EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011H0720(04)

Nõukogu soovitus, 12. juuli 2011 , milles käsitletakse Kreeka 2011. aasta riiklikku reformikava

ELT C 213, 20.7.2011, p. 12–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

20.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 213/12


NÕUKOGU SOOVITUS,

12. juuli 2011,

milles käsitletakse Kreeka 2011. aasta riiklikku reformikava

2011/C 213/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (1) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks.

(5)

Kreeka esitas 3. mail 2010 põhjaliku majanduse kohandamise programmi, mida toetatakse euro-ala liikmesriikide ja Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabiga 110 miljardi euro ulatuses. Programmile lisatud vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle lisades on ette nähtud majanduspoliitilised tingimused, mille alusel finantsabi antakse.

(6)

Teatavate majanduspoliitiliste tingimuste täitmine abi andmise eeldusena on ette nähtud nõukogu 10. mai 2010. aasta otsuses 2010/320/EL (2) ja selle hilisemates muudatustes, (3) mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 136 ja artikli 126 lõikele 9.

(7)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse. Kreeka peaks esitama ajakohastatud stabiilsusprogrammi ning konkreetsed laiendatud euroala pakti kohustused ja meetmed 2011. aastaks, tuginedes ajakohastatud majandusliku kohandamise programmile.

(8)

Viimase aastakümne jooksul on Kreeka majanduskasv tuginenud mittejätkusuutlikele alustele: tarbimise ja eluasemeinvesteeringute kõrgaeg koos reaalpalga ja laenude suure tõusuga; euro kasutuselevõtuga kaasnenud madalad reaalintressimäärad ning finantsturu liberaliseerimine. 2008.–2009. aasta üleilmne kriis tõi esile riigi nõrkused, sealhulgas jätkusuutmatu fiskaalpoliitika, mida osaliselt varjasid ebausaldusväärne statistika ja ajutiselt suured tulud, samuti olid nõrkusteks jäigad töö- ja kaubaturud, konkurentsivõime kadu ja suurenev välisvõlg. Kuigi pangandussektor ei olnud kriisi lähtepunkt, mõjutas seda majandus- ja usalduskriis. Eelarvepositsiooni halvenemise ulatus ilmnes alles hiljem Kreeka raamatupidamis- ja statistikasüsteemide raskete puudujääkide tõttu. See lükkas edasi parandusmeetmete rakendamise. Kui Kreeka eelarve stabiilsus hakkas rohkem muret tekitama ja üleilmne riskikartlikkus suurenes, muutus turgude suhtumine Kreekasse 2010. aasta alguses järsult halvemaks. Kuna Kreekal tekkis märkimisväärne rahastamisvajadus ja tal kadus juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele, palus riik 2010. aasta aprillis rahvusvahelist finantsabi.

(9)

Kreeka võttis omale kohustuse rakendada majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi, et parandada välist ja sisest tasakaalustamatust ja taastada usaldus lühikeses perspektiivis. Keskpikal perioodil peaks Kreeka panema aluse sellisele majanduskasvumudelile, mis tugineks rohkem investeeringutele ja ekspordile, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet. Kohandamisprogrammiga on ette nähtud laiaulatuslikud meetmed kolmel suunal: i) eelarve konsolideerimisstrateegia rakendamine programmi algusaastatel koos struktuursete fiskaalmeetmete ja parema eelarvekontrolliga; ii) töö- ja kaubaturgude struktuurireformid konkurentsivõime ja kasvu parandamiseks ning iii) pangandussüsteemi stabiilsuse toetamine.

(10)

Komisjon on hinnanud riikliku reformikava eelnõu. Ta on võtnud arvesse mitte üksnes selle asjakohasust Kreeka fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Seda silmas pidades rõhutab komisjon tungivat vajadust rakendada kavandatud meetmeid vastavalt otsusele 2010/320/EL,

SOOVITAB KREEKALE JÄRGMIST:

rakendada täies ulatuses meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2010/320/EL, mida on muudetud otsusega 2011/257/EL ja mida on täiendavalt täpsustatud 3. mai 2010. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle lisades, eriti viimases, 2. juuli 2011. aasta lisas.

Brüssel, 12. juuli 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VINCENT-ROSTOWSKI


(1)  Kehtivus 2011. aastal tagatud nõukogu 19. mai 2011. aasta otsusega 2011/308/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 138, 26.5.2011, lk 56).

(2)  ELT L 145, 11.6.2010, lk 6.

(3)  Nõukogu 7. septembri 2010. aasta otsus 2010/486/EL (ELT L 241, 14.9.2010, lk 12), nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2011/57/EL (ELT L 26, 29.1.2011, lk 15) ja nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/257/EL (ELT L 110, 29.4.2011, lk 26).


Top