18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/26

1.1

Rohkem kui 75 % Euroopa Liidu rahvastikust elab linnapiirkondades. Seega moodustab linnatransport väga suure osa kogu transpordisektorist, mõjutades õhukvaliteedi parameetreid (süsinikmonooksiid, lämmastikoksiid, süsivesinikud, saasteaine osakesed, osooni lähteained) ning seega ka kohalikku keskkonnareostust ja kliimamuutusi (süsinikdioksiidi heitmed).

1.2

Viimastel aastatel on välja töötatud terve rida õiguslikke ja uurimismeetmeid nii Euroopa kontekstis kui rahvusvahelise koostöö raames. Meetmete peamised eesmärgid on energiatõhususe parandamine ja saasteainete heitmete ning naftast sõltumise vähendamine.

1.3

Tänu sõidukite heitgaase reguleerivatele normidele (tuntud kui Euro-normid) on liikluse põhjustatud saasteainete heitmed viimase 25 aasta jooksul drastiliselt vähenenud.

1.4

Lisaks on CAFE (Clean Air For Europe — puhas õhk Euroopale, 2005) sarnaste mudelite abil võimalik prognoosida saastetaseme täiendavat 5-protsendilist alanemist 2020. aastaks.

1.5

Käesoleva direktiivi eesmärk on säästva keskkonna edendamine linnapiirkondades: ettepanekuga nähakse ette selliste keskkonnasõbralike raskeveokite kasutuselevõtt, mis säästavad energiat ja toodavad vähem saasteaineid.

1.6

Eelkõige kohustatakse ettepanekus avalik-õiguslikke asutusi eraldama raskeveokite (üle 3,5 t) iga-aastaste riigihangete puhul 25 % miinimumkvoodi keskkonnasõbralikele sõidukitele. Komisjoni ettepanek võimaldab kõnealuse nõude hilisemat laiendamist ka teistele avalik-õiguslike asutuste hangitavatele sõidukikategooriatele.

1.7

Kõnealuse direktiivi kiire rakendamine eeldaks avalik-õiguslikelt asutustelt esialgseid investeeringuid, ent edendaks keskkonnasõbralike tehnoloogiate kiiret arengut ning ulatuslikku kasutuselevõttu.

1.8

Kõnealune direktiiv (kui see vastu võetakse) pakuks paljudele kohalikele omavalitsustele, kes on sunnitud kehtestama piiranguid sõidukite vabale liikumisele, alternatiivse lahenduse, mille abil on võimalik saavutada positiivseid ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tulemusi.

1.9

Muu hulgas on Pariis, Montpellier, Frankfurt, Helsingi ja teised linnad, kes on investeerinud keskkonnasõbralike sõidukite parki (maagaasi kasutavad bussid ja prügiveoautod), saavutanud selles osas häid tulemusi ning jätkavad sõidukite hankimist oma sõidukipargi täiendamiseks.

1.10

Meetmete kiirendamine, jõupingutuste mitmekesistamine ja tegutsemine erinevatel tasanditel üldise keskkonnamõju vähendamiseks (Euro-normid sõidukite heitgaaside kontrollimiseks; meetmed, mille eesmärk on parandada energiatõhusust ja suurendada energiavarustuskindlust ning mitmekesistada energiaallikaid) saavad ühiskonnale vaid kasuks tulla ning toovad kaasa tehnoloogilised ja majanduslikud edusammud.

1.11

Seega loodab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et direktiiv võetakse vastu 2006. aastal ning et see on täiendus Euroopa Liidu juba võetud meetmetele ning uutele, kavandatavatele ja veel vastu võtmata meetmetele.

2.1

21. detsembril 2005 esitles komisjon direktiivi ettepanekut keskkonnasõbralike maanteeveokite edendamise kohta (1) (õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 175 lõige 1; kaasotsustusmenetlus).

2.2

Direktiivi peaeesmärgid on:

2.3

Direktiiviga sätestatakse, et avalik-õiguslikelt asutustelt nõutakse raskeveokite (üle 3,5 t) iga-aastaste riigihangete puhul miinimumkvootide eraldamist sõidukitele, mis vastavad eriti keskkonnasõbraliku sõiduki keskkonnasäästlikkuse normile. Sätestatud miinimumkvoot on 25 % ja see puudutab raskeveokite asendamist, et võimaldada keskkonnakriteeriumide sujuvat kasutuselevõttu sõidukite riigihangete menetluses ning valmistada avalik-õiguslikke asutusi ja tööstusharu ette kõnealuste kriteeriumide võimalikuks laienemiseks teistele sõidukikategooriatele.

2.4

Pikemas perspektiivis toob direktiiv tänu mastaabisäästule, madalamatele kuludele ja eriti keskkonnasõbralike sõidukitehnoloogiate laiemale kasutusele kaasa kogu sõidukipargi keskkonnasõbralikkuse paranemise.

