Atlasiet eksperimentālās funkcijas, kuras vēlaties izmēģināt!

Šis dokuments ir izvilkums no tīmekļa vietnes EUR-Lex.

Dokuments 52008XR0379

    Regioonide Komitee resolutsioon finantskriisi teemal

    ELT C 76, 31.3.2009., 63./65. lpp. (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    31.3.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 76/63


    Regioonide Komitee resolutsioon finantskriisi teemal

    (2009/C 76/13)

    REGIOONIDE KOMITEE

    1.

    tunneb muret finantskriisi tõsiste sotsiaalsete tagajärgede ning selle mõju üle kogu majandusele, eelkõige piirkondadele ja kodanikele; kutsub seega üles otsustavalt tegutsema majanduse nõudluse poole toetuseks ja rakendama väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi toetavaid meetmeid, et säilitada sidusust ja kaitsta olulisi investeeringu- ja infrastruktuuriprojekte;

    2.

    toetab täielikult ELi kindla ühtse finantsturu eesmärki, mis peaks põhinema rangetel läbipaistvuse nõuetel ning edumeelsel ja tõhusal järelevalvesüsteemil sobival valitsustasandil; rõhutab, et tuleb vältida meetmeid ja eeskirju, mis võivad finantsturgu lämmatada, ning ühiste jõupingutuste eesmärk peab olema tagada usaldusväärne finantshaldus, et taastada usaldus majanduse vastu;

    ELi algatused finantskriisiga tegelemiseks ja selle ületamiseks

    3.

    tervitab15.–16. oktoobril 2008 Euroopa Ülemkogus saavutatud kokkulepet kui eeldust finantsturgude usaldusväärsuse taastamiseks ning leiab, et hoolimata sealsete otsustega kaasnevatest kulutustest nii riigieelarve kui ka maksumaksjate jaoks kujutavad kõnealused otsused endast olulisi samme usaldusväärsuse taastamisel finantssektoris ja majanduskriisi tagajärgede piiramisel;

    4.

    kiidab heaks ELi otsuse tõsta kodanike hoiuste miinimumtagatisi Euroopa Liidu territooriumil, tervitab seda kui sobivat meedet ELi kodanike hoiuste kaitsmiseks ja pangasüsteemi usaldusväärsuse kiireks taastamiseks, ilma et sellega kaasneks lisakulutused maksumaksjale või konkurentsimoonutused, ning toetab eesmärki vältida ELi suuremate pankade pankrotti;

    5.

    tunnustab liikmesriikide otsust eraldada enne 2011. aastat Euroopa Investeerimispanga kaudu 30 miljardit eurot Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aitamiseks; kinnitab siiski, et see on majanduse toetamisel alles esimene samm;

    6.

    rõhutab praeguse kriisi negatiivseid tagajärgi leevendavate programmide ja Euroopa Sotsiaalfondi tähtsat rolli ning kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma võimalusi kohandada olemasolevaid vahendeid vastavalt praegusele olukorrale, sh võimalust läbi vaadata Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et muuta see tõhusamaks;

    7.

    toetab komisjoni hiljutisi algatusi, mille eesmärk on muuta finantsturgusid reguleerivaid direktiive, keskendudes eelkõige järelevalvemeetmetele, riskijuhtimisele ja kriisiohjamisele, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli;

    8.

    kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama direktiivi ettepaneku, millega harmoniseeritaks finantsasutuste antavat teavet finantstoodete kohta, kohustataks klassifitseerima finantsriske hõlpsalt arusaadaval viisil, lihtsustataks lepinguid ja sätestataks pangateenustele selged läbipaistvuse nõuded;

    9.

    kutsub Euroopa Komisjoni üles soodustama kokkuleppe sõlmimist toimimisjuhendi osas, et tagada, et finantsasutuste kasumit taotlev tegevus ei oleks vastuolus üldsuse huvidega;

    10.

    kinnitab lisaks, et finantskriisi mõju majandusele ei peaks muutma ELi kehtestatud pikaajalisi poliitilisi prioriteete, nagu eelkõige uute ja paremate töökohtade toetamine, teadustegevuse ja innovatsiooni edendamine, konkurentsivõime parandamine, territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning võitlus ülemaailmse soojenemise põhjuste ja tagajärgedega;

    11.

    kutsub üles jälgima hoolikalt olukorda eraisikute võlgadega, eelkõige krediitkaardi võlgadega, mis on kiiresti suurenemas ja mistõttu laenajad ei suuda oma makseid tasuda;

    12.

