Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta”

COM(2011) 814 final – 2011/0392 (COD)

2012/C 181/32

Raportöör: Thomas McDONOGH

15. detsembril 2011 otsustas Euroopa Parlament ja 20. jaanuaril 2012 nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 172 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemide rakendamise ja kasutamise kohta”

COM(2011) 814 final – 2011/0392 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 13. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012 (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 167, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee tervitab komisjoni dokumenti „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemide rakendamise ja kasutamise kohta”. Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi programmidel on ELi tulevase heaolu ja julgeoleku aspektist otsustav tähtsus. Me toetame komisjoni ettepanekut asendada määrus (EÜ) nr 683/2008 uue määrusega, selleks et varustada Galileo ja EGNOSe programmid rahaliste vahendite ja halduskorraga.

1.2   Komitee avaldab kindlat toetust Galileo programmi eesmärgile luua esimene tsiviilkontrollile allutatud ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS), mis oleks täiesti sõltumatu teistest olemasolevatest süsteemidest, et tagada katkematud GNSSi teenused ja strateegilised eelised Euroopale. Satelliitnavigatsioonist on juba saanud Euroopa transpordi, tööstuse ja kodanike jaoks oluline rakendus ning on vastuvõetamatu, et sõltume positsioneerimisel, navigeerimisel ja sünkroniseerimisel praegu nii suuresti USA GPS- ja Venemaa GLONASS-süsteemist. Euroopa infrastruktuurile tuleb pakkuda Euroopa GNSSi teenuseid, mille usaldusväärsus ei sõltu USA, Venemaa või Hiina sõjaväe prioriteetidest.

1.3   Arvestades, et 6–7 % EL 27 SKTst, s.o 800 miljardit eurot, juba sõltub USA GPS-süsteemist (Euroopa satelliitnavigatsiooni käsitleva mõjuanalüüsi kokkuvõte. Lisatud dokumendile „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (2014–2020)” – SEC(2011) 1447, 30.11.2011), tervitab komitee määruse keskendamist Galileo ja GPSi koostalitlusvõimele. Siiski peaks Euroopa komitee arvates kõrvuti koostalitlusvõime-eesmärgiga järgima agressiivset poliitikat GPSi asendamiseks Galileo ja EGNOSe tehnoloogia kui primaarsete GNSSi tehnoloogiatega Euroopas.

1.4   Komitee soovitab edendada Euroopa GNSSi potentsiaali jõuliselt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 raames (Horisont 2020 on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm aastateks 2014–2020, mille maht on 80 miljardit eurot). Satelliitnavigatsioonisüsteemid muutuvad väga väärtuslikuks tehnoloogia innovatsiooni aspektist ja võivad anda Euroopa Liidule olulist makromajanduslikku kasu.

1.5   Euroopa GNSSi programmide – nii Galileo kui ka EGNOSe – edukas elluviimine ja haldamine on Euroopa 2020. aasta strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu visiooni saavutamiseks äärmiselt oluline („Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, COM(2010) 2020 final). Komitee märgib, et komisjoni kulude ja tulude analüüsi (mõjuanalüüsi kokkuvõte, mis on lisatud dokumendile „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (2014–2020)” – SEC(2011) 1446 final) alusel loovad GNSSi programmid väljapakutud kujul süsteemi elutsükli jooksul (2014–2034) hinnanguliselt 68,63 miljardit eurot (116,88 miljardit eurot püsivhindade korral, mida vastavalt ELi mõjuhindamise suunistele diskonteeritakse 4 % aastas) netotulu.

1.6   Kuigi komitee toetab Euroopa GNSSi poliitilisi eesmärke ning süsteemide rajamiseks ja kasutamiseks kavandatavat määrust, on ta siiski sunnitud rõhutama oma muret senise programmide haldamise viisi üle Euroopas, mis on põhjustanud märkimisväärseid viivitusi, kulude suurenemist ja tulude saamatajäämist. Loodetakse, et kavandatava määrusega pakutakse poliitilist toetust ning luuakse haldusstruktuurid ja raamistik, mis on vajalikud Euroopa GNSSi elluviimiseks praegu kavandatud viisil ja sellest tuleneva kasu saamiseks.

