19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/76

—

rõhutab seda, kui olulist osa on omanud põhiõiguste harta, mis oli oluline teetähis põhiõiguste tagamise protsessis ja peamine suunis nende õiguste määratlemisel ja tõlgendamisel, mida Euroopa Liit peab järgima, ning rõhutab põhiõiguste harta erilist tähtsust kõigi inimeste käsutuses oleva instrumendina;

—

meenutab, et kodakondsusest tulenevate õiguste rakendamisega kaasneb ka nõue järgida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees teatavaid kohustusi;

—

nõuab, et kõik haldustasandid oleksid kohustatud aitama luua nn põhiõiguste kultuuri, tõstes kodanike teadlikkust oma õigustest, rõhutab seetõttu vajadust ühiste meetmete järele, mille eesmärk on kodanike õiguste tutvustamine ning mis moodustavad Euroopa Komisjoni teabe- ja teabevahetuspoliitika lahutamatu osa, ning on seisukohal, et selleks tuleb eraldada spetsiaalsed ressursid ja kavandada meetmed, kaasates aktiivselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

—

kavatseb lähtuda olemasolevast institutsioonidevahelisest viljakast koostööst põhiõiguste valdkonnas, mida kinnitati 2008. aasta septembris Reggio Emilias toimunud seminaril; kaalub tõsiselt komisjoni ettepanekut korraldada iga-aastane ühisüritus, mille keskmes on kodanikele suunatud lähenemisviis põhiõigustele ja võrdlusuuring eri haldustasanditel;

—

kordab taotlust, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti haldusnõukogusse kuuluks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindaja;

—

kutsub komisjon üles esitama Regioonide Komitee presidendile korrapäraselt kutse osaleda põhiõiguste, diskrimineerimisvastase võitluse ja võrdsete võimaluste küsimustega tegeleva volinikerühma töös. Rühm esitab poliitilisi suuniseid ning tagab nimetatud valdkonnas tehtavate algatuste kooskõlalisuse.

Raportöör

:

Reggio Emilia provintsivalitsuse juht Sonia MASINI (IT/PES)

1.

meenutab, et Euroopa Liidu lepingus sätestatakse, et Euroopa Liit põhineb vabaduse, demokraatia ja õigusriigi ning isikuõiguste põhimõtete ja põhivabaduste austamisel ning et need põhimõtted on ühised liikmesriikide põhiseaduslikele traditsioonidele ning tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mis kirjutati alla Roomas 4. novembril 1950;

2.

rõhutab seda, kui olulist osa on tänaseni omanud Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mille koostamise eesmärk oli selgelt väljendada kõnealuste õiguste olulisust ja ulatust. Põhiõiguste harta kuulutasid 7. detsembril 2000. aastal Nice'is välja Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon. Kuigi algselt puudus hartal õiguslikult siduv jõud, oli ta oluline teetähis põhiõiguste tagamise protsessis ja peamine suunis nende õiguste määratlemisel ja tõlgendamisel, mida Euroopa Liit peab järgima;

3.

toob esile harta erakordse positsiooni inimõiguste instrumentide hulgas, sest harta koondab ühte teksti nii üleüldised isikuõigused (st kodaniku- ja poliitilised õigused), mis tulenevad vabaduse ja isikupuutumatuse õiguse ajaloolisest arengust Euroopas, kui ka majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, mis põhinevad Euroopa sotsiaalse turumajanduse rakendamise kogemusel, ja mitmed uuenduslikud sätted, sealhulgas eakate ja puuetega inimeste õigused, mis seonduvad Euroopa heaoluriigi mudeliga;

4.

rõhutab põhiõiguste harta erilist tähtsust kõigi inimeste käsutuses oleva instrumendina;

5.

tunneb seetõttu heameelt, et Lissaboni lepingu jõustumisega muutuks harta 12. detsembril 2007. aastal Lissabonis vastu võetud muudetud kujul õiguslikult siduvaks, ning rõhutab eelkõige seda, et harta muutuks õiguslikult võrdväärseks lepingutega, mis vastavalt Euroopa Kohtu selgitusele moodustavad ELi „põhiseaduse”;

6.

rõhutab, et kodakondsusega kaasnevad õigused on oluline edusamm, kuigi nende rakendamisel esineb ikka veel raskusi (Viies aruanne liidu kodakondsuse kohta). Elanikkonna laiades rühmades püsib ELi institutsioonide suhtes ikka veel distantsitunne, mille vastu tuleb võidelda ja mis tuleb ületada. Sellega seoses rõhutab komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiksid olla ühenduslüliks institutsioonide ja kodanike vahel;

