–

hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 25. novembril 2022,

–

esimest muutmisavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 22. mail 2023,

–

teist muutmisavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 25. septembril 2023,

1

Hageja Maya Tokareva palub oma hagis esimesena ELTL artikli 263 alusel tühistada esiteks nõukogu 14. septembri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1530, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 239, lk 149), ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1529, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 239, lk 1) (edaspidi koos „2022. aasta septembri loetelusse jätmise aktid“), teiseks nõukogu 13. märtsi 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/572, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 134), ja nõukogu 13. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/571, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 1) (edaspidi koos „2023. aasta märtsi loetelusse jätmise aktid“), ning kolmandaks nõukogu 13. septembri 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/1767, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 226, lk 104), ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1765, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 226, lk 3) (edaspidi koos „2023. aasta septembri loetelusse jätmise aktid“), osas, milles nende aktidega (edaspidi koos „vaidlustatud aktid“) jäetakse tema nimi neile aktidele lisatud loeteludesse, ning teisena ELTL artikli 268 alusel mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis talle 2022. aasta septembri loetelusse jätmise aktide vastuvõtmisega tekitati.

2

Kaebaja on Venemaa kodanik.

3

Kohtuasi puudutab piiravaid meetmeid, mis on võetud seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega ning eelkõige Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022.

4

Euroopa Liidu Nõukogu võttis ELL artikli 29 alusel 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16). Samal kuupäeval võttis ta ELTL artikli 215 lõike 2 alusel vastu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6).

5

Nõukogu võttis 25. veebruaril 2022 vastu esiteks otsuse (ÜVJP) 2022/329, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2022, L 50, lk 1), ja teiseks määruse (EL) 2022/330, millega muudetakse määrust nr 269/2014 (ELT 2022, L 51, lk 1). Otsuse 2014/145, mida on muudetud otsusega 2022/329, artikli 2 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:

[…]

[…]

[…]

ning nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on loetletud lisas.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetamiseks.“

6

Muudetud otsuse 2014/145 artikli 1 lõike 1 punktid b ja d keelavad liikmesriikide territooriumile sisenemise ja selle läbimise füüsilistel isikutel, kes vastavad kriteeriumidele, mis on sisuliselt samasugused kui selle sama otsuse artikli 2 lõike 1 punktides d ja f sätestatud kriteeriumid.

7

Määrus nr 269/2014, mida on muudetud määrusega 2022/330, näeb ette rahaliste vahendite külmutamise meetmete võtmise ja määrab kindlaks rahaliste vahendite külmutamise tingimused sõnastuses, mis on sisuliselt identne muudetud otsuse 2014/145 sõnastusega. Nimelt kordavad selle muudetud määruse artikli 3 lõike 1 punktid a–g sisuliselt selle muudetud otsuse artikli 2 lõike 1 punktide a–g sisu.

8

Selles kontekstis võttis nõukogu vastu 28. veebruari 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/337, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2022, L 59, lk 1), ja 28. veebruari 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/336, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT 2022, L 58, lk 1), ning nende aktidega kanti hageja isa muudetud otsusele 2014/145 lisatud loetellu ja määruse nr 269/2014 I lisas sisalduvasse loetellu (edaspidi „vaidlusalused loetelud“), tuginedes järgmistele põhjendustele:

„Nikolay Tokarev on suure Venemaa gaasi- ja naftaettevõtte Transnefti tegevjuht. Ta on Vladimir Putini kauaaegne tuttav ja lähedane kaastöötaja. Ta töötas 1980ndatel aastatel koos Putiniga KGBs. Nikolay Tokarev on Venemaa oligarh, kes sai 2000ndatel aastatel kontrolli suurte riigiettevõtete üle, kui president Putin konsolideeris võimu, ning ta tegutseb tihedas partnerluses Vene riigiga. Nikolay Tokarev on juhtinud Venemaa üht kõige olulisemat valitsuse kontrollitud ettevõtet Transneft, mis transpordib märkimisväärse osa Venemaa naftast hästi välja arendatud nafta torujuhtmete võrgustiku kaudu.

Nikolay Tokarevi Transneft on üks peamine Gelendzhiki lähistel asuva lossikompleksi rahastaja, seda kompleksi kasutab üldlevinud veendumuse kohaselt isiklikult president Putin. Ta saab kasu lähedastest sidemetest Venemaa võimudega. Nikolay Tokarevi lähedased sugulased ja sõbrad rikastusid tänu kontaktidele riigiettevõtetega.