1.7   Komitee märgib, et 19,5 % Euroopa GNSSi programmist tulenevast finantskasust saadakse Euroopa GNSSi rakenduste järgneva turu kasvust (mõjuanalüüsi kokkuvõte, mis on lisatud dokumendile „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (2014–2020)” – SEC(2011) 1446 final). Seoses sellega juhib komitee komisjoni tähelepanu oma 16. veebruari 2011. aasta arvamusele teemal „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava” (1). Eelkõige toonitatakse komitee üleskutset, et Euroopa GNSSi Agentuur (GSA) koostaks üksikasjaliku äriplaani selle olulise turu suurendamiseks.

1.8   Komitee on seisukohal, et Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid vajavad tungivalt jõulist turundust ja ärilist juhtimist, mida toetaksid asjakohased investeeringud nende turuletoomise programmidesse. EGNOSe ja Galileo kaubanduslik arendamine on pikaajalise edu seisukohast kriitilise tähtsusega; on äärmiselt tähtis teavitada turgu Euroopa GNSSi väärtusest ja propageerida selle kasutust. Praeguseni on selle otsustava ja keerulise probleemiga liiga vähe tegeldud.

1.9   Komitee tervitab asjaolu, et komisjon rõhutab usaldusväärse finantsjuhtimise vajalikkust programmide puhul, mille eelarve järgmisel rahastamisperioodil 2014–2020 moodustab jooksevhindades 7,89 miljardit eurot. Komitee on rahul määruses sisalduva täpsustusega, et Euroopa Komisjon peab haldama programmidele eraldatud rahalisi vahendeid ja kontrollima kõigi programmi toimingute elluviimist, nii Euroopa GNSSi Agentuurile (GSA) kui ka Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) delegeeritud ülesanded kaasa arvatud. Komitee tervitab ka komisjoni kavatsust töötada välja riskijuhtimismehhanism ja haldusvahendid eesmärgiga viia programmikulude ületamise tõenäosus miinimumini.

1.10   Komitee märgib ära ka komisjoni hoiatuse, et investeerimine satelliitnavigatsiooni tehnoloogiasse on seotud suure ebakindluse ja riskiga, mistõttu on keeruline programmi kulusid täpselt hinnata. Seepärast soovitab komitee delegeerimiskokkulepetele vaatamata (kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja eelkõige selle artikliga 54), et komisjon korraldaks igakuiseid järelevalvekoosolekuid nii GSA kui ESAga, selleks et jälgida programmide edenemist ja tegelda kiiresti üleskerkivate probleemidega. Lisaks sellele peaksid nii GSA kui ESA esitama Euroopa Komisjonile vähemalt iga kolme kuu tagant üksikasjalikud haldusaruanded ja raamatupidamisdokumendid.

1.11   Komitee meenutab komisjonile komitee eelnevaid arvamusi Galileo, EGNOSe ja strateegia „Euroopa 2020” kohta (2).

2.   Taustteave

2.1   Kuna ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi tehnoloogiad võimaldavad määrata ülitäpselt asukohta, kiirust ja aega, on neil keskne roll tõhususe suurendamisel paljudes majandussektorites ja kodanike igapäevaelu valdkondades.

2.2   Kuni Galileo toimivaks saamiseni tuleb Euroopas positsioneerimiseks, navigeerimiseks ja sünkroniseerimiseks kasutada USA GPSi ja Venemaa GLONASSi satelliitnavigatsiooni teenuseid. Euroopa sõltuvus GPSi satelliitnavigatsioonisüsteemist ulatub 6–7 %ni EL 27 SKPst, mis moodustab 800 miljardit eurot (SEC(2011) 1447, 30.11.2011). Siiski ei saa nende süsteemide militaarse suunitlusega operaator anda mingeid tagatisi teenuse katkematuse kohta.

2.3   Kui sõltumatuse saavutamine ülemaailmses satelliitnavigatsioonis on Galileo programmi peamine liikumapanev jõud, on koostalitlusvõimel olemasolevate ja tulevaste satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige USA GPSiga, oluline lisaväärtus.

