15.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/36

—

strateegia „Euroopa 2020” haridusvaldkonna eesmärki vähendada haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu (1) Euroopas 2020. aastaks väiksemaks kui 10 % (2);

—

nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”) (3);

—

nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku rakendamise kohta (4);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (5);

—

nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (6);

—

nõukogu järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada (7);

—

nõukogu 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (8), eelkõige sellele lisatud poliitika raamistikku ja üleskutset tagada, et liikmesriikidel oleks 2012. aasta lõpuks olemas haridussüsteemist varakult lahkumist käsitlevad terviklikud poliitikad, mis hõlmaksid ennetavaid, sekkuvaid ja kompenseerivaid meetmeid;

—

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kooli poolelijätmise vähendamise kohta (9);

—

nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta (10);

—

17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu;

—

eesistujariik Luksemburgi korraldatud ja 9.–10. juulil 2015 Luxembourgis toimunud sümpoosioni „Samas suunas edasi – tegeledes haridussüsteemist varakult lahkumisega ning edendades toimetulemist koolis”, kuhu tulid kõikjalt EList selle tähtsa teema arutamiseks kokku osalejad, kes tegutsevad poliitika kujundamise, teaduse ja praktika valdkonnas;

—

eesistujariik Luksemburgi konverentsi „Mitmekesisus ja mitmekeelsus alushariduses ja lastehoius”, mis toimus Luxembourgis 10.–11. septembril 2015;

—

2013. aasta lõpparuannet, mille koostas „ET 2020” raames loodud temaatiline töörühm, kes tegeleb haridussüsteemist varakult lahkumisega, ning hariduspoliitika töörühma 2015. aasta poliitilisi sõnumeid;

—

2014. aasta aruannet, mille koostas „ET 2020” raames loodud temaatiline töörühm, kes tegeleb alushariduse ja lastehoiuga, ja milles pakutakse välja kvaliteediraamistiku põhimõtted kõnealuses valdkonnas;

1.

haridussüsteemist varakult lahkumise põhjusteks kipuvad olema sageli omavahel seotud isiklikud, majanduslikud, kultuurilised, hariduslikud, sooga ja perekonnaga seotud tegurid ning selline lahkumine on seotud suureneva tõrjutuse olukordadega, mille põhjused on tihti pärit varasest lapsepõlvest. Haavatavamad on madala sotsiaal-majandusliku staatusega rühmad ning haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal on eriti murettekitav teatud rühmade, eelkõige rändetaustaga laste (hõlmates nii hiljuti saabunud sisserändajaid ja välismaal sündinud lapsi) kui ka romade laste ning hariduslike erivajadustega laste puhul;

2.

õppijate osalemist ja edukust mõjutavad ka haridussüsteemide ülesehitus ja kvaliteet ning teatud süsteemsed tegurid võivad negatiivselt mõjutada õppeprotsessi. Lisaks sellele võivad õppijate otsust haridussüsteemist varakult lahkuda mõjutada ka ebasoodne kliima koolis, vägivald ja kiusamine, õppekeskkond, kus õppijad ei tunne end austatuna ja väärtustatuna, alati mitte kõige asjakohasemad õpetamismeetodid ja õppekavad, õppijate ebapiisav toetamine, karjääriõppe ja -nõustamise puudumine ning halvad suhted õpilaste ja õpetajate vahel;

3.

meie aina mitmekesisemaks muutuvates ühiskondades on kiirelt vaja, et hariduse ja muude valdkondade sidusrühmad tegutseksid kaasavalt ja koordineeritult, seades seejuures eesmärgiks edendada selliseid ühiseid väärtusi nagu sallivus, vastastikune austus, võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine ning soodustada sotsiaalset integratsiooni, kultuuridevahelist mõistmist ning kuuluvustunnet;

4.

