5.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 147/1

1.

Euroopa Liit osaleb võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu koostamise üle peetavatel läbirääkimistel. Läbirääkimised algatas 2007. aastal huvitatud isikute rühm, misjärel osalejate ring laienes; praegu osalevad läbirääkimistel Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Euroopa Liit, Jaapan, Kanada, Korea, Maroko, Mehhiko, Singapur, Šveits ja Uus-Meremaa. Euroopa Komisjon sai nõukogult neil läbirääkimistel osalemise volituse 2008. aastal.

2.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab, et piiriülene kauplemine võltsitud ja piraatkaubaga on üha süvenev probleem, mis on sageli seotud organiseeritud kuritegelike võrgustikega, mille tõttu on vaja selle kuritegevusvormi vastu võitlemiseks võtta rahvusvahelisel tasandil vastu asjakohased koostöömehhanismid.

3.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et Euroopa Liidu läbirääkimistel mitmepoolse lepingu üle, mille keskseks teemaks on intellektuaalomandi õiguste kaitse, tõstatatakse olulisi küsimusi seoses võltsimis- ja piraatlusvastaste meetmete mõjuga üksikisiku põhiõigustele ning eelkõige eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusele.

4.

Selle tõttu tunneb Euroopa andmekaitseinspektor suurt kahetsust, et Euroopa Komisjon ei konsulteerinud temaga selle lepingu sisu üle. Seepärast on Euroopa andmekaitseinspektor omal algatusel vastu võtnud käesoleva arvamuse, mis põhineb määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 41 lõikel 2, eesmärgiga anda komisjonile suuniseid eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud küsimuste kohta, mida tuleks arvesse võtta võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel.

5.

Läbirääkimiste seitsmes voor peeti 26.–29. jaanuarini 2010 Mehhikos eesmärgiga sõlmida leping 2010. aasta jooksul. Lepingu ametlikku eelnõu ei ole tänaseni siiski esitatud.

6.

Läbirääkimiste eesmärk on võtta vastu uus mitmepoolne leping intellektuaalomandi õiguste kaitse parandamiseks ning võltsimise ja piraatluse vastu võitlemiseks. Uue lepingu vastuvõtmine looks paremad rahvusvahelised standardid intellektuaalomandi õiguste ulatuslike rikkumiste vastu võitlemiseks. Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraat on eelkõige märkinud, et „kavas on keskenduda ärihuve oluliselt kahjustavale võltsimisele ja piraatlusele, mitte tavakodanike tegevusele” (4).

7.

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi 2009. aasta novembri dokumendist „Summary of key elements under discussion” nähtub lepingu sisu kohta, et võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu eesmärki võidelda piraatluse ja võltsimise vastu viiakse ellu kolme tegevuse kaudu: i) rahvusvaheline koostöö, ii) õiguskaitse tagamine ja iii) õigusraamistiku määratlemine intellektuaalomandi õiguste kaitseks mitmes kindlaksmääratud valdkonnas ja eelkõige digitaalses keskkonnas (5). Kavandatud meetmed on seotud eelkõige õiguslike menetlustega (nagu kohtumäärused, ajutised meetmed), Interneti-teenuste pakkujate rolli ja ülesannetega Interneti teel toimuva autoriõiguste rikkumise takistamisel ning kauba piiriületuse vältimiseks tehtava piiriülese koostööga. Avalikustatud teave käsitleb lepingu sisu siiski üksnes üldjoontes ega sisalda konkreetsete meetmete üksikasju.

8.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et isegi kui võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kavandatud eesmärk on tegeleda üksnes intellektuaalomandi õiguste ulatuslike rikkumistega, ei saa välistada, et võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping võib hõlmata ka tavakodanike tegevust, eriti kui õiguskaitsemeetmeid kohaldatakse digitaalses keskkonnas. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et see nõuab asjakohaste tagatiste kehtestamist üksikisikute põhiõiguste kaitseks. Pealegi hõlmavad andmekaitse õigusaktid kõiki üksikisikuid, ka neid, kes võivad osaleda võltsimises ja piraatluses; ulatuslike rikkumiste vastu võitlemisel tuleb kindlasti töödelda ka isikuandmeid.

9.

Seetõttu soovitab Euroopa andmekaitseinspektor tungivalt, et Euroopa Komisjon algataks võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu küsimuses avaliku ja läbipaistva dialoogi, mis võiks toimuda avaliku aruteluna, mis aitaks samuti tagada vastuvõetavate meetmete vastavust Euroopa Liidu eraelu puutumatuse ja andmekaitse õiguse nõuetele.

10.

Euroopa andmekaitseinspektor kutsub üles Euroopa Liitu ja eelkõige Euroopa Komisjoni, kellele on antud volitus sõlmida leping, et leida õige tasakaal intellektuaalomandi õiguste kaitsmise vajaduse ning üksikisikute õiguse vahel eraelu puutumatusele ja andmekaitsele.

11.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et eraelu puutumatus ja andmekaitse on Euroopa Liidu põhiväärtused, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (6) artiklites 7 ja 8 ning mida tuleb järgida kõikides tegevuspõhimõtetes ja eeskirjades, mida Euroopa Liit võtab vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 kohaselt.

12.

Peale selle rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et kokkulepe, millele Euroopa Liit võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu küsimuses jõuab, peab vastama Euroopa Liidu õiguslikele kohustustele, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusaktidest, täpsemalt direktiividest 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ (7) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (8) ja Euroopa Kohtu (9) praktikast.

13.

Eraelu puutumatust ja andmekaitset tuleb arvesse võtta juba läbirääkimiste algusest peale, mitte siis, kui kavad ja menetlused on määratletud ja kokku lepitud ning alternatiivseid, eraelu puutumatust arvestavaid lahendusi leida on juba liiga hilja.

