This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62010CN0124
Case C-124/10 P: Appeal brought on 8 March 2010 by the Commission against the judgment delivered on 15 December 2009 in Case T-156/04 Électricité de France (EDF) v Commission
Kohtuasi C-124/10 P: Euroopa Komisjoni 8. märtsil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2009 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-156/04: Électricité de France (EDF) versus komisjon
Kohtuasi C-124/10 P: Euroopa Komisjoni 8. märtsil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2009 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-156/04: Électricité de France (EDF) versus komisjon
ELT C 161, 19.6.2010, p. 16–17
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
19.6.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/16 |
Euroopa Komisjoni 8. märtsil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-156/04: Électricité de France (EDF) versus komisjon
(Kohtuasi C-124/10 P)
(2010/C 161/23)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Gippini Fournier, B. Stromsky ja D. Grespan)
Teised menetlusosalised: Électricité de France (EDF), Prantsuse Vabariik, Iberdrola SA
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-156/04: EDF vs. komisjon, mis komisjonile edastati 16. detsembril 2009, osas, millega:
|
|
— |
saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uuesti läbivaatamiseks; |
|
— |
otsustada käesoleva kohtuastme kohtukulude kandmine edaspidi. |
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kaks väidet.
Esimeses väites on ta seisukohal, et Üldkohus moonutas kohtuasjaga seotud asjaolusid. Vastupidi vaidlustatud kohtuotsuses märgitule ei arvestanud Prantsuse Vabariik maksunõuet ümber kapitaliks, vaid andis EDF-ile pelgalt abi ettevõtte tulumaksust vabastamise kujul. EDF-i rekapitaliseerimist ennast ei peetud tühistatud otsuses riigiabiks; komisjon luges selleks üksnes rekapitaliseerimise mõju maksudele.
Teises väites, mis jaguneb neljaks osaks, leiab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta käsitles Prantsuse valitsuse tegevust käesolevas asjas turumajanduses tegutseva aruka eraõigusliku investori tegevusena.
Kõigepealt vaidlustab apellant Üldkohtu hinnangu, mille kohaselt riigi kui aktsionäri ja riigi kui avaliku võimu vaheline eristamine sõltub peamiselt riigi järgitavast eesmärgist — käesolevas asjas EDF-i rekapitaliseerimine —, mitte aga objektiivsetest ja kontrollitavatest teguritest. Esiteks on Euroopa Kohus korduvalt meenutanud, et EÜ artikli 87 lõige 1 ei erista riigi sekkumiste põhjusi ja eesmärke. Teiseks on riigi kavatsusel põhinev kriteerium iseäranis asjakohatu, et hinnata riigiabi olemasolu, kuna selline kriteerium on oma laadilt subjektiivne ning tõlgendatav.
Teiseks heidab komisjon Üldkohtule ette, et viimane ei uurinud oma analüüsis võrdlevalt ühelt poolt sellist käitumist, mis kuulub sarnastel asjaoludel arukale erakapitalil põhinevale ettevõtjale, kellel ei ole eeliseid, ning teiselt poolt käitumist, mis kuulub käesolevas asjas Prantsuse riigile ning mis on seotud avaliku võimuga.
Kolmandaks väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuses ei ole arvesse võetud avalik-õiguslike ja eraõiguslike ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet, mille tõttu on võimalik, et riiki koheldakse maksuõiguslikult soodsamalt sealhulgas äriühingutes, kus riik ei ole ainuaktsionär.
Viimaks on komisjoni arvates Üldkohus jätnud tähelepanuta normid, mis reguleerivad tõendamiskoormise jagamist seoses turumajanduses tegutseva aruka eraõigusliku investori põhimõtte kohaldatavusega, samal ajal kui ta võttis arvesse tühistatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast hilisemaid asjaolusid.