31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 161/95

A.

arvestades, et 19. ja 20. märtsil 2009. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsuti liikmesriike üles ergutama ettevõtluse, teadusuuringute, hariduse ja koolituse vahelisi partnerlusi;

B.

arvestades, et Euroopa kõrghariduse eest vastutavate ministrite konverentsil 28.–29. aprillil 2009 vastu võetud kommünikees nõutakse, et riiklikus poliitikas tunnustataks täielikult kõrghariduse erinevate ülesannete väärtust, mis ulatuvad õpingutest ja teadusuuringutest kuni teenuse osutamiseni ühiskonnale, hõlmates sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kultuuri arenguga seotud kohustusi;

C.

arvestades, et ülikoolid on oma kolmekordse rolli tõttu (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) liidu ja selle kodanike hariduse tuleviku seisukohast peamise tähtsusega ning arvestades, et kõrghariduse roll seisneb iseseisvust, loovust ja teadmiste väärtustamist soodustava õpikeskkonna loomises;

D.

arvestades, et hariduspoliitika kujundamise eest vastutavad endiselt liikmesriigid, kes on vastutavad oma haridussüsteemide korralduse, sisu ja reformimise eest;

E.

arvestades, et kodanike majanduslike ja sotsiaalsete tasemete vahelised erinevused Euroopa eri piirkondades nõuavad, et kõigile liidu kodanikele tagataks samad hariduse saamise tingimused ning toetataks noori, kes võimaluste puudumisest hoolimata on sama suutlikud kui teised;

F.

arvestades, et jätkuv majanduskriis toob kaasa töökohtade kaotamise ja seega muudab eriti oluliseks haridusasutuste ja ettevõtjate vahelise tõhusama koostöö;

G.

arvestades, et kõikides Bologna protsessile alla kirjutanud riikides tuleb viivitamata rakendada, kooskõlastada ja edendada ühtset lähenemisviisi, eelkõige üliõpilaste liikuvuse ja diplomite täieliku tunnustamise valdkonnas, ning et see peab toimuma kõnealusest protsessist asjakohase kokkuvõtte tegemise abil, kus tuuakse välja raskused ja takistused;

H.

arvestades, et Euroopa Komisjonil on oluline roll ELi liikmesriikide ja ELi naaberriikide vahelise teabe ja heade tavade vahetamise lihtsustamisel;

I.

arvestades, et kõrgkoolide, äriringkondade ja koostöövormide mitmekesisus muudab raskeks niisuguse ideaalse koostöömudeli osas kokkuleppele jõudmise, mis vastaks iga Euroopa asutuse profiilile, prioriteetidele ja nõuetele; arvestades, et igal juhul tuleks säilitada ülikoolide autonoomia ja nende võime valida oma eesmärkide jaoks kõige sobivamaid äripartnerlusmudeleid;

J.

arvestades, et haridus on kogu ühiskonda kaasav ülesanne, mistõttu ei tohi riik oma rahalisest vastutusest loobuda;

K.

arvestades, et kõrgharidus jääb riigi kohustuseks ja seepärast on vaja ülikoolide rahastamist avaliku sektori poolt, et säilitada kõigi õppevaldkondade, nt humanitaarteaduste rahastamine; arvestades, et ülikoole tuleb rahaliselt toetada (näiteks avaliku ja erasektori partnerluse abil) ning samal ajal tuleb tagada nende autonoomia ja kvaliteet;

L.

arvestades, et haridus ja koolitus, mille abil peab olema võimalik omandada üldise ja kodanikukultuuri põhialused, on suurepärased vahendid, mis aitavad vähearenenud piirkondadel teistele järele jõuda, ning lisaks töökohtade loomisele ja konkurentsivõime edendamisele on nad peamise tähtsusega kultuurilise ja intellektuaalse mitmekesisuse ja ühiskonnaelu seisukohast;

M.

