Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62015CN0012

Kohtuasi C-12/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 14. jaanuaril 2015 – Universal Music International Holding BV versus Michael Tétreault Schilling jt

ELT C 89, 16.3.2015, p. 12–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 89/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 14. jaanuaril 2015 – Universal Music International Holding BV versus Michael Tétreault Schilling jt

(Kohtuasi C-12/15)

(2015/C 089/13)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Universal Music International Holding BV

Vastustajad kassatsioonimenetluses: Michael Tétreault Schilling, Irwin Schwartz, Josef Brož

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse (EÜ) nr 44/2001 (1) artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et „kohaks, kus kahjustav sündmus on toimunud”, saab pidada liikmesriigis asuvat kohta, kus kahju avaldus, kui kõnealuse kahju puhul on tegemist üksnes varalise kahjuga, mis on mõnes muus liikmesriigis toime pandud lepinguvälise vastutuse kaasa toonud teo otsene tagajärg?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

a)

Millise kriteeriumi või millised aspektid peavad liikmesriigi kohtud, hinnates määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 alusel, kas asi kuulub nende pädevusse, aluseks võtma, et määrata, kas käesoleval juhul on tegemist varalise kahjuga, mis on lepinguvälise vastutuse kaasa toonud teo otsene tagajärg („esialgne varaline kahju” või „otsene varaline kahju”), või varalise kahjuga, mis on mõnes muus kohas avaldunud esmase kahju tagajärg, või kahjuga, mis on tulenenud mõnes muus kohas avaldunud kahjust („teisene kahju” või „tulenev varaline kahju”)?

b)

Millise kriteeriumi või millised aspektid peavad liikmesriigi kohtud, hinnates määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 alusel, kas asi kuulub nende pädevusse, aluseks võtma, et määrata, millises kohas varaline kahju – olgu otsene või tulenev varaline kahju – käesoleval juhul avaldus või avaldunuks loetakse?

3.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas määrust nr 44/2001 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtud, hinnates määruse nr 44/2001 alusel, kas asi kuulub nende pädevusse, on kohustatud hindamisel lähtuma hageja või nõude esitaja asjassepuutuvatest argumentidest, või nii, et liikmesriigi kohtud peavad hindama ka kostja märkusi, millega viimane vaidlustab hageja argumendid?

(1)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

Top