tõrjumise ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ning ekstremismi ja radikaliseerumise ohu vähendamiseks on väga oluline tagada, et kõikidel noortel on võrdne ligipääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele (13) ning võimalus arendada oma täielikku potentsiaali, hoolimata isiklikest perega või sooga seotud teguritest, sotsiaal-majanduslikust staatusest ja elukogemustest;

5.

keskhariduse või kutsehariduse ja -koolituse omandamist kiputakse pidama minimaalseks kvalifikatsiooniks, mis võimaldab edukat üleminekut koolist tööturule või õppima asumist hariduse ja koolituse järgmistel astmetel. Kuna haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkuvad noored on silmitsi suurema töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohuga, võib noorte haridussaavutuste toetamisse investeerimine aidata murda puuduse ning vaesuse ja ebavõrdsuse põlvkondadevahelise edasikandumise ahela;

1.

rakendama aktiivselt nõukogu 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

2.

uurima ELi haridussüsteemist varakult lahkumise näitaja täiendamiseks selliste riiklike andmekogumissüsteemide loomise või täiustamise võimalusi, mida kasutades saab regulaarselt koguda mitmesugust teavet (14) õppijate, eelkõige haridussüsteemist varakult lahkumise ohus olevate õppijate ja haridussüsteemist varakult lahkunud noorte kohta. Sellised kõiki hariduse ja koolituse tasemeid ja liike hõlmavad ning andmekaitse alaste riigi õigusaktidega täies ulatuses kooskõlas olevad süsteemid võiksid:

3.

kaaluma vajaduse korral kaugeleulatuvamate riiklike eesmärkide seadmist haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks, eelkõige siis, kui kehtivad eesmärgid on juba saavutatud;

4.

määrama kindlaks need koolid või kohalikud keskkonnad, kus haridusest varakult lahkumise oht või hariduslik ebavõrdsus on suur ning millele võiks kasu tuua täiendav toetus või lisaressursid;

5.

viima asjakohastel juhtudel läbi haridussüsteemide reforme, võttes arvesse hariduse ja koolituse kogu spektrit, sealhulgas mitteformaalset õpet, ning tunnistades noorsootöö rolli, eesmärgiga tõhustada struktuurset, pedagoogilist ning õppetöö- ja tööalast järjepidevust, hõlbustades üleminekuid, tegeledes segregatsiooni ja ebavõrdsusega haridussüsteemides ning edendades meetmeid, millega toetatakse õppijate edusamme ja haridusalaseid saavutusi ning motiveeritakse neid oma õpinguid lõpule viima;

6.

tagama üldise ja võrdse juurdepääsu taskukohasele kvaliteetsele alusharidusele ja lastehoiule. Alushariduse ja lastehoiu raames arendatud kognitiivsed ja mittekognitiivsed oskused võivad aidata lastel kasutada kogu oma potentsiaali ning tagada neile aluse edaspidise edu saavutamiseks elus ja koolis. Alushariduse ja lastehoiu struktuuridega tuleks samuti soodustada õppekeel(t)e omandamist, austades samas kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Kuuluvustunde arendamisel ning turvaliste ja usalduslike suhete loomisel alates varasest lapseeast on ülitähtis roll laste edaspidises õppimistegevuses ja arengus;

7.

soodustama ja edendama kogu kooli hõlmavaid koostööpõhiseid lähenemisviise haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks kohalikul tasandil, näiteks järgmiste meetmete kaudu:

8.

toetades kõikide õpilaste kõrgeid ootusi ja edendades juurdepääsu põhioskustele ja -teadmistele, mis valmistavad neid parimal moel tulevikuks ette, uurima individuaalsemate ja õppijakesksemate õpetamis- ja õppimisviiside (muu hulgas ka digiressursside abil) ning erinevate hindamismeetodite, näiteks kujundava hindamise (15) potentsiaali;

9.