arvestades, et ülikoolide ja ettevõtjate koostööd toetatakse paljude ELi programmide kaudu, kuid niisugune tegevus ei ole alati institutsioonide vahel kooskõlastatud,

1.

tunneb heameelt eespool mainitud komisjoni teatise „Uus partnerlus ülikoolide moderniseerimiseks: ELi foorum ülikoolide ja ettevõtjate dialoogiks” üle ja selles tehtud ettepaneku üle peamiste valdkondade kohta, kus komisjon soovitab tulevikus koostööd teha;

2.

tunneb heameelt komisjoni teatise üle, milles antakse hinnang ülikoolide ja ettevõtjate vahelise foorumi esimese kolme aasta tegevusele ja seatakse tulevikueesmärgid, nagu innovatsiooni toetamine, teadusuuringute edendamine, eraettevõtluse loomine, teadmussiirde tõhustamine ja noorte teadlaste meelitamine Euroopa tööturule;

3.

tunnistab, et teatises määratletud eesmärgid ei ole uued ja et nendega ei ole seni tulemuslikult tegeletud; usub siiski, et dialoogi ja koostöö jätkamine kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, sealhulgas programmide ja vahenditega seotud parimate tavade vahetamine, on ülikoolide ja äriringkondade vaheliste tihedate sidemete ja partnerluste loomisel väga oluline, sellega ületatakse võimalikud kultuurilised, institutsioonilised ja tööalased tõkked nende vahel ning aidatakse liikuda teadmistepõhise ühiskonna loomise suunas, arendada rakendusuuringuid ja parandada kõrgkoolilõpetajate väljavaateid tööturul;

4.

tunnistab, et Euroopa ülikoolid on suuruse, vahendite, distsipliinide, organisatsiooni, rahvuse ja liigi poolest väga erinevad; usub siiski, et igaüks neist saaks omal viisil kasu riiklikust ja piiriülesest koostööst äriringkondadega, tingimusel et on olemas selge teadmine tegelikust olukorrast, milles nende teadus- ja õpetamissuutlikkust arendatakse; on seisukohal, et ka piirkondlikul tasandil antakse oluline panus ülikoolide ja äriringkondade vahelisse koostöösse;

5.

tunneb heameelt Euroopa kõrghariduse eest vastutavate ministrite konverentsil 28.–29. aprillil 2009 vastu võetud kommünikee üle, milles rõhutatakse kohustust viia ellu eesmärgid seoses Euroopa kõrgharidusruumiga, kus kõrgharidus kuulub riigi vastutuse alla ja kus kõik kõrgharidusasutused võtavad arvesse ühiskonna üldiseid vajadusi oma ülesannete mitmekesisuse kaudu;

6.

toetab seisukohta, et ettevõtjate ja kõrgkoolide vaheline dialoog ja koostöö peaks ka lähitulevikus olema üks esmatähtsaid valdkondi, samuti dialoog ja koostöö kõigi teiste ühiskonna valdkondadega, et kõik sidusrühmad saaksid kasu kõrgharidusasutustes saadud ja levitatud kultuurilisest, teaduslikust ja tehnilisest teabest; rõhutab, et kõrgkoolide vaimne ja rahaline sõltumatus ettevõtlusest peab säilima ning et kõrgkoolidel ei peaks tekkima sõltuvussuhet ettevõtlusega; rõhutab, et ülikoolid peaksid igal juhul säilitama sõltumatuse otsustada oma õppekavade ja juhtimisstruktuuride üle;

7.

nõuab liikmesriikide teadlikkust ja konkreetseid meetmeid seal, kus õiguslik ja finantsraamistik endiselt ei toeta või isegi takistab ülikoolide jõupingutusi teha ettevõtlussektoriga koostööd;

8.

rõhutab, et ülikoolide ja ettevõtjate vaheline dialoog ei peaks olema suunatud üksnes matemaatika-, teadus- ja tehnoloogiaalasele haridusele, vaid peaks hõlmama kõiki õppevaldkondi, nt humanitaarteadusi;

