18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/1

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kolmanda viie aasta põhjal läbi viidud hindamise nimel tehtud pingutusi ja nii ulatuslikku kõrgetasemeliste ekspertide kaasamist. Komitee arvates peaksid erinevate ekspertrühmade ja eelkõige hindamiskomisjoni (1) üldise hinnangu jaoks väljatöötatud soovitused pakkuma kindla pidepunkti raamprogrammide rakendamisel, teadus- ja uuendustegevuse alase poliitika tulevasel kujundamisel ning ka üldiselt poliitiliste meetmete puhul, mis aitavad kaasa Lissaboni strateegia ellurakendamisele.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt rõhutanud Euroopa teadustegevuse eelarve olulise suurendamise vajadust ning avaldab seetõttu kahetsust antud summa vähendamise üle, kuna see on vastuolus esmatähtsa arengu-eesmärgiga, mille seavad ülemaailmse konkurentsi poolt esitatud väljakutsed ja mis on sõnastatud Lissaboni strateegias.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab tööstuse ulatusliku osalemise ja aktiivsema pühendumuse tähtsust teadus- ja uuenduslikule arendustegevusele Ülemkogu poolt Barcelonas seatud sihtide saavutamise eeltingimusena ning on seisukohal, et tuleb töötada sihipärasemalt ettevõtete, organisatsioonide ja tootjarühmade vahelise teabevahetuse ja nende kaasamise nimel, seda ka selleks, et määrata kindlaks need teemade valdkonnad, kus Euroopa teadustegevus võib tõestada oma kõrget kvaliteeti.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tuleb välja töötada sobivad vahendid, et elavdada erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiarendusse — seda alates riskikapitalist kuni Euroopa Investeerimispanga poolse rahastamiseni ning soodsa intressiga laenude andmiseni teadusvaldkonnale, et lihtsustada teadustöö tulemuste rakendamist konkreetsetes ettevõtlusalastes algatustes.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on hindamiskomisjoniga nõus selles osas, et teadlastele tuleb anda enam autonoomiat ja vastutust (pidades kinni eetika aluspõhimõtetest) ning teadusvaldkonna ametid tuleb enam tuua avalikkuse tähelepanu keskmesse. Lisaks jagab komitee seisukohta, et lisaks ruumilisele mobiilsusele tuleks tagada ka suurem valdkondadevaheline mobiilsus ning et Marie Curie stipendiumid tuleks siduda riiklike ja piirkondlike programmidega ja neid tuleks kasutada avalikus ja erasektoris toimuva teadustegevuse vahelise mobiilsuse suurendamiseks.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab, et loodaks esmatähtsad poliitilised meetmed, mille eesmärgiks oleks edendada teaduse ja tehnika valdkonnas kõrgkoolihariduse edendamist, suurendada naissoost teadlaste osakaalu, muuta atraktiivsemaks karjäär teaduse valdkonnas ning tuua tagasi Euroopa Liitu selle piiridest väljaspool tegutsevad teadlased. Lisaks oleks soovitav suurendada loodusteaduse ja tehnika alaste tundide valikut kõrgkoolides ning luua poliitika, mis edendaks matemaatika-loodusteaduste valdkonnas kõrgkoolides antavat haridust.

1.7

Lihtsustamise eesmärki silmas pidades nõuab komitee, et konkursikutsete osas täpsustataks erinevaid skeeme ja tegevusi ning osalejate kategooriaid, võimaldataks taotluse esitajale enam paindlikkust ja otsustamisvabadust ning kehtestataks lihtsad suunised haldus- ja rahastamisküsimuste lahendamiseks, seda eelkõige osalejate lepinguliste kokkulepete suhtes.

1.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku viia sisse rakendatavate menetluste kvaliteedi ning formaalsete kontrolli- ja hindamismenetluste pidev hindamine, ning sätestada korrektselt määratletud arendusprojektide puhul tegevuste ja tulemuste kontroll, mis lähtuks eelnevalt täpselt kindlaks määratud projekti kontrollpunktidest ja mis seotaks vahendite eraldamise ja projekti edenemisega.