7.

rõhutab vajadust anda uut hoogu põhiõiguste harta edendamisele, pidades silmas, et harta muutub seaduslikult siduvaks. Seetõttu võiks käivitada eelkõige hariduse valdkonnas Euroopa kodanikuõpetuse kampaania. Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust selles seoses ning ka teabe levitamisel ja kogemuste ja ideede vahetamisel;

8.

märgib, et EL tagab ühest küljest iga tema kohtualluvuses oleva üksikisiku (ELi kodaniku, kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku) üleüldised õigused ja teisest küljest tunnustab Euroopa kodanike spetsiifilisi, kodakondsusega seonduvaid õigusi;

9.

toob esile, et mitte üksnes ELi institutsioonid ja organid, sealhulgas Regioonide Komitee, ei pea tunnustama ja rakendama üleüldisi põhiõigusi ja Euroopa kodanike õigusi, vaid ka liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

10.

meenutab põhiõiguste harta preambulis sätestatud põhimõtet, et ELi ühiste väärtuste arendamisel tuleb austada Euroopa rahvaste traditsioonide ja kultuuride mitmekesisust, liikmesriikide rahvuslikku identiteeti ja riigiasutuste korraldust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tunneb heameelt selgesõnalise viite üle piirkondlikule ja kohalikule autonoomiale ning rohujuure tasandi demokraatiale;

11.

rõhutab, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu järgi toob ELi kodakondsus endaga lisaks õigustele kaasa ka kohustusi;

12.

juhib eelkõige tähelepanu ELi kodanike kohustusele järgida ELi ja oma elukohariigi seadusi ning austada teiste kultuuri;

13.

märgib, et paljud kõnealustest õigustest seonduvad pädevustega, mis mitmes liikmesriigis on suurel määral üle kantud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rakendusalasse (näiteks valdkondades nagu haridus, tervise- ja keskkonnakaitse, sotsiaalpoliitika, eluasemepoliitika, kohalik politsei, transport), või kõigi riiklike ametiasutuste jaoks üldiselt oluliste küsimustega (hea haldus, läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele, laste, eakate ja puuetega inimeste õigused);

14.

rõhutab seetõttu vajadust tagada põhiõigused igal tasandil ning rõõmustab selle üle, et Euroopa Parlament viitas kõnealusele põhimõttele Giusto Catania koostatud põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus käsitlenud aruande väljatöötamise raames;

15.

rõhutab, et kodanikud suhtlevad haldusasutustega ning kasutavad haldusstruktuure ja -teenuseid eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

16.

toob esile, et inimõiguste ja kodanikuõiguste edendamine nõuab aktiivset poliitikat: õigust rakendatakse üksnes selleks vajalike objektiivsete tingimuste olemasolu korral;

17.

märgib sellega seoses, et EL peab jätkama oma poliitikat, mille eesmärk on suurema majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamine, ja võtab rahuloluga teatavaks, et Lissaboni lepingus viidatakse ELi eesmärkide seas ka territoriaalsele ühtekuuluvusele;

18.

tervitab asjaolu, et võeti vastu Lissaboni lepingule lisatud üldhuviteenuseid käsitlev protokoll, milles rõhutatakse tõhusalt toimivate, kõigi jaoks kättesaadavate ja kasutajate vajadustele vastavate avalike teenuste tähtsust kodanike jaoks ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist osatähtsust ja ulatuslikku tegutsemisruumi kõnealuste teenuste korraldamisel, pakkumisel ja tellimisel;

19.

meenutab, et kooskõlas põhiõiguste hartaga austab Euroopa Liit kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust, ning tervitab seda, et Lissaboni lepingus viidatakse ELi eesmärkide hulgas kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamisele kehtestatud demokraatlike reeglite raames;

20.

rõhutab valitsusväliste organisatsioonide kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste loomulike partnerite võtmerolli isikuõiguste täielikul rakendamisel;

21.

