Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2007/129/05

Kohtuasi C-108/07 P: Ferrero Deutschland GmbH 23. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (kolmas koda) 15. detsembri 2006 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-310/04: Ferrero Deutschland GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Cornu SA Fontain

ELT C 129, 9.6.2007, p. 4–4 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 129/4


Ferrero Deutschland GmbH 23. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (kolmas koda) 15. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-310/04: Ferrero Deutschland GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Cornu SA Fontain

(Kohtuasi C-108/07 P)

(2007/C 129/05)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Ferrero Deutschland (esindaja: Rechtsanwalt M. Schaeffer)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Cornu SA Fontain

Apellandi nõuded

Tühistada Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-310/04: Ferrero Deutschland GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) — Cornu SA Fontain;

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.

Väide ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks ühe väite, mis tugineb ühenduse õiguse rikkumisele Esimese Astme Kohtu poolt, täpsemalt tema poolt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b väärale tõlgendusele. Selle kohta esitab apellant järgmised viis argumenti.

Esiteks, Esimese Astme Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et vaidlusaluseid soolaseid ja magusaid kaupu toodavad ja turustavad asjaomasel määral samad ettevõtjad, sealhulgas ka menetlusse astuja ise. Teiseks, Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi sedastades, et vaidlusaluste kaupade vaheline sarnasus on väike, kuigi ta oleks pidanud käesolevas asjas tuvastama vähemalt keskmise sarnasuse astme. Kolmandaks, Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi leides, et kaubamärkide „Ferrero ”ja „Ferro ”vahel esineb üksnes „teatav sarnasus”, samas kui argumendid, mida ta ise otsuses esitas, oleks pidanud viima järelduseni, et nende kaubamärkide vahel esineb keskmine või isegi suur sarnasus. Neljandaks, Esimese Astme Kohus ei võtnud piisavalt arvesse dokumente, mille apellant esitas selleks, et tuua esile kaubamärgi „Ferrero ”tugev eristusvõime. Lõpuks, Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi jättes võimaliku segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse võtmata määruse (EÜ) nr 40/04 seitsmendas põhjenduses toodud arvukad tegurid.


(1)  EÜT L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.


Top