    tervitab Euroopa finantsturu järelevalvestruktuuri käsitleva kõrgetasemelise töörühma ametisse nimetamist ning märgib, et see koosneb finantsasutuste, liikmesriikide rahandusministeeriumite, panganduse ja tööstuse valdkonna ekspertidest; väljendab kahetsust, et kohalik ja piirkondlik juhtimistasand ei ole De Larosière'i rühmas esindatud, ning kutsub seega üles nimetama ametisse Regioonide Komitee esindaja;

    13.

    kutsub üles looma korraliku õigusliku raamistiku, kus oleksid sätestatud tõhusad reeglite ja õiguskaitsevahendite süsteemid;

    14.

    kutsub üles uuendama rahvusvahelist finantssüsteemi, suurendades finantstehingute läbipaistvust, vaadates läbi finantsasutustele kohaldatavad usaldatavusnormatiivid ja raamatupidamisnormid, suurendades juhtkonna vastutust ja piirates süsteemi sätteid, mis soodustavad ülemäärast riskikäitumist (nt väärtpaberistamine, tasustamispõhimõtted); nõuab lõpetuseks, et eri riiklikud järelevalveasutused oleksid riikidevaheliste finantskontsernide üle järelevalve teostamisel paremini koordineeritud;

    Finantssüsteemi kohalik mõõde

    15.

    meenutab, et ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kulutused moodustavad riiklikest kulutustest kolmandiku ning nende investeeringud moodustavad enam kui kaks kolmandikku riiklikest investeeringutest. Seetõttu tuleb kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi pidada aktiivseteks osalejateks kriisi lahendamisel ja tulevase majanduskasvu säilitamisel; seetõttu rõhutab, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks investeerimisel toetada, näiteks infrastruktuuri puhul, et vältida sellise ohtliku nõiaringi tekkimist, kus investeeringute vähesus põhjustab töökohtade kaotust, see omakorda krediidi vähesust ja veel suuremat investeeringute vähesust;

    16.

    rõhutab, et finantskriis puudutab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi otseselt, kuna paljudes riikides on hoiupangad kindlalt juurdunud piirkondades, nad on kohalikule elanikkonnale ja ettevõtetele väga lähedal ning annavad panuse majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse, toimides liikumapaneva jõuna tegevust alustavate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks;

    17.

    kutsub seepärast nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama kohaliku ja piirkondliku tasandi tähtsust avalik-õiguslike finantsvahendajate töös; nõuab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteeritaks ELi finantssüsteemi uute struktuuride kujundamisel ja rakendamisel, et tagada kogemuste levitamine ja teadmiste edastamine nii alt-üles kui ka ülalt-alla suunal, millest saaksid kasu nii majandus, VKEd kui ka kodanikud;

    Konkurentsipoliitika

    18.

    avaldab toetust komisjoni teatisele „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (1) ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tähelepanelikult jälgima artikli 87 lõike 3 punkti b alusel konkreetsetele pankadele antud riigiabi tagajärgi, et tagada sellise abi piiramine vajaliku miinimumini ja vältida konkurentsimoonutusi;

    19.

    väljendab heameelt kokkuleppe üle, millega kehtestati hoiustele 50 000 euro suurune miinimumtagatis, ning kutsub üles looma üldsusele asjakohaseid maksusoodustusi, mis hoiavad konkurentsimoonutuste arvu võimalikult väikese ja tagavad võrdsed võimalused kõigile finantssektori institutsioonidele. Need meetmed on olulised, sest nad aitavad taastada kodanike usaldust finantssüsteemi vastu;

    20.

    soovitab muuta hindamissüsteemi, et luua lihtsad koodid ja/või kategooriad, mille alusel eristada ettevaatlike investeerimistavadega panku riskialtimatest pankadest; on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamiseks oleks kasulik luua Euroopa krediidireitinguagentuur;

    21.

    toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi kaotada kõik ELi-sisese finantsturu moonutused (31. jaanuari 2007. aasta aruanne jaepangandussektoris korraldatud uuringu kohta), seni püsiv killustatus riigipiiride alusel, kasumimarginaali, hinnapoliitika ja müügitavade erinevused ning teabevahetuse asümmeetria; jagab Euroopa Komisjoni eesmärki saavutada ühine finantsturg, mis on läbipaistvam, tugevam ja paremini suudab paremini reageerida globaalsetele väljakutsetele;

    Eelarveküsimused

    22.

    meenutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on Euroopa järgmiste kümnendite jaoks oluliste väljakutsete lahendamisel olulised partnerid poliitika- ja eelarveküsimustes;

    23.

    rõhutab, et finantskriis ja selle negatiivne mõju majanduskasvule ja tööhõivele suurendab nõudlust toetuste, sotsiaalabi ja avalike teenuste soodustariifide järele ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on nende ootuste esimesed täitjad;

    24.