1.9

Lisaks teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku pühenduda eelkõige teatud hulga näitajate rakendamisele, mille abil oleks võimalik hinnata tegelikke saavutusi konkurentsivõime ja arengu osas. Selliste teadustegevuse valdkonna saavutusnäitajatega tuleks mõõta rahastatud tegevuste mõju teaduses tehtud edusammudele ja Euroopa Liidu terviklikule arengule, et sellest lähtuvalt seada prioriteete tulevaste tegevuste jaoks.

2.1

Kolmanda viie aasta põhjal (1999–2003) läbi viidud raamprogrammide hinnang kujutab endast suure ulatusega ja sügavuti minevat analüüsi (2). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on üldjoontes nõus komisjoni poolt heaks kiidetud ekspertide komisjoni analüüside ja soovitustega. Seoses rahvusvahelise konkurentsiga ning Lissaboni strateegias ja Barcelona Ülemkogul seatud sihtidega rõhutab komitee ühenduse teadustegevuse prioriteetide ja põhieesmärkide üle järelemõtlemise vajalikkust ja kiireloomulisust, seda eelkõige tootmissektorite kaugeleulatuvat osalemist silmas pidades.

2.2

Tänapäeval toimuvad majanduslik-tehniline areng ja uuendustegevused üha enam ka protsesside raames, kus erinevad erialad mõjuvad üksteisele vastastikku viljastavalt ja kus leiab aset ulatuslik multidistsiplinaarne vastasmõju ülikoolide, ettevõtete ja muu maailma vahel. Nad ei järgi enam üksnes lineaarset mudelit, mille kohaselt uuendustegevus toimub alusuuringute raames (ja reeglina majanduslikul tasandil), samas kui arendus ja rakendamine on tööstusliku teadustegevuse ülesandeks. Majanduslik areng toimus veel mõni aeg tagasi (3) vastavalt lineaarsele mudelile. Teadustegevuse põhimõttelisteks tunnusteks saavad koostöö, interaktiivne õpe, teadmatus ja riskid.

2.3

Interaktiivse mudeliga on võimalik seletada piirkondlike klasterite edu. Kõnealused klastrid moodustavad süsteemi, mis mõjutavad positiivselt majanduse ja kõrgkoolide käitumist ning võivad luua sobiva sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna, mõjusa institutsionaalse ja organisatoorse raamistiku, infrastruktuurivõrgustiku ning reguleerivad süsteemid, mille abil on võimalik vastata konkurentsi väljakutsetele.

2.4.1

Mis puudutab rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali, seisab Euroopa hetkel ennenägematute väljakutsete ees. Nii ei jää ta maha mitte üksnes oma traditsioonilistest konkurentidest, vaid on tagapool ka suurtest kiiresti areneva majandusega riikidest. Eelkõige Indias ja Hiinas kasvavad teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused väga suurel määral, Hiinas kuni 20 %, kusjuures oodatakse, et see riik kulutab 2010. aastal teadus- ja arendustegevusele sama suure osa oma SKTst kui Euroopa Liit. Paljud Euroopa ettevõtted ei investeeri Hiinasse mitte üksnes madalaid kulusid silmas pidades, vaid ka hea väljaõppe saanud töötajate ning suure, dünaamilise tehnoloogia ja kõrgtehnoloogia turgude soodsa kombinatsiooni tõttu (4). Kuna teadus- ja uuendustegevus on selliste väljakutsetega toimetulemise seisukohast otsustava tähtsusega (5), peab Euroopa eraldama piisavalt rahalisi vahendeid ja rakendama kogu oma olemasoleva intellektuaalse potentsiaali, et edendada teadust, tehnoloogiat ja uuendustegevust (6).