3.1

Raskeveokiteks loetakse käesoleva direktiivi mõistes sõidukeid, mille mass ületab 3,5 t, nt bussid ja veokid (nt prügiveoautod).

3.2

Mõiste “keskkonnasõbralik sõiduk” tähistab “eriti keskkonnasõbralikke sõidukeid” vastavalt eriti keskkonnasõbraliku sõiduki Euroopa keskkonnasäästlikkuse normile (2), millega seatakse ranged piirangud süsinikdioksiidi heitmetele ning süsinikmonooksiidi, lämmastikoksiidi ja süsivesinike ohtlikele heitmetele, tahketele osakestele ja osooni lähteainetele:

3.3

Liikmesriigid on alati toetanud maksusoodustuste kehtestamist sõidukitele, mille heitmete piirväärtused on rangemad kui praegu kehtivas Euro 4 normis (3); see on stiimul keskkonnasõbralikumate ja energiatõhusamate sõidukite turuletoomiseks.

3.4

Kõnealune direktiiv on suunatud järgmistele avalik-õiguslikele asutustele: riiklikud ametiasutused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, muud avalik-õiguslikud asutused, riigiettevõtted ja avalik-õiguslike asutustega lepinguliselt seotud transporditeenuseid osutavad ettevõtted.

3.5

Kohustus eraldada iga-aastaste riigihangete puhul miinimumkvoot keskkonnasõbralikele sõidukitele kehtib nii raskeveokite ostu kui rentimise osas.

3.6

Eriti keskkonnasõbralike sõidukite edendamine on samuti kooskõlas komisjoni hiljutise direktiivi ettepanekuga automaksu kehtestamise kohta (4): viimane põhineks osaliselt süsinikdioksiidi heitmete tasemel, julgustamaks inimesi ostma keskkonnasõbralikumaid ja energiatõhusamaid sõidukeid, näiteks biokütuseid, maagaasi, veeldatud naftagaasi kasutavad sõidukid ning elektri- ja hübriidmootoriga sõidukid.

3.7

Biokütuste suurenenud kasutamine sõidukikütusena on samuti üks eesmärk biomassi tegevuskavas (5), mille komisjon hiljuti vastu võttis ning millele järgnes biokütuseid käsitlev teatis (6).

3.8

Kõnealune ettepanek on seega osa arvukatest meetmetest, mis on loodud toimetulekuks kasvuhoonegaaside heitmete pideva suurenemisega. Viimatimainitu ohustab ühenduse nende eesmärkide täitmist, mis puudutavad kliimamuutusi, sõidukite heitgaasidest põhjustatud kohaliku keskkonnareostuse suurenemist (millel on negatiivne mõju kodanike tervisele) ja kütuste energiatõhusust (mis tingib Euroopa jätkuva ja tugeva sõltuvuse naftast).

3.9

Komisjoni rohelises raamatus energiavarustuse kindluse kohta (7) analüüsitakse transpordisektori kasvu, suure energiatarbimise, süsinikdioksiidi heitmete ja naftast sõltumisega seotud küsimusi, määratlemaks meetmeid, mis võivad mõjutada nõudlust alternatiivsete tehnoloogiate ja kütuste järele ning edendada keskkonnasõbralike sõidukite uut põlvkonda. Samu küsimusi käsitletakse ka komisjoni valges raamatus Euroopa transpordipoliitika kohta aastani 2010 (8).

3.10

Teatises maanteetranspordis kasutatavate alternatiivkütuste kohta (9) ning sellele järgnenud direktiivis biokütuste kasutamise edendamise kohta (10) nähakse energiaallikate mitmekesistamises tõhusat vahendit naftast sõltumise, süsinikdioksiidi heitmete ja kohaliku keskkonnareostuse vähendamiseks.

3.11

Teatises Euroopa Liidu säästva arengu strateegia läbivaatamise kohta (11) käsitletakse kliimamuutustega seotud aspekte. Strateegias tehakse selgesõnaline ettepanek keskkonnasõbralike sõidukite turu väljaarendamiseks linnapiirkondade liikluskorralduse programmi raames, mis hõlmab keskkonnahoidlike uuenduste edendamist ning üleminekut keskkonnasõbralikele bussidele.

3.12

Energiatõhusust käsitlevas rohelises raamatus (12) tehakse ettepanek konkreetsete meetmete võtmiseks, muu hulgas vähem saastavate ja energiatõhusamate sõidukite riigihanked, et luua turg sellistele sõidukitüüpidele.

3.13

Õhusaaste limiitidega enam kooskõlas olevate sõidukite tootmine ja kasutamine on oluline tegur Euroopa asjaomaste õigusaktide eesmärkide saavutamise püüdlustes (13).