9.

leiab, et on vaja tugevdada haridus- ja teadusprogrammide inter- ja transdistsiplinaarsust ja ülikoolidevahelist koostööd ning et seoses sellega on oluliseks vahendiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;

10.

nõuab, et Euroopa ülikoolide tulemuslikkust parandataks teadmiste kolmnurga „teadus – haridus – innovatsioon” põhimõtte rakendamise abil, pidades seejuures silmas vajadust edendada ettevõtjate ja ülikoolide vahelisi sidemeid, mille näiteks on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonnad (Knowledge and Innovation Communities – KICs), ning julgustab samal ajal ülikoole võtma oma teadus- ja innovatsiooniprogrammis arvesse oma peamise mõjupiirkonna sotsiaal-majanduslikku keskkonda;

11.

rõhutab, et tihedam dialoog ja koostöö ülikoolide ja ettevõtjate vahel pakub suuremaid võimalusi mõlemapoolse kasu saamiseks, mis ei stimuleeri üksnes majanduskasvu, vaid on kasulik ka laiemas sotsiaalses mõttes, kuna toetab teadmistepõhise ühiskonna pidevat täiustumist;

12.

rõhutab, et sellega seoses oleks kasu nii ülikoolide ja ettevõtjate vahelise dialoogi ja koostöö süvendamisest kui ka dialoogi ja koostöö parandamisest ülikoolide ning riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, aga ka ülikoolide ja ühiskonna vahel laiemalt;

13.

kutsub riiklikke, piirkondlikke ja kohalike asutusi üles jätkama koostöös erasektoriga selliste protsesside uurimist ja rahastamist, mis suurendavad ülikoolide ja ettevõtjate vastastikust mõju ja kõrvaldavad nende teel olevad haldustakistused; juhib tähelepanu asjaolule, et struktuurifondide määrus annab võimaluse VKEde toetusmeetmete rahastamiseks sarnaselt teadmiste tähikute süsteemiga, mida mitmetes liikmesriikides praegu kasutatakse;

14.

soovitab keskenduda eriliselt VKEde (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ülikoolide haridus- ja teadustegevusele juurdepääsu kindlustamisele nii avaliku sektori poolse rahastamise suurendamise kui ka bürokraatia lihtsustamise abil;

15.

rõhutab vajadust uurimise ja teadusuuringute esiletõstmise ja stimuleerimise järele mitte üksnes teadus-tehnilistes valdkondades, vaid ka sotsiaal- ja humanitaarvaldkondades, kus antakse väärtuslikke teadmisi tipptasemel ettevõtluse jaoks;

16.

toetab väikeste ja keskmise suurusega teadusuuringuprojektide rolli suurtel integreeritud projektidel põhinevate tippkeskuste võrgustike ees;

17.

kutsub ettevõtjaid ja ülikoole tegema koostööd, et tasakaalustada ülikoolide mõnedes teaduskondades esinev ebavõrdne sooline jaotus;

18.

tuletab meelde, kui oluline on määratleda elukestev õpe ja sellega hõlmatud arvukad kontseptsioonid, mis ulatuvad üldharidusest mitteformaalse ja informaalse õppimiseni, millest on kasu majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja ühiskonnaelus, ning kutsehariduse ja -koolituseni;

19.

rõhutab, et kuna elukestev õpe kujutab endast pidevat kontakti mitte üksnes hariduse ja koolituse, vaid ka kultuuriga, on ELi jaoks ülioluline julgustada, rahvusriikide jaoks toetada ning avalik-õiguslike ülikoolide jaoks säilitada ja edendada humanitaarteaduste kaasamist oma õppekavadesse;

20.

tuletab meelde, et üks keskse tähtsusega sõnumeid on tõsta Euroopa inimressurssidesse investeerimise taset, et seada esikohale ELi kõige tähtsam vara – tema inimesed, kes suudavad kohaneda tööturu pidevalt muutuva olukorraga;

