Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62010CN0119

Kohtuasi C-119/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 4. märtsil 2010 — Frisdranken Industrie Winters BV versus Red Bull GmbH

ELT C 134, 22.5.2010, p. 23–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

22.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 134/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 4. märtsil 2010 — Frisdranken Industrie Winters BV versus Red Bull GmbH

(Kohtuasi C-119/10)

2010/C 134/35

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Frisdranken Industrie Winters BV

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Red Bull GmbH

Eelotsuse küsimused

1)

a)

Kas pelgalt „villimine” pakenditesse, millele on kantud tähis (punkti 3.1 alapunkti iv tähenduses), on selle tähise kasutamine kaubandustegevuse käigus kaubamärgidirektiivi (1) artikli 5 tähenduses ka siis, kui villimise puhul on tegemist kolmandale isikule tema tellimusel osutatava teenusega, mille eesmärk on eristada kolmanda isiku kaupa?

b)

Kas vastus esimesele küsimuse punktile a sõltub sellest, kas esineb rikkumine kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 punkti a või b tähenduses?

2)

Kui vastus esimese küsimuse punktile a on jaatav, siis kas tähise kasutamist Beneluxi riikides saab kaubamärgidirektiivi artikli 5 alusel keelata ka siis, kui tähisega kaup on toodetud ainult ekspordiks väljapoole a) Beneluxi maid või b) Euroopa Liitu, ja asjaomase piirkonna avalikkusel — peale ettevõtja, kes kaupa villib — ei ole selle kaubaga puutumust?

3)

Kui vastus teisele küsimusele (punkt a või b) on jaatav, siis milliste kriteeriumite alusel tuleb tuvastada kaubamärgiõiguste rikkumine: kas määrava tähtsusega on olukorra tajumine (piisavalt informeeritud, kaalutleva ja aruka keskmise) tarbija poolt Beneluxi maades (või Euroopa Liidus) — keda saab neil asjaoludel määratleda üksnes fiktiivselt või abstraktselt — või tuleb selles osas lähtuda muust kriteeriumist, näiteks sellest, kuidas tajub olukorda tarbija selles riigis, kuhu kaup eksporditakse?

(1)  21. detsembri 1988. aasta esimene nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).

Top