2.4.2

Kahjuks on kõige uuemad andmed murettekitavad: Teadustegevusele tehtavad kulutused on alates 2001. aastast püsinud 1,9 %-l SKTst ning kui lähtuda perioodil 2000–2003 täheldatud iga-aastasest 0,7 %-lisest kasvumäärast, siis võib prognoose tehes arvestada, et 2010. aastal moodustavad antud kulutused kõigest 2,2 % SKTst. Seejuures tuleb arvestada, et teadus- ja arendustegevus Ameerika Ühendriikides on seoses sealse SKT täiesti teise määraga absoluutskaalas vaadatuna palju ulatuslikum ja nii saavutatakse seal vajalik “kriitiline mass” palju lihtsamalt. Lõhe Euroopas teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste ja kõige suuremate konkurentide poolt tehtavate kulutuste vahel on põhjustatud eelkõige eraettevõtluse nõrgast osalusest (2002. aastal oli Euroopa Liidu erasektori osa kogukulutustes 55,6 %, samas USAs oli see 63,1 % ja Jaapanis 73,9 %). Veelgi enam annab muretsemiseks põhjust tõsiasi, et samal perioodil vähenesid erasektori kulutused teadustegevusele ning Euroopa majandus investeerib seoses paremate raamtingimustega selgelt aktiivsemalt maailma teistesse piirkondadesse: Euroopa ettevõtted suurendasid perioodil 1997–2002 investeeringuid Ameerika Ühendriikide teadustegevusse reaalselt 54 %, samas kui ameerika investeeringud Euroopa Liitu tõusid üksnes 38 % (7).

2.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõus analüüsiga, mille tulemuseks oli nelja peamise eemärgi kindlaksmääramine:

2.5.2

Ülemkogu Barcelona tippkohtumisel seatud põhimõtteline eesmärk — investeerida aastaks 2010 teadus- ja arendustegevusse kolm protsenti SKTst ning suurendada seejuures erasektori osa teadustegevuse rahastamisel 2/3-ni sellest määrast, muudab vajalikuks ühenduse ja riiklike teaduspoliitikate võrdlemise ja koordineerimise. Eeltoodud eesmärgi saavutamine eeldab seda, et Euroopa muutub teadusinvesteeringute jaoks atraktiivsemaks, sobivad raamtingimused suurendavad teadustegevuse tõhusust, riigi investeeringute mõjul kasvab erasektoris tehtav teadustöö ning teaduspoliitika meetmed ühenduse ja riikide tasandil on tõhusamad ja ühtsemad (8).

2.5.3

Lähtudes hindamisprotsessi raames teostatud analüüsidest ja arvukate huvitatud isikute poolt esitatud seisukohtadest, tuleb komitee arvates otsustavalt tegutseda tingimuste osas (mis ei ole teadustegevuse jaoks piisavalt soodsad), kasutades selleks komisjoni ja liikmesriikide vahelist kooskõlastatud tegevust. Tuleb kindlaks määrata otsemeetmed uuendustegevuse ja süsteemi konkurentsivõime soodustamiseks Euroopa tasandil. Killustatuse ja püüdluste puuduliku koordineerimise tõttu ei ole võimalik saavutada vajalikku kriitilist massi ja kontsentreeritust. Lisaks tuleks palju suuremal määral teineteisega võrrelda ja koordineerida riiklikke poliitikaid, ja seda mitte ainult riiklike teadusuuringute poliitika, vaid ka töötajate väljaõppe ja täiendõppe ning intellektuaalomandi kaitse valdkonnas või uuendustegevuse toetamisel maksualaste meetmete abil, kõrgkoolide ja majanduse vahelise konstruktiivse ja sünergiaid ära kasutava koostöö vallas jne.

2.6.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt väljendanud poolehoidu Euroopa teadustegevuse eelarve olulisele suurendamisele ja toetab igati komisjoni ettepanekut, millega suurendataks seitsmendale raamprogrammile eraldatud vahendeid ja suurendataks neid pikas perspektiivis veelgi (9). Nõukogu poolt kavandatav eelarve ulatuslik vähendamine umbes 5 %-le Euroopa Liidu üldeelarvest komisjoni poolt soovitud 8 % asemel on kahetsusväärne ja vastuolus prioriteetse arengu-eesmärgiga, mis on võetud seoses ülemaailmse konkurentsi poolt esitatud väljakutsetega ja sõnastatud Lissaboni strateegias.