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tänu oma kodanikulähedusele ning kodanike vajaduste ja seisukohtade tundmisele kõige vahetum ja realistlikum ülevaade ELi sätestatud õiguste tõhusast rakendamisest, ning rõhutab seetõttu Regioonide Komitee võimalikku osatähtsust asjaomaste õiguste rakendamise konkreetsete tingimuste järgimise vaatlejana, kutsudes komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles väärtustama Regioonide Komitee potentsiaali kõnealuses valdkonnas ja tõlgendama õigusaktide vastuvõtmisel olukorda vastavalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõlgendustele;

22.

kutsub komisjon üles esitama Regioonide Komitee presidendile korrapäraselt kutse osaleda põhiõiguste, diskrimineerimisvastase võitluse ja võrdsete võimaluste küsimustega tegeleva volinikerühma töös. Rühm esitab poliitilisi suuniseid ning tagab nimetatud valdkonnas tehtavate algatuste kooskõlalisuse;

23.

võtab teadmiseks otsuse nr 2007/252/EÜ vastuvõtmise. Asjaomase otsusega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus”. Komitee kutsub komisjoni üles kaasama Regioonide Komiteed programmi ajavahemikuks 2014–2020 läbivaatamise protsessi;

24.

kinnitab veelkord, et üksikisiku põhiõiguste austamise põhimõte on kesksel kohal kõigi ELi tegevuste puhul, mis tulenevad kõigi liikmesriikide jaoks ühistest põhiõiguslikest tavadest, ÜRO peaassamblee Inimõiguste Ülddeklaratsioonist, Euroopa inimõiguste konventsioonist ja teistest rahvusvahelise tasandi konventsioonidest (eelkõige ÜRO raames), mille on ratifitseerinud ELi liikmesriigid;

25.

märgib, et põhiõiguste kaitse Euroopa mudel, mis põhineb eelkõige hartal, on üks täielikumaid, kuna ta hõlmab kodaniku- ja poliitilisi õigusi, samuti majanduslikke ning sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, põhinedes oma korral ja väärtussüsteemil, vastavalt millele üleüldiste õiguste raames austatakse mitmekesisust ning erinevusi kultuuride, religioonide ja veendumuste vahel, vastavalt ELi demokraatlike süsteemide kehtestatud reeglitele;

26.

juhib tähelepanu võimalikele pingetele, mis võivad tekkida eraelu puutumatuse õiguse austamise ja teiste põhiõiguste, näiteks turvalisuse tagamise vahel, ning kutsub üles kõnealust teemat põhjalikumalt käsitlema, arvestades seejuures kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi ning nende võtmerolli elanike kohta käivate andmete kaitse valdkonnas;

27.

rõhutab, et EL peab samuti edendama demokraatiat ja inimõigusi kolmandates maades, ning viitab seoses sellega raportöör Heini Utuneni koostatud arvamusele teemal „Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR). Strateegiadokument aastatel 2007–2010”;

28.

rõhutab taas vajadust austada põhiõigusi ja õigusriiklust nende poliitikate raames, mille eesmärk on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, ning meenutab sama ajal, et EL peab tagama kodanike turvalisuse kõrge taseme;

29.

rõõmustab selle üle, et Lissaboni lepinguga kaotatakse ELi sammaste süsteem ning et selle tulemusel on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seonduvad meetmed, eelkõige juhtumite kohtulik läbivaatamine Euroopa Kohtu poolt, allutatud ELi poliitikate üldreeglitele;

30.

tervitab Lissaboni lepingus sätestatud uuenduslikke meetmeid, mis suurendavad Euroopa Parlamendi rolli vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seonduvate strateegiate koostamisel, rakendamisel ja hindamisel, ning tunnistab riikide parlamentide osatähtsust kõnealuses valdkonnas saavutatud tulemuste hindamisel;

31.

rõõmustab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti loomise ja asjaomaste tegevuste käivitumise üle;

32.

kavatseb lähtuda olemasolevast institutsioonidevahelisest viljakast koostööst põhiõiguste valdkonnas, mida kinnitati 2008. aasta septembris Reggio Emilias toimunud seminaril; kaalub tõsiselt komisjoni ettepanekut korraldada iga-aastane ühisüritus, mille keskmes on kodanikele suunatud lähenemisviis põhiõigustele ja võrdlusuuring eri haldustasanditel;

33.

kinnitab Regioonide Komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste soovi aktiivselt osaleda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös ja mitmeaastaste töökavade koostamisel ning väljendab oma rahulolu juba käimasolevate koostöövormide üle;

34.

kordab taotlust, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti haldusnõukogusse kuuluks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindaja;

35.

kinnitab oma valmisolekut teha kõnealuse ametiga koostööd heade tavade ja eriti väärtuslike kogemuste kogumise ja levitamise alal põhiõiguste kaitsmisel ja edendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil või asjaomaste, kohalikul ja piirkondlikul tasandil kogutud andmete edastamise alal;

