamist ega pöörata piisavalt tähelepanu olemasolevatele erinevustele probleemi suuruse ja nende lahendamisega tegelevate struktuuride osas, mida täheldati juba Euroopa noortegarantii rakendamisel. Seetõttu on paljudes riikides vajalik tööturuasutuste oluline tugevdamine. Kõnealuste erinevuste näitena võib tuua tööturuasutuste töötajate ja aktiivse elanikkonna suhte, mis on Saksamaal 1: 400, Prantsusmaal 1: 600 ja Itaalias 1: 3 000;

soovitab seetõttu teha tihedamat koostööd erasektori tööhõivebüroodega ja kaasata tööjõu rendi agentuure, kui riiklikud tööturuasutused ei ole võimelised piisavalt nõustama ja aitama pikaajalisi töötuid;

kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tegema senisest tihedamat koostööd, et vähendada ELi töötuse määra võimalikult tõhusalt, pöörates asjaomastele programmidele meedias suuremat tähelepanu. Nii võiks näiteks edendada EURESe võrgustikku televisioonis, internetis ja muudes massimeediakanalites korraldatava reklaamikampaania abil, et välismaal tööd otsivatel inimestel oleks ajakohastatud teave tööhõive võimaluste kohta. Seetõttu soovitab komitee käivitada rahvusvahelise koostöö tööturuasutuste ja teiste sotsiaalteenuste pakkujate vahel, et tagada senisest tõhusam ja kiirem teabe ja andmete vahetus;

rõhutab vajadust määratleda parimate tavade kohandamiseks vajalikud vahendid. Selleks võib kasutada ELi riiklike tööturuasutuste võrgustiku (otsus nr 573/2014/EL) töö tulemusi, hinnates kõigis riikides kindlaksmääratud standarditele vastamiseks vajalikke rahalisi vahendeid ning tehes ettepanekuid, kuidas toetada jõupingutusi, mida iga riik peaks puudujääkide kõrvaldamiseks tegema;

10.

juhib tähelepanu sellele, et on asjakohane teha selget vahet töötuse struktuurse komponendi ja majandustsükli konkreetsest arengust tingitud dünaamika vahel. Tööturuasutustel (mis on struktureeritud esimese komponendiga tegelemiseks) tuleks võimaldada kiiresti kohaneda eriti negatiivsete majandustsüklite põhjustatud täiendavate vajadustega. Olemasolevate struktuuride vajadustele kohandamise kulud peaksid kandma liikmesriigid, kasutades selleks ka Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid (temaatilise eesmärgi „Haldussuutlikkuse suurendamine” raames). ELi mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte raames võiks hinnata meetmete mõju ning vajaduse korral uurida võimalikke kohandusi ELi nõuetes;

11.

rõhutab inimkapitali investeerimise olulisust, ent märgib samas, et kuna kõnealused investeeringud tehakse pikas perspektiivis, kalduvad ettevõtjad eelistama noori ja hiljuti ülikooli lõpetanuid, mille tagajärjel satuvad potentsiaalsed eakamad või keskealised töötajad vähem soodsasse olukorda. Tööpuuduse vastaseks võitluseks on vaja stiimuleid, millega julgustatakse eakamaid ja keskealisi töötuid end harima ja ümber õppima ning tagatakse, et ettevõtjad ja avalik sektor oleksid huvitatud kõnealuste inimeste töölevõtmisest. Ennetavas võitluses pikaajalise töötuse kaotamiseks on sama tähtis edendada elukestvat õpet, mis on suunatud olemasoleva tööjõu ja kvalifitseerimata töötajate ümberõppele;

12.

rõhutab, et tänu tööturuasutuste kavandatud ajakohastamisele on võimalik edukalt tegeleda pikaajalise töötusega, ent ka lühiajalise töötuse ja noorte töötuse probleemidega;

13.

juhib tähelepanu sellele, et tööturuasutuste kavandatud ajakohastamine on pikk ja keeruline protsess, iseäranis liikmesriikides, kelle praegune süsteem on jäik ja bürokraatlik. Ühtsete individuaalsete kontaktpunktide ladus toimimine sõltub suuresti asjaomaste asutuste paindlikkusest ning teabe asjakohasest ja kiirest levitamisest. Samad kontaktpunktid võiksid ette valmistada personaalseid tugiteenuseid, ent tuleb arvesse võtta tõika, et kõnealune ülesanne võib vastavalt tööotsijate hulgale kujutada endast olulist halduskoormust. Sellegipoolest peavad kõnealustel kontaktpunktidel olema kvalifitseeritud töötajad, kes ei ole mitte ainult suutelised vahendama olemasolevaid pakkumisi, vaid ka hindama tööotsijate isikuomadusi ja nende peamisi oskusi. Sellest tulenevalt palub komitee liikmesriikidel kõnealuseid tegureid selliste mehhanismide loomisel arvesse võtta;

