18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/10

1.1

Kõnealune ettepanek järgneb perfluorooktaansulfaatide (PFOS) peamise tootja teadaandele mainitud elementidel põhinevate, tarbijatele mõeldud toodete tootmise ja turustamise lõpetamise kohta. Kõnealune otsus tulenes tootja hinnangust võimalike riskide kohta inimeste tervisele ja keskkonnale. Pärast seda on nende riskide suurus määratletud ja tootja otsus on kõnealuse lõpetamise osas õigeks tunnistatud. Suurim risk on kõrvaldatud ja hetkel rakendavate meetmete eesmärgiks on vältida kõnealuse probleemi kordumist. Vahepeal tuleb kaitsta teiste tarbijate huve, kuni alternatiivsed materjalid muutuvad kättesaadavateks ja/või viiakse läbi täielikud mõjuhinnangud.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kõnealust ettepanekut, iseäranis PFOSidega seotud ainete turustamise ja kasutamise piiranguid, määratletud järelejäänud lõppkasutuste eranditeks tunnistamist ja jätkuva uurimistöö vajadust.

1.3

EMSK märgib, et eranditeks tunnistatavad lõppkasutused erinevad märkimisväärselt kasutatud koguste poolest, võimaluste ja ulatuse osas kokkupuutel inimeste ja keskkonnaga ning sobivate ja turvalisemate materjalide või protsesside tuvastamiseks, arendamiseks ja heaks kiitmiseks vajaliku aja poolest. Seega usub EMSK, et komisjon peab erandid üle vaatama üksikjuhtude kaupa, vastavalt tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER) nõuandele. Viited kõnealust ülevaatust mõjutavatele faktoritele on toodud välja erimärkustes. Igasuguse riski või mõjuhinnangu ajastamine peab olema kooskõlas suureneva nõudlusega kemikaalidega seotud riskide hindamise järele süsteemi REACH raames. On oluline, et komisjon säilitaks piisavad siseressursid, et täita kõnealuseid kohustusi õigeaegselt ja teavitatult.

1.4

EMSK märgib, et ülaltoodud meetmed, mis põhinevad reaktsioonil ootamatutele muutustele välistes tingimustes, vastanduvad riski juhtimise tavapärasele protsessile, kus määratletakse meetmed pärast seda, kui liikmesriikide kompetentsed ametiasutused on koostanud riskihinnangud eelnevalt kindlaks määratud prioriteetsete ainete kohta. Kõnealune lähenemisviis esineb tõenäoliselt sagedamini — mis ongi tegelik eesmärk –süsteemi REACH raames. Proportsionaalne, vastuvõetav ja tõhus toimimisviis PFOSide osas peab andma mudeli süsteemi REACH tulevaseks rakendamiseks.

2.1

Komisjoni ettepanek põhineb novembris 2002 lõpetatud ohu hinnangul ja Suurbritannia riskihindamise aruandel, mis lõpetati juulis 2005. Mainitud dokumendid ja muud uuringud koostati pärast seda, kui ettevõte 3M teatas 16. mail 2000, et loobub vabatahtlikult PFOSidega seotud ainete olulisemast kasutamisest. PFOSidega seotud aineid kasutatakse kõige enam selliste materjalide nagu tekstiilid, vaibad ja paber rasva-, õli- ja vettpidavaks muutmise ning üldise pindamise puhul.

2.2

Komisjon kiidab heaks SCHERi 18. mai 2005. aastal vastu võetud seisukoha selle kohta, et hoolimata kõnealuste elementide testimiseks kättesaadava metodoloogia piirangutest, et senistest andmetest lähtuvalt on PFOSid väga püsivad, väga bioakumuleeruvad ja mürgised ja riskide vähendamise meetmed on õigustatud, vältimaks laialdase kasutamise ükskõik millist kordumist.

2.3

Komisjon ja SCHER on nõustuvad mõlemad sellega, et kõnealuseid aineid kasutatakse vähesel määral erilisteks eesmärkideks, mille puhul pole veel olemas tõhusaid asendustooteid või -protsesse. Arvestades, et PFOSidega seotud toodete jätkuv kasutamine kõnealustes ülejäänud rakendustes ei too kaasa mingeid täiendavaid riske inimeste tervisele ja keskkonnale, siis tuleb siin teha erand üldiste turustamise ja kasutuse piirangute osas. Käesolevas ettepanekus käsitletakse eranditeks loetavaid lõppkasutusi.

