18.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/20

—

tühistada nõukogu 16. detsembri 2011. aasta otsus (1) seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel loodud ühiskomitees seoses nimetatud kokkuleppe sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva II lisa asendamisega;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

1.

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis palub Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ELTL artikli 264 alusel tühistada nõukogu 16. detsembri 2011. aasta otsuse seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel loodud ühiskomitees seoses nimetatud kokkuleppe sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva II lisa asendamisega.

2.

ELTL artikkel 48 on ainus selles otsuses välja toodud sisuline õiguslik alus.

3.

Otsus käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe II lisa. Kokkuleppe II lisa käsitleb üksnes EL ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist. Vaidlusaluse otsusega sisse viidavate II lisa muudatuste eesmärk on kajastada muudatusi Euroopa Liidus toimunud muutusi sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel. II lisasse kavandatavate muudatuste üks mõju on laiendada Šveitsi kodanike, kes ei ole ise majanduslikult aktiivsed või kes on majanduslikult aktiivsete pereliikmed („mitteaktiivsed kodanikud”), õigusi, mida neile hetkel kehtivast II lisast ei tulene.

4.

Ühendkuningriigi väitel ei saa ELTL artikkel 48 olla sellise meetme ainsaks sisuliseks õiguslikuks aluseks, millel on niisugune kavandatav mõju. Tegemist on sättega, mille eesmärk on lihtsustada vaba liikumist (a) liidu piires, mitte liidu ja kolmandate riikide vahel; ja (b) majanduslikult aktiivsete, mitte aga mitteaktiivsete isikute vaba liikumist. Õige õiguslik alus on ELTL artikli 79 lõike 2 punkt b. See säte annab pädevuse niisuguste meetmete vastu võtmiseks, mille eesmärk on „liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine”.

5.

ELTL artikli 79 lõike 2 punkt b asetseb Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda 3. peatüki V jaotises. Aluslepingutele lisatud protokolli nr 21 kohaselt kohalduvad V jaotises sätestatud meetmed Ühendkuningriigile (ja Iirimaale) üksnes siis, kui nad väljendavad oma soovi neid „järgida”. Olles ekslikult valinud otsuse sisuliseks õiguslikuks ELTL artikli 79 lõike 2 punkti b asemel ELTL artikli 48, keeldus nõukogu tunnustamast Ühendkuningriigi õigust otsust mitte rakendada ja sellega mitte seotud olla.

6.

Seetõttu palutakse nõukogu 16. detsembri 2011. aasta otsuse tühistamist selle alusel, et otsus võeti vastu valest õiguslikust alusest lähtudes, mille tulemusel jäeti tunnustamast Ühendkuningriigile protokollist 21 tulenevad õigused.