36.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on unikaalne positsioon selleks, et aktiivselt osaleda laste õiguste edendamisel, ning selleks, et aidata jälgida kõnealuste õiguste teostamise tingimusi;

37.

kordab, et tähelepanu on juhitud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerollile naiste põhiõiguste ja võrdsete võimaluste põhimõtte rakendamisel;

38.

rõhutab eelkõige seoses naississerändajatega, et integratsioon tähendab jagada ja austada mõlemapoolselt inimese põhiõigusi ja nendega seonduvaid kohustusi, mis kuuluvad Euroopa õiguslikku pärandisse, ning kordab, kui oluline on, et vastuvõtupoliitika põhineks inimeste vabatahtlikult valitud kultuurilise mitmekesisuse tunnustamisel (CdR 396/2006);

39.

tõstab esile, et meedia etendab inim-ja kodanikuõiguste rikkumiste avalikustamisel olulist rolli, kuid ta peaks ka teavitama headest tavadest ja eriti väärtuslikest kogemustest inim- ja kodanikuõiguste tagamisel;

40.

rõhutab, et vastavalt Euroopa Kohtu kinnitusele määrab kodakondsus täna üksikisiku kui Euroopa integratsiooniprotsessi poliitilise osaleja põhistaatuse;

41.

rõõmustab seetõttu selle üle, et Lissaboni leping kaasab ELi kodakondsuse üldsätted uude Euroopa Liidu lepingusse, eelkõige jaotisesse, mis sisaldab demokraatia põhimõtetega seonduvaid sätteid, milles kinnitatakse põhimõtet, et otsused tuleb teha nii avalikult ning kodanikulähedaselt kui võimalik (rohujuure tasandi demokraatia);

42.

tunneb siiski kahetsust selle üle, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust ja rolli kõnealuses seoses ei ole mainitud;

43.

rõhutab, et liikumis- ja elukohavabadus on eriti olulised ELi kodakondsusest tulenevate õiguste hulgas, seda ühtlasi ka ELi rahvaste parema vastastikuse tundmaõppimise seisukohast;

44.

märgib edusamme, mis on tehtud kõnealuse vabaduse rakendamisel tänu sellele, et võeti vastu ja rakendati ellu direktiiv 2004/38 ELi kodanike ja nende pereliikmete õiguse kohta liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elukohta valida;

45.

kutsub liikmesriike üles tegema koostööd kodanike turvalisuse tagamise ja kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil;

46.

rõhutab direktiivi 2004/38 rakendamise kogemuste põhjal tungivalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetud põhimõttelise tähtsusega vastutust ELi kodanike liikumis- ja eelkõige elukohavabadusega seonduvate küsimuste lahendamisel. Tegemist ei ole üksnes elukohaga seonduvate praktiliste küsimustega, vaid eelkõige vastuvõtupoliitikaga;

47.

tunneb seetõttu kahetsust selle üle, et viiendas aruandes liidu kodakondsuse kohta ei viidata kordagi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutusele vastuvõtupoliitika valdkonnas;

48.

meenutab, et vastavalt direktiivile 2004/38 on ka muudel ELi kodanikel kui töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel õigus elada mõnes teises liikmesriigis kui see, mille kodakondsus neil on, tingimusel, et nad ei tekita vastuvõtva riigi sotsiaalabisüsteemile probleeme ega koorma seda liigselt, ning tingimusel, et kauem kui kolm kuud kestva võõrsil viibimise jaoks on neil piisavalt vahendeid enda ja pereliikmete ülalpidamiseks ning kõiki riske hõlmav ravikindlustus vastuvõtvas liikmesriigis;

49.

võtab teadmiseks Euroopa Kohtu tõlgenduse nende tingimuste kohta ning rõhutab kõnealuse tõlgenduse mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuse vastutusele ja finantskohustustele, mis võivad sellest tuleneda;

50.

meenutab, et riigi ametiasutustel on õigus ja kohustus võidelda direktiivis sätestatud õiguste kuritarvitamise ja korruptsiooni vastu, näiteks fiktiivse abielu või partnerluse või ebaseadusliku käitumise korral;

51.

tervitab komisjoni algatust edendada teadmisi direktiivis 2004/38 sätestatud uute eeskirjade kohta, sealhulgas dokumendi „Juhend direktiivi 2004/38/EÜ jaoks” avaldamine, ning kutsub komisjoni üles kasutama ära kohalike ja piirkondlike omavalitsuste positsiooni, mis võimaldab neil toimida kanalina kõnealuse teabe levitamisel;