2.6.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati toetanud Euroopa teadusruumi (10) loomist ja peab otstarbekaks ka Euroopa teadusuuringute nõukogu laadse organi loomist. Viimatinimetatu peaks eelkõige mängima võtmerolli teaduslike tippsaavutuste edendamisel, tehes seda alt ülespoole suunatud lähenemise teel ja eesliiniteaduseid kasutades. Komitee tervitab seda, et tema soovitusi on järgitud, eelkõige Euroopa teadusuuringute nõukogu sõltumatuse ja selle teadusliku komitee koosseisu osas, ning kinnitab, et ilmtingimata tuleks kaasata ka tööstusalaste teadusuuringutega tegelevad tippteadlased (11).

2.6.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et uute liikmesriikide parimaks võimalikuks integreerimiseks on vaja rakendada väga eripalgelisi koordineeritud meetmeid, ent ei pea siiski senini esitatud vahendeid piisavaks. Seoses nendes riikides hindamisperioodi jooksul aset leidnud üleminekuprotsessidega on keeruline esitada kõige sobivamaid meetodeid sellise majanduse loomiseks, mis põhineb teadmiste ja teadustegevuse arengul. Teadustegevuse tugevdamise eesmärgi järgimine on uutele liikmesriikidele kindlasti erilise tähendusega, ent enam tuleks keskenduda uuendustegevuse loomise eesmärgile, et edendada nende riikide jaoks tarvilikke arengumeetmeid.

3.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühineb hindamiskomisjoni soovitustega ja rõhutab eelkõige tööstuse ulatusliku osaluse ja aktiivsema pühendumise tähtsust kui Barcelona Ülemkogu poolt seatud eesmärkide saavutamise peamist eeltingimust. Selle eesmärgi saavutamist võib lihtsustada see, kui majandus osaleb aktiivsemalt strateegiliste otsuste langetamisel ja nende teemavaldkondade kindlaks määramisel, kus Euroopa teadustegevus võib tõestada oma kõrget kvaliteeti.

3.1.2

Sellise osalemise võimaldamiseks on komitee arvates vajalik töötada sihipärasemalt ettevõtete, organisatsioonide ja tootjarühmade vahelise teabevahetuse ja nende kaasamise nimel, ning ka selleks et lihtsustada VKEde osalemist ja seeläbi suurendada nende osalust (mis hetkel on 13 % ja ei ole seega mingil moel rahuldav). Seitsmendat raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramme ei tohi nende laadist lähtuvalt vaadelda mitte kui alternatiive, vaid kui üksteist täiendavaid, sünergiaid loovaid programme.

3.1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates peaksid nii praegused kui ka uued, juba kuuenda raamprogrammi jaoks kavandatud rahastamisvahendid (12) jääma põhiosas muutmata, et seeläbi ei loodaks tahtmatult uusi takistusi programmidele juurdepääsule (mida eksperdid täheldasid kuuenda raamprogrammi alguses). Kõnealuseid rahastamisvahendeid tuleks palju enam rakendada lähtuvalt omandatud kogemustest ja need tuleks muuta lihtsamalt kasutatavaks.

3.1.4

Nii tuleks Integrated Projects (IP) ja Specific Targeted Research Projects (STREP) suunata eelistatult VKE-dele ning neid optimeerida, et lihtsustada VKEde osalemist. Tehnoloogilised platvormid ja Joint Technology Initiatives on vahendid, mis aitavad kõnealuse eemärgi saavutamisele kindlasti kaasa. Ülikoolides ja avalikes teaduskeskustes kõrgelt hinnatud ja suurt poolehoidu leidnud võrgustikke Network of Excellence tuleks seevastu edasi arendada nii, et need soodustaks tööstuse aktiivsemat osalemist. Lisaks peaksid need võrgustikud olema vahendid, mis aitaksid kaasa teadustöötajate mobiilsuse kasvule, tuues kaasa aktiivsema ja paljulubava vahetuse avaliku ja erasektori vahel.