2.4

Kõnealuste PFOSidega seotud ainete kokkupuute, nende allikate, mõjuteede ning füüsikalis-keemilistele omaduste kohta on vaja läbi viia täiendav töö teadusprojekti PERFORCE raames.

2.5

Käesoleva ettepaneku eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse tervisele ja keskkonnale. Kõnealuste toodete siseturg säilitatakse. Asjaomaste valdkondade kulud on hinnanguliselt minimaalsed. Ettevalmistustööna viidi läbi laiaulatuslikke konsultatsioone.

3.1

Fluoritud kemikaalid töötati välja 1940. aastate lõpus ja neid kasutati koguste suurendamiseks madala pindpinevusega (väga hästi määritavate) inertsete vedelike või eriomadustega (tavaliselt mitte külge hakkavate) tahkete pindade loomisel. Sellised ettevõtted nagu näiteks 3M töötasid PFOSidega seotud ained välja eelmainitud kemikaalide alajaotusena nende rasva-, õli- ja vettpidavaks muutmiseks mitmetes tööstuslikes ja tarbijatele mõeldud rakendustes 2000. aastaks oli sellistes toodetes nagu näiteks 3M Scotchgard™ vaipade ja kangaste hooldusvahend kogu maailmas toodetud ja turustatud ligikaudu 4500 tonni PFOSidega seotud aineid aastas. Pärast PFOSidega seotud ainete turult kõrvaldamist on mainitud toodetes hakatud kasutama teisi fluoritud kemikaale, millel on sarnased omadused, aga vähem kahjulik mõju tervisele ja keskkonnale.

3.2

Nagu kõnealuste ainete nimest (PFOS) võib järeldada, on tegu selliste toodetega, mille puhul asendavad kõiki kaheksaosalise (oktaan) süsinikahela vesiniku aatomeid fluori aatomid ja üks SO3- (sulfonaat) rühm, moodustades stabiilse negatiivse laenguga molekuli (anioon), mis omakorda võib muutuda vees lahustuvaks kristallsoolaks koos selliste metallide nagu liitiumi, naatriumi või kaaliumiga või teiste positiivse laenguga rühmadega (katioonid) nagu NH4 + (ammoonium). PFOS ei ole üks “aine”. Selle nimetuse all viidatakse Euroopa Liidu aineid ja ettevalmistusi käsitlevates õigusaktides ainete koostisosadele (elemendid või preparaadid). PFOSidega seotud aineid valmistatakse erilise keemilise protsessi abil, mida nimetatakse elektrokeemiliseks fluorimiseks.

3.3

Orgaaniliste (süsinikul põhinevus, õlis lahustuvus) ja mitteorgaaniliste (metallisoolad, vees lahustuvus) omaduste kombinatsioon muudab PFOSidel põhinevad ained äärmiselt tõhusateks pindaktiivseteks aineteks (pindisteks), mida on võimalik kasutada paljudes eriotstarbelistes rakendustes. Kõnealused elemendid on vastupidavad oksüdeerumise (inertsed ja ei põle) ja kõikide muude keskkonnakahjustuste suhtes (stabiilsed ja seega püsivad). Võttes arvesse nende lahustuvust nii õlis kui vees, on PFOSidega seotud ainetel suur tõenäosus bioakumulatsiooniks. Kõnealused võivad olla mürgised erinevate liikide suhtes, sõltuvalt kokkupuute tingimustest. Nende ebatavalised füüsikalised ja keemilised omadused tähendavad seda, et vastavalt SCHERi tähelepanekule võivad laboratooriumites läbi viidud testimismeetodid osutuda ebausaldusväärseteks, kui hinnatakse kõnealuste ainete mõju keskkonnale tervikuna.

3.4

Täielikult fluoritud lühikese ahelaga polümeere, millel on PFOSidega seotud ainetega sarnased omadused (nagu näiteks pindised), ent vähem kahjulik või tähtsusetu mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, on võimalik valmistada protsessi käigus, mida nimetatakse telomerisatsiooniks. Käesolevas ettepanekus ei käsitleta mainitud tooteid (telomeerid).

