18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/66

1.1

2006. aasta alguses esitas komisjon nõukogule otsuse ettepaneku liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta 2006. aastaks.

Nimetatud dokumendis tehakse ettepanek jätta muutmata 2005.–2008. aasta suunised, mis võeti vastu 2005. aastal, ning soovitatakse liikmesriikidel jätkata oma tööturu- ja tööhõivepoliitikat vastavalt suunistes määratletud prioriteetidele.

1.2

Kõnealuse otsusega järgib komisjon Lissaboni strateegia reformist tulenevat uut juhtimistsüklit, millele vastavalt tuleks majanduspoliitika üldsuuniste integreeritud paketi raames vastuvõetud tööhõivesuunised vaadata peamiste punktide osas täielikult üle iga kolme aasta järel.

1.3

See tähendab ka seda, et 2006. aastal loobusid liikmesriigid võimalusest teostada vahepealsetel aastatel vajadusel tarvilikke kohandusi.

Kõnealusele komisjoni otsusele eelnes 2005. aasta sügisel esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade hinnang, mis esitati komisjoni iga-aastases arenguaruandes ning ühises tööhõivearuandes.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitas kõnealust uut integreeritud lähenemist ja mitmeaastast tsüklit juba arvamuses 2005.–2008. aasta suuniste vastuvõtmise kohta (1) ning rõhutas seejuures järgmist:

2.2

Lisaks juhtis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähelepanu vajadusele teatud kohandusteks 2005.–2008. aasta suuniste koostamisel, seda eelkõige järgmiste prioriteetide osas:

2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Cambridge Review Reportis esitatud järeldusega, mis puudutavad üksikute liikmesriikide poliitika läbivaatamist 2005. aasta riiklike reformikavade tööhõivepoliitikat käsitlevates lõikudes. Selles komisjoni ülesandel koostatud dokumendis jõutakse järeldusele, et eelkõige just punktis 2.2 esitatud horisontaalsete teemade puhul määraleti küll üksikud meetmed, kuid kokkuvõttes ei ole paljudes liikmesriikides neid käsitletud siiski piisavalt prioriteetselt.

Arvestades seda, et paljudes liikmesriikides ei ole olukord tööturul eriti paranenud ning et riiklik rakendamine kõnealustes valdkondades on endiselt puudulik, on EMSK arvates oluline, et iga-aastastes soovitustes liikmesriikidele tuleb eriliselt toonitada nimetatud punkte ning vajadusel teha ka kohandusi mitmeaastastesse suunistesse.

2.4

See kehtib eelkõige selgete ja siduvate tööhõive- ning tööturupoliitikat puudutavate eesmärkide puudumise suhtes Euroopa tasandil.

2.5

Komitee viitas juba aasta tagasi, et see võib põhjustada Euroopa tasandil määratletud, riiklikult rakendatavate prioriteetide siduva iseloomu jätkuvat nõrgenemist, juhul kui liikmesriikide tööhõivepoliitika meetmeid ei ole enam võimalik samal määral nagu varem hinnata vastavalt konkreetsetele ja määratletud Euroopa eesmärkidele.

Nagu nüüd, aasta hiljem, selgub liikmesriikide esitatud riiklike reformikavade tööhõivet puudutava osa esimesest läbivaatamisest on mure (seda eelkõige seoses kõrvalekaldumisega siduvatest eesmärkidest) selle pärast end suuresti õigustanud. Erinevatest allikatest on juba kuulda olnud, et komisjonile saadetud arvukad riiklikud reformikavad ei ole töötajate õigusi ja kohustusi austava tööhõivepoliitika osas eriti ambitsioonikad:

Arvestades liikmesriikide erinevaid tööturustruktuure ja probleeme, on teatud paindlikkus suuniste elluviimisel üldiselt mõttekas. Niikaua kui on olemas punktis 2.4 toodud eeldused, tuleks tingimata vältida uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide nõrgendamist nende puuduliku konkretiseerimise läbi.

2.6

Seetõttu pooldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tõhusate meetmete võtmist, parandamaks tulevikus riiklikke reformikavasid kvalitatiivselt sel moel, et need oleks siduvamad ajakava, pädevuste ning — võimalust mööda — vastava rahalise aluse suhtes.

Riiklikud reformikavad sisaldavad tavaliselt vaid riiklikke kaalutlusi Lissaboni üldiste tööhõive-eesmärkide teemal (kogutööhõive, naised, vanemad inimesed). Komitee toetab täiendavaid konkreetseid eesmärke sellistes valdkondades nagu võitlus töötuse vastu noorte hulgas, soolise võrdõiguslikkuse ja elukestva õppe edendamine, puuetega inimeste toetamine (2) ning lastehooldusasutuste võrgustiku laiendamine ja aktiivse tööturupoliitika vahendid. Kõnealuses valdkonnas on vaid üksikud liikmesriigid esitanud ambitsioonikad ettepanekud.