14.

rõhutab vajadust pöörata rohkem tähelepanu ka nõudlust soodustavatele meetmetele, kuna juhul, kui tööjõu nõudlus jääb samale tasemele, on töötul isegi personaalse koolitusprojekti abil raske leida tööd. Kuigi komitee tervitab soovituses esitatud märkusi sidemete tugevdamiseks tööandjatega, leiab ta sellega seoses, et tööjõu nõudluse suurendamiseks oleks kasulik panustada struktuurifondide suuremasse integreerimisse. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), mis on suunatud süsteemi konkurentsivõimet suurendava innovatsioonipotentsiaaliga ettevõtjatele, võimaldavad sageli tööle võtta sobivalt koolitatud inimesed. Sellistel juhtudel võiks seos ESFist rahastatavate koolitusmeetmetega soodustada töötute integreerimist tööturule. Liikmesriikidel tuleks luua stiimuleid fondide integreeritud kasutamiseks, muu hulgas VKEde jaoks tehtavate lihtsustuste kaudu ja nn tulemusreservi kasutades;

15.

märgib, et kuna pikaajalisi töötuid ähvardab tööturule integreerimise ebaõnnestumise juhul ja töötushüvitise saamise lõppedes tõrjutuks jäämise oht, on esmatähtis, et iga liikmesriik võtaks meetmeid vaesuse vastu võitlemiseks kooskõlas suunistega, mille Euroopa Komisjon on juba määratlenud komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovituses tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (2008/867/EÜ) ning komisjoni teatises „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks” (COM(2013) 83 final). Komitee loodab, et liikmesriigid hakkavad tõhusalt ellu viima Euroopa Komisjoni soovitusi;

16.

osutab lisaks vajadusele seada vaesuse vastu võitlemise tugimeetmetele võimaliku juurdepääsu eeltingimuseks nõusolek teha üldkasulikku tööd piiratud aja jooksul ja igal juhul tööturule naasmisele suunatud koolitusmeetme raames;

17.

rõhutab, et koolitusmeetmeid tööturule integreerimise eesmärgil tuleb korraldada tihedas koostöös asjaomaste asutustega, et liikmesriigid saavutaksid parima võimaliku tulemuse kõigil tasanditel ning selleks, et vähendada kutsealast ja sotsiaalset tõrjutust ning vaesust. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et sellistel meetmetel on positiivne mõju, kuna nendega ergutatakse majanduslikel põhjustel teise liikmesriiki tööd tegema ja elatist teenima lahkunud Euroopa Liidu kodanikke naasma oma koduriiki. Majanduslikel põhjustel toimuv sisseränne peaks vähenema, samas parenevad võimalused leida tööd ja teenida elatist kohalikul tööturul;

18.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli, kuna kohalikud omavalitsused ja piirkonnad on oma olemuselt määrava tähtsusega tööturuasutuste tõhustamisel, muu hulgas selle pärast, et paljudes liikmesriikides kuulub struktuurifondide kavandamine ja rakendamine just nimelt nende pädevusse. Kõnealused omavalitsused võivad lisaks etendada olulist rolli kutsehariduse ja täiskasvanute koolituse korraldamisel ja elluviimisel, sest paljudes piirkondades ja iseäranis külades puuduvad ka täiskasvanutele suunatud haridusasutused. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll on seda olulisem, kuna just nimelt nemad tunnevad kohalikku tööturgu ja neil on sidemed kohalike ettevõtjatega, kes võivad edendada praktilist kutseõpet. Lisaks peavad täiskasvanute või kutsekoolituses osaleda soovivad inimesed mitme kuu jooksul palju reisima. Reisimisega kaasnevad nende jaoks lisakulud, mis vaid väikest või üldse mitte mingisugust hüvitist saava töötu jaoks tähendab suurt rahalist koormust;

19.

nõuab seetõttu, et komisjoni soovituse ettepanekus võetakse paremini arvesse probleemi piirkondlikku mõõdet, ning kutsub nõukogu üles arvestama olulise rolliga, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad etendada tööturuasutuste tõhususe suurendamisel.

Brüssel, 10. veebruar 2016

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA

(15) Nõukogu järeldused, 12. mai 2009, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.

(17) C(2008) 5737.

(15) Nõukogu järeldused, 12. mai 2009, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.

(17) C(2008) 5737.

(18) COM(2015) 98.

Haut

Choisissez les fonctionnalités expérimentales que vous souhaitez essayer