14.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et arvestades, kui vähe teavet on avalikustatud, ei saa ta võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu konkreetseid sätteid analüüsida. Seetõttu keskendub andmekaitseinspektor käesolevas arvamuses eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud ohtudele, mis võivad tuleneda konkreetsetest meetmetest, mida leping, nagu seda on tutvustatud, võib kaasa tuua sellistes valdkondades nagu intellektuaalomandi õiguste kaitse digitaalses keskkonnas (IV peatükk) ja rahvusvahelised koostöömehhanismid (V peatükk).

15.

Euroopa Komisjoni väitel loob võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping õigusraamistiku piraatluse vastu võitlemiseks digitaalses keskkonnas (10). Raamistik kehtestab tingimused, mille kohaselt võib Interneti-teenuste pakkujaid ja teisi sidusteenuste vahendajaid (11) võtta vastutusele nende seadmete kaudu liikuvate autoriõigusi rikkuvate materjalide eest. Raamistikuga võidakse ette näha ka meetmed ja õiguskaitsevahendid, mida kohaldatakse Interneti-kasutajate suhtes autoriõigusi rikkuvate materjalide üles- või allalaadimise korral. Kuigi raamistiku üksikasju ei ole ametlikult avaldatud, võib eri kanalitest kättesaadava teabe põhjal arvata, et sellega võidakse kehtestada Interneti-teenuste pakkujate kohustus rakendada pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõtet ehk niinimetatud järkjärgulise reageerimise kavasid. Need kavad võimaldavad autoriõiguste omanikel Interneti-kasutajaid jälgida ja tuvastada väidetavad autoriõiguste rikkujad. Pärast väidetava rikkuja Interneti-teenuste pakkuja poole pöördumist hoiatab see rikkujana tuvastatud kasutajat, kelle Interneti-ühendus katkestatakse pärast kolme hoiatust.

16.

Ajal, kui peetakse läbirääkimisi võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle, rakendatakse pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõtet mõnes liikmesriigis, nagu Prantsusmaal. Seda arutatakse ka mitmel Euroopa Liidu foorumil, nagu praegu siseturu ja teenuste peadirektoraadi juhtimisel toimuv sidusrühmade dialoogis ebaseadusliku üles- ja allalaadimise küsimuses, mis on seotud komisjoni teatise „Intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamine siseturul” (12) vastuvõtmisega. Teemat arutatakse ka Euroopa Parlamendis seoses Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektiga, milles käsitletakse intellektuaalomandi õiguste kaitse tõhustamist siseturul (nn Gallo raport).

17.

Seda põhimõtet järgides sekkutakse jõuliselt üksikisiku eraellu. Põhimõttega kaasneb Interneti-kasutajate tegevuse, sealhulgas täiesti seadusliku tegevuse üldine jälgimine. Jälgitakse ka miljoneid seaduskuulekaid Interneti-kasutajaid, sealhulgas paljusid lapsi ja noorukeid. Jälgimisega tegelevad eraõiguslikud isikud, mitte õiguskaitseasutused. Pealegi on Internetil praegu peaaegu kõigis tänapäeva elu valdkondades keskne roll, nii et Interneti-ühenduse katkestamisel võib olla tohutu mõju, see lõikab üksikisiku ära tööst, kultuurist, e-valitsuse rakendustest jne.

18.

Selle taustal on asjakohane hinnata, mil määral on see põhimõte kooskõlas Euroopa Liidu andmekaitse ja eraelu puutumatuse õigusaktidega, ning täpsemalt, kas pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamine on intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalik meede. Sellega seoses tuleks lisaks analüüsida, kas on olemas teisi, vähem sekkuvaid meetodeid.

19.

On veel ebaselge, kas pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte võltsimisvastast võitlust käsitlevas kaubanduslepingus sätestatakse. Põhimõtet kaalutakse siiski ka teistes valdkondades ja sellel võib olla äärmiselt suur mõju isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsele. Sel põhjusel peab Euroopa andmekaitseinspektor vajalikuks käsitleda seda käesolevas arvamuses. Enne kõnealuse analüüsi tegemist kirjeldab andmekaitseinspektor lühidalt kohaldatavat andmekaitse ja eraelu puutumatuse õigusraamistikku.

20.

Peale andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud probleemide tekitab pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte ka probleeme, mis on seotud muude väärtustega, nagu nõuetekohane menetlus ja sõnavabadus. Käesolevas arvamuses käsitletakse siiski üksnes küsimusi, mis on seotud isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsega.

21.

Lühidalt öeldes tähendab pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte seda, et autoriõiguste omanikud tuvastavad automaatsete tehniliste seadmete abil, mida võivad pakkuda kolmandad isikud, väidetavad autoriõiguste rikkumised, jälgides Interneti-kasutajate tegevust näiteks foorumites või blogides või teeseldes partnervõrkudes failijagajaid, et tuvastada failijagajad, kes väidetavalt vahetavad autoriõigustega kaitstud materjale (13).

22.

Pärast seda, kui autoriõiguste rikkumises väidetavalt osalevad Interneti-kasutajad on nende IP-aadresside kogumise abil tuvastatud, saadavad autoriõiguste omanikud nende kasutajate IP-aadressid vastavatele Interneti-teenuste pakkujatele, kes hoiatavad nende IP-aadressiga abonente nende võimalikust osalemisest autoriõiguste rikkumises. Interneti-teenuste pakkujalt teatava arvu hoiatuste saamine toob automaatselt kaasa abonendi Interneti-ühenduse lõpliku või ajutise katkestamise (14).

23.

Pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte peab vastama nõuetele, mis tulenevad õigusest eraelu puutumatusele, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ja põhiõiguste harta artiklis 7, ning nõuetele, mis tulenevad õigusest andmekaitsele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 ning mida on veelgi täpsemalt sõnastatud direktiivides 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ.

