Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009A0319(02)

Nõukogu arvamus, 10. märts 2009 , Kreeka ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2008–2011

ELT C 64, 19.3.2009, p. 7–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

19.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 64/7


NÕUKOGU ARVAMUS,

10. märts 2009,

Kreeka ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2008–2011

(2009/C 64/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1), eriti selle artikli 5 lõiget 3 (stabiilsusprogrammid),

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Kreeka ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2008–2011 (2).

(2)

Viimase kümne aasta jooksul on Kreeka majanduskasv olnud kiire, 4 % aastas. Samal ajal on sisemine ja väline tasakaalustamatus oluliselt suurenenud, mis on põhjustanud välisvõla kiire akumuleerumise, samal ajal kui valitsemissektori võlg on püsinud kõrgel tasemel. Võttes arvesse praeguse üleilmse majandus- ja finantskriisi mõju Kreeka majandusele, avaldab riskide võimalik ümberhindamine riigi võlakoormale veelgi suuremat survet.

Vastavalt komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosile aeglustus SKP reaalkasv 2008. aastal 2,9 %-ni SKPst ning 2009. aastaks ennustatakse kasvu olulist aeglustumist, kuid see jääb siiski positiivseks. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2007. aastast püsinud kontrollväärtusest (3 % SKPst) kõrgemal (3) ning kuna Kreeka valitsemissektori võla suhe on üks ELi suuremaid, ei ole Kreekal võimalik anda rahalist impulssi, sest see ohustaks veelgi riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Sellest tulenevalt ei ole kavas stimuleerivate fiskaalmeetmete paketti. Kreeka ametiasutused on esitanud 2009. aasta eelarveseaduses mõned meetmed, mille eesmärk on kaitsta sotsiaalset ühtekuuluvust ning mis hõlmavad toetusi madala sissetulekuga majapidamistele. Kreekal seisab ees eelarve konsolideerimine, samas tuleb parandada riigi rahanduse kvaliteeti ning korrigeerida märkimisväärse sisemise ja välise tasakaalustamatuse põhjuseid.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et SKP reaalkasv väheneb 3 %-lt 2008. aastal 1,1 %-le 2009. aastal ja on ülejäänud programmiperioodil keskmiselt 1,75 %. Olemasoleva teabe põhjal (4) hinnates tundub, et makromajanduslik stsenaarium tugineb soodsatel kasvuprognoosidel 2009. ja edaspidisteks aastateks. Stabiilsusprogrammi prognooside kohaselt jäävad stabiilseks eelkõige eratarbimine ja vähemal määral investeeringute kasv, mida soodustavad üsna suur tööhõive kasv ja optimistlik hinnang hiljutiste algatuste mõjule, millega toetatakse investeeringuid ja suurendatakse ELi struktuurifondide vahendite kasutamist. Lisaks sellele kujutavad Kreeka kaubanduspartnerite majandustegevuse langus ja rahvusvahelise kaubanduse halvenenud väljavaated endast märkimisväärset ohtu programmi makromajanduslikule stsenaariumile ning kajastavad peamiselt laevandus- ja turismisektori haavatavust praeguses kriisiolukorras. Programmi inflatsiooniprognoos näib olevat realistlik, samas on välise tasakaalustamatuse arengu hinnang keskpikas perspektiivis suhteliselt soodne.

(4)

Ajakohastatud programmi hinnangute kohaselt on 2008. aasta valitsemissektori eelarve puudujääk 3,7 % SKPst (sh puudujääki vähendavad ühekordsed meetmed 0,4 % SKPst), mis on 0,75 protsendipunkti kõrgem kui komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis. Seda tuleb võrrelda eelmises ajakohastatud programmis seatud eesmärgiga 1,6 % SKPst. 2-protsendipunktiline erinevus kajastab nii väiksemat tulude laekumist kui ka ülekulusid. Eelkõige prognoositakse tulude laekumist 1 protsendipunkti võrra vähem SKPst kui eelarves ette nähtud; selle põhjuseks on 2008. aastal rakendatud tulude suurendamise meetmete oodatust madalam tulemuslikkus. Ülekulude suuruseks on samuti 1 protsendipunkt SKPst ning selle peamiseks põhjuseks on kõrvalekalded kulutuste tegemisel, eelkõige oodatust suurem avaliku sektori tarbimine ja kõrgemad palgad.