Seetõttu andis ta aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele ja sai nende tegevusest kasu.“

9

Nõukogu 21. juuli 2022. aasta otsusega (ÜVJP) 2022/1272, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2022, L 193, lk 219), ja nõukogu 21. juuli 2022. aasta rakendusmäärusega (EL) 2022/1270, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT 2022, L 193, lk 133), lisati hageja nimi vaidlusalustesse loeteludesse järgmistel põhjendustel:

„[Hageja] on Nikolay Tokarevi tütar; Nikolay Tokarev on Venemaa ühe suurema nafta- ja gaasiettevõtte Transneft tegevjuht. [Hagejale] ja tema endisele abikaasale Andrei Bolotovile kuulub Moskvas, Lätis ja Horvaatias luksuskinnisvara, mille väärtus on üle 50 miljoni USA dollari ning mida on võimalik seostada Nikolay Tokareviga. Samuti on tal sidemed äriühinguga Ronin, mis haldab Transnefti pensionifondi. Kui ta taotles Küprose kodakondsust, märkis ta enda aadressiks Ronini aadressi. Lisaks on [hageja] saanud 8 miljardi rubla väärtuses riigihankelepinguid ettevõtte Irvin-2 kaudu, mida ta omab koos Rosteci tegevjuhi Sergei Chemezovi poja Stanislav Chemezoviga. Seetõttu on [hageja] füüsiline isik, kes on seotud loetellu kantud isikutega, nimelt tema isa, Nikolay Tokareviga ja Stanislav Chemezoviga.“

10

Samade aktidega lisati Stanislav Chemezovi nimi vaidlusalustesse loeteludesse järgmistel põhjendustel:

„Stanislav Sergeyevich Chemezov on Sergei Chemezovi poeg; Sergei Chemezov on Ühtse Venemaa ülemnõukogu liige ja juhatuse esimees grupis Rostec, mis on Venemaal tähtis riigi poolt kontrollitav kaitse- ja tööstusvaldkonna tootmisettevõte. Stanislav Chemezov omas offshore-äriühingut Erlinglow Ltd, mis sai kasu 550 miljonit USA dollarit maksnud kiudoptilise riikliku teabekiirtee ehitamisest Rosteci poolt. Samuti omab ta koos Nikolay Tokarevi tütre [hagejaga] mitut offshore-äriühingut, sealhulgas Irvin-2, mis on saanud 8 miljardi rubla väärtuses lepinguid. Selle tehingu eest lubas Tokarevi perekond Chemezovide perekonnal vähendada Transnefti eelarvet. Samuti omab [Stanislav] Chemezov äriühingut Independent Insurance Group, mis haldab suuri kindlustuslepinguid kaitsesektoris, sealhulgas lepinguid kaitsevaldkonna grupiga Rostec, mille tegevjuht on tema isa Sergei Chemezov. Seetõttu on Stanislav Chemezov füüsiline isik, kes on seotud loetellu kantud isikuga.“

11

Nõukogu avaldas 22. juuli 2022. aastaEuroopa Liidu Teatajas (ELT 2022, C 281 I, lk 7) teatise isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse otsuses (ÜVJP) 2022/1272 ja rakendusmääruses (EL) 2022/1270 sätestatud piiravaid meetmeid. Teatises oli muu hulgas märgitud, et puudutatud isikud võivad esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta vaidlustatud aktidele lisatud loeteludesse vaadataks uuesti läbi.

12

Hageja taotles 2. septembri 2022. aasta e-kirjas võimalust tutvuda kõigi nõukogu ja Euroopa välisteenistuse (EEAS) esitatud ja nende valduses olevate dokumentidega, mis olid aluseks teda puudutavate piiravate meetmete võtmisele, et koostada läbivaatamistaotlus.

13

Nõukogu jättis 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktidega 14. septembril 2022 hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse samadel põhjendustel, mis on esitatud eespool punktis 9.

14

Nõukogu vastas 30. septembril 2022 eespool punktis 12 nimetatud hageja taotlusele ja edastas 8. märtsi 2022. aasta kuupäeva kandvas toimikus viitenumbriga WK 10502/2022 INIT (edaspidi „esialgne tõendite toimik“) sisalduva teabe.

15

Hageja esitas 31. oktoobri 2022. aasta e-kirjaga nõukogule läbivaatamistaotluse.