24.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates tähendab Interneti-kasutaja tegevuse jälgimine ja tema IP-aadresside kogumine sekkumist tema õigusesse eraelu ja kirjavahetuse puutumatusele ehk sekkutakse tema eraellu. See seisukoht on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga (15).

25.

Direktiiv 95/46/EÜ on kohaldatav, (16) sest pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõtte järgimisel töödeldakse IP-aadresse, mida tuleb – vähemalt asjakohaseid asjaolusid arvestades – käsitada isikuandmetena. IP-aadressid on identifikaatorid, mida tähistatakse üksteisest punktidega eraldatud numbritega, näiteks 122.41.123.45. Interneti-ühenduse pakkujaga abonendilepingu sõlmimine tagab abonendile Interneti-ühenduse. Iga kord, kui abonent soovib pääseda Internetti, antakse talle IP-aadress selle seadme (nt arvuti) kaudu, mille kaudu toimub tema juurdepääs Internetile (17).

26.

Teatud tegevuste järgi, näiteks kui kasutaja laadib Internetti materjali, saavad kolmandad isikud ta tuvastada kasutatud IP-aadressi järgi. Näide: kasutaja IP-aadressiga 122.41.123.45 laadis 1. jaanuaril 2010 kell 15.00 partnervõrku väidetavalt autoriõigusi rikkuvat materjali. Interneti-teenuste pakkuja saab selle IP-aadressi seostada abonendiga, kellele ta oli selle IP-aadressi andnud, ja ta sel teel tuvastada.

27.

Kui pidada silmas direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2 sätestatud isikuandmete määratlust „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt”) kohta. Tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal” , (18) on võimalik järeldada üksnes seda, et IP-aadressid ja teave neilt aadressidelt tehtud toimingute kohta on kõigil asjakohastel juhtudel isikuandmed. IP-aadress on nagu isikukood, mis võimaldab välja selgitada selle kasutajaks määratud abonendi nime. Peale selle on selge, et vastavat IP-aadressi kasutava abonendi kohta kogutud teave (et ta laadis 1. jaanuaril 2010 kell 15.00 veebilehele ZS teatava materjali) käib ilmselgelt tuvastatava üksikisiku (IP-aadressi kasutaja) tegevuse kohta ja seda tuleb seega samuti käsitada isikuandmetena.

28.

Neid seisukohti jagab täielikult artikli 29 töörühm, kes märkis intellektuaalomandi õigustega seotud andmekaitseküsimusi käsitlevas dokumendis, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks, st väidetavalt intellektuaalomandi õigusi rikkunud Interneti-kasutajate tuvastamiseks kogutud IP-aadressid on isikuandmed, kuivõrd neid kasutatakse selliste õiguste kaitseks teatava isiku vastu (19).

29.

Direktiiv 2002/58/EÜ on samuti kohaldatav, sest pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõttega kaasneb andmeliiklus- ja sideandmete kogumine. Direktiiv 2002/58/EÜ reguleerib nende andmete kasutamist ning selles on sätestatud üldkasutatava sidevõrgu kaudu toimunud side ja selle side käigus vahetatud andmete konfidentsiaalsuse põhimõte.

30.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 on sätestatud vajalikkuse põhimõte, mille kohaselt on meede, mis rikub üksikisiku õigust eraelu puutumatusele, lubatud üksnes siis, kui see on demokraatlikus ühiskonnas õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik (20). Vajalikkuse põhimõte on sätestatud ka direktiivi 95/46/EÜ artiklites 7 ja 13 ning direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 15 (21). See põhimõte eeldab meetme proportsionaalsuse analüüsimist, hinnates seda asjaomaste huvide tasakaalu põhjal demokraatliku ühiskonna kui terviku kontekstis (22). Hinnata tuleb ka seda, kas on olemas vähem sekkuvaid alternatiivseid meetmeid.

31.

Kuigi Euroopa andmekaitseinspektor möönab intellektuaalomandi õiguste kaitsmise tähtsust, on ta seisukohal, et pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte ei ole praegusel kujul – kuigi sisaldab teatavaid üldkohaldatavaid elemente – proportsionaalne ja seda ei saa seetõttu pidada vajalikuks meetmeks. Pealegi on Euroopa andmekaitseinspektor veendunud, et on olemas vähem sekkuvaid alternatiivseid lahendusi või et kavandatud põhimõtet saab rakendada vähem sekkuval või piiratumal viisil. Pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte tekitab probleeme ka üksikasjalikumal õiguslikul tasandil. Neid järeldusi selgitatakse allpool.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib rõhutada, et kehtestatud meetmed on ulatuslikud. Sellega seoses tuleb mainida järgmist:

33.

Euroopa andmekaitseinspektor ei ole veendunud, et meetmetest saadav kasu kaalub üles üksikisikute põhiõigustele avalduva mõju. Autoriõiguste kaitse on õiguste omanike ja ühiskonna huvides. Põhiõiguste piiramine ei näi siiski olevat õigustatud, kui võrrelda sekkumise tõsidust, st eelkirjeldatud viisil eraellu sekkumist, eeldatava kasuga, st intellektuaalomandi õiguste rikkumise vältimisega, mis on enamasti seotud intellektuaalomandi õiguste väiksemate rikkumistega. Kohtujurist Kokott’i ettepanekus kohtuasjas Promusicae on öeldud: „[…] ei ole kindel, et eraviisiline filesharing [failide ühiskasutus], eriti ilma kasu saamise eesmärgita ohustaks piisavalt oluliselt autoriõiguste kaitset, et õigustada kõnealuse erandi kohaldamist. On nimelt vaieldav, kui suurt tegelikku kahju põhjustab eraviisiline filesharing” (25).

34.