52.

meenutab siiski, et kodakondsusest tulenevate õiguste rakendamisega kaasneb ka nõue järgida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees teatavaid kohustusi;

53.

rõhutab seda, kui oluline on ka põhimõtte tasandil ELi kodanike valimis- ja kandideerimisõigus elukohariigis nii kohalikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel;

54.

rõhutab sellega seoses, et kohalikud poliitilised institutsioonid peegeldavad Euroopa valijaskonda ning on seega Euroopa valitsemise esmased tõelised organid;

55.

rõõmustab selle üle, et Euroopa Parlamendi valimistel osaleb üha enam ELi kodanikke, kes elavad oma päritoluriigist erinevas liikmesriigis, kuid väljendab oma muret selle üle, et pidevalt kahaneb üldine osalemine Euroopa Parlamendi valimistel;

56.

kordab oma üleskutset tõhustada teavitus- ja haridustegevust, mis seondub Euroopa Parlamendi valimiste tutvustamisega, kasutades seejuures täielikult ära kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eeliseid nimetatud protsessis;

57.

kordab oma huvi Euroopa poliitiliste parteide arendamise vastu (CdR 280/2004) ja rõhutab võtmerolli, mis võiks kuuluda kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajatele selliste parteide toimimisel ja asjaomaste strateegiate väljatöötamisel, muu hulgas erinevate valitsustasandite (Euroopa, riikide, piirkondlik ja kohalik tasand) ühendamiseks;

58.

rõõmustab selle üle, et Lissaboni lepinguga antakse ELi kodanike rühmale, kuhu kuulub vähemalt miljon inimest märkimisväärsest arvust liikmesriikidest, võimalus kutsuda komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekuid;

59.

rõhutab Euroopa ombudsmani olulist osatähtsust, muu hulgas praktilisi kogemusi silmas pidades, ELi institutsioonide ja organite haldusomavoli juhtumite lahendamisel;

60.

tunneb heameelt selle üle, et kodanikel on nüüd võimalik e-posti teel pöörduda petitsioonidega Euroopa Parlamendi ja kaebustega ombudsmani poole;

61.

kordab, et ELi kodanikel on kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatiliselt ja konsulaarasutuselt samadel tingimustel kui selle liikmesriigi oma kodanikel, ning rõhutab sellise sätte olulisust põhimõttelisel tasandil, tunnustamaks ELi kodakondsuse välismõõdet;

62.

jagab komisjoni seisukohta diplomaatilist ja konsulaarkaitset käsitleva õigustiku ebapiisavuse kohta ning tervitab komisjoni esitatud tegevuskava aastateks 2007–2009, mille eesmärk on õigustiku arendamine, ning kutsub nõukogu ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid asjaomases küsimuses, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;

63.

rõhutab sellega seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusi ja kogemust neis valdkondades (nt turism, tervishoiupoliitika, matuseteenused ja tuhastamine) ning kutsub seepärast ELi institutsioone üles konsulteerima Regioonide Komiteega otsuste väljatöötamisel ja vastuvõtmisel kõnealustes valdkondades;

64.

rõõmustab selle üle, et Lissaboni lepingus tunnustatakse ELi kui rahvusvahelise juriidilise isiku staatust, ning loodab, et EL võib kaitsta kodanikke ka rahvusvahelisel tasandil;

65.

võtab teadmiseks andmed, mis on esitatud komisjoni viiendas aruandes liidu kodakondsuse kohta (1. mai 2004–30. juuni 2007), vastavalt millele sooviksid ELi kodanikud olla paremini teavitatud oma õigustest. Vähem kui üks kolmandik ELi kodanikest on seisukohal, et nad on hästi kursis oma õigustega, mis tulenevad ELi kodakondsusest;

66.

nõuab, et kõik haldustasandid oleksid kohustatud aitama luua nn põhiõiguste kultuuri, tõstes kodanike teadlikkust oma õigustest, ning rõhutab seetõttu vajadust ühiste meetmete järele, mille eesmärk on kodanike õiguste tutvustamine ning mis moodustavad Euroopa Komisjoni teabe- ja teabevahetuspoliitika lahutamatu osa;

67.

on seisukohal, et selleks tuleb eraldada spetsiaalsed ressursid ja kavandada meetmed, kaasates aktiivselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.