19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/21

1.

Kas 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 (1) artikli 3 lõikes 1 toodud mõistet „võlgniku põhihuvide kese” tuleb tõlgendada, lähtudes ühenduse või siseriiklikust õiguskorrast, ning kui seda tuleb teha, lähtudes esimesest, siis milles see mõiste seisneb ja missugused on „põhihuvide keskme” kindlakstegemisel määravad tegurid ja asjaolud?

2.

Kas määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud eelduse, mille kohaselt „[ä]riühingu […] puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta”, kummutab see, kui tuvastatakse tegelik ettevõtlustegevus mõnes teises riigis kui äriühingu registrijärgse asukoha riik, või tuleb selleks, et seda eeldust võiks pidada kummutatuks, tuvastada, et äriühingul ei ole olnud mingit ettevõtlustegevust riigis, kus on tema registrijärgne asukoht?

3.

Kas see, kui äriühingul on kinnisvara, võlgnikust äriühingu teise äriühinguga sõlmitud ja kahte hotellikompleksi käsitlev üürileping ning pangaasutusega sõlmitud leping mõnes teises liikmesriigis kui äriühingu registrijärgse asukoha riik, kujutab endast asjaolusid ja tegureid, millest piisab, et pidada määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklis 3 ette nähtud ja registrijärgsele asukohale tähtsust omistavat eeldust kummutatuks, ning kas nendest asjaoludest piisab, et asuda seisukohale, et äriühingul on „tegevuskoht” määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 3 lõike 2 tähenduses?

4.

Kas juhul, kui otsus kohtualluvuse kohta, mille Corte di Cassazione tegi oma viidatud määruses nr 10606/2005, põhineb määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 3 tõlgendusel, mis erineb Euroopa Ühenduste Kohtu omast, ei võimalda seda ühenduse õigusnormi niisugusena, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus, kohaldada codice di procedura civile artikkel 382, mille kohaselt on Corte di Cassazione kohtualluvuse kohta tehtud otsus lõplik ja siduv?