Sellega seoses mainigem, kuidas Euroopa Parlament reageeris pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise kavadele telekommunikatsiooni paketi, eelkõige raamdirektiivi 138. muudatusettepaneku läbivaatamise käigus (26). Muudatusettepanekus on sätestatud, et põhiõiguste või -vabaduste piiranguid võib kehtestada üksnes juhul, kui need on asjakohased, proportsionaalsed ja vajalikud demokraatlikus ühiskonnas, ning nende rakendamise suhtes kohaldatakse piisavaid menetluslikke tagatisi kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, sh tõhusat õiguskaitset ja nõuetekohast menetlust (27).

35.

Seda silmas pidades rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor lisaks, et põhiõiguste mis tahes piirangut kontrollitakse hoolikalt nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigi tasandil. Sellega seoses saab tõmmata paralleele andmete säilitamise direktiiviga 2006/24/EÜ, (28) millega tehakse erand üldisest andmekaitsepõhimõttest, mille kohaselt andmed kustutatakse, kui need ei ole enam nende kogumise eesmärkide seisukohalt vajalikud. Direktiivis nõutakse, et andmeliiklusandmeid säilitataks raskete kuritegude vastu võitlemiseks. Andmete säilitamine on lubatud üksnes raskete kuritegude korral, see hõlmab üksnes andmeliiklusandmeid, mis tähendab, et side sisu käsitlev teave on põhimõtteliselt välja jäetud, ja ette on nähtud ranged tagatised. Sellegipoolest on tekkinud kahtlused selle kokkusobivuses põhiõiguste nõuetega; Rumeenia Konstitutsioonikohus otsustas, et üldine andmete säilitamine on põhiõigustega kokkusobimatu, (29) ja Saksa Konstitutsioonikohus menetleb praegu sellesisulist kohtuasja (30).

36.

Eeltoodud järeldusi toetab asjaolu, et sama eesmärgi saavutamiseks on olemas vähem sekkuvaid vahendeid. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab tungivalt neid vähem sekkuvaid mudeleid uurida ja proovida.

37.

Sellega seoses meenutab Euroopa andmekaitseinspektor, et muudetud direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (edaspidi „kodanikuõiguste direktiiv”), mis on hiljuti reformitud telekommunikatsiooni paketi osa, sisaldab teatavaid eeskirju ja menetlusi autoriõiguste väikeste rikkumiste piiramiseks tarbijate seas (31). Nende menetluste kohaselt on liikmesriigid kohustatud andma mitme teema kohta üldist huvi pakkuvat standardteavet, tuues eraldi välja autoriõiguste ja nendega seotud õiguste rikkumised ning nende õiguslikud tagajärjed (32). Liikmesriigid saavad siis nõuda, et Interneti-teenuste pakkujad levitaksid seda kõigi oma klientide seas ja lisaksid selle oma lepingutesse.

38.

Süsteemi eesmärk on teavitada üksikisikuid ja hoiatada neid autoriõigustega kaitstud teabe levitamise ja rikkumiste eest, vältides samal ajal Interneti-kasutuse jälgimist ning sellega seotud eraelu puutumatuse ja andmekaitse probleeme. Kodanikuõiguste direktiiv peab jõustuma 2011. aasta mais, seega need menetlused veel ei kehti. Seetõttu ei ole veel olnud võimalust kontrollida neist tõusvat kasu. Seega tundub ennatlik jätta tähelepanuta neist uutest menetlustest tõusta võiv kasu ja võtta selle asemel omaks pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte, mis piirab põhiõigusi palju rohkem.

39.

Lisaks eelöeldule tuleb meenutada, et 28. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta nähakse ette mitmesugused vahendid intellektuaalomandi õiguste kohtulikuks kaitseks (vt allpool punkt 43 jj) (33).

40.

Intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv võeti liikmesriikide õigusesse üle alles hiljuti. Sellest ei ole möödunud piisavalt aega, et hinnata, kas selle sätted on intellektuaalomandi õiguste kaitseks ajakohased. Seetõttu on kahtlane, kas praegune kohtumenetlusel põhinev süsteem, mida ei ole veel katsetatud, tuleb asendada. See tõstatab paratamatult küsimuse, miks ei saa toimepandud rikkumiste suhtes asjakohaselt rakendada autoriõiguste rikkumise eest ette nähtud haldus- ja kriminaalkaristusi. Järelikult peaks komisjon enne selliste poliitikameetmete kavandamist esitama usaldusväärset teavet, mis tõendab, et praegusel õigusraamistikul ei ole olnud soovitud mõju.

41.

Pealegi on ebaselge, kas on tõsiselt kaalutud alternatiivseid ärimudeleid, mis ei hõlmaks üksikisikute süstemaatilist jälgimist. Näiteks kui autoriõiguste omanikud tõendavad, et nad on kandnud P2P kasutamise tõttu kahju, võiksid õiguste omanikud ja Interneti-teenuste pakkujad katsetada diferentseeritud Interneti-ühendusega abonendilepinguid, mille puhul jaotataks osa piiramatu ühendusega abonemendi tasust autoriõiguste omanikele.

42.

Lisaks täiesti teistsuguste mudelite kasutamisele, mida, nagu öeldud, tuleks uurida ja katsetada, saaks sihipärast jälgimist ellu viia vähem sekkuval viisil.

43.

Intellektuaalomandi õigusi on võimalik kaitsta ka üksnes piiratud arvu olulistes autoriõiguste rikkumistes kahtlustatavate isikute jälgimise teel. Intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv annab selleks mõned suunised. Selles on sätestatud, millistel tingimustel võivad riigiasutused nõuda Interneti-ühenduse pakkujate käsutuses olevate isikuandmete avaldamist intellektuaalomandi õiguste kaitseks. Artiklis 8 on sätestatud, et õigustatud ja proportsionaalse nõude vastuseks võivad pädevad kohtuasutused nõuda, et Interneti-teenuste pakkujad esitaksid neile oma käsutuses olevad väidetavate rikkujate isikuandmed (nt teave intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja müügivõrgustike kohta), kui tegemist on kommertseesmärgil toime pandud rikkumistega (34).