16

Hageja nimi jäeti 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktidega vaidlusalustesse loeteludesse järgmistel põhjendustel:

„[Hageja] on Nikolay Tokarevi tütar; Nikolay Tokarev on Venemaa ühe suurema nafta- ja gaasiettevõtte Transneft tegevjuht. [Hagejale] ja tema endisele abikaasale Andrei Bolotovile kuulub Moskvas, Lätis ja Horvaatias luksuskinnisvara, mille väärtus on üle 50 miljoni USA dollari ning mida on võimalik seostada Nikolay Tokareviga. Samuti on tal sidemed ettevõttega Ronin, mis haldab Transnefti pensionifondi. Kui ta taotles Küprose kodakondsust, märkis ta pressiteates enda aadressiks Ronin Europe aadressi. Samuti on ta seotud ettevõttega Ronin Trust, mis haldab Transnefti pensionifondi, tehes seda oma kinnisvaraettevõtte Ostozhenka 19 (varasem nimetus RPA Est[ate]) kaudu. [Hageja] on saanud 8 miljardi rubla väärtuses riigihankelepinguid ettevõtte Irvin-2 kaudu, mida ta omas koos Rosteci tegevjuhi Sergei Chemezovi poja Stanislav Chemezoviga. Praegu omab ta koos Stanislav Sergeevich Chemezoviga aktsiaid ettevõttes Gelendzhik Resort Complex – Meridian LLC. Seetõttu on [hageja] füüsiline isik, kes on seotud loetellu kantud isikutega, nimelt tema isa, Nikolay Tokareviga ja Stanislav Chemezoviga.“

17

Nõukogu teavitas 14. märtsi 2023. aasta e-kirjaga hagejat tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmisest, esitades oma seisukohad vastuseks tema 31. oktoobri 2022. aasta läbivaatamistaotluses esitatud argumentidele.

18

Nõukogu saatis 31. märtsi 2023. aasta e-kirjaga hagejale kirja, milles teatas, et asjaolud, millele ta tugines, et põhjendada tema nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse, on esitatud toimikutes viitenumbriga WK 1128/2023 INIT, WK 1128/2023 ADD 1 ja WK 1128/2023 ADD 2, mille kuupäevad on vastavalt 25. jaanuar, 27. jaanuar ja 30. jaanuar 2023 (edaspidi koos „2023. aasta jaanuari tõendid“).

19

Nõukogu võttis 5. juunil 2023 vastu otsuse (ÜVJP) 2023/1094, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2023, L 146, lk 20). Selle otsusega muutis ta otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punkti g järgmiselt:

„1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:

[…]

20

Nõukogu teatas 19. juuni 2023. aasta kirjas hagejale, et kavatseb jätta piiravad meetmed kehtima põhjenduste alusel, mida on 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktides esitatutega võrreldes muudetud. Nõukogu lisas sellele kirjale 15. juuni 2023. aasta toimiku WK 8181/2023 INIT (edaspidi „2023. aasta juuni tõendid“) ja palus hagejal esitada oma seisukohad tema suhtes piiravate meetmete pikendamise kava kohta.

21

Nõukogu teavitas 10. juulil 2023 hagejat, et ta kavatseb jätta piiravad meetmed kehtima põhjenduste kava alusel, mida on muudetud võrreldes sellega, mis oli ette nähtud kavas, mis edastati talle 19. juunil 2023. Nõukogu lisas sellele kirjale ka 4. juuli 2023. aasta toimiku WK 5142/2023 INIT hagejat puudutava täiendava teabe kohta (edaspidi „2023. aasta juuli tõendid“) ja 20. aprilli 2023. aasta toimiku WK 5142/2023 INIT, mis käsitleb tõendeid Venemaa Föderatsiooni ärikeskkonna ja majanduse kohta, ning palus hagejal esitada oma seisukohad tema suhtes piiravate meetmete pikendamise kava kohta.

22

Nõukogu edastas 18. augusti 2023. aasta kirjaga hagejale 16. augusti 2023. aasta toimiku WK 5142/2023 ADD 1, mis käsitleb tõendeid Venemaa Föderatsiooni ärikeskkonna ja majanduse kohta, ning palus hagejal esitada oma seisukohad.