2.4   Galileo programm algatati eesmärgiga luua sõltumatu Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem.

2.5   EGNOS on Euroopa piirkondlik satelliittugisüsteem, mis parendab signaale, mis tulevad olemasolevatelt satelliitnavigatsioonisüsteemidelt, nagu GPS.

2.6   Euroopa satelliitnavigatsiooni programm Galileo käivitati 2001. aastal. Esialgu põhines see projekt avaliku ja erasektori partnerlusel ühisettevõttega Galileo (GJU), mis toimis ühise juhtimis- ja rahastamisplatvormina. 2006. aastal asendati ühisettevõte Galileo Euroopa GNSSi Agentuuriga (GSA) (varem tuntud Euroopa GNSSi Järelevalveameti (GSA) nime all), mis vastutas Euroopa GNSSi programmide avalikku huvi pakkuvate aspektide haldamise eest. Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) vastutas GNSSi programmide tehnilise haldamise ja rakendamise eest.

2.7   2008. aastal vastu võetud GNSSi määrusega (3) hakkas EL ainsa poliitilise organina vastutama Euroopa GNSSi programmide juhtimise ja täieliku rahastamise eest. GNSSi määruses sätestati Galileo ja EGNOSe programmide ELi vahenditest rahastamise kord aastateks 2007–2013. 3,4 miljardit eurot hõlmav eelarve jagati programmi Galileo järelejäänud arendusetapi, programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ja süsteemi EGNOS kasutamise vahel.

2.8   Komisjoni ettepanekus ELi eelarve kohta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ajavahemikuks 2014–2020 (COM(2011) 500 final, 29.6.2011, „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”) tehakse ettepanek rahastada GNSSi programme täies ulatuses ELi eelarvest, kavandades ülempiiriks 7 miljardit eurot 2011. aasta püsivhindades.

2.9   Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide rakendamisega edasijõudmist takistavad kaks peamist probleemi:

2.10   Komisjoni ettepanekus käsitletakse neid probleeme, asendades määrus (EÜ) nr 683/2008 uue määrusega, varustades seeläbi programmid Galileo ja EGNOS nende edukaks lõpuleviimiseks ja toimimiseks vajalike rahaliste vahendite ja haldusstruktuuridega.

2.11   Infrastruktuuri kohta ilmneb ettepanekule lisatud kulude ja tulude analüüsist, et parim lahendus on võtta kasutusele 30 satelliidi kogum, nagu esialgu kavandatud, ent rakendada lihtsamat maapealset infrastruktuuri. See lahendus võimaldaks GNSSi abil pakkuda kõiki esialgselt kavandatud teenuseid ja saada kogu kavandatud kasu, välja arvatud täielik „ohutusteenus” (nn „Safety of Life Service” ehk SoL) (EGNOSe ohutusteenus võimaldab suurendada õhusõidukite lennutäpsust, muutes õhuliikluse ohutumaks. Samuti aitab see vähendada lendude hilinemist, ümbersuunamist ja tühistamist. EGNOSe ohutusteenus võimaldab lennujaamadel suurendada ka oma vastuvõtuvõimet ja vähendada tegevuskulusid. Lõpetuseks aitab see vähendada sektori CO2-heidet), mis oleks kasutatav vaid koostalitluse puhul USA GPSiga.

2.12   Parim võimalus programmi halduskorraga varustamiseks on lisada programmi kasutusetapi haldusülesanded Euroopa GNSSi Agentuuri olemasolevate turvalisuse ja turuga seotud ülesannete hulka. Komisjonile jääb vastutus programmidele eraldatud rahaliste vahendite haldamise ja kõigi programmi toimingute elluviimise kontrollimise eest, nii Euroopa GNSSi Agentuurile (GSA) kui ka Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) delegeeritud ülesanded kaasa arvatud.

3.   Üldised märkused

3.1   Programmid EGNOS ja Galileo vajavad selget juhtimist ja ELi täielikku selgesõnalist toetust, et heastada avaliku ja erasektori ühisettevõtte Galileo pankrotist põhjustatud kahju turu usaldusele. Aastateks 2014–2020 eraldatud eelarve ja komisjoni kavandatav määrus on hea algus, ent turu usalduse kindlustamiseks tuleb nüüdsest näidata, et programme hallatakse hästi ja neile osutatakse järjekindlat poliitilist toetust.