44.

Järelikult on otsustav kommertseesmärgi kriteerium. Selle kriteeriumi kohaselt võib jälgimine olla proportsionaalne piiratud ja konkreetsetes ad hoc-olukordades, kui on olemas põhjendatud kahtlus, et tegu on autoriõiguste kommertseesmärgil toime pandud rikkumisega. See kriteerium võiks hõlmata olukordi, kus üksikisikud on selgelt rikkunud autoriõigusi otsese või kaudse majandusliku tulu saamiseks.

45.

Praktikas võivad autoriõiguste omanikud eelkirjeldatu elluviimiseks teatavaid IP-aadresse sihipäraselt jälgida, et kontrollida autoriõiguste rikkumise ulatust. See tähendaks seda, et autoriõiguste omanikel oleks lubatud hoida end kursis teadetega väidetavate samal eesmärgil toimunud rikkumiste kohta. Seda teavet tohiks kasutada üksnes pärast rikkumise tähtsuses veendumist. Näiteks kui on tegu suuremate rikkumiste või vähemoluliste, kuid teatava aja jooksul pidevalt toimuvate rikkumistega ärieelise või rahalise kasu saamise eesmärgil. Alljärgneva säilitamise põhimõttega seotud arutelu käigus rõhutatakse ja selgitatakse lähemalt vajadust tagada järjepidevus teatava aja jooksul.

46.

See tähendaks, et sellistel juhtudel võidaks teabe kogumist väidetava Interneti kuritarvitamise tõendamiseks käsitada proportsionaalse ja vajalikuna kohtumenetluse, sealhulgas kohtuvaidluse ettevalmistamiseks.

47.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et lisatagatisena peaksid liikmesriikide andmekaitseasutused selliste tõendite kogumise andmetöötlustoiminguid eelnevalt kontrollima ja nendeks loa andma. See seisukoht põhineb asjaolul, et andmetöötlustoimingud seaksid oma eesmärgi (lõpuks kriminaalseks osutuda võivate õiguskaitsemeetmete rakendamine) ja kogutud andmete delikaatsuse tõttu ohtu üksikisikute õigused ja vabadused. Asjaolu, et andmete töötlemine hõlmab elektroonilise side jälgimist, on lisategur, mis nõuab tõhusamat järelevalvet.

48.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivis sätestatud kommertseesmärgi kriteerium on väga asjakohane element jälgimise piiramiseks proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt. Pealegi ei näi olevat usaldusväärseid tõendeid, mis näitaksid intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel, et kohtulik kaitse autoriõiguste rikkumise eest oleks võimatu või ebatõhus. Näiteks Saksamaa esitatud aruanded, mille kohaselt on seal alates 2008. aastast, kui võeti üle intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv, tehtud ligikaudu 3 000 kohtumäärust, mille alusel on Interneti-teenuste pakkujad avaldanud kohtutele 300 000 abonendi andmed, näivad viitavat hoopis vastupidisele.

49.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv on kehtinud ainult kaks aastat, on raske mõista, miks seadusandjad on siirdunud nimetatud direktiivis sätestatud kriteeriumidelt sekkuvamatele meetoditele, kui Euroopa Liit on just alustamas hiljuti vastu võetud meetmete katsetamist. Samal põhjusel on raske mõista ka seda, miks on vaja asendada praegune kohtupõhine süsteem teist liiki meetmetega (lisaks sellele, et tekivad nõuetekohase menetlusega seotud küsimused, mida siin ei käsitleta).

50.

On teisigi konkreetsemaid õiguslikke põhjuseid, miks pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte on andmekaitse seisukohalt problemaatiline. Euroopa andmekaitseinspektor peab oluliseks rõhutada kahtlast töötlemise õiguslikku alust, mida nõutakse direktiiviga 95/46/EÜ, ja direktiivis 2002/58/EÜ sätestatud logifailide kustutamise kohustust.

51.

Pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise kavad hõlmavad isikuandmete töötlemist, millest osa kasutatakse kohtu- või haldusmenetluses, et võtta korduvatelt rikkujatelt ära Interneti-ühendus. Seetõttu käsitatakse neid andmeid delikaatsete andmetena direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 tähenduses. Artikli 8 lõikes 5 on sätestatud: „Õigusrikkumiste, süüdimõistvate kohtuotsuste ja turvameetmetega seotud andmeid võib töödelda ainult ametivõimude kontrolli all või juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud sobivad spetsiifilised tagatised […]”.

52.

Sellega seoses on asjakohane meenutada eespool nimetatud artikli 29 töörühma dokumenti, milles käsitletakse kohtumenetlusega seotud andmete töötlemist (35). Töörühm märgib järgmist: „Ehkki igal üksikisikul on loomulikult õigus töödelda kohtumenetlusega seotud andmeid ennast hõlmava kohtuvaidluse raames, ei lähe see põhimõte nii kaugele, et lubada kolmandatel pooltel isikuandmeid sügavuti uurida, koguda ja tsentraliseerida, seahulgas eelkõige teostada üldisi süstemaatilisi otsinguid, nagu Interneti üksikasjalik läbiotsimine […] Selline uurimine on kohtuasutuste pädevuses” (36). Ehkki sihipäraste konkreetsete tõendite kogumine eelkõige raskete rikkumiste korral võib olla vajalik õigusliku nõude tõendamiseks ja teostamiseks, jagab Euroopa andmekaitseinspektor täielikult artikli 29 töörühma seisukohta, et tohutu hulga Interneti-kasutajate andmete töötlemisega seotud laiaulatuslikud uurimised ei ole õiguspärased.

53.