23

Nõukogu jättis 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktidega hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse järgmistel põhjendustel:

„[Hageja] on Nikolay Tokarevi tütar; Nikolay Tokarev on Venemaa ühe suurema nafta- ja gaasiettevõtte Transneft tegevjuht. [Hagejale] ja tema endisele abikaasale Andrei Bolotovile kuulub Moskvas, Lätis ja Horvaatias luksuskinnisvara, mille väärtus on üle 50 miljoni USA dollari ning mida on võimalik seostada Nikolay Tokareviga. Samuti on tal sidemed ettevõttega Ronin, mis haldab Transnefti pensionifondi. Kui ta taotles Küprose kodakondsust, märkis ta pressiteates enda aadressiks Ronin Europe aadressi. Samuti on ta seotud ettevõttega Ronin Trust, mis haldab Transnefti pensionifondi, tehes seda oma kinnisvaraettevõtte Ostozhenka 19 (varasem nimetus RPA Est[ate]) kaudu. [Hageja] on seega oma isa, Venemaal tegutseva juhtiva ettevõtja Nikolay Tokarevi tegevusest kasu saav vahetu pereliige.“

24

Hageja palub Üldkohtul:

25

Nõukogu, keda toetab komisjon, palub Üldkohtul:

26

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kuus väidet.

27

Hagiavalduses esitab hageja neli väidet. Esimese väite kohaselt on rikutud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ja põhjendamiskohustust. Teise väite kohaselt on rikutud õigusnormi ja tehtud ilmseid hindamisvigu. Kolmanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja põhiõigusi. Neljanda väite kohaselt on rikutud õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Hagiavalduse esimeses muutmisavalduses esitab hageja viienda väite, mille kohaselt on rikutud õigust olla ära kuulatud. Hagiavalduse teises muutmisavalduses esitab hageja kuuenda väite, et otsuse 2014/145, mida on muudetud otsusega 2023/1094, artikli 1 lõike 1 punkti e ja artikli 2 lõike 1 punkti g teises osas ette nähtud kriteerium (edaspidi „muudetud kriteeriumi g teine osa“), mille kohaselt määratletakse isikud, kes saavad kasu Venemaal tegutsevast juhtivast ettevõtjast, on õigusvastane.

28

Üldkohus peab otstarbekaks analüüsida kõigepealt teist väidet, mis käsitleb õigusnormi rikkumist ja ilmseid hindamisvigu.

29

Hageja väidab oma hagiavalduses ja esimeses muutmisavalduses, et 2022. aasta septembri ja 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmisega rikkus nõukogu õigusnormi ja tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta jättis tema nime vaidlusalustesse loeteludesse seotud isiku kriteeriumi alusel, mis on ette nähtud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpus. Lisaks vaidlustab ta oma hagiavalduses oma nime võimaliku loetellu kandmise nimetatud otsuse artikli 2 lõike 1 punktis d ette nähtud kriteeriumi alusel.

30

Hagiavalduse teises muutmisavalduses väidab hageja, et 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktides tegi nõukogu ilmse hindamisvea, kui ta jättis tema nime vaidlusalustesse loeteludesse muudetud kriteeriumi g teise osa alusel.

31

Tuleb märkida, et osas, milles käesolev väide puudutab ilmseid hindamisvigu, tuleb seda pidada hindamisvigadele tuginevaks. Kuigi on tõsi, et nõukogul on teatav kaalutlusõigus, et juhtumipõhiselt kindlaks teha, kas õiguslikud kriteeriumid, millel kõnealused piiravad meetmed põhinevad, on täidetud, peavad liidu kohtud siiski tagama põhimõtteliselt täieliku kontrolli kõigi liidu õigusaktide seaduslikkuse üle (vt 26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab eelkõige seda, et liidu kohus tagab, et otsus, millega piiravad meetmed on vastu võetud või kehtima jäetud ja mis puudutab asjaomast isikut või üksust isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See hõlmab selle otsuse aluseks olevates põhjendustes väidetud asjaolude kontrollimist, nii et kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjuste abstraktse tõenäosuse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida on peetud iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 119, ning 26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punkt 62).

33

Niisuguse hinnangu andmisel ei tule tõendeid ja teavet analüüsida mitte eraldi võetuna, vaid seostatuna nende kontekstiga. Nõukogu on nimelt täitnud temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta on liidu kohtus viidanud piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumile, mis tõendavad piisava seose olemasolu selle isiku või üksuse, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja taunitava režiimi või üldisemalt olukorra vahel, mille vastu võideldakse (vt 20. juuli 2017. aasta kohtuotsus Badica ja Kardiam vs. nõukogu, T‑619/15, EU:T:2017:532, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta 26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punktid 63 ja 66).