3.2.1

Halduskorra ja menetluse lihtsustamine on teemaks raamprogrammi igal pikendamisel: aastate jooksul on toimunud hulgaliselt edasiminekuid — seda alates erinevatest lihtustusi käsitlevatest dokumentidest kuni komisjoni voliniku Potočniku poolt loodud ja väikeste teadusasutuste esindajatest koosneva konsultatsioonirühmani (sounding board) — ent siiski näib, et need konkreetsed ettepanekud ei ole lahendanud osalejate raskusi ja probleeme.

3.2.2

Lähtudes konsultatsioonide käigus esitatud spetsialistide ja osalejate vahetutest kogemustest, teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku koguda ja hinnata süstemaatiliselt praeguse raamprogrammi projektides osalejate teel olevaid raskusi, et oleks võimalik kavandada mehhanisme, mis sobiksid enam praeguste oludega. See võib olla abiks rakendatud menetluste kvaliteedi pideval hindamisel ning ka formaalsel kontrolli- ja hindamismenetlusel.

3.2.3

Samuti oleks otstarbekas sätestada korrektselt määratletud arendusprojektide puhul kavandatud tegevuste ja tulemuste korrapärane kontroll. Need eelnevalt täpselt kindlaks määratud projekti kontrollpunktid tuleks siduda vahendite eraldamise ja projekti edenemisega.

3.2.4

Seoses osalemisviiside ning haldus- ja rahandusküsimuste lahendamisega võivad osutuda kasulikuks osalejatele suunatud põhjalikud ja ühtsed suunised lepinguliste kokkulepete suhtes, taotluste esitajatele suurema paindlikkuse ja otsustusvabaduse andmine ning hanked, mille puhul on täpsustatud erinevad skeemid, tegevused ja osalejate kategooriad.

3.2.5

Selgus, et suhteliselt väike rühm organisatsioone osales mitmeid kordi ja mitmetes programmides, seda tihti peamise lepingupartnerina (Prime Contractors), ning teostas hinnanguliselt ligi viiendiku projektidest (13). Selline koondumine annab põhjuse muretsemiseks: ühelt poolt on see kõnekas fakt osalemise keerulisuse kohta, millega seisavad silmitsi eelkõige teadustegevuse valdkonna riigihankes esmakordselt osalejad. Teiselt poolt piirab selline koondumine võimalust teostada uusi, radikaalsetele uuendustele ja riskantsematele uuringutele suunatud projekte (nii nagu nõutakse teises soovituses).

3.3.1

Siiani ei ole sätestatud viise, kuidas elavdada erasektori investeeringuid teadusalasesse ja tehnoloogilisse arendustegevusse ega ole esitatud turumehhanisme, mis võiksid vallandada sünenergilise ahelreaktsiooni ning seega ei ole neid võimalik nii kiiresti rakendada nagu seda tegelikult peaks tegema. Maksusoodustused, intellektuaalomandi õiguste kindlustamine, riskikapitali kasutamise lihtsustamine ja tihedamad suhted tööstuse ja kõrgkoolide vahel on pigem eesmärgid kui rakendatavad vahendid.

3.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on eelkõige selle poolt, et arendada võimalusi Euroopa teadlaste ettevõtlusvaimu edendamiseks ning leida vahendeid ja teid (alates riskikapitalist kuni Euroopa Investeerimispanga poolse rahastamiseni ning soodsa intressiga laenudeni teadusvaldkonna jaoks), et lihtsustada teadustöö tulemuste rakendamist konkreetsetes ettevõtlusalastes algatustes.

3.3.3

Väikeste ja keskmise suurusega kõrgtehnoloogiaettevõtete osalemist käsitleva soovituse raames (mida ka komitee on väljendanud paljudes varasemates arvamustes ja mida ta siinkohal täiel määral toetab), tuleks lisaks ühistele tehnoloogiaalgatustele, tehnoloogilistele platvormidele ja programmi “Ideed” võimalustele luua veel täiendavaid spetsiifilisi vahendeid. Komitee peab soovitavaks, et eeltoodu kujutaks endast esmatähtsat eesmärki ja leiaks erilist tähelepanu avatud kooskõlastusmeetodi raames.