Arutelu eespool kirjeldatud proportsionaalsuse põhimõtte ja kommertseesmärgi kriteeriumi üle on asjakohane, et määrata kindlaks, mis tingimustel on IP-aadresside ja nendega seotud andmete kogumine õiguspärane.

54.

Interneti-teenuste pakkuja võib püüda autoriõiguste omanike poolt läbiviidavat töötlemist seadustada, lisades kliendilepingutesse klausleid, mis lubavad klientide andmete jälgimist ja nende abonendilepingute katkestamist. Selliste lepingute sõlmimisega peetaks kliente jälgimisega nõustunuks. See tõstatab siiski esiteks põhiküsimuse, kas üksikisikud saavad anda Interneti-teenuste pakkujale nõusoleku andmetöötluseks, mida ei tee Interneti-teenuste pakkuja, vaid kolmas isik, kes ei allu Interneti-teenuste pakkujale.

55.

Teiseks tekib nõusoleku kehtivuse küsimus. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktis h on nõusolek määratletud kui „iga vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid andmeid”. Oluline on, et nõusolek kehtib, kui see on olenemata selle andmise asjaoludest andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, nagu on määratletud direktiivi artikli 2 punktis h. Euroopa andmekaitseinspektor kahtleb tõsiselt, kas üksikisikutel, kellelt küsitakse nõusolekut nende Interneti-toimingute jälgimiseks, on tegelikult võimalik valida – eriti kuna alternatiiviks on Interneti-ühenduse puudumine, mis võib kahjustada nende paljusid teisi eluvaldkondi.

56.

Kolmandaks on vägagi küsitav, kas sellist jälgimist saaks kunagi pidada vajalikuks sellise lepingu täitmiseks, mille osapool andmesubjekt on, nagu nõuab direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkt b, sest jälgimine ei ole ilmselt andmesubjekti sõlmitud lepingu ese, vaid üksnes Interneti-teenuste pakkuja muid huve teeniv vahend.

57.

Direktiivi 2002/59/EÜ ja eelkõige selle artikli 6 kohaselt võib andmeliiklusandmeid, näiteks IP-aadresse, koguda ja säilitada üksnes sidega otseselt seotud põhjustel, sealhulgas arvete esitamiseks, andmeliikluse haldamiseks ja pettuste vältimiseks. Pärast seda tuleb andmed kustutada. See ei piira nende kohustuste täitmist, mis tulenevad andmete säilitamise direktiivist, mis, nagu mainitud, nõuab andmeliiklusandmete säilitamist ja esitamist politseile ja prokuratuurile, et aidata neid üksnes raskete kuritegude uurimisel (37).

58.

Vastavalt eelöeldule peaksid Interneti-teenuste pakkujad kustutama Interneti-kasutajate tegevust kajastavad logifailid, mida ei ole enam eelnimetatud eesmärkideks vaja. Võttes arvesse, et logifaile ei ole arvete esitamiseks vaja, näib, et kolmest või neljast nädalast peaks Interneti-teenuste pakkujale andmeliikluse haldamiseks piisama (38).

59.

See tähendab, et kui autoriõiguste omanikud võtavad Interneti-teenuste pakkujaga ühendust pärast eespool nimetatud tähtaega, ei tohiks Interneti-teenuste pakkujal olla logifaile, mis seostavad IP-aadressid vastavate abonentidega. Logifaile võiks pärast seda tähtaega säilitada üksnes mõjuvatel põhjustel, mis jäävad õigusega ettenähtud eesmärkide piiridesse.

60.

Praktikas tähendab see seda, et kui autoriõiguste omanik ei esita kiiresti Interneti-teenuste pakkujale taotlust, ei saa seda täita lihtsalt seetõttu, et Interneti-teenuste pakkujal ei ole enam teavet. See seab juba iseenesest eespool kirjeldatud lubatud jälgimistoimingute tähendusele piirid.

61.

Euroopa andmekaitseinspektorile ei valmista niivõrd muret pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõtte mõju eraelu puutumatusele ja andmekaitsele kui selle kõrvalmõjud. Kui pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõtet lubatakse rakendada, võib see olla libe tee Interneti-kasutajate tegevuse veelgi ulatuslikuma jälgimise seadustamise suunas eri valdkondades ja eri eesmärkidel.

62.

Euroopa andmekaitseinspektor palub tungivalt komisjonil tagada, et võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping ei läheks kaugemale Euroopa Liidu praegusest põhiõigusi ja -vabadusi ning kodanikuvabadusi (nt isikuandmete kaitse) austavast intellektuaalomandi õiguste kaitsmise korrast, ega sellega vastuollu.

63.

Üks vahend, mille võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel osalejad intellektuaalomandi õiguste kaitse probleemi lahendamiseks välja pakkusid, on rahvusvahelise koostöö tõhustamine mitme meetme abil, mis võimaldaksid parandada intellektuaalomandi õiguste kaitset võltsimisvastast võitlust käsitlevale kaubanduslepingule alla kirjutanud riikide territooriumil.

64.

Kättesaadava teabe põhjal võib oletada, et mitu intellektuaalomandi õiguste kaitseks kavandatud meedet hõlmavad rahvusvahelist väidetavate intellektuaalomandi rikkumiste teabe vahetamist nii riigiasutuste (tolliasutused, politsei, kohtud) vahel kui ka riigiasutuste ja eraõiguslike isikute (Interneti-teenuste pakkujad ja intellektuaalomandi õiguste omanike organisatsioonid) vahel. Selline andmeedastus tõstatab mitmeid andmekaitseküsimusi.

65.

Arvestades läbirääkimiste praegust seisu, kus paljud konkreetsed andmetöötlusega seotud asjaolud on määratlemata või teadmata, on võimatu kontrollida, kas kavandatud meetmed on kooskõlas andmekaitse aluspõhimõtete ja Euroopa Liidu andmekaitseõigusega.

66.

