Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62009CA0429

    Kohtuasi C-429/09: Euroopa Kohtu (teine koda) 25. novembri 2010 . aasta otsus (Verwaltungsgericht Halle (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Günter Fuß versus Stadt Halle (Sotsiaalpoliitika — Töötajate ohutuse ja tervise kaitse — Direktiivid 93/104/EÜ ja 2003/88/EÜ — Tööaja korraldus — Avalikus sektoris töötavad tuletõrjujad — Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 6 punkt b — Maksimaalne iganädalane tööaeg — Ületamine — Liidu õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine — Hüvitise saamise õiguse tekkeks vajalikud tingimused — Menetluseeskirjad — Kohustus esitada tööandjale eelnev taotlus — Hüvitise vorm ja suurus — Täiendav vaba aeg või hüvitis — Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted)

    ELT C 30, 29.1.2011, p. 7–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    29.1.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 30/7


    Euroopa Kohtu (teine koda) 25. novembri 2010. aasta otsus (Verwaltungsgericht Halle (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Günter Fuß versus Stadt Halle

    (Kohtuasi C-429/09) (1)

    (Sotsiaalpoliitika - Töötajate ohutuse ja tervise kaitse - Direktiivid 93/104/EÜ ja 2003/88/EÜ - Tööaja korraldus - Avalikus sektoris töötavad tuletõrjujad - Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 6 punkt b - Maksimaalne iganädalane tööaeg - Ületamine - Liidu õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine - Hüvitise saamise õiguse tekkeks vajalikud tingimused - Menetluseeskirjad - Kohustus esitada tööandjale eelnev taotlus - Hüvitise vorm ja suurus - Täiendav vaba aeg või hüvitis - Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted)

    2011/C 30/11

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Verwaltungsgericht Halle

    Põhikohtuasja pooled

    Hageja: Günter Fuß

    Kostja: Stadt Halle

    Ese

    Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgericht Halle — Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiivi 93/104/EÜ (EÜT L 307, lk 18; ELT eriväljaanne 05/02, lk 197) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9, ELT eriväljaanne 05/04, lk 381) ja eriti direktiivi 2003/55/EÜ artikli 6 punkti b, artikli 16 punkti b ja artikli 19 teise lõigu tõlgendamine — Siseriiklik õigusnorm, mis näeb neid direktiive rikkudes ette tuletõrjeteenistuse ametnike üle 48-tunnise iganädalase tööaja — Ametniku õigus nõuda ületunnitöö kompenseerimist vaba ajaga või rahas

    Resolutsioon

    1.

    Niisugusel töötajal nagu põhikohtuasja puhul G. Fuß, kelle tööaeg avaliku sektori operatiivteenistuses tuletõrjujana töötades ületas nädalas keskmiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikli 6 punktis b ette nähtud iganädalase tööaja ülempiiri, on õigus nõuda talle nimetatud sätte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, viidates asjassepuutuva liikmesriigi ametiasutuste vastutuse alusena liidu õigusele.

    2.

    Liidu õigusega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletud:

    millega on ette nähtud — mida peab kontrollima siseriiklik kohus —, et avaliku sektori teenistuses oleva töötaja õigus saada hüvitist kahju eest, mis on tekkinud seeläbi, et asjassepuutuva liikmesriigi ametiasutused on rikkunud liidu õigusnormi, antud juhul direktiivi 2003/88 artikli 6 punkti b, sõltub süü mõistest tulenevast tingimusest, mis läheb kaugemale sellest, mida liidu õiguse piisavalt selge rikkumine eeldaks; ja

    millega on ette nähtud, et avaliku sektori teenistuses oleva töötaja õigus saada hüvitist kahju eest, mis on tekkinud seeläbi, et asjassepuutuva liikmesriigi ametiasutused on rikkunud direktiivi 2003/88 artikli 6 punkti b, sõltub tingimusest, et tööandjale peab olema eelnevalt esitatud taotlus mainitud sättest kinnipidamise nõudega.

    3.

    Hüvitis, mida liikmesriigi ametiasutused on kohustatud maksma liidu õiguse rikkumisega isikutele tekitatud kahju eest, peab vastama tekitatud kahjule. Juhul kui liidu õiguses vastavat valdkonda reguleerivad normid puuduvad, tuleb — esiteks — nii küsimus, kas kahju, mis on niisugusele töötajale nagu G. Fuß põhikohtuasjas tekkinud liidu õigusnormi rikkumise tulemusena, talle hüvitada kas täiendava vaba ajana või rahas, ning — teiseks — niisuguse hüvitise väljaarvutamise kord määrata kindlaks asjassepuutuva liikmesriigi õiguskorras, järgides võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. Direktiivi 2003/88 artiklites 16–19 ette nähtud võrdlusperioodid ei oma selles suhtes tähtsust.

    4.

    Vastused eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele on samad, sõltumata sellest, kas põhikohtuasja vaidluse aluseks olevad asjaolud kuuluvad nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiivi 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/34/EÜ), või direktiivi 2003/88 reguleerimisalasse.


    (1)  ELT C 24, 30.1.2010.


    Top