    juhib tähelepanu majanduselus osalejate, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamistingimuste eeldatavale halvenemisele, mis võib mõjutada nende suutlikkust võtta laenu uute investeeringute jaoks;

    25.

    palub pöörata erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamisvõimele ning nõuab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele asjakohast toetust, kui kasvanud rahastamiskulud ja võlakoorem ohustavad muidu heade ning piirkondadele ja kogu ELi majandusele väärtuslike ja oluliste projektide õigeaegset elluviimist;

    Ühtekuuluvuspoliitika

    26.

    kutsub üles muutma käesoleval perioodil struktuurifondide kasutamise paindlikumaks ning toetab muu hulgas lisa-aasta andmist struktuurifondide mobiliseerimiseks, st vaatlusaasta pluss kaks (N + 2) asemel vaatlusaasta pluss 3 (N + 3), et kvaliteetseid projekte, millelt oodatakse tõhusaid lahendusi, ei ohustaks ELi toetusest ilma jäämine;

    27.

    kutsub finantsasutusi, ELi asutusi ja panku üles eraldama asjakohaseid vahendeid ja/või tagatisi infrastruktuuri investeeringute ja tõendatud kvaliteediga uuenduslike projektide jaoks, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja tõhusust; rõhutab, et tuleb arvestada asjaoluga, et selliste investeeringute õigel ajal tegemata jätmine ei avaldaks otsest halba mõju mitte ainult kõnealustele piirkondadele ja nende VKEdele, vaid sellel oleksid negatiivsed tagajärjed kogu ELi tööstusele, mõjutades majanduskasvu ja ohustades väärtuslikke töökohti;

    28.

    palub, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasrahastamise määrasid, nagu ka rakenduskavade raames sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi määrasid, ei käsitletaks määradena, mida saab arvestada liikmesriikide stabiilsuspaktides. Nii saaksid kohalikud omavalitsused algatada projekte kohaliku majanduse ja tööturu kasvu ja arengu edendamiseks, ilma et neid karistataks mõnes riigis pakti rikkumise eest kohalikele omavalitsustele ette nähtud piirangutega (laenuvõimaluste ja töölevõtu blokeerimine, riikliku rahastamise vähendamine);

    29.

    teeb ettepaneku teha tihedamat institutsioonilist koostööd Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispanga vahel vastavalt selle eesmärkidele tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mis on sätestatud EÜ asutamislepingus ja eelkõige selle protokollis nr 28 majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta;

    30.

    toetab Euroopa Investeerimispanga väljakuulutatud reformimeetmeid järgmistes küsimustes: laenusaamise korra lihtsustamine, laenude laiendamine mittemateriaalsetele investeeringutele (litsentsid, teadustegevus jne), riskide jaotamine Euroopa Investeerimispanga ja pankade vahel ning VKEdele antud finantssoodustuste läbipaistvus; kutsub üles tugevdama Euroopa Investeerimispanga sekkumisvõimet infrastruktuuri projektide puhul, eelkõige kasutamaks ära pikaajalisi investeerimisfonde (aktsiakapital), et suurendada Euroopa Investeerimispanga mõju; teeb ettepaneku luua Euroopa Investeerimispanka kaasav mehhanism, mis sarnaneks VKEde toetuseks loodud mehhanismidega ja mille eesmärk oleks aidata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasrahastada territoriaalse ühtekuuluvuse projekte;

    Jätkusuutlik Euroopa

    31.

    kinnitab Regioonide Komitee pühendumist kliimaeesmärkidele ning väljendab lootust, et asjaomased eesmärgid saavutatakse majandusraskustest hoolimata; seepärast tuleb teha jõupingutusi, et suunata Euroopa investeeringud taastuvenergia tehnoloogiatesse toetusprogrammide (transport, hooned jne) ja teadustöö rahastamise kaudu, eelkõige VKEdes;

    32.

    kinnitab taas oma pühendumist dünaamilise jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele kindla Euroopa sotsiaalmudeli, energiatõhususe ja keskkonnamõju vähendamise kontekstis; märgib, et isegi praeguses eriolukorras ei kahjustata neid eesmärke ei ELi, riikide ega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevusega; otse vastupidi, komitee kutsub vastutavaid osalejaid üles võtma endale juhirolli ja muutma käesolevad ohud võimalusteks, toetades teadustööd ja investeeringuid tõhusatesse tehnoloogiatesse, millega oleks võimalik saavutada majanduse pikaajalist taastumist koos keskkonda säästvate tavadega;

    33.

    teeb Regioonide Komitee presidendile ülesandeks esitada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Liidu eesistujariikidele.

    Brüssel, 27. november 2008

    Regioonide Komitee

    President

    Luc VAN DEN BRANDE


    (1)  KOM(2008/C 270/02) — 25.10.2008.


    Augša