Esiteks võib pidada küsitavaks, kas võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu alusel toimuv andmeedastus kolmandatele riikidele on õiguspärane. Rahvusvaheliste meetmete võtmise asjakohasuse selles valdkonnas võib seada kahtluse alla seni, kuni Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole jõudnud kokkuleppele digitaalse keskkonnaga seotud õiguskaitsemeetmete ühtlustamise ja kohaldatavate kriminaalkaristuste suhtes (39).

67.

Seetõttu näib, et võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu alusel toimuvat andmeedastust oleks lihtsam viia kooskõlla vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kui leping piirduks selge sõnaga võitlusega kõige raskemate intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu, mitte ei lubaks vahetada hulganisti andmeid mis tahes intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtluse korral. Selleks tuleb täpselt määratleda, mis on need kõige raskemad intellektuaalomandi õiguste rikkumised, mille puhul võib andmeid edastada.

68.

Peale selle tuleks erilist tähelepanu pöörata andmevahetuses osalevatele isikutele ja sellele, kas andmeid vahetavad üksnes riigiasutused või toimub andmevahetus ka eraõiguslike isikute ja riigiasutuste vahel. Nagu käesolevas arvamuses juba märgitud, tekitab eraõiguslike isikute osalemine valdkonnas, mis kuulub põhimõtteliselt õiguskaitseasutuste pädevusse, mitmeid probleeme (40). Eraõiguslike isikute intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud isikuandmete kogumises ja riigiasutustega vahetamises osalemise tingimused peavad olema rangelt piiratud konkreetsete asjaoludega, samuti tuleb ette näha asjakohased tagatised.

69.

Euroopa Liidus kohaldatav üldine andmekaitseraamistik on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ. Direktiivi 95/46/EÜ artiklites 25 ja 26 on sätestatud kolmandatele riikidele andmete edastamise kord. Artikli 25 kohaselt võib andmeid edastada üksnes neile riikidele, kes tagavad piisaval tasemel kaitse, muudel juhtudel on andmete edastamine põhimõtteliselt keelatud.

70.

Kolmandate riikide kaitsetaseme piisavust hindab iga juhtumi puhul eraldi Euroopa Komisjon, kes on vastu võtnud mitu otsust, millega tunnistatakse mitme riigi kaitsetase artikli 29 töörühma põhjaliku analüüsi põhjal piisavaks (41).

71.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et enamik võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu osalisriike ei kuulu komisjoni koostatud piisavat andmekaitset pakkuvate riikide loetellu; erandiks on Šveits ning – teatavatel asjaoludel – Kanada ja Ameerika Ühendriigid, kuid ühegi teise võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu osalisriigi kaitsetaset ei ole tunnistatud piisavaks. See tähendab, et andmete edastamiseks Euroopa Liidust nendesse riikidesse peab olema täidetud üks direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikes 1 sätestatud tingimustest või siis peavad lepinguosalised esitama andmete edastamisel asjakohased tagatised vastavalt direktiivi artikli 26 lõikele 2.

72.

Ehkki direktiiv 95/46/EÜ on Euroopa Liidu peamine andmekaitse õigusakt, on selle kohaldamisala praegu piiratud, sest sellest on selge sõnaga välja jäetud tegevused, mis on muu hulgas seotud riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas (artikkel 3). Kriminaalõiguse täitmise tagamisega seotud andmevahetus ei kuulu seetõttu direktiivi 95/46/EÜ kohaldamisalasse ja selle suhtes kohaldatakse andmekaitse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu konventsioonis nr 108 ja selle lisaprotokollis, millega on ühinenud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid (42). Lisaks sellele kohaldatakse nõukogu raamotsuses 2008/977/JSK sätestatud eeskirju, mis käsitlevad politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades (43).

73.

Nimetatud õigusaktides on sätestatud ka põhimõte, et kolmandas riigis, kellele andmed edastatakse, peab olema tagatud piisaval tasemel andmekaitse. Ette on nähtud mitu erandit, seda eelkõige siis, kui kolmas riik näeb ette piisavad kaitsemeetmed. Samamoodi kui direktiivi 95/46/EÜ alusel toimuva andmevahetuse puhul, on kriminaalõiguse täitmise tagamise valdkonnas toimuvaks andmevahetuseks nõutav, et andmevahetuse pooled näeksid ette asjakohased kaitsemeetmed.

74.

Lähitulevikus võtab Euroopa Liit eeldatavasti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 alusel vastu uued ühised kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades kohaldatavad andmekaitse-eeskirjad. See tähendab, et mõne aasta pärast võib kehtida terviklik Euroopa Liidu andmekaitseraamistik, milles on sätestatud ühtsed eeskirjad andmete kaitsmiseks kõigis Euroopa Liidu tegevusvaldkondades ning millega kehtestatakse samal tasemel kaitsemeetmed ja tagatised kõigi andmetöötlustoimingute suhtes. Nagu märkis õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinik Viviane Reding, (44) peaks see uus raamistik olema Euroopa Liidu andmekaitse ühtne „ajakohane ja terviklik õigusakt”. Selline raamistik on eriti tervitatav, sest see muudaks Euroopa Liidus andmekaitse suhtes kohaldatavad eeskirjad selgemaks ja järjekindlamaks.

75.

Rahvusvahelises kontekstis osutab Euroopa andmekaitseinspektor ka andmekaitseasutuste hiljutisele resolutsioonile isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse rahvusvaheliste standardite kohta, mis on esimene samm ülemaailmsete andmekaitsestandardite kehtestamise suunas (45). Rahvusvahelised standardid hõlmavad mitmeid andmekaitsetagatisi, mis sarnanevad direktiivis 95/46/EÜ ja konventsioonis nr 108 sätestatutega. Kuigi rahvusvahelised standardid ei ole esialgu siduvad, annavad nad kasulikke suuniseid andmekaitsepõhimõtete kohta, mida kolmandad riigid võivad vabatahtlikult kohaldada, et nende õigusraamistik oleks kooskõlas Euroopa Liidu standarditega. Euroopa andmekatseinspektor leiab, et ka võltsimisvastast võitlust käsitlevale kaubanduslepingule alla kirjutanud riigid peaksid Euroopa Liidust pärit isikuandmete töötlemisel arvesse võtma rahvusvahelistes standardites sätestatud põhimõtteid.