3.14

Õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia (14) raames, millega komisjon soovib ühtlustada asjaomaseid kehtivaid direktiive, rõhutatakse veelkord avalik-õiguslikele asutustele tehtud soovitusi rakendada nimetatud direktiive, järgides iga-aastaseid miinimumkvoote keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hankimiseks.

3.15

Euroopa Parlament väljendas oma toetust ühenduse tegevuskavale energiatõhususe parandamiseks transpordisektoris, rõhutades eelkõige sihipäraste riigihankeprogrammide tähtsust energiatõhusate sõidukite hinna alandamisel, et võimaldada neil konkureerida traditsiooniliste tehnoloogiatega (15).

3.16

Euroopa Nõukogu on väljendanud toetust meetmetele, mille abil integreeritakse keskkonnakaitse ja säästev areng transpordipoliitikasse (16).

4.1

Kui kõnealune direktiiv vastu võetakse, viiakse sellega sisse mitmed riigihankeid puudutavad kohustuslikud meetmed, mille abil kiirendatakse keskkonnasõbralike sõidukite turunõudluse suurenemist. Samal ajal edendab direktiivi ettepanek keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite kasutuselevõttu tehnoloogiliselt neutraalse lähenemise abil vastavalt liikmesriikide soovitustele (17).

4.2

Üle 3,5 t kaaluvate raskeveokite hankekohustusel on — võrreldes vabatahtlike kokkulepete või muude reguleerivate meetmetega — eelised tasuvusanalüüsi, Euroopa tööstuse konkurentsivõime majanduslike aspektide ja eelkõige keskkonnale avalduva mõju seisukohalt.

4.3

Riigihanke 25 % kvoot võrdub 10 % kogu turust. See osakaal on piisavalt suur, et mõjutada keskkonnasõbralike sõidukite turu arengut ning saavutada mastaabisääst, hoides seejuures investeerimiskulud vastuvõetaval tasemel.

4.4

Hinnanguliselt puudutab käesolev direktiiv 52 000 sõidukit, millest 17 000 moodustavad bussid ja 35 000 veoautod. 25 % keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtt vastaks seega 13 000 eriti keskkonnasõbralikule sõidukile aastas. Asendatavate sõidukite osakaal ja liik (bussid, prügiveoautod vms) jäävad avalik-õiguslike asutuste otsustada.

4.5

Riigihangete kasutamine keskkonnasõbralike sõidukite süstemaatiliseks kasutuselevõtuks edendaks autotööstuse arengut ning kindlustaks raskeveokite tugeva ja kasvava turu Euroopas ning suurendaks selle konkurentsivõimet.

4.6

Pariisis, Montpellier's, Frankfurdis ja teistes linnades juba on keskkonnasõbralike sõidukite pargid ning positiivsete ökoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike tulemuste valguses valmistuvad nad nende laiendamiseks.

4.7

Eriti keskkonnasõbralike sõidukite osakaalu kohustuslik rakendamine raskeveokite pargis on avalik-õiguslikele asutustele kättesaadav täiendav vahend, mis aitab neil täita õhukvaliteeti käsitlevate ühenduse direktiividega seatud kohustusi.

4.8

Direktiivi ettepanekus pakutud asendusmäär võimaldaks saavutada kiireid esialgseid tulemusi õhukvaliteedi parandamise osas (18), kuna eriti keskkonnasõbralikud sõidukid vastavad normidele, mis vähendavad drastiliselt HC, NOx ja PM heitmeid.

4.9

Lisaks aitab eriti keskkonnasõbralike sõidukite kasutamine vähendada kütuste tarbimist ning innustab uurimistegevust keskkonna seisukohalt järjest olulisemate tulemuste saavutamiseks. Teiselt poolt annavad alternatiivkütuste kasutamise edendamine ja heitmete töötlemise tehnoloogiate uurimine olulise kasvustiimuli autotööstusele.

4.10

Arvestades, et kõnealuses direktiivis käsitletavate raskeveokite keskmine kasutusaeg on 15 aastat, ning oletades, et direktiiv jõustab 2006. aastal, saaksid avalik-õiguslikud asutused oma investeeringud hüvitatud2030. aastaks, nad teeksid tehnoloogilisi edusamme ning parandaksid oma keskkonnasäästlikkuse norme.

4.11

Kiiretel ja suurtel jõupingutusel keskkonnasõbralike sõidukite edendamiseks oleks ka positiivne sotsiaalne mõju: õhukvaliteedi parandamine linnapiirkondades tähendab muu hulgas seda, et inimesed haigestuvad vähem hingamisteede haigustesse ning et haigused ei muutu raskemaks. See on aga positiivne tervishoiu eelarve seisukohalt.