3.3.4

Selleks et püüelda uuenduslikumale ja konkurentsivõimelisematele tulemustele suunatud teadustegevuse poole, tuleks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tegeleda intellektuaalomandi õiguste valdkonnas esinevate, siiani lahendamata probleemidega — eelkõige küsimustega, mis seonduvad ühenduse patendiga, arvuti abil tehtud ja uute teadusvaldkondade leiutiste patenteeritavusega ning biotehnoloogiliste leiutiste direktiivi täieliku rakendamisega.

3.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab esmatähtsaks, et teaduse ja tehnika valdkonna karjääri ei muudetaks teadlase elukutse väärtustamise teel atraktiivsemaks mitte üksnes rahalisest vaid ka ühiskondlikust aspektist. Kraadiõppe järgsete õpingute ja teistes riikides tehtava ajutise teadustöö (nii ülikoolides kui ka väljaspool neid) kasvav tendents on kahtlemata teadlaste väljaõppeprotsessi mobiilsuse positiivne vorm, sest teadmiste ja töömeetodite vahetamine kujutab endast väärtuslikku rikastumist. Selline mobiilsus kujuneb siiski probleemseks, kui toimib vaid ühes suunas, kuna teadlastel ei ole oma päritolumaal töötingimusi ega karjäärivõimalusi, puudub sotsiaalne väärtustamine ja sellele vastav tasustamine, mis ajendaksid neid kodumaale tagasi pöörduma (14). Euroopa peab oma kõigis liikmesriikides olema atraktiivne noorte inimeste jaoks, kes otsustavad teadlasekarjääri kasuks. Eelkõige püüeldakse selle poole, et Euroopa Liitu sillutataks teed noortele teadlastele kiiresti areneva majandusega riikidest nagu Hiina ja India, tehes seda muuhulgas korraldatud vahetuse teel.

3.4.2

Inimressursside arenguks ja mobiilsuse edendamiseks mõeldud programmid ei näi olevat piisavad jõudmaks kvaliteedi tõusuni, millega on võimalik saavutada esimene peamistest eesmärkidest — andekate inimeste ligimeelitamine ja nende töö vääriline tasustamine. Puudub selge perspektiiv “Euroopa teadlase” staatusest, kes peaks seisma taolise tegevuse keskmes.

3.4.3

Kõnealuse probleemse olukorraga toime tulemiseks tuleb rakendada uuenduslikke meetmeid. Tuleb teha investeeringuid, et edendada teaduse ja tehnika valdkonnas kõrgkooliharidust, mis eeldab kõrgkoolides loodusteaduse ja tehnika alaste tundide valiku laiendamist ning poliitika loomist, mis edendaks matemaatika-loodusteaduste valdkonnas kõrgkoolides antavat haridust. Samaaegselt tuleb vähendada õpilaste hulka nendes õppesuundades, kus ei ole lõpetajatele pakkuda erialast tööd (negatiivne olukord, mida täheldatakse nii uutes liikmesriikides kui ka Itaalias, Portugalis ja Austrias), edendada naissoost teadlaste osakaalu suurenemist (kõigist teadlastest on vaevalt 1/3 naised, samas moodustavad naised üle 63 % kõikidest kõrgkoolilõpetajatest loodusteaduse ja tehnika valdkonna õppesuundades) (15) ning muuta atraktiivsemaks karjäär teaduse valdkonnas.

3.4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tuleks kõnealuseid poliitilisi meetmeid, mille eest on esmajoones vastutavad liikmesriigid, käsitleda põhjalikumalt avatud kooskõlastusmeetodi raames, mis on sobiv kasutamiseks rakendusliku kõrghariduse ja kõrghariduse ning teaduse valdkonnas, selleks et levitada eeskujulikke menetlusi, vahendada “peer review” sobivaid vorme, rakendada liikmesriikide ja piirkondade vahel kooskõlastatud meetmeid ja määrata kindlaks prioriteetsed teemad piiriülese teadustegevuse jaoks.