21.

juhib tähelepanu vajadusele viia elukestva õppe võimalused võimalikult täpsesse vastavusse üksikisikute, ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade ja tööturu vajadustega ning toonitab, et kõnealuste vajaduste pidevalt muutuv olemus teeb jätkuhariduse vältimatult vajalikuks, ja peab sealjuures eriti silmas sellega seonduvaid sotsiaalseid ja rahalisi ülesandeid; tuletab meelde, et enam ei ole olemas sellist asja nagu eluaegne töökoht ja et koolitus ja ümberõpe on hädavajalikud; kordab, et alates lapsepõlvest tuleb luua sobivad tingimused õppimisse positiivse suhtumise soodustamiseks;

22.

rõhutab, et elukestev õpe, teavitamine ja koolitus kujutavad endast lisaks tööturu väga olulistele eelistele ka eeltingimust isiku vaimse arengu ja isikliku eneseteostuse jaoks;

23.

rõhutab, et on oluline luua ja edendada elukestva õppe kaasaegseid meetodeid interneti kaudu, et muuta haridus vahetumaks ja vähem aeganõudvamaks, eelkõige ettevõtetes töötavate inimeste jaoks;

24.

kutsub Euroopa demograafilist muutumist (vananevaks ühiskonnaks) ja ka majandus-, sotsiaalse ja tööhõivekriisi tõttu muutuvaid tööturu tingimusi silmas pidades ülikoole üles avardama juurdepääsu õppimisele ja moderniseerima õppekavasid, käsitledes uusi väljakutseid, et parandada Euroopa töötajate oskusi;

25.

nõuab tungivalt, pidades samuti silmas, et haridus on üks olulisimaid ja tõhusaimaid sotsiaalse kaasamise ja vaesuse ning ebavõrduse vastu võitlemise vahendeid, et ülikoolid laiendaksid ka puuetega inimeste juurdepääsu õppele ja rahvusvahelistele vahetusprogrammidele;

26.

kordab, kui oluline on täiskasvanute teadmiste, oskuste ja kogemuste edastamine ja vahetamine nooremate põlvkondade tööturule suunamise vahendina (näiteks juhendamissüsteemide abil);

27.

soovitab kasutada edaspidi uusi hariduse andmise meetodeid, mis keskenduvad eksperimentaalõppele, kaugõppele, e-õppele ja õppe segavormidele;

28.

toonitab, et tuleb luua tugevam õppimiskultuur ning seda edendada ja tugevdada ning et täiendkoolitus ja ümberõpe kõikides eluetappides on Euroopa konkurentsivõime suurendamise ning majanduskasvu ja töökohtade edendamise jaoks Euroopas ülimalt oluline;

29.

rõhutab, et on vaja pöörata suuremat tähelepanu muutuva tööturuga pideva kohanemise stimuleerimisele – mis on Euroopa Liidu jaoks eriti praeguse majanduslanguse ajal esmatähtis – edendades elukestvat õpet, eeskätt kaugõppekursustega, mis on kohandatud uute tehnoloogiate järgi, ja kursustega üle 45-aastastele inimestele, kes on haavatavamad ja kelle puhul on suurem sotsiaalse tõrjutuse risk;

30.

ergutab ettevõtjaid õhutama oma töötajaid end rohkem koolitama, näiteks korraldades seminare ja rahastades kraadiõpet;

31.

soovitab uut lähenemisviisi, mis seisneb elukestvas juhendamises ning mille abil saaksid ülikoolid, üliõpilased ning majanduslikud ja sotsiaalsed sidusrühmad kogu oma mitmekesisuses noorte koolilõpetajate tihedamast järelevalvest kasu haridusprogrammide sotsiaalse ja majandusliku kasulikkuse hindamiseks;

32.

tuletab meelde vajadust suurendada veelgi virtuaalõppe atraktiivsust ja kättesaadavust;