76.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, kui isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise vajadus on leidnud kinnitust, peaks Euroopa Liit pidama – lisaks võltsimisvastast võitlust käsitlevale kaubanduslepingule – kolmanda riigi andmesaajatega läbirääkimisi eriõigusaktide üle, mis sisaldavad asjakohaseid isikuandmete vahetamist reguleerivaid andmekaitsetagatisi.

77.

Asjakohased andmekaitsetagatised tuleks üldjuhul sätestada Euroopa Liidu ja kolmanda riigi andmesaaja vahelises siduvas lepingus, millega andmeid vastuvõttev pool kohustub järgima Euroopa Liidu andmekaitseõigust ning tagama üksikisikutele samad õigused ja õiguskaitsevahendid, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu õigusega. Siduva lepingu vajadus tuleneb direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikest 2 ja raamotsuse artikli 13 lõike 3 punktist b ning seda toetab ka Euroopa Liidus kehtiv tava sõlmida erilepinguid konkreetsete andmete edastamiseks kolmandatele riikidele (46).

78.

Rahvusvaheliste standardite kavand näeb samuti ette, et andmesaajalt võib nõuda tagatist selle kohta, et ta tagab andmete edastamiseks nõutaval tasemel kaitse. Tagatiseks võib olla ka lepinguline kohustus.

79.

Euroopa andmekaitseinspektor toonitab, et õiguskaitse eesmärgil rahvusvaheliselt vahetatav teave on andmekaitse seisukohalt eriti tundlik, sest selline raamistik võib seadustada tohutu andmeedastuse valdkonnas, kus mõju üksikisikutele on eriti suur ning kus on seda enam vaja rangeid ja usaldusväärseid kaitsemeetmeid.

80.

Euroopa andmekatseinspektor märgib, et konkreetsed tingimused ja kaitsemeetmed saab kindlaks määrata üksnes iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki andmevahetuse asjaolusid. Euroopa andmekaitseinspektor tõstab siiski juhiste andmiseks esile mõne põhimõtte ja kaitsemeetme, mida kolmandate riikide andmesaajad peavad andmeedastuseks ette nägema.

81.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab tungivalt Euroopa Komisjonil algatada võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle avalik ja läbipaistev dialoog, mis võiks toimuda avaliku aruteluna, mis aitaks tagada ka vastuvõetavate meetmete vastavuse eraelu puutumatuse ja andmekaitseõiguse nõuetele Euroopa Liidus.

82.

Euroopa andmekaitseinspektor kutsub Euroopa Komisjoni üles leidma käimasolevatel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel tasakaal intellektuaalomandi õiguste kaitse vajaduse ning õiguse vahel eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et eriti oluline on see, et eraelu puutumatuse ja andmekaitse küsimust võetaks arvesse juba läbirääkimiste alguses, enne kui lepitakse meetmetes kokku ja tuleks hiljem leida alternatiivsed eraelu puutumatust arvestavad lahendused.

83.

Ehkki intellektuaalomand on ühiskonna jaoks oluline ja vajab kaitset, ei tohiks seda seada ülemaks üksiksiku põhiõigustest eraelu puutumatusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon, tõhus kohtulik kaitse ja sõnavabadus.

84.

Kuivõrd võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu praegune kavand hõlmab pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõtet või vähemalt soodustab seda kaudselt, piiraks võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping ulatuslikult Euroopa kodanike põhiõigusi ja -vabadusi, eriti isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset.

85.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte ei ole intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks vajalik. Euroopa andmekaitseinspektor on veendunud, et on olemas alternatiivseid, vähem sekkuvaid lahendusi või et vähemalt saab kavandatud põhimõtteid ellu viia vähem sekkuval viisil või piiratumas ulatuses, täpsemalt sihipärase ad hoc-jälgimise teel.

86.

Pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise põhimõte on problemaatiline ka üksikasjalikumal õiguslikul tasandil, sest kohtumenetlusega seotud andmete töötlemine, eelkõige eraõiguslike organisatsioonide poolt, peab tuginema asjakohasele õiguslikule alusele. Pärast kolme hoiatust Interneti-ühenduse katkestamise kavade kasutamine võib kaasa tuua logifailide pikemaajalise säilitamise, mis oleks vastuolus kehtivate õigusaktidega.

87.

Kuivõrd võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping hõlmab isikuandmete vahetamist allakirjutanud riikide asutuste ja/või eraõiguslike organisatsioonide vahel, kutsub Euroopa andmekaitseinspektor Euroopa Liitu üles rakendama asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kogu võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu alusel toimuva andmeedastuse suhtes – olenemata sellest, kas see toimub tsiviil-, kriminaal- või digitaalkeskkonna õiguse kaitse valdkonnas – ja need peaksid olema kooskõlas konventsioonis nr 108 ja direktiivis 95/46/EÜ sätestatud andmekaitsepõhimõtetega. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab, et nendeks kaitsemeetmeteks oleksid Euroopa Liidu andmesaatjate ja kolmandate riikide andmesaajate vahelised siduvad lepingud.

88.

Lisaks soovib Euroopa andmekaitseinspektor, et temaga konsulteeritaks võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu alusel toimuva andmeedastuse suhtes rakendatavate meetmete küsimuses, et kontrollida, kas need on proportsionaalsed ja tagavad piisaval tasemel andmekaitse.