3.5

OECD 2004. aasta hinnangu kohaselt, millele SCHER ka hiljem viitas, oli PFOSidega seotud ainete kasutus Euroopa Liidus 2000. aastal kokku umbes 500 tonni, millest 98 % moodustas kangaste ja paberi töötlemine või pindamine. Heitmete hulgas hinnati umbes 174 tonni aastas. 2004. aastaks oli ülemaailmne kasutus märkimisväärselt vähenenud. Euroopa Liidus hinnati halvimal juhul aastasteks heitmete koguseks 10 tonni, arvestades metalli plaatimisest tuleva töötlemata heitvee koguseks 9 tonni. Vastavalt värskematele Saksamaalt pärinevatele andmetele on suurt osa mainitud heitveest võimalik vähendada.

3.6

SCHER märkis samuti, et üksnes viimastel aastatel on analüütilised tehnikad piisavalt arenenud PFOSide kontsentratsiooni usaldusväärseks tuvastamiseks ja määratlemiseks keskkonnast võetud proovides. Seega on raske hinnata ülaltoodud piirangutest tingitud muutusi. SCHERil oli siiski võimalik jõuda järeldusele, et ülejäänud kasutusest tingitud heitmed, mille suhtes tahetakse teha erand, mõjutavad PFOSide kontsentratsiooni ainult kohalikul tasandil ja neil pole märkimisväärset mõju keskkonna kontsentratsioonile tervikuna. SCHER nentis iseäranis seda, et kõik PFOSidega seotud riskid keskkonnale ja avalikkusele on tähtsusetud selles osas, mis puudutab nende jätkuvat kasutamist foto-, pooljuhtide ja lennundustööstuses. Kõnealuste ainete kasutamine pindamistöödes on siiski probleem ja seda tuleb piirata.

3.7

Tööohutusega seotud riskid nõuavad iga valdkonna puhul eraldi hinnangut. Foto-, pooljuhtide ja lennundustööstuse puhul on siiski raske hinnata, kuidas PFOSidega seotud ainete kasutamisega kaasneksid töökohal täiendavad riskid tööohutusele, arvestades asjaomaste tööstuste iseloomu ja kohapealset kõrgetasemelist turvakontrolli. Kõnealuste ainete kasutamine kroomiga teostatavatel pindamistöödel annab siiski alust muretsemiseks. Tule kustutamiseks kasutatavate vahtude puhul peab hindama enne ükskõik millise otsuse langetamist kasutatavate ainete võimalikku mõju tervisele ja keskkonnale. Samuti tuleb kokkuleppele jõuda selles, milliseid mooduseid kasutada olemasolevate hoidlate ja suurematest tulekahjudest tingitud keskkonda paiskunud ainete hävitamiseks.

3.8

Komitee kiidab ülaltoodu heaks ja loodab, et komisjoni tööplaanidesse kaasatakse vajalikud meetmed.

4.1

Komitee toetab käesolevas ettepanekus kahte piirangut PFOSidega seotud ainete osas, s.t. 1) kõnealuseid aineid ei tohi saata turule või kasutada preparaatides ainetena või koostisosadena kontsentratsioonis, mis on võrdne või ületab 0,1 % massist ja 2) neid ei tohi saata turule toodetes või tooteosades kontsentratsioonis, mis on võrdne või ületab 0,1 % massist.

4.2

Komitee toetab samuti punktis 3 mainitud mööndust, et ülaltoodud punktid 1 ja 2 ei kehti käesolevas ettepanekus käsitletud kuuel erijuhul, mida arutatakse järgnevates punktides.