33.

kordab, et liikuvus on niisuguse Euroopa kõrgharidusruumi nurgakivi, kus kutsutakse Euroopa ülikoole üles viima läbi õppekavade uuenduslikku, ulatuslikku ja metoodilist reformi; kinnitab, et see peaks olema esmatähis poliitiline eesmärk Bologna protsessi peamiste eesmärkide uuesti määratlemisel pärast 2010. aastat;

34.

toonitab, et riikidevahelisel ning ülikoolide ja ettevõtete vahelisel liikuvusel on otsustav tähtsus tihedama koostöö saavutamiseks nende kahe valdkonna vahel;

35.

palub, et komisjon esitaks niisuguse õigusliku raamistiku ettepaneku, mis oleks välja töötatud ülikoolide ja ettevõtete, samuti üliõpilaste ja ülikooli õppejõudude vahelise liikuvuse toetamiseks ja hõlbustamiseks, ning toonitaks vajadust niisuguse õppe- ja õpetamisvormi tunnustamise ja sertifitseerimise järele;

36.

julgustab mitte ainult laiendama individuaalseid liikuvuskavasid, nagu Erasmus noortele ettevõtjatele ja Erasmus praktikantidele, vaid ka organiseerima koostöös erinevate ülikoolidega ja ettevõtjate aktiivsel osalusel magistriõppe programme European Masters of Excellence, millega kaasneksid stipendiumid üliõpilastele ja stiimulid teadlastele; on veendunud, et sellised algatused teeniksid samuti liikuvuse, keeleõppe ning mitmekultuurilisuse ja ettevõtluse kogemuse omandamise eesmärke;

37.

rõhutab vajadust, et kõrgkoolid pakuksid rohkem õppekavaväliseid võimalusi õppida teisi keeli, pidades seejuures silmas asjaolu, et uute keelte omandamine on üliõpilaste, teadlaste, õpetajate ja ettevõtete töötajate liikuvuse edendamiseks ja ergutamiseks ülimalt oluline;

38.

julgustab ülikoole uurima uusi avalik-õiguslike asutuste ja erasektori vahelise koostöö meetodeid, eriti ühiste avaliku ja erasektori innovatsioonifondide kaudu, et parandada liikuvust kõigis valdkondades;

39.

rõhutab, kui olulised on eelised, mida üliõpilased saavad uue tehnoloogia valdkonnas omandatud pädevustest, mis suurendavad nende võimalusi tööturul;

40.

pidades silmas teistes riikides kehtivaid õpetamise häid tavasid, teeb ettepaneku, et Euroopa Liidu väliseid riike kutsutaks üles osalema ELi foorumis, et jagada oma kogemusi ja muresid ning nende üle arutleda, pidades silmas asjaolu, et niisugused arutelud peaksid põhinema kindlaksmääratud eesmärkidel, terminoloogial ja kontseptsioonidel ning keskenduma konkreetsetele tegevusvaldkondadele;

41.

rõhutab vajadust valmistada ette ja koolitada asjakohaselt ettevõtluse valdkonna kursuste õppejõude; toetab mõtet lisada ettevõtluskultuur õppekavadesse (alustades varakult algastme õppekavadega);

42.

julgustab äriringkondi osalema aktiivselt niisuguse ettevõtluse toimimist käsitleva õppematerjali väljatöötamisel, mis tuleks teha kättesaadavaks kõikidel haridustasanditel, kusjuures haridusasutused peavad saama nende kasutamise üle iseseisvalt otsustada, ja tutvustama korrapäraselt tööhõivevõimalusi, mida nad õppuritele pakkuda võivad;

43.

kutsub ärimaailma üles aitama kaasa ülikooliprogrammide kohandamisele, algatades ja rahastades konkreetseid kursusi, mille eesmärk on viia üliõpilased kurssi ettevõtluse väljakutsetega;

44.