34

Liidu pädev asutus peab vaidlustamise korral tõendama puudutatud isiku või üksuse vastu kasutatud põhjuste põhjendatust, mitte puudutatud isik ise ei pea vastupidi tõendama nende põhjuste alusetust. Selleks ei ole nõutav, et nõukogu esitaks liidu kohtule tühistamishagiga vaidlustatud aktis väidetud asjaoludega seotud kogu teabe ja kõik tõendid. Tähtis on, et esitatud teave või tõendid toetaksid asjaomase isiku või üksuse vastu kasutatud põhjendusi (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punktid 121 ja 122, ning 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Fulmen ja Mahmoudian, C‑280/12 P, EU:C:2013:775, punktid 66 ja 67; vt ka 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Prigozhin vs. nõukogu, T‑723/20, ei avaldata, EU:T:2022:317, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Sellisel juhul peab liidu kohus seda teavet või neid tõendeid silmas pidades kontrollima väidetud faktide sisulist täpsust ja hindama selle teabe või nende tõendite tõenduslikku jõudu konkreetse asja asjaolude põhjal, võttes arvesse nende kohta eelkõige puudutatud isiku esitatud võimalikke märkusi (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 124).

36

Mis puudutab täpsemalt õiguspärasuse kontrolli, mida teostatakse asjaomase isiku nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise aktide üle, siis tuleb meenutada, et piiravad meetmed on ennetavad ja määratluse kohaselt ajutised ning nende kehtivus sõltub alati nende võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest need kehtima jätta, et saavutada nendega seotud eesmärk. Sellest tulenebki, et nende meetmete korrapärasel läbivaatamisel tuleb nõukogul anda olukorrale ajakohastatud hinnang ja teha selliste meetmete mõju kokkuvõte, selleks et teha kindlaks, kas need meetmed on võimaldanud saavutada eesmärke, millele on viidatud asjaomaste isikute ja üksuste algsel kandmisel vaidlusalusesse loetellu, või kas nimetatud isikute ja üksuste suhtes on ikka veel võimalik teha sama järeldust (vt selle kohta 27. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ilunga Luyoyo vs. nõukogu, T‑108/21, EU:T:2022:253, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika; 26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punkt 67).

37

Sellest tuleneb, et isiku nime niisuguste isikute ja üksuste loeteludesse jätmise põhjendamiseks, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, ei ole nõukogul keelatud tugineda samadele tõenditele kui need, mis õigustasid hageja nime esmakordset kandmist, uuesti kandmist või viimast jätmist nimetatud loetelusse, tingimusel et esiteks ei ole loetellu kandmise põhjendusi muudetud ja et teiseks ei ole kontekst muutunud selliselt, et need tõendid oleksid vananenud (vt selle kohta 23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 99). Sellega seoses hõlmab konteksti muutus seda, et arvesse võetakse esiteks olukorda riigis, mille suhtes on kehtestatud piiravate meetmete süsteem, ja puudutatud isiku konkreetset olukorda (vt selle kohta 26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punkt 78, ja 23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 101), ning teiseks kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ja eelkõige seda, et piiravate meetmetega taotletavaid eesmärke ei ole saavutatud (vt selle kohta 27. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ilunga Luyoyo vs. nõukogu, T‑108/21, EU:T:2022:253, punkt 56; vt selle kohta analoogia alusel ka 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punktid 82–84 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Käsitletaval juhul nähtub 2022. aasta septembri ja 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide loetellu kandmise põhjendustest selgelt, et hageja nimi jäeti vaidlusalustesse loeteludesse üksnes seotud isiku kriteeriumi alusel, mis on ette nähtud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpus. Nõukogu kinnitas, et hageja nime nendesse loeteludesse kandmise ja sinna jätmise õiguslik alus ei ole kriteerium, mis on ette nähtud nimetatud otsuse artikli 2 lõike 1 punktis d. Sellest tuleneb, et argumendid, millega vaidlustatakse hageja nime loetellu jätmine muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktis d ette nähtud kriteeriumi alusel, on tulemusetud.

39

Neid sissejuhatavaid kaalutlusi arvestades tulebki kontrollida, kas nõukogu tegi hindamisvea, kui ta otsustas esiteks 2022. aasta septembri ja 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmisega jätta hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse seotud isiku kriteeriumi alusel, mis on ette nähtud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpuosas, ja teiseks 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmisega jätta tema nimi neisse loeteludesse muudetud kriteeriumi g teise osa alusel.

