This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62008TN0543
Case T-543/08: Action brought on 15 December 2008 — RWE and RWE Dea v Commission
Kohtuasi T-543/08: 15. detsembril 2008 esitatud hagi — RWE ja RWE Dea versus komisjon
Kohtuasi T-543/08: 15. detsembril 2008 esitatud hagi — RWE ja RWE Dea versus komisjon
ELT C 55, 7.3.2009, p. 30–31
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
7.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 55/30 |
15. detsembril 2008 esitatud hagi — RWE ja RWE Dea versus komisjon
(Kohtuasi T-543/08)
(2009/C 55/56)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hagejad: RWE AG (Essen, Saksamaa), RWE Dea (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Stadler ja M. Röhrig)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hagejate nõuded
|
— |
Tühistada otsuse artikkel 1 osas, milles asutud seisukohale, et hagejad on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ning EMP lepingu artiklit 53; |
|
— |
tühistada otsuse artikkel 2 osas, milles hagejatele on solidaarselt määratud rahatrahv 37 400 000 euro suuruses summas; |
|
— |
teise võimalusena vähendada otsuse artiklis 2 hagejatele solidaarvõlgnikena määratud rahatrahvi mõistlikul määral; |
|
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagejad vaidlustavad komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsuse KOM (2008)5476 lõplik (juhtum nr COMP/39.181 — küünlavaha), milles kostja tuvastas, et teatavad ettevõtjad, muu hulgas hagejad, on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53 sellega, et osalesid püsivas kokkuleppes ja/või püsivas kooskõlastatud tegevuses parafiinivahasektoris.
Oma hagi toetuseks on hagejad esitanud kolm väidet.
Esiteks väidavad hagejad, et kostja on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõike 2 punkti a, kuna ta on tõlgendanud ettevõtja mõistet hagejate kahjuks ekslikult. Kostja on võtnud hagejad vastutusele rikkumiste eest, mille pani toime varasem ettevõtja DEA Mineraloel AG või — pärast äriühingu ümberkujundamist pariteedi alusel moodustatud ühisettevõtjaks Shell'iga — Shell & Dea Oil GmbH, ning määranud neile selle eest rahatrahvi ilma, et oleks tõendanud, et nad on majanduslikult ühtsed.
Teise võimalusena leiavad hagejad teises väites, et kostja on 2002. aasta trahvide määramata jätmise või nende vähendamise kohta käivaid õigusnorme valesti kohaldanud ja seetõttu rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta ei laiendanud Shelli poolt varasema äriühingu DEA Mineraloel AG või Shell & Dea Oil GmbH parafiinivahatehingute jaoks esitatud trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotlust hagejatele. Kostja on sellega läinud vastuollu oma enda seisukohaga, mille kohaselt just need parafiinivahatehingud ajavahemikus 3. septembrist 1992 kuni 30. juulini 2002 viidi läbi samas majanduslikus üksuses, mille osaks olid ka hagejad. Trahvide määramata jätmise või nende vähendamise kohta käivate õigusnormide õige kohaldamise korral oleks kostja pidanud võimaliku rahatrahvi hagejate suhtes täies ulatuses määramata jätma.
Kolmanda võimalusena väidavad hagejad, et kostja on rikkunud rahatrahvi määramise olulisi põhimõtteid, eriti võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning seega rikkunud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikeid 2 ja 3. Kostja on valesti kohaldanud 2006. aasta rahatrahvi määramise suuniseid, kuna ta ei uurinud asjaomast käivet piisavalt esindusliku võrdlusperioodi vältel ning määras seetõttu kindlaks sellise põhisumma, mis on hagejatele süükspandava rikkumise raskusega võrreldes ebaproportsionaalne ning kohtleb hagejaid võrreldes teiste osalistega, k.a Shell, ilma sisulise põhjuseta ebavõrdselt.
(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).