Välj vilka experimentfunktioner du vill testa

Det här dokumentet är ett utdrag från EUR-Lex webbplats

Dokument 62010CA0465

    Kohtuasi C-465/10: Euroopa Kohtu (neljas koda) 21. detsembri 2011 . aasta otsus (Conseil d'État — Prantsusmaa eelotsusetaotlus) — Ministre de l'Intérieur, de l'Outre-mer, des Collectivités territoriales et de l'immigration versus Chambre de commerce et d'industrie de l'Indre (Eelotsusetaotlus — Euroopa Liidu finantshuvide kaitse — Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 — Artikkel 3 — Struktuurifondid — Määrus (EMÜ) nr 2052/88 — Määrus (EMÜ) nr 4253/88 — Struktuurifondidest toetust saanud hankija — ERF-i toetuse saaja poolt riigihankelepingute sõlmimise eeskirjade täitmata jätmine — Liidult saadud toetuse tagasinõudmise kohustuse alus eeskirjade eiramise korral — Mõiste „eeskirjade eiramine” — Mõiste „jätkuv eeskirjade eiramine” — Tagasinõudmise kord — Aegumistähtaeg — Siseriiklikud pikemad aegumistähtajad — Proportsionaalsuse põhimõte)

    ELT C 49, 18.2.2012, s. 10–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.2.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 49/10


    Euroopa Kohtu (neljas koda) 21. detsembri 2011. aasta otsus (Conseil d'État — Prantsusmaa eelotsusetaotlus) — Ministre de l'Intérieur, de l'Outre-mer, des Collectivités territoriales et de l'immigration versus Chambre de commerce et d'industrie de l'Indre

    (Kohtuasi C-465/10) (1)

    (Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu finantshuvide kaitse - Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 - Artikkel 3 - Struktuurifondid - Määrus (EMÜ) nr 2052/88 - Määrus (EMÜ) nr 4253/88 - Struktuurifondidest toetust saanud hankija - ERF-i toetuse saaja poolt riigihankelepingute sõlmimise eeskirjade täitmata jätmine - Liidult saadud toetuse tagasinõudmise kohustuse alus eeskirjade eiramise korral - Mõiste „eeskirjade eiramine” - Mõiste „jätkuv eeskirjade eiramine” - Tagasinõudmise kord - Aegumistähtaeg - Siseriiklikud pikemad aegumistähtajad - Proportsionaalsuse põhimõte)

    2012/C 49/15

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Conseil d'État

    Põhikohtuasja pooled

    Hageja: Ministre de l'Intérieur, de l'Outre-mer, des Collectivités territoriales et de l'immigration

    Kostja: Chambre de commerce et d'industrie de l'Indre

    Ese

    Eelotsusetaotlus — Conseil d'État (Prantsusmaa) — Nõukogu 24. juuni 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, lk 9), nõukogu 19. detsembri 1998. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks (EÜT L 312, lk 1) ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, lk 1) sätete tõlgendamine — ERF-i ja FNADT raames toetusi saanud isiku poolt riigihankelepingute sõlmimise eeskirjade rikkumine — Ühenduse abi tagastamise kohustuse õiguslik alus rikkumise korral — Alusetult makstud abi tagastamise kord — Aegumistähtaeg

    Resolutsioon

    1.

    Sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (muudetud nõukogu 20. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2082/93) artikli 23 lõike 1 kolmas taane koostoimes nõukogu 24. juuni 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 2052/88 (struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega) (muudetud nõukogu 20. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2081/93) artikli 7 lõikega 1 õiguslik alus, mille alusel saavad siseriiklikud ametiasutused, ilma et selleks oleks vaja siseriiklikus õiguses sätestatud volitusnormi, nõuda toetuse saajalt tagasi täies ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) makstud toetuse põhjendusel, et toetuse saaja ei ole „tellijana” nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord) (muudetud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/36/EMÜ) tähenduses täitnud selle direktiivi nõudeid teenuste riigihankelepingu sõlmimisel, mille ese on programmi elluviimine, mille alusel toetuse saajale see toetus maksti.

    2.

    ERF-ist toetust saanud hankija poolt direktiivis 92/50 (muudetud direktiiviga 93/36) sätestatud riigihangete eeskirjade rikkumine toetust saanud ettevõtmise elluviimiseks hankelepingu sõlmimisel on „eeskirjade eiramine” nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) artikli 1 tähenduses isegi siis, kui pädevale siseriiklikule ametiasutusele ei saanud selle toetuse andmise hetkel olla teadmata asjaolu, et toetuse saaja oli juba välja valinud teenuseosutaja, kellega ta toetust saanud ettevõtmise elluviimiseks lepingu sõlmib.

    3.

    Sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus ERF-ist toetust saanud hankija ei ole toetust saanud ettevõtmise elluviimiseks lepingu sõlmimisel täitnud direktiivis 92/50 (muudetud direktiiviga 93/36) sätestatud riigihangete eeskirju:

    tuleb kõne all olevat eeskirjade eiramist pidada „jätkuvaks eeskirjade eiramiseks” määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 teise lõigu tähenduses ning seetõttu hakatakse selles sättes ette nähtud toetuse saajale alusetult makstud toetuse tagasinõudmise nelja-aastast aegumistähtaega arvestama päevast, mil õigusvastaselt sõlmitud riigihankelepingu täitmine lõpule jõudis;

    on toetuse saajale saadetud kontrolliaruanne, milles on tuvastatud riigihangete eeskirjade eiramine ning milles tehakse seetõttu siseriiklikule ametiasutusele ettepanek nõuda makstud summade tagastamist, piisavalt täpselt piiritletud toiming, et seda saaks pidada „eeskirjade eiramisega” seotud juurdluseks või kohtumenetluseks määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses.

    4.

    Proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus see, kui liikmesriigid — kasutades neile määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikega 3 antud võimalust — kohaldavad liidu eelarvest põhjendamatult saadud soodustuse tagasinõudmisele 30-aastast aegumistähtaega.


    (1)  ELT C 346, 18.12.2010.


    Upp