Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/A/37.507 — AstraZeneca kohta

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 291/03)

Käesolevat juhtumit käsitleva otsuse eelnõu põhjal võib teha järgmised tähelepanekud:

Uurimine algatati vastavalt ettevõtjate Generics (UK) Ltd ja Scandinavian Pharmaceuticals Generics AB (edaspidi nimetatakse neid “Gernerics” või “kaebuse esitaja”) 12. mai 1999. aasta ühisele asutamislepingu artiklile 82 ja EMP lepingu artiklile 54 vastavale kaebusele farmaatsiaettevõtjate Astra AB (praegu AstraZeneca AB) ja AstraZeneca PLC (edaspidi nimetatakse neid “AstraZeneca”) (1) vastu nõukogu määruse nr 17/62 (2) artikli 3 alusel.

Juhtum käsitleb seitsmes EMP lepinguosalises riigis valitsuse kehtestatud korra kuritarvitamist AstraZeneca poolt eesmärgiga takistada geneerilisi ravimeid tootvatel äriühingutel ja samade toodete turustajatel konkureerida AstraZeneca tootega Losec. Kuritarvituse moodustasid patendisüsteemi väärkasutamine, mis seisnes patendiametitele teadvalt eksitava teabe esitamises, et pikendada Loseci aluspatendikaitse kehtivusaega, ja ravimite turustamise lubade andmise süsteemi väärkasutamine, mis seisnes teatavates riikides Loseci esimese, kapslitena pakutud versiooni registreerimise tühistamises, et ennetada loa andmist Loseci geneeriliste versioonidele ja takistada Loseci müümist teiste müüjate poolt.

AstraZeneca esitas vastuväited 29. juulil 2003 vastavalt määruse nr 2842/98 (3) artiklile 2. Samal ajal anti AstraZenecale loetelu komisjoni toimikus olevatest dokumentidest ja kahel CD-ROMil koopiad neist dokumentidest, millele tal on juurdepääsuõigus.

3. detsembril 2003 (vastuse kättesaamise kuupäev) esitas AstraZeneca ühise vastuse ja taotles suulist ärakuulamist vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2842/98 artiklile 5.

Tuleb märkida, et AstraZeneca oli seisukohal, et komisjoni talitused on kohustatud pidama protokolli enda ja kaebaja koosolekute kohta ning need protokollid tuleb panna toimikusse. Konkurentsi peadirektoraat teatas, et oma lõppotsuses tuginevad nad ainult kirjalikele esildistele, mille kaebuse esitaja on teinud seoses kõnealuste koosolekutega. Peadirektoraat oli seisukohal, et nad on kohustatud pidama kõnesolevate koosolekute kohta protokolli ainult juhul, kui protokolle kasutatakse tõendusmaterjalina lõppotsuse tegemisel. Olen seiskohal, et seda seisukohta kinnitab Esimese Astme Kohtu kohtulahend (liidetud kohtuasjad T-191/98 ja T-212/98 kuni T-214/98 — Atlantic Container Line, lõiked 377, 386, 394, 395). Selle kohtulahendi kohaselt on kaebuse esitajaga peetavate koosolekute kohta peetud (või pidamata jäetud) protokollid sisedokumendid, mida põhimõtteliselt ei tule avalikustada, välja arvatud juhul, kui komisjon kasutab neid lõppotsuse tegemisel.

Kaebuse esitajale anti vastuväite mittekonfidentsiaalne versioon 7. novembril 2003 ja AstraZeneca vastuse mittekonfidentsiaalne versioon 8. jaanuaril 2004. Kaebuse esitaja esitas vastuväite kohta märkused 16. detsembril 2003. Märkused edastati AstraZenecale.

Suulist ärakuulamist lükati veidi edasi, et kaks endist AstraZeneca töötajat saaksid sellest osa võtta. Suuline ärakuulamine toimus 16. ja 17. veebruaril 2004. Kohal olid nii AstraZeneca kui ka Generics. AstraZenca esitas uut teavet nii enne kui ka pärast ärakuulamist (9. märtsil 2004), eesätt selleks, et vastata suulisel ärakuulamisel tekkinud küsimustele.

Komisjon andis 23. novembri 2004. aasta kirjaga AstraZenecale võimaluse esitada märkuseid mitme tõsiasja ja seisukoha kohta, mida ei olnud otseselt käsitletud vastuväites, et komisjon saaks neile viidata AstraZeneca kohta lõppotsuse tegemisel (“tõsiasju käsitlev kiri”). Ma pikendasin selle kirja kohta märkuste esitamise tähtaega 13. jaanuarini 2005 vastavalt saadud taotlusele. Ma hoolitsesin ka selle eest, et AstraZenecale antakse kõik pärast vastuväite esitamist saadud mittekonfidentsiaalsed dokumendid juhtumi kohta avatud komisjoni toimikust. AstraZeneca esitas oma tähelepanekud tõsiasju käsitleva kirja kohta 21. jaanuaril 2005. aasta kirjaga.

Olen arvamusel, et otsuse eelnõus on esitatud ainult niisugused vastuväited, mille kohta pooled on saanud oma seisukoha teatavaks teha.

Eespool nimetatut silmas pidades leian, et on kinni peetud kõigi käesoleva menetluse osaliste õigusest olla ära kuulatud.

(1)  Astra AB ja Zeneca Group Plc on ühinenud, moodustades Ühendkuningriigi ettevõtja AstraZeneca Plc. Ühinemine jõustus 6. aprillil 1999.

(2)  Nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määrus nr 17/62, esimene määrus asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta (EÜT L 13, 21.2.1962, lk 204).

(3)  Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määrus nr 2842/98/EMÜ poolte ärakuulamise kohta teatavates EÜ asutamislepingu artiklite 85 ja 86 alusel algatatud menetlustes (EÜT L 354, 30.12.1998, lk 18–21).