4.2.1

Fotolitograafia all mõistetakse üldiselt protsessi, millega mudeldatakse arvutikiipe. Pooljuhtide tööstuses toimunud uued arengud nõuavad eriotstarbelisi protsessivedelikke, võimaldamaks eelmainitud protsessi toimumist väga usaldusväärselt, tihedalt ja ühtselt. Pooljuhtide tööstuses omistatakse PFOSidega seotud ainetele määrav tähtsus tänu nende ainulaadsetele elektrokeemilistele ja pindamisomadustele. Iga tootja teostab väga hoolikalt ranged määratlused ja testimised kõikide tehnoloogiatega seonduvate ja kõikides tehastes kasutatavate protsessivedelike osas, mis ei jää valmistoodetesse. Kuna kõnealuseid aineid kasutatakse täiesti puhtas tootmiskeskkonnas, kus tuleb vältida igasugust saastet, puudub võimalus inimkokkupuuteks. Vastavalt 2002. aastal läbi viidud kogu tööstuse ulatuses tehtud uuringule jäi heitmete koguhulk alla 45 kg aasta kohta. Tootearendus võib kõnealuses valdkonnas kesta kuni 10 aastat. Hoolimata ulatuslikust ülemaailmsest uurimis- ja arendustegevusest pole ülejäänud kasutuste tarbeks asendusaineid leitud. Kõige tõenäolisem PFOSidega seotud ainete kõrvaldamise viis oleks uue kiipide tootmise meetodi väljatöötamine, mida senini pole veel tehtud. Kui mainitud mööndust ei tehta, ei ole Euroopa Liidus tootmist võimalik jätkata, ehkki seda saab raskusteta mujal jätkata. Ülaltoodut arvestades ja uute murettekitavate tõendite puudumisel soovitab komitee, et kõnealuse erandi lõpetamiseks ei sätestata ajapiirangut.

4.2.2

Fotode pindamine: PFOSidega seotud aineid ostetakse kontsentreeritud lahustena, mis seejärel tunduvalt lahjendatakse selliste omaduste saamiseks, mis on olulised nii töötervishoiu ja –turvalisuse seisukohalt kui ka üldises toodete tulemuslikkuse kontrollis fotode töötlemist puudutavates eriotstarbelistes rakendustes. Kõnealuste soovitud omaduste alla kuuluvad elektrostaatiline laadimiskontroll, hõõrdumise ja kleepuvuse kontroll, tolmukindluse ja muude kõrgetasemelise fotokujunduse jaoks vajalike pinnaomaduste kontroll. Tootmistehnika nõuab 18 pildikihi asetamist kiirestiliikuvale filmipõhjale, et tekiks ühtne kiht, mille paksus on tavaliselt vähem kui 0,11 mm. Kasutatavad vedelikud ei tohi olla fotoaktiivsed, ent peavad võimaldama järjestikuste kihtide ühtlast jaotumist ja head kleepuvust. Antistaatilised omadused on olulise tähtsusega, et minimiseerida tulekahju või plahvatuse ohtu ja sellest tulevaid võimalikke kehavigastusi või aparatuuri kahjustusi. PFOSidega seotud ainete kasutamine on viimastel aastatel kahanenud vähemalt 60 % seoses vähem ohtlike rakenduste kasutuselevõtuga ja tänu üldisele filmi kasutuse vähenemisele, kuna paljudes tarbijate, tervishoiu- ja tööstuslikes rakendustes kasutatakse digitaaltehnoloogiat. Ülejäänud kasutusaladest tekitatud heitmete hulk on vähem kui 8 kg aastas. On tõenäoline, et digitaaltehnoloogia suurenev kasutuselevõtmine toob kaasa filmitootmises nõutavate koguste jätkuva vähenemise, ehkki arvatakse, et nõudlus digitaalkujutiste trükkimiseks vajaliku fotopaberi järele kestab edasi. Hoolimata ulatuslikust uurimistegevusest pole väheste ülejäänud PFOSidega seotud ainete kasutuste tarbeks asendusaineid leitud. Kõnealuse protsessi lõpetamiseks on vaja uusi, veel leiutamata protsesse, mille väljatöötamiseks, rakendamiseks, testimiseks ja akrediteerimiseks kulub 10 või rohkem aastat. Kui mainitud mööndust ei tehta, ei ole Euroopa Liidus tootmist võimalik jätkata, ehkki seda saab raskusteta mujal jätkata. Ülaltoodut arvestades ja uute murettekitavate tõendite puudumisel soovitab komitee, et kõnealuse erandi lõpetamiseks ei sätestata ajapiirangut.