Seetõttu tuleb teha tõsiseid jõupingutusi, keskendumaks taas Euroopa eesmärkidele ja kaasamaks need suunistesse.

2.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba viidanud sellele, et riiklike reformikavade edu oluline võtmetegur peitub kõigi asjassepuutuvate sotsiaalsete osalejate — eelkõige sotsiaalpartnerite — võimalikult ulatuslikus kaasamises protsessi kõikidesse etappidesse.

Komitee väljendab kõnealuses kontekstis kahetsust, et paljudel juhtudel ei toimunud riiklike reformikavade koostamisel vajalikke konsultatsioone sotsiaalpartneritega ega tõelist arutelu kodanikuühiskonnaga. Selle põhjuseks oli muuhulgas väga tihe ajakava reformikavade koostamisel, nagu märgitakse ka tööhõivekomitee poolt koostatud Cambridge Review Reporti liikmesriikide aruannete analüüsis.

Komitee arvates on kõigi sotsiaalsete osalejate sedalaadi kaasamine eelduseks, et kooskõlastada näiteks tööturupoliitika vahendusel tööturu paindlikkus ja töösuhete ulatuslik kindlus.

Komitee leiab, et kodanikuühiskonna puudulik kaasamine on üks põhjustest, miks enamikus liikmesriikides tehti liiga tagasihoidlikke jõupingutusi sotsiaalse kindlustatuse samba kaasamiseks.

2.8

Kõnealuses kontekstis tuleb ka märkida, et enamikus reformikavades ei arvestata piisavalt vajadusega võtta lisaks tööturul teostavatele struktuurireformidele ka nõudlusele orienteeritud meetmeid majanduskasvu ja tööhõive hoogustamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on sellega seoses viimasel ajal korduvalt viidanud tasakaalustatud makromajandusliku tausta vajadusele Euroopa ja riiklikul tasandil.

Paljudes liikmesriikides on võimalik tööhõive olukorda oluliselt parandada üksnes jätkusuutliku majandusliku edendamise abil. Tuleb luua vastavad raamtingimused, mis soodustavad nii välis- kui ka sisenõudlust, et ära kasutada majanduskasvu ja täistööhõive potentsiaal. Selles mõttes asetavad ainult vähesed liikmesriigid riiklikes reformikavades piisavat rõhku majanduse hoogustamisele.

2.9

Lisaks sellele on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korduvalt märkinud, et tööhõivepoliitika meetmed ei saa olla riiklikul ja Euroopa tasandil edukad, kui puuduvad vastavad rahastamisvahendid. Seetõttu tuleb eelarvete koostamisel arvestada vastavaid prioriteete. Ka kõnealuse valdkonna kohta märgitakse Cambridge Review's, et enamikus liikmesriikides valitseb lõhe tööhõivepoliitika algatuste ettepanekute ning puudulike eelarvevahendite vahel.

Seetõttu tuleks liikmesriikides suurendada eelarvet puudutavat tegevusvabadust vastavate infrastruktuuriinvesteeringute teostamiseks. Riiklikud reformikavad tuleks kavandada võimalikult nii, et nende tulemuseks on üle-euroopaliselt koordineeritav majanduse elavdamise programm. Seejuures on olulise tähtsusega ka riiklikud investeeringud. Kõnealuses kontekstis tuleb Euroopa Liidu tulevases eelarves ettenähtud TEN projektide rahastamisvahendite olulise vähendamise küsimus lahendada vahendite ümberjaotamise teel.

Komitee kutsub üles finantsperspektiivi 2007–2013 konkreetsel väljatöötamisel arvestama nende ja ka teiste majanduskasvu ning tööhõivet takistavate piirangutega.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles arvestama osalusdemokraatia põhimõttega riiklike reformikavade rakendamisel liikmesriikides, aga ka tööhõivesuuniste käsitlemisel järgnevatel aastatel. Sellest sõltub suures osas Lissaboni protsessi tööhõive samba edu, mis on tingimata vajalik.

3.2

Kõnealuses seoses kordab komitee oma pakkumist võtta tulevikus koos riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning teiste analoogsete organitega aktiivne roll suuniste tõhusa rakendamise jälgimisel liikmesriikides.

3.3

Seoses suuniste vajaliku kohandamisega järgnevatel aastatel kavatseb komitee koostada täiendava omaalgatusliku arvamuse.