(5)

Ajakohastatud programmi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärk 2009. aastaks 3,7 % SKPst (sh puudujääki vähendavad ühekordsed meetmed 0,5 % SKPst), mis on võrreldav komisjoni talituste vaheprognoosiga. Võrreldes parlamendis 21. detsembril 2008 heakskiidetud 2009. aasta riigieelarves seatud eesmärgiga, kujutab see endast ülespoole korrigeerimist 1,75 protsendipunkti võrra SKPst. Uue eelarve-eesmärgi puhul võetakse arvesse eelarve loodetust kehvemat täitumist 2008. aastal. Samuti tähendab see mõistlikumat kogutulude prognoosi, mida on korrigeeritud allapoole 1 protsendipunkti võrra SKPst, samal ajal kui avaliku sektori kulutusi on korrigeeritud ülespoole 0,4 protsendipunkti võrra SKPst. Sellest hoolimata prognoositakse, et 2009. aastal suureneb tulude suhe SKPsse peaaegu 1 protsendipunkti võrra tänu 2008. aasta septembris vastuvõetud ja 2009. aasta eelarveseadusse lisatud maksutulu suurendavate meetmete paketile. Korrigeeritud eesmärkide saavutamise tagamiseks on ajakohastatud programmis ette nähtud rida meetmeid lisaks 2009. aasta eelarveseaduses sätestatutele; kõnealuste meetmete eesmärk on piirata avaliku sektori esmaseid kulusid ja ratsionaliseerida avaliku sektori kulude haldamist. Kõnealuseid uusi meetmeid, mis tuleks vastu võtta 2009. aasta jooksul, ei ole programmis selgesõnaliselt kirjeldatud. Kokkuvõttes on 2009. aasta eelarvepoliitika üldiselt neutraalne.

(6)

Programmis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on vähendada struktuurset puudujääki 4,5 %-lt SKPst 2008. aastal 4,3 %-le 2009. aastal ja 2,2 %-le 2011. aastal; keskpika perioodi eesmärgi, struktuurselt tasakaalus eelarve (st tsükliliselt korrigeeritud, arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid) saavutamist ei ole programmiperioodi lõpuks kavandatud. Valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärk on 2009. aastal 3,7 % SKPst ning pärast seda peaks see programmiperioodi jooksul vähenema, 2010. aastaks 3,2 %-le SKPst ja 2011. aastaks 2,6 %-le SKPst. Samamoodi jõuab esmane tasakaal 2011. aastaks 1,7 % ülejäägini (võrdluseks 2009. aastal 0,8 %). Struktuurselt tähendaks see keskmist kasvu 0,75 protsendipunkti SKPst. Eelarve konsolideerimine 2010. ja 2011. aastal põhineb peamiselt ambitsioonikal kulude vähendamisel, mida küll täies ulatuses ei toetata konkreetsete meetmetega. Valitsemissektori koguvõlg, mis 2008. aastal oli hinnanguliselt 94,6 % SKPst, peaks 2009. ja 2010. aastal prognoosi kohaselt ületama 96 % SKPst ning seejärel 2011. aastal vähenema 94,75 %-le. Lisaks eelarvepuudujäägi suurenemisele ja SKP kasvu aeglustumisele aitab võla suhte suurenemisele 2009. aastal kaasa ka võla ja eelarvepuudujäägi muutuse vahe märkimisväärne korrigeerimine.