4.2.3

Pihustusudu vähendajad kroompindamisel. PFOSidega seotud ained lahjendatud lahuses kaitsevad nende töötajate tervist ja ohutust, kes tegelevad metall- või plastikpõhimike kroompindamisega (dekoratiiv- ja kaitsmiseesmärgil) autotööstuses ja teistes lõpptarbijatele suunatud tööstusharudes. Samuti toimivad nad pindpinevuse vähendajate ja märgava ainena, eelkõige plastmassi söövitamisel. On teada, et kroompindamise töökeskkond on raske ja potentsiaalselt ohtlik, eriti tuntud kantserogeenil Cr(IV) põhinevate protsesside puhul. Seega on äärmiselt oluline pihustusudu ja inimese kokkupuuteriski vähendamine. Olukorda saab parandada Cr(III)-l põhinevate protsesside kasutamisega, aga need ei ole veel täielikult saadaval. Ainult PFOSidel põhinevad pindaktiivsed ained on tõestanud end stabiilsetena nii ühes kui teises kontekstis. Nende kasutus oli SCHERi andmetel Euroopas 2000. aastal umbes 10 tonni. Hinnangud aastas keskkonda jõudvate heitmete kohta erinevad märkimisväärselt, sõltuvalt kasutatud protsessidest ja sellest, mil määral neid kontrollitakse heitmete, taaskasutamise ja jäätmepõletuse osas. Ühe Saksamaa tööstuse hinnangu järgi, mis põhineb kohalikule parimale tavale, on heitmete kogumaht ainult 500 kg aastas, kui see kogu Euroopale ekstrapoleerida. Kui kasutataks vähem kvaliteetset tehnoloogiat ja kontrolli, oleksid heitmekogused suuremad. Arvestades, et kroompindamine on suurim valdkond, kus jätkatakse PFOSidega seotud ainete kasutust, ning et tehnoloogia areneb ja teatud piirini on alternatiivid juba saadaval, näib olevat sobiv sätestada ajapiirang kõnealusele komisjoni esitatud erandile. Samuti tuleks viivitamatult teostada analüüsid kokkupuute kohta töökohal ja läbi viia keskkonnariskide hindamine, nagu on SCHER soovitanud. Seda tuleks teha koostöös asjaomase sektoriga, et tagada ELis tootmise jätkumine. Ei ole mõtet kõrvaldada autotootmisest üks oluline etapp, millega kaasneb ilmne oht, et pikas perspektiivis läheb ülejäänud tootmine sama teed. Samuti ei tohiks PFOSidega seotud pihustusudu vähendajate enneaegne kasutusest kõrvaldamine põhjustada töötajatele kõrgema terviseriski. Komitee soovitab, et kõnealust erandit peaks kohaldama ainult viis aastat, enne kui komisjon ja SCHER selle üle vaatab.

4.2.4

Hüdraulilised vedelikud lennunduses. Need on vedelikud, mida kasutatakse kommerts-, militaar- ja tavalennukite juhtpindade ja teiste komponentide juhtimiseks. Neid kasutatakse — ja nende kasutus peab jätkuma — igal päeval vastavalt kõige kõrgematele võimalikele standarditele, et säilitada õhusõidukite ja reisijate ohutus kõige äärmuslikemates temperatuuri- ja rõhutingimustes. Kuna tegemist on globaalse sektoriga, läbivad tooted, komponendid ja süsteemid põhjaliku testimise ja sertifitseerimise, mille viivad läbi õhusõidukite tootjad ja asjaomased riiklikud ja rahvusvahelised asutused. Uue toote heakskiitmisprotsess võib tavaliselt võtta kuni 20 aastat. PFOSidega seotud aineid kasutatakse väikestes kogustes (umbes 0,1 % massist), et anda mehhaanilistele osadele, ventiilidele, torudele ja avadele erosioonikindlus. Hoolimata ulatuslikust testimisest ei ole siiamaani leidutud võimalikke alternatiive. Neid kasutatakse suletud süsteemides rangelt kontrollitud tingimustes. Heitmete kogumaht pinnasesse ja vette on SCHERi hinnangul alla 15 kg aastas. Arvestades eeltoodut ja uute murettekitavate tõendite puudumist, soovitab komitee, et kõnealuse erandi lõpetamisele ei sätestata ajalist piirangut.

