22.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 134/22

1)

Kas ühise põllumajanduspoliitika raames ühenduse toetuse andmiseks kehtestatud nõuded (EAGGF) võivad erineda nõuetest, mis on kehtestatud riiklike lisatoetuste andmiseks, see tähendab, kas riiklike lisatoetuste andmiseks võib kehtestada erinevaid ja rangemaid nõudeid, kui regulatsioon näeb ette EAGGFi kaudu rahastatavate toetuste puhul?

2)

Kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3508/92 (1) artikli 1 lõikes 4 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 (2) artikli 10 punktis a toetusesaajate suhtes sätestatud isikulist kohaldamisala võib tõlgendada nii, et isikulisest seisukohast on toetuse saamiseks ainult kaks nõuet: õigus toetust saada on a) sellel põllumajandustootjate rühmal (isikul) b) kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil?

3)

Kas eespool nimetatud määrusi võib tõlgendada nii, et põllumajandustootjal, kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil, aga kes soovib tegevuse tulevikus lõpetada (pärast toetuse kasutamist), ei ole õigust toetust saada?

4)

Kuidas tuleb eespool nimetatud määruste alusel tõlgendada siseriiklike õigusaktidega ette nähtud õiguslikku korda?

5)

Kas siseriiklike õigusaktidega sätestatud õiguskord hõlmab põllumajandustootja (rühma) võimaliku tegevuse lõpetamise korral ette nähtud õiguskorda? Ungari õigus reguleerib eri õiguskordi võimalikel tegevuse lõpetamise juhtudel (maksete peatamise menetlus, pankroti- ja maksejõuetusmenetlus).

6)

Kas (ühenduse) ühtse pindalatoetuse väljamakse taotlusele kehtivaid nõudeid ja riikliku lisatasu taotlemise nõudeid reguleeritakse erinevalt ja täiesti sõltumatult? Mis seos on (võib olla) mõlemat liiki toetuste põhimõtete, süsteemi ja eesmärkide vahel?

7)

Kas riiklikust lisatoetusest võib ilma jätta rühma (isiku), kes muidu täidab ühenduse ühtse pindalatoetuse saamise nõudeid?

8)

Kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 kohaldamisala laieneb selle määruse artikli 1 alusel ka liikmesriikide lisatoetustele, võttes arvesse, et seda, mida EAGGF rahastab ainult osaliselt, rahastatakse seejärel riikliku lisatoetusega?

9)

Kas põllumajandustootjal, kelle põllumajandusettevõte, mis tegutseb seaduslikult ja tõhusalt, asub ühenduse territooriumil, on õigus saada riiklikku lisatoetust?

10)

Kui siseriiklikus õiguses on olemas eriregulatsioon äriühingute tegevuse lõpetamise kohta, siis kas see regulatsioon omab tähtsust ühenduse toetuste seisukohast (ja nendega seotud liikmesriikide lisatoetuste seisukohast)?

11)

Kas ühise põllumajanduspoliitika toimimist käsitlevaid ühenduse õigusnorme ja siseriiklikke õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et kõnealused õigusnormid peavad looma keeruka õigussüsteemi, mida saab tõlgendada ühtselt ja mis toimib ühetaoliste põhimõtete ja nõuete alusel?

12)

Kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõiget 4 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikli 10 punkti a kohaldamisala tuleb tõlgendada nii, et toetuste seisukohast ei oma tähtsust ei põllumajandustootja kavatsus tegevus tulevikus lõpetada ega sellise kavatsuse suhtes kehtiv õiguskord?