(7)

On oht, et eelarvetulemused osutuvad prognoositust märgatavalt halvemaks. Eelkõige põhineb programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium optimistlikel majanduskasvu prognoosidel. 2009. aasta riskid on seotud ka võimalike kõrvalekalletega 2009. aasta muudetud eelarve-eesmärgi rakendamisel, eelkõige võttes arvesse varasemate aastate korduvaid ülekulusid ja laekumata jäänud tulusid. 2010. aastal ja edaspidi tulenevad riskid eelarve kavandatud konsolideerimist toetavaid meetmeid käsitleva teabe puudumisest, eelkõige kulude poolel. Lisaks sellele tundub kavandatud vähendamine teatavates kulukategooriates esmapilgul liiga ambitsioonikas. Riskid, mille puhul võetakse aluseks prognoositud muutus võla suhtes SKPsse, tunduvad samuti olevat optimistlikud ning põhinevad eelarvepuudujäägi prognoosidega seotud riskidel. Kõnealuseid riske võib veelgi suurendada võla ja eelarvepuudujäägi muutuse vahe korrigeerimisest tulenev ebakindlus, mille komponentide kohta, sarnaselt varasemate aastatega, ei esitata programmis teavet. Lisaks sellele võivad võlga suurendavad finantstehingud finantssektori toetuspaketi raames veelgi suurendada võla suhet SKPsse. Programm ei hõlma finantspaketi potentsiaalset mõju võla muutumisele.

(8)

Koostamisel on pensionikulude pikaajalised prognoosid kooskõlas ühiselt kokkulepitud metoodikale; elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on tõenäoliselt ELi keskmisest tunduvalt suurem. Elanikkonna vananemise hinnangulist pikaajalist mõju eelarvele süvendaks veelgi programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisund, mis on halvem kui eelmise ajakohastatud programmi lähtepositsioon. Valitsemissektori koguvõlg on oluliselt suurem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Selle vähendamiseks on vaja saavutada suur esmane ülejääk pika aja jooksul. Suure esmase eelarve ülejäägi säilitamine keskpika perioodi jooksul ja pensionisüsteemi täiendav reformimine elanikkonna vananemisega seotud kulude olulise kasvu piiramiseks aitaks vähendada suuri riske riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Eespool nimetatud riskid, mis tulenevad Kreeka kehtestatud stabiliseerimiskavadest finantssektoris, võivad mõjuda negatiivselt riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, eelkõige nende mõju tõttu valitsemissektori võlale, kuigi valitsemissektori toetamise kulusid kärbitaks tulevikus teataval määral.

(9)

Keskpika perioodi eelarveraamistik on endiselt nõrk ja seda iseloomustavad varasemate aastate nõrgad tulemused. Eelarveseisund Kreekas peegeldab ebapiisavat järelevalvet valitsemissektori kulude üle, samal ajal on kogemused näidanud, et tulude laekumise prognoosid on reeglina optimistlikud. Vaatamata mõningatele edusammudele viimaste aastate jooksul on Kreeka valitsemissektori raamatupidamisarvestusega seotud struktuursed ja püsivad probleemid samuti raskendanud õigeaegset ja tõhusat järelevalvet tulude ja kulude üle. Programmiga nähakse ette käimasoleva eelarvereformi jätkumine ja täiendavad edusammud programmiga kavandatud eelarve rakendamisel, et tõhustada avaliku sektori kulutuste järelevalvet ja haldamist, suurendada läbipaistvust ning kehtestada eelarveprotsessis mitmeaastane kavandamisperiood. Eelarveprotsessi reformi täielik rakendamine on siiski kavandatud 2012. aastaks.

(10)

Vastuseks finantskriisile on Kreeka valitsus võtnud vastu rea meetmeid finantssektori stabiilsuse tagamiseks, muu hulgas meede hoiuste tagamiseks kuni 100 000 EUR ulatuses. Meetmepakett koosneb rekapitaliseerimiskavast, millega antakse krediidiasutustele eelisaktsiate vastu täiendavat kapitali, tagatiskavast, millega kaetakse uued võlad aegumistähtajaga kolmest kuust kolme aastani, ning väärtpaberikavast, millega pakutakse tingimustele vastavatele krediidiasutustele riigi võlakirju ja suurendatakse sellega nende juurdepääsu likviidsetele vahenditele, eelkõige Euroopa Keskpangas. Paketi kogusumma on 28 miljardit EUR (ligikaudu 10 % SKPst).