3.2   Euroopa peab kiirendama GNSSi kasutuselevõtu ja turu laiendamise tempot, eelkõige Galileo hilinemise kulu ning USAst, Venemaalt, Hiinast ja Jaapanist tuleneva konkurentsi tugevnemist silmas pidades. Hiina laiendab oma militaarvaldkonna satelliitnavigatsioonisüsteemi Beidou ülemaailmseks Compassi süsteemiks kavatsusega pakkuda 2020. aastal konkurentsivõimelisi tsiviilteenuseid kogu maailmas, Euroopa kaasa arvatud. Galileost ja EGNOSest peab saama GNSSi standard Euroopas nii ruttu kui võimalik.

3.3   Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem peaks olema teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 oluline osa. Euroopa GNSSil põhinevate uute toodete ja teenuste loomine ei edenda mitte ainult arukat majanduskasvu, vaid toetab ka jätkusuutlikku arengut, aidates suurendada energiatõhusust ja vähendades majandusarengu keskkonnamõju.

3.4   Ülemaailmset konkurentsiõigust järgides tuleks võib-olla kindlaks määrata ELi meetmed, mis soosivad Galileo tehnoloogia valimist vähemarenenud tehnoloogiate asemel, eriti rakenduste puhul, mis nõuavad kindlust teenuse katkematuse või täpsuse ja tervikluse kõrge taseme suhtes, või turvalisuse eesmärgil.

3.5   Võttes arvesse vastuvõtjate kiipseadmete (kiipseade viitab integreeritud skeemide või kiipide kogumile, mis on loodud koos töötama. Neid turustatakse tavaliselt ühe tootena. Kiipseade on tavaliselt koostatud konkreetse mikroprotsessorite perekonnaga koos töötama. Kuna see kontrollib suhtlust protsessori ja väliste seadete vahel, on kiipseadmel oluline rolli süsteemi suutlikkuse määramises) tähtsust turule sisenemise ja rakenduste arendusstrateegia puhul, on odavate kahesageduslike vastuvõtjate kiipseadmete (GPS + Galileo) arendamine väga oluline. Teadus- ja arendustegevuse kulud tuleks suunata eelkõige selle eesmärgi täitmisele.

3.6   Vaja on strateegiat, et kasutada ära kogemuskõvera efektid, mille järgi suuremahulisel tootmisel on otsustav tähtsus vastuvõtjate odavaks tootmiseks, et kahesageduslikud GPSi/Galileo kiipseadmed oleksid võimelised kulupõhiselt konkureerima ainult GPSi signaali vastu võtvate vastuvõtjatega.

3.7   Euroopa GNSSi toodete ja rakenduste järgneva turu kasvu edendamiseks vajab GSA jõulist turulaiendusstrateegiat, mida juhiks heade kutseoskustega meeskond.

3.8   EGNOSe/Galileo jaoks tuleks välja arendada ülemaailmne kaubamärgistrateegia, et ühtlustada eesmärgid, rõhutada kaubamärgi väärtust, lihtsustada turukommunikatsiooni ja tuua selgust turundamise prioriteetidesse.

3.9   Turule toodud Galileo tehnoloogia ja teenuste kvaliteet peab olema alati kõrgeimal tasemel. Tuleb säilitada range kvaliteedikontroll tehnoloogia arendamisel ja rakendamisel lõppkasutaja tasandil.

3.10   Kahjuks ei olnud mõned EGNOSe varased tooted tehniliselt piisavalt head, et vastata klientide nõudmistele. Kaubamärgistrateegia osana tuleks kogu heakskiidetud EGNOSe/Galileo tehnoloogia jaoks arendada välja kvaliteedimärk, et kaubamärki oleks võimalik kaitsta mainele tekitatava kahju eest.

(1)  ELT C 107, 6.4.2011, lk 44–48.

(2)  ELT C 221, 8.9.2005, lk 28; ELT C 317, 23.12.2009, lk 103–104 ja ELT C 107, 6.4.2011, lk 44–48.

(3)  EÜT L 196, 24.8.2008, lk 1.