nõuab, et uuritaks ja edendataks õppejõudude kaasamist ettevõtete koosseisu ja samuti ettevõtjate kaasamist ülikoolidesse;

45.

rõhutab, kui oluline on uus tehnoloogia, mis muudab ettevõtjate, üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste vahelise liikuvuse ja koostöö vahetumaks;

46.

tuletab meelde, et noortele koolilõpetajatele tuleb ühe võimaliku kutsealana pakkuda ettevõtlust selle eri vormides, ning et on hädavajalik, et kõrgharidusasutused annaksid üliõpilastele põhjalikud teadmised kõigi ettevõtluse vormide kohta, k.a sotsiaalse ja solidaarsusel põhineva majanduse kohta, julgustades neid näiteks rajama oma kõrvalettevõtteid;

47.

rõhutab, et ülikoolide ja ettevõtjate vaheline dialoog ja koostöö peaks põhinema vastastikkusel, usaldusel, austusel ja läbipaistvusel ning edendama ülikoolide ettevõtlusvaimu ja äriühingute teadmistepõhisust; kordab, et seda on võimalik saavutada ülikoolide sõltumatust, autonoomiat ja nende tegevuse avalikku olemust ohustamata, juurutades näiteks teadmiste tähikute süsteemi, mida mitmetes liikmesriikides praegu kasutatakse ja mille abil eelkõige VKEd saavad parandada oma teadusalast suutlikkust;

48.

tunnistab, et hariduses ja teaduses tuleb kasutada multidistsiplinaarsemat lähenemisviisi teadmistele, ja usub seetõttu, et nii ülikoolid kui ka ettevõtjad võiksid kasu saada ühisest multi- ja interdistsiplinaarsete ja ettevõtlusoskuste arendamisest ning õpingute, erialade ja spetsialiseerumise paindlikust kohandamisest majanduse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustega; tõstab esile edukad algatused, näiteks üliõpilaste ja töötajate praktika, ettevõtjate kasutamine külalisprofessoritena, kahesed kursused ja ühised töötajad;

49.

rõhutab, et ettevõtlikkuse arendamiseks üliõpilaste seas on vaja kõiki osalisi (akadeemilist personali, üliõpilasi ja ettevõtjaid) põhjalikult teavitada vahenditest ja mehhanismidest, mida nad saavad kasutada, et arendada tõhusamat, tulemuslikumat ja mõlemapoolselt kasulikku koostööd; peab hädavajalikuks ühelt poolt ülikoolide õppejõudude koolituse parandamist antud valdkonnas selliste algatustega nagu elukestev õpe, ning teiselt poolt seda, et ülikoolid avaksid oma uksed ettevõtjatele ja tööandjatele, et need saaksid anda soovitusi õpetatava sisu ning üliõpilastele tulevaseks tööks vajalike koolituste, teadmiste ja oskuste kohta;

50.

soovitab kaitsta institutsioonilises plaanis täielikult ülikoolide karjäärinõustamise keskusi, jätkata nende arendamist ja siduda need vahetumalt tööturuga;

51.

rõhutab, kui oluline on pakkuda õppekavade raames laialdaselt äriühingutesse õppepraktikale minemist, eriti kõrgkoolide üliõpilastele, ning tasustada seda rahaliselt või Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemi kaudu;

52.

kutsub komisjoni üles käivitama Euroopas olemasolevate tööstusalase doktoriõppe süsteemidega võrreldav Euroopa tööstusalase doktoriõppe süsteem osana Marie Curie tegevusest raamprogrammi raames, et edendada sihtotstarbelisi ja taskukohaseid teadusuuringuid Euroopa ettevõtjate jaoks ning ettevõtlussektori panust Euroopa ülikoolidesse;

53.

teeb ettepaneku, et ettevõtjate ühendused teeksid koostööd ülikoolidega, et koostada õppekavad, mis võimaldavad üliõpilaste kiiret kohanemist ärimaailmaga;