(11)

Programmi kohaselt on eelarvepoliitika suunatud investorite usalduse ja makromajandusliku tasakaalu taastamisele. Kreeka valitsus pole majanduskasvu aeglustumisele reageerimiseks vastu võtnud lühiajalist stiimulite paketti, mis oleks kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga, sest puudub eelarvega seoses manööverdamisruum ja eksisteerib tõsine majanduse tasakaalustamatus. Programmiga nähakse ette rida ilma otsese eelarvemõjuta struktuurimeetmeid, sh turismisektori meetmed, mille eesmärk on säilitada töökohti, suurendada äriinvesteeringuid, sealhulgas avaliku ja erasektori koostöös, soodustada laenude andmist VKEdele ning suurendada ELi vahendite kasutamist. Ajakohastatud programm sisaldab ka hulka teisi struktuurseid reformimeetmeid, mis on osa pikaajalisest strateegiast riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, nt avaliku sektori kulude haldamise ja järelevalve reform ning hiljuti vastuvõetud pensionireformi rakendamine. Kõnealused meetmed on seotud keskpika tähtajaga reformikavaga ning komisjoni poolt 28. jaanuaril 2009 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames esitatud riigipõhiste soovitustega.

(12)

Kreeka on võtnud vastu eelarve konsolideerimise programmi, mille eesmärk on piirata eelarveseisundi halvenemist 2009. aastal ja vähendada 2011. aastaks valitsemissektori eelarve puudujääki allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst. Võttes arvesse (ümberarvutatud) struktuurse tasakaalu muudatust, on eelarvepoliitika 2009. aastal üldiselt neutraalne ja 2010. aastal range. Konkreetsemalt on programmis 2010. aasta eesmärgiks seatud struktuurne kohandamine 1,5 protsendipunkti SKPst ja 2011. aastal täiendav struktuurne kohandamine suurusjärgus 0,5 protsendipunkti SKPst. Võttes arvesse eelarvekavadega seotud riske, võib kavandatud konsolideerimine jääda siiski eesmärkidest väiksemaks ja valitsemissektori eelarvepuudujääk võib jääda suuremaks kui kontrollväärtus 3 % SKPst. Kreeka märkimisväärset sisemist ja välist tasakaalustamatust silmas pidades ei ole eelarvekohanduste tempo piisav ning seda ei toetata konkreetsete alaliste meetmetega 2010. ja 2011. aastal, eelkõige kulude poolel. Lisaks sellele võib eespool seoses võlaprognoosidega nimetatud riske arvesse võttes võla suhe SKPsse kogu programmiperioodi jooksul suureneda, mis peegeldab peamiselt ebapiisavaid edusamme valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamisel.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis puudu teatavad kohustuslikult ja vabatahtlikult esitatavad andmed (5).

Üldiselt võib järeldada, et programmiga kavandatakse küll eelarvepuudujäägi vähendamist keskpikas perspektiivis, kuid see ei paku õigeaegset ega tõhusat lahendust Kreeka majanduse struktuursele tasakaalustamatusele ega valitsemissektori võla vähendamisele. Kuigi 2009. aasta järgset perioodi käsitlev konsolideerimisstrateegia tugineb kulude alalisele piiramisele ja maksutulu suurendamisele, ei täpsustata programmis 2010. ja 2011. aastaks kavandatud eelarvekohanduste toetamiseks võetavaid konkreetseid meetmeid. Üleilmse majanduskeskkonna järsu halvenemise taustal võib eelarveseisund kujuneda strateegias kavandatust märksa halvemaks, kuna programmi makromajandusliku stsenaariumi aluseks on olnud positiivsed kasvuprognoosid.