3.4.5

Euroopas on teadlaste osakaal töövõimelise elanikkonna hulgas oluliselt madalam kui konkureerivates riikides (5,4 ‰ Euroopa Liidus, 9 ‰ USAs ja 10,1 ‰ Jaapanis, uutes liikmesriikides ja Euroopa lõunapoolsemates riikides on osakaal alla 5 ‰) ning põhjust muretsemiseks annab ka teaduse ja tehnoloogia valdkonnas tegutsevate isikute vanus (35 %, mõnedes liikmesriikides koguni 40 % on vanuses 45–64, samas kui 31 % on vanuses 25–34) (16). Lisaks peaks pakkuma mõtlemisainet tõsiasi, et praegu töötab Ameerika Ühendriikides 150 000 Euroopa teadlast ning et Barcelonas seatud eesmärgi saavutamiseks järgmise kümne aasta jooksul on vaja 500 000–700 000 täiendavat teadlast (17).

3.4.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on hindamiskomisjoniga nõus selles osas, et teadlastele tuleb anda enam autonoomiat ja vastutust (pidades kinni eetika aluspõhimõtetest) ning teadusvaldkonna ametid tuleb enam tuua avalikkuse tähelepanu keskmesse. Lisaks jagab komitee seisukohta, et lisaks ruumilisele mobiilsusele tuleks tagada ka suurem valdkondadevaheline mobiilsus ning et Marie Curie stipendiumid tuleks siduda riiklike ja piirkondlike programmidega ja neid tuleks kasutada selleks, et suurendada avalikus ja erasektoris toimuva teadustegevuse vahelist mobiilsust.

3.4.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab lisaks komisjoni pingutusi Euroopa teadlaste harta (18) vastuvõtmisel, mis kujutab endast esimest sammu õiges suunas, ent komitee on samas arvamusel, et liikmesriigid peavad aktiivsemalt ja koordineeritumalt tegema jõupingutusi tõhusamate ja paremini üksteisega kooskõlastatud meetmete osas hariduse, karjääri ja töötasude valdkonnas (k.a sotsiaalkindlustus, pensioni- ja maksusüsteemid) (19).

3.4.8

Komitee omistab suure tähtsuse Euroopa teadus- ja arendustegevuse usalduse ja õiguspärasuse küsimuse lahendamisele, mis on eelduseks teadlaste legitimeerimisele ja nende töö tunnustamisele. Eeltoodud eesmärgi tarvis tuleb ilmtingimata luua aktiivne ning komisjoni ja liikmesriikide vahel kooskõlastatud poliitika ning selle käsutusse tuleb anda sobivad vahendid ja piisavad ressursid.

3.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks, et komisjon pingutas väga hindamisprotsessi parandamise nimel ja töötas välja rea dokumente, mis on mõeldud hindamisega tegelevate ekspertide tööks. Tegelik probleem on palju enam seotud järelhindamisega: kui selles piirdutakse eesmärke silmas pidades vaid formaalse ühtsuse kontrollimisega, siis on olemas oht, et kaotatakse silmist tegelik strateegiline eesmärk — raamprogrammi struktuurilise mõju hindamine Euroopa Liidu teadus- ja arendusmaastikule ning järgitavatele prioriteetidele ja vastavale vahendite eraldamisele.

3.5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku pühenduda eelkõige teatud hulga näitajate rakendamisele, mille abil hinnataks tegelikke saavutusi konkurentsivõime ja arengu osas. Sellised teadustegevuse valdkonna saavutusnäitajad peaksid võimaldama mõõta rahastatud tegevuste mõju Euroopa Liidu terviklikule arengule ja aitama seada tulevasi tegevusi vastavusse kindlaksmääratud prioriteetidega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on siiski teadlik sellest, et automaatne hindamine ei saa mingil juhul asendada nüansseeritud ja üksikjuhtumile suunatud vastava ala ekspertide otsust.