54.

rõhutab, kui oluline on, et ärimaailm sponsiks ülikoole, ja julgustab äriühinguid andma stipendiume, mis võimaldavad üliõpilastel saada teadmisi ja oskusi, millel on tööturul märkimisväärne väärtus;

55.

rõhutab teadmiste ning ülikoolide ja ärimaailma koostöö tulemuste ühiskonnale edasiandmise suurt väärtust;

56.

kutsub ettevõtjaid üles kiirendama noorte andekate inimeste toetamist stipendiumide abil;

57.

rõhutab, et ettevõtted peavad suurendama oma vastuvõtuvõimet, et kasutada ja teisendada ülikoolide saadud teaduslikke teadmisi, edendades siseseid teadusuuringuid, elukestvat õpet ja jätkuharidust ning olles aktiivsed akadeemiliste ringkondade teavitamisel oma vajadustest ning doktoriõppe ja järeldoktoriõppe lõpetanute ja teadlaste töölevõtmisel;

58.

rõhutab, et teadusasutustes on vaja spetsialiste, kes suudavad määratleda ja juhtida äripotentsiaaliga teadmisressursse;

59.

peab väga tähtsaks, et teadmussiire toimub avatud keskkonnas; tunnistab, et selle saavutamiseks on mitmesuguseid vahendeid, näiteks trükised ja seminarid, tehnosiirdekeskused, piirkondlik koostöö, toetus uute ja kõrvalettevõtete loomiseks, teaduskoostöö ja teadlaste liikuvus; peab siiski vastastikuse mõju sotsiaalset ja inimlikku mõõdet erakordselt tähtsaks; toetab seetõttu tugevalt algatusi, millega edendatakse otsest suhtlemist ülikoolide ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel;

60.

tunneb heameelt, et luuakse ühtne Euroopa äri- ja innovatsioonikeskuste võrgustik, millesse integreeritakse teenused, mida praegu osutavad euroinfokeskused (EICd) ja innovatsiooni levikeskused (IRCd);

61.

peab teadmussiirde suurendamiseks vältimatult vajalikuks teadlaste suuremat liikuvust – nii lühi- kui ka pikaajaliselt, nii riikide kui ka kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel, järgides nõuetekohaselt mittediskrimineerimise põhimõtet; kutsub liikmesriike ja komisjoni sellega seoses üles kehtivat õiguslikku ja finantsraamistikku põhjalikult läbi vaatama ning kõrvaldama liikuvuselt tarbetud tõkked, pöörates erilist tähelepanu akadeemiliste kvalifikatsioonide tunnustamisele ja bürokraatia vähendamisele; kutsub ülikoole üles võtma oma töötajate jaoks kasutusele paindlikumad ja kahesed karjäärisüsteemid;

62.

soovitab komisjonil luua stiimulid ELi konkurentsivõimelise intellektuaalomandi õiguste turu arenguks, mis võimaldaks ülikoolidel, riiklikel teadusorganisatsioonidel ja VKEdel leida partnereid ja investoreid oma intellektuaalomandi õigustele, oskustele ja teadmistele; osutab tähelepanu sellele, et intellektuaalomandi õiguste haldamine võiks enamikus ülikoolides olla professionaalsem;

63.

rõhutab vajadust hoogustada jõupingutusi, et edendada ühtset Euroopa patenti, mis tagaks innovaatiliste toodete ja teenuste odava, tõhusa, tulemusliku ja kvaliteetse õiguskaitse eelkõige VKEde jaoks, ning ühtset Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemi;

64.

juhib tähelepanu sellele, et ülikoolide ja ettevõtjate ühine osalemine avaliku ja erasektori partnerlustes, näiteks Euroopa tehnoloogiaplatvormides, ühistes tehnoloogiaalgatustes ning teadmis- ja innovaatikakogukondades, võiks edendada teadmiste kasutamist ja aidata ELil tegeleda tema ees seisvate raskete ülesannetega; juhib sellega seoses tähelepanu olemasolevatele vastutustundliku partnerluse juhistele;