Eelarve konsolideerimisel loodetakse teataval määral maksudest hoidumise vastase võitluse tulemustele, mida vaid osaliselt toetavad maksuhalduse reformid, samal ajal kui kulude kavandatavat kärpimist takistab palkade ja sotsiaaltoetuste kavandatav suurendamine. Eelarve konsolideerimisprotsessi karmistamine, mis põhineb jooksvate esmaste kulude, sh avaliku sektori palkade kontrollimisel alaliste meetmete kaudu, on Kreeka riigi rahanduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel võtmetähtsusega. Programmis kavandatud ajakohastamist toetatakse siiski üksnes osaliselt struktuuripoliitikameetmetega, mis on suunatud riigi rahanduse kvaliteedi parandamisele. Konkurentsivõime languse ja välise tasakaalustamatuse suurenemise põhjuseks olevate tegurite struktuuriline olemus nõuab julgete struktuurireformide rakendamist. Võla tase, mis on jätkuvalt ELi üks kõrgemaid, koos elanikkonna vananemisega seotud kulude prognoositud suurenemisega, mõjutab negatiivselt riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust.

Arvestades eespool antud hinnangut, kutsutakse Kreekat üles:

i)

karmistama juba 2009. aastal oluliselt eelarve konsolideerimise strateegiat, võttes jooksvate kulude vähendamiseks konkreetseid alalisi meetmeid, kasutades sealhulgas mõistlikku avaliku sektori palgapoliitikat, aidates seega kaasa vajalikule võla ja SKP suhte vähendamisele;

ii)

tagama, et eelarve konsolideerimise meetmed on suunatud ka riigi rahanduse kvaliteedi parandamisele ulatusliku reformikava raames, et aidata majandusel vajadusest tulenevalt kohaneda, et taastada konkurentsivõime ja vähendada välist tasakaalustamatust;

iii)

rakendama kiirelt maksuhalduse reformimiseks vajalikke poliitikameetmeid ning veelgi parandama eelarveprotsessi, muutes selle läbipaistvamaks, määratledes pikemaajalise eelarvestrateegia ning kehtestades mehhanismid esmaste kulude üle järelevalve teostamiseks, nende kontrollimiseks ja tulemuslikkuse parandamiseks;

iv)

arvestades suurenevat võlataset ning elanikkonna vananemisega seotud kulude prognoositud suurenemist, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, jätkates käimasolevaid tervishoiu- ja pensionisüsteemi reforme.

Samuti kutsutakse Kreekat tungivalt üles parandama statistika haldamist ja statistiliste andmete kvaliteeti ning palutakse parandada vastavust tegevusjuhendi andmenõuetega.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

 

2007

2008

2009

2010

2011

SKP reaalkasv

(muutuse %)

SP jaan 2009

4,0

3,0

1,1

1,6

2,3

KOM jaan 2009

4,0

2,9

0,2

0,7

puudub

SP dets 2007

4,1

4,0

4,0

4,0

puudub

THHI inflatsioon

(%)

SP jaan 2009

3,0

4,3

2,6

2,5

2,4

KOM jaan 2009

3,0

4,3

2,5

2,7

puudub

SP dets 2007

2,9

2,8

2,7

2,6

puudub

SKP lõhe (6)

(% potentsiaalsest SKPst)

SP jaan 2009

2,2

1,9

0,3

– 0,8

– 1,0

KOM jaan 2009 (7)

3,0

2,8

0,5

– 1,2

puudub

SP dets 2007

1,3

1,2

1,2

puudub

puudub

Netolaenu andmine/võtmine muu maailma suhtes

(% SKPst)

SP jaan 2009

– 12,1

– 12,8

– 11,4

– 10,8

– 10,0

KOM jaan 2009

– 12,1

– 11,7

– 11,2

– 11,6

puudub

SP dets 2007

– 12,8

– 12,7

– 12,5

– 12,2

puudub

Valitsemissektori tulud

(% SKPst)

