Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62011CN0372

    Kohtuasi C-372/11 P: Power-One Italy SpA 14. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 24. mai 2011 . aasta määruse peale kohtuasjas T-489/08: Power-One Italy SpA versus Euroopa Komisjon

    ELT C 282, 24.9.2011, p. 12–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    24.9.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 282/12

    Power-One Italy SpA 14. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 24. mai 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-489/08: Power-One Italy SpA versus Euroopa Komisjon

    (Kohtuasi C-372/11 P)

    2011/C 282/23

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Apellant: Power-One Italy SpA (esindajad: advokaadid A. Giussani ja R. Giuffrida)

    Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

    Apellandi nõuded

    —

    tühistada Üldkohtu (kuues koda) 24. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas T-489/08 ning

    —

    tuvastata, et Euroopa Komisjon on rikkunud nr 1655/2000 (1) artikli 10 lõiget 2, standardsete haldusnormide (2) artiklit 14 ja õiguspärase ootuse üldpõhimõtet;

    —

    kui menetlusstaadium võimaldab, siis tuvastada, komisjoni käitumise ja Power One kantud kahju vahel on põhjuslik seos, ning mõista ELTL artikli 268 (endine EÜ artikkel 235) alusel liidult Power One Italy SpA kasuks välja hüvitis kogu kahju eest, mis on hinnatud 2 876 188,99 eurole — projektile PNEUMA kavandatud summa —, mis on väljendatud apellatsioonkaebusele lisatud dokumentides, mis on juba komisjoni valduses ja millele on kohtus viidatud.

    —

    mõista kohtukulud välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust esiteks väitega, et on rikutud õiguspärase ootuse üldpõhimõtet ning et põhjendus on ebapiisav ja vastuoluline, viidates menetlusnormi rikkumise kinnitamisele.

    Põhjendades oma seisukohta menetlusnormi rikkumise kohta kinnitab Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 47, et apellant oleks võinud saada komisjoni otsuse tühistamisest tagasi makstud summadega võrreldes suuremat kasu, mis oleks vastanud kogu vaidlusaluse projekti rahastamiseks ette nähtud summale, ning et „võib asuda seisukohale, et viimatinimetatud summa maksmine kahju hüvitamisena on otseses seoses käsitletava otsuse tühistamisega”. Üldkohus teeb siiski erapoolikult vahet apellandi taotlusel, kahju põhjustanud toimingutel ja kahju põhjustanud sündmusel, mis on kulude hulgas koos esitatud. Järelikult ei ole komisjoni vastuväitega nõustumine adekvaatselt põhjendatud.

    Apellatsioonkaebuse teine väide käsitleb õiguspärase ootuse üldpõhimõtte rikkumist, tõendamiskohustust ja tõendite hankimist reguleerivate normide valesti kohaldamist ning kahju puudutavate väidete ebapiisavat ja vastuolulist põhjendamist.

    Üldkohtu otsuse punktis 55 on kirjas, et „hagiavaldusest ei selgu hageja poolt väidetavalt kantud kahju laad ja ulatus” ning et hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks hageja kinnitab, et kahju on tingitud sellest, et komisjon vaidlusaluse projekti rahastamisest loobus. Selle kohta tuleb märkida, et asjaomase äriühingu kantud kahju saab kindlaks määrata vaid re ipsa, milles kõnealusel rahastamisel on konkreetne funktsionaalne otstarve, mis on selgub projekti realiseerimisel, ning projekti tühistamisega kaasneb paratamatult nende kulude kandmine, mida asjaomane äriühing ilma toetust saamata ei oleks kanda võtnud; Üldkohus eeltoodud argumente — mida käsitleti märkustes (millele oli muuhulgas lisatud apellandist äriühingu raamatupidamisaruanne) seoses komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväitega — ei hinnanud ning piirdus vaid tõdemusega, et kantud kahju käsitlev väide on puudustega.

    Lõpus väidab apellant, et on rikutud õiguspärase ootuse üldpõhimõtet ning on valesti kohaldatud tõendamiskohustust ja tõendite hankimist reguleerivaid norme, samuti pole hinnatud otsustavaid fakte seoses põhjusliku seoses vastuolulisusega.

    Seoses põhjuslikku seost puudutavate väidetega kinnitab Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 57, et apellandist äriühing„ei esita ühtegi tõendit selle kohta, milline mõju on käsitletaval käitumisel sellele, et hageja kandis vaidlusaluse projekti need kulud, mis ületavad komisjoni poolt kanda võetud summa”. Apellandi hinnangul näib ilmselge, et kohtuasja asjaoludel on Üldkohus on teinud kohtule esitatud toimikus toodud faktide hindamisel sisulise vea. Üldkohus sisuliselt moonutas hangitud tõendeid, eitades ilmset põhjuslikku seost komisjoni käitumise ja apellandi kantud kahju vahel. Nii ei võtnud Üldkohus oma otsuse põhjendamisel arvesse esimese kohtuastme hagiavalduses toodud asjaolusid ega hiljem esitatud märkusi. Apellandi esitatud väidetest selgub muuhulgas see, et talle etteheidetav rikkumine on teisejärguline, mitte sisuline, ja seisneb selles, et ta esitas täies mahus realiseeritud projekti puhul täiendavaid dokumente hilinemisega.

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1655/2000 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 121).

    (2)  Allkirjastatud Grant Agreement'i standardsed haldusnormid.

    Top