tagama asutuste autonoomiat nõuetekohaselt arvesse võttes, et õpetajate esmaõppe ja järjepideva ametialase arenguga tagatakse õpetajatele, koolitajatele, koolijuhtidele, alushariduse ja lastehoiu kutsetöötajatele ning teistele töötajatele oskused, pädevused ja taustateadmised, mis on vajalikud haridusliku ebavõrdsuse ning kõrvalejäetust ja haridussüsteemist varakult lahkumist põhjustada võivate ohutegurite mõistmiseks ning nendega tegelemiseks. Need oskused, pädevused ja teadmised võiksid hõlmata selliseid küsimusi nagu klassi ohjamise ja mitmekesisuse haldamise strateegiad, suhete loomine, konfliktide lahendamine, kiusamise ennetamise tehnikad ning karjääriõpe ja -nõustamine;

10.

tagama, et kõigile õppijatele on kättesaadavad karjääriõpe ja -nõustamine, paindlikumad haridusteed ning üldharidusega samaväärne kvaliteetne kutseharidus ja -koolitus;

11.

tagama kõigile õpingud vara katkestanud noortele juurdepääsu kvaliteetsele teise võimaluse haridusele ja muudele tavahariduses taasosalemise võimalustele ning kindlustama, et kõik sel moel, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud teadmised, oskused ja pädevused on valideeritud kooskõlas nõukogu 2012. aasta soovitusega (16);

1.

kasutama maksimaalselt strateegilise raamistiku „HK 2020” ja avatud koordinatsiooni meetodi kasutamise kaudu pakutavaid võimalusi, sealhulgas võimalust tugevdada vastastikust õppimist ja vajaduse korral tellida teadustöid ja uuringuid, eesmärgiga tugevdada tõenduspõhist poliitika kujundamist ning töötada välja ja levitada edukate poliitikameetmete näiteid;

2.

kasutama ELi vahendite, näiteks programmi „Erasmus+”, Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (17) pakutavaid rahastamisvõimalusi, et toetada meetmeid, mille eesmärk on vähendada tervikliku poliitika raames haridussüsteemist varakult lahkumist ning edendada koostööd koolides ja koolide vahel;

3.

tuvastama jätkuvalt uuringute ja vastastikuse õppimise kaudu näiteid kõige tõhusamatest koolide ja kohaliku tasandi koostöötavadest, mille eesmärk on leevendada hariduslikku ebavõrdsust, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja tagada kaasavam haridus. Tagama selliste tavade ulatusliku levitamise koolides töötavate spetsialistide ja sidusrühmade seas, eelkõige e-mestimise kogukonna ja veebisaidi School Education Gateway kaudu;

1.

jätkama liikmesriikide arengu jälgimist ja seda käsitleva teabe levitamist ning andma korrapäraselt aru edusammude kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärgi poole liikumisel ning haridussüsteemist varakult lahkumist käsitlevate liikmesriikide strateegiate või samaväärse integreeritud poliitika rakendamisel Euroopa poolaasta ja HK 2020 aruandluskorra raames, muu hulgas hariduse ja koolituse valdkonna iga-aastase ülevaate kaudu;

2.

arendama edasi koostööd teadlaste, liikmesriikide, asjaomaste sidusrühmade, võrgustike ja organisatsioonidega, eesmärgiga toetada haridussüsteemist varakult lahkumist käsitleva riikide ja ELi poliitika rakendamist;

3.

tõhustama koostöös liikmesriikidega kõnealust koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks OECDga;

4.

tuletama meelde, kui oluline on keskenduda jätkuvalt haridusele ja haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisele programmi „Erasmus+” kavandatava vahekokkuvõtte tegemise kontekstis.

—

vanus, mil hariduse ja koolituse omandamine katkestatakse;

—

haridussüsteemist varakult lahkumise ja põhjuseta puudumise vahelised seosed;

—

haridussüsteemist varakult lahkumisega seotud erinevused soo, õppeedukuse ja omandatud haridustaseme osas;

—

sotsiaal-majanduslik taust või sellega seotud kaudsed näitajad, näiteks teave õppija kodupiirkonna kohta;

—

õppija taust ja/või õppija emakeel.