SP jaan 2009

39,9

40,0

41,0

41,1

41,2

KOM jaan 2009

40,0

39,9

40,8

40,0

puudub

SP dets 2007

39,9

41,1

41,7

42,3

puudub

Valitsemissektori kulud

(% SKPst)

SP jaan 2009

43,4

43,7

44,7

44,3

43,8

KOM jaan 2009

43,4

43,4

44,5

44,2

puudub

SP dets 2007

42,6

42,7

42,5

42,3

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(% SKPst)

SP jaan 2009

– 3,5

– 3,7

– 3,7

– 3,2

– 2,6

KOM jaan 2009

– 3,5

– 3,4

– 3,7

– 4,2

puudub

SP dets 2007

– 2,7

– 1,6

– 0,8

0,0

puudub

Esmane tasakaal

(% SKPst)

SP jaan 2009

0,6

0,3

0,8

1,2

1,7

KOM jaan 2009

0,6

0,6

0,6

0,0

puudub

SP dets 2007

1,2

2,4

3,1

3,8

puudub

Tsükliliselt kohandatud tasakaal (6)

(% SKPst)

SP jaan 2009

– 4,4

– 4,5

– 3,8

– 2,8

– 2,2

KOM jaan 2009

– 4,8

– 4,7

– 3,9

– 3,7

puudub

SP dets 2007

– 3,4

– 2,4

– 2,3

puudub

puudub

Struktuurne tasakaal (8)

(% SKPst)

SP jaan 2009

– 4,4

– 4,5

– 4,3

– 2,8

– 2,2

KOM jaan 2009

– 4,6

– 5,0

– 4,7

– 3,7

puudub

SP dets 2007

– 3,1

– 2,4

– 2,3

puudub

puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(% SKPst)

SP jaan 2009

94,8

94,6

96,3

96,1

94,7

KOM jaan 2009

94,8

94,0

96,2

98,4

puudub

SP dets 2007

93,4

91,0

87,3

82,9

puudub

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  6. veebruaril 2009 esitasid Kreeka ametiasutused programmile lisandi, milles täpsustati muudatusi eelarvesse kavandatud maksulaekumiste suurendamise meetmetes ja kavandatud eelarveprotsessi reformis. Lisandiga ei muudeta stabiilsusprogrammis kirjeldatud eelarvestrateegiat, samuti ei muudeta makromajanduslikku stsenaariumi ega eelarveprognoose.

(3)  Kreeka ametiasutuste poolt 2008. aasta oktoobris esitatud ja Eurostati poolt valideeritud andmete põhjal ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk 2007. aastal 3,5 %-ni SKPst, ületades seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. Arvestades teatatud asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse ületamist, koostas komisjon 18. veebruaril 2009 ettekande vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 3.

(4)  Hindamisel võetakse eelkõige arvesse komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari prognoosi, kuid samuti muud hiljem saadud teavet.

(5)  Eelkõige ei ole esitatud üldiseid valitsemissektori kulutusi tegevuste kaupa, teavet võla muutumise kohta ja varude muudatuse korrigeerimise komponente (erinevused raha ja viitlaekumiste vahel, finantsvarade netoakumuleerimine, hindamise mõju ja muu, likviidsed finantsvarad, netofinantsvõlg).

(6)  Programmi raames esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaal ning SKP lõhe.

(7)  Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul, mis on aastatel 2008–2011 vastavalt 3,2 %, 2,7 %, 2,8 % ja 2,5 %.

(8)  Tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Ühekordsed ja muud ajutised meetmed on 0,4 % SKPst 2008. aastal ja 0,5 % 2009. aastal (kõik puudujääki vähendavad) vastavalt kõige viimasele programmile ning 0,4 % SKPst 2008. aastal ja 0,8 % 2009. aastal (kõik puudujääki vähendavad) komisjoni talituste jaanuari vaheprognoosi kohaselt.

Allikad:

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.


Top