65.

tunnistab, et igasugune koostöö nõuab vajadustele kohandatud lähenemisviisi ja et on olemas eri tüüpi koostöömehhanismid, kuid on veendunud, et õppida võib edukatest struktuuridest, näidetest, demonstratsioonidest ja eeskujudest ning et heade tavade ja edulugude näidete levitamist ja nendele juurdepääsu tuleks tõhustada; rõhutab eriti vajadust võtta arvesse häid tavasid, mida on rakendanud innovaatilised ettevõtted, aga ka teadmisi, mida on saadud kuuenda teadusuuringute raamprogrammi käigus ühise doktoriõppe osas;

66.

on seisukohal, et kui taotletakse tihedamaid sidemeid ettevõtjate, teadusringkondade ja ülikoolide vahel, peavad liikmesriigid ja komisjon hõlbustama fondide, haiglate ning avalik-õiguslike ja eraülikoolide kaasamist haridusprotsessi ja teadusuuringute edendamisse;

67.

märgib ja tervitab ELi siseste ja väliste heade tavade näiteid, millest nähtub niisuguse koostöö väärtus kõigi kaasatud osaliste jaoks, pidades silmas asjaolu, et niisugused näited on vajalikud, et aidata töötada välja dialoogi asjakohased tingimused ja suurendada eduvõimalusi;

68.

tunneb heameelt komisjoni algatuse üle teha kindlaks olemasolevad parimad tavad ja kutsub komisjoni üles tegema selle teabe kõikidele huvitatud isikutele algupäraste tavade tõhusa levitamise abil kättesaadavaks;

69.

kutsub komisjoni üles edendama uusi ettevõtjate, ülikoolide ning teiste haridus- ja koolitussektorite, eelkõige keskkoolide ja kutseõppeasutuste struktureeritud partnerluse vorme, muu hulgas ka õppejõudude teadmiste kaasajastamiseks; sellised partnerlused võivad ette näha ka sektori äriühingute osalemise;

70.

teeb ettepaneku luua kogemuste ja teabe vahetamiseks ja levitamiseks veebisait, mis keskendub heade tavade jagamisele ning külastajatele inspiratsiooni ning konkreetsete vahendite ja mehhanismide pakkumisele koostööprojektide kavandamiseks ja elluviimiseks, ning rõhutab, kui oluline on kasutada uusi tehnoloogiaid, et edendada tihedamat koostööd ülikoolide ja äriringkondade vahel;

71.

loodab mitmetes liikmesriikides olemasoleva hea tava põhjal korraldada Euroopa noorte leiutajate päeva, mis on pühendatud Euroopa noorte uuendustele, leiutistele ja patentidele;

72.

ergutab komisjoni jätkama dialoogi edendamist riiklikul, kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning keskenduma seejuures parimatele tavadele, ning tagama, et niisugusesse dialoogi on kaasatud kõik huvitatud isikud (näiteks tööturu osapooled) ja kõik ettevõtluse vormid (VKEd, sotsiaalse ja solidaarsusel põhineva majanduse ettevõtted), aga ka kolmandate riikide esindajad (valitsusvälised organisatsioonid jms), et rõhutada kõnealuse kahe valdkonna, st ülikoolide ja ettevõtjate vahelise koostöö majanduslikku ja sotsiaalset lisandväärtust;

73.

palub komisjonil – ELi meetmete ühtsuse tagamiseks ja tegevuse kattumise vältimiseks – moodustada peadirektoraatide vaheline töörühm, kes hindaks ja looks sünergiat niisuguse dialoogi ja muude algatuste vahel, pidades silmas asjaolu, et arutelud peaksid hõlmama nii esmatähtsaid poliitilisi eesmärke kui ka rahastamisvõimalusi;

74.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.