4.2.5

Tuletõrje vahtkustutid. Fluoritud pindaktiivseid aineid on aastaid kasutatud spetsiifilistes tuletõrje vahtkustutites. Uutes vahtkustutites, mida kasutatakse tulekahjude kustutamiseks või millega varustatakse uusi projekte, lennujaamu, naftatöötlemistehaseid ja keemiatehaseid, laevu ja hoidlaid, on PFOSidega seotud ained suurel määral asendatud. Ometi ei ole nende alternatiivsete toodete mõju tervisele ja keskkonnale veel täielikult hinnatud. Kõigil müügil olevatel vahtkustutitel peab olema 15–20 aastane garantii, sest loodetavasti ei pea neid kunagi kasutama. Seega leidub veel PFOSe sisaldavate vahtkustutite suuri varusid ning nende varude kõrvaldamine on nüüd võtmeküsimus. Pindaktiivsed ained peavad võimaldama veepõhistel kustutusvahtudel põlevate süsivesinikkude pinnal kiiresti liikuda, mitte nende alla vajuda, selleks et lõigata ära hapnikuvarustus ja vältida tagasipõlemist. Nii pindaktiivsed ained kui vahtkustutid peavad äärmuslikes kasutustingimustes olema stabiilsed ja oksüdeerumiskindlad. Vahtkustutite standardid erinevateks tulekahjustsenaariumiteks määratlevad riiklikud ja rahvusvahelised asutused. 3–6 % kontsentratsiooniga kustutusvahtude varusid hoitakse keskdepoodes, kust neid tulekahju korral välja jagatakse ja koha peal lahjendatakse. Vaja võib minna suuri koguseid ning tulekahjujärgsete jäätmete äravoolu kõrvaldamise probleemid võivad olla märkimisväärsed. Äravool on igal juhul saastatud tules olnud toodete, süsiniku madalatemperatuurilisel kontrollimatul põlemisel tekkinud kõrvalsaaduste (polüaromaatsed süsivesinikud ja dioksiinid) ja kustutusvahu komponentide poolt. Näiteks jäi Buncefieldis Inglismaal ühes hoidlas toimunud hiljutise tulekahju tagajärjel järgi 20 miljonit liitrit saastatud jäätmeid. Kõrgel temperatuuril põlemine on ainuke kindel lahendus, aga see ei ole tõhus ja on kallis, kui peamiseks materjaliks on vesi. Seetõttu on raske kindlaks teha keskkonda paiskuvate heitmete maht aastas, sest see sõltub tulekahjude arvust, ulatusest ja tingimustest ning eriti sellest, mil määral on äravoolu võimalik hoida kaitsebarjääri taga. SCHERi andmetel on ELis heitmete maht aastas alla 600 kg, kusjuures SCHERi arvates võib tegelik maht väiksem olla. Komitee nõustub SCHERiga selles, et olemasolevaid PFOSidel põhinevaid kontsentreeritud kustutusvahtusid ei tohiks ära põletada enne, kui alternatiivid hindamine on lõpule viidud. Seega soovitab komitee võimalikult kiiresti teostada vajalikud mõju- ja riskihinnangud ning kasutada PFOSidel põhinevaid vahtkustuteid ainult juhul, kui see on vajalik tõhusaks kustutuseks ja kui äravoolu saab piirata kaitsebarjääriga. Komisjon peaks tegema koostööd asjaomase sektoriga ja pädevate riiklike asutustega, et tagada nõuetekohased jäätmete kõrvaldamise süsteemid suurtele jäätmekogustele. Arvestades paljude lahendamata küsimustega, arvab komitee, et ei ole mõtet seada kõnealuse erandi lõpetamiseks ajapiirangut, vaid püüda lahendada igat olulist küsimust võimalikult kiiresti.

4.2.6

Teised kontrollitud suletud süsteemid. See on — või peaks olema — standarderand enamike ainete puhul, millele kehtivad ELi turustus- ja kasutuspiirangud. Juhul kui toormaterjal on võimalik ohutult süsteemi viia ning tooted ja jäätmed ohutult eemaldada, siis on heitmekogused väga väiksed ja võimalik on jätkata oluliste vahetoodete tootmist, millel on minimaalne risk inimeste tervisele ja keskkonnale. Töökohtade tingimuste kontrolli tuleks teostada regulaarsete tervishoiu- ja ohutuskontrollide raames. Kuna puuduvad uued murettekitavad tõendid, soovitab komitee, et kõnealuse erandi lõpetamiseks ei sätestata ajapiirangut.

4.3

Komisjonile jääb võtmeroll rahuldava tulemuse tagamisel igas eelnimetatud sektoris. Vaja on jätkuvat uurimisprogrammi asjaomastes ja teistes sektorites, et arendada alternatiivseid tooteid ja protsesse. Neid sektoreid mõjutavaid direktiive tuleks vajadusel muuta, et arvestada muutustega praeguses ja väljapakutud ülemaailmses praktikas.