40

2022. aasta septembri ja 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktidest nähtub, et hageja nimi kanti loetellu seotud isiku kriteeriumi alusel, kuna tal on seos esiteks oma isa Nikolay Tokareviga ja teiseks Stanislav Chemezoviga.

41

Üldkohus peab otstarbekaks analüüsida kõigepealt argumente, mille kohaselt sisuliselt rikuti õigusnormi, kuna hageja kanti vaidlusalustesse loeteludesse isikuna, kes on seotud Stanislav Chemezoviga, kes on samuti kantud seotud isikuna vaidlusalustesse loeteludesse.

42

Hageja väidab, et nõukogu rikkus õigusnormi, kui ta kandis hageja vaidlusalustesse loeteludesse Stanislav Chemezoviga seotud isikuna eelkõige põhjusel, et ka tema kanti vaidlusalustesse loeteludesse oma isa Serguey Chemezoviga seotud isikuna. Hageja sõnul ei näe õigusnormid ette võimalust kanda vaidlusalustesse loeteludesse isiku nimi põhjusel, et ta on seotud isikuga, kelle nimi on loetellu kantud samuti seotud isiku kriteeriumi alusel. Tema sõnul võimaldab seotud isiku kriteerium kanda isik seotud isikuna nendesse loeteludesse üksnes seoses isikuga, kellele on viidatud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktides a, b, c, d, e või f. Lisaks väidab hageja oma esimeses nõuete muutmise avalduses, et võimatus kanda isikut vaidlusalustesse loeteludesse sellise isikuga seotud isikuna, kes on samuti kantud nendesse loeteludesse seotud isikuna, on kooskõlas kohtupraktikaga, mis nõuab piisava seose olemasolu selle isiku, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja taunitava režiimi või üldisemalt olukorra vahel, mille vastu võideldakse.

43

Üldkohus palus menetlust korraldava meetmena nõukogul näidata, millisel alusel võib isiku kanda vaidlusalustesse loeteludesse niisuguse teise isikuga seotud isikuna, kes on samuti kantud neisse loeteludesse kolmanda isikuga seotud isikuna.

44

Kohtuistungil väitis nõukogu, et ei ole välistatud, et sellise isikuga seotud isikuna loetellu kandmine, kes on ise vaidlusalustesse loeteludesse kantud isikuga seotud isik, võib olla põhjendatud tingimusel, et selline loetellu kandmine on piiravate meetmetega taotletavate eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. Nõukogu sõnul on see nii juhul, kui tegemist on mitme isiku vaheliste suhete võrgustikuga, milles kahe niisuguse isiku peamine seos, kes on ise seotud teiste isikutega, kuulub „üldisemasse võrku“, mille takistamine piiravate meetmete abil on põhjendatud, et vältida eelkõige piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.

45

Siinkohal tuleb muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpuosas ette nähtud seotud isiku kriteeriumi kohta rõhutada, et kuigi mõistet „seotus“ kasutatakse sageli piiravaid meetmeid käsitlevates nõukogu aktides, ei ole seda sellisena määratletud ja selle tähendus sõltub asjaomastest kontekstidest ja asjaoludest (vt selle kohta 28. juuli 2016. aasta kohtuotsus Tomana jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑330/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:601, punkt 48; 4. septembri 2015. aasta kohtuotsus NIOC jt vs. nõukogu, T‑577/12, ei avaldata, EU:T:2015:596, punkt 114, ja 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus Bredenkamp jt vs. nõukogu ja komisjon, T‑66/14, EU:T:2016:430, punktid 35–37). Siiski võib möönda, et tegemist on isikutega, kes on üldiselt seotud ühiste huvidega (vt selle kohta 8. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Prigozhina vs. nõukogu, T‑212/22, ei avaldata, EU:T:2023:104, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).

46

Mis puudutab seotud isiku kriteeriumi ulatust, siis nähtub muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 sõnastusest, et külmutatakse rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad ühelt poolt isikutele, kes on loetellu kantud selle sama otsuse artikli 2 lõike 1 punktides a–h ette nähtud loetellu kandmise kriteeriumide alusel, ja teiselt poolt nendega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele. Tuleb märkida, et seotud isiku kriteeriumi väljendis „nendega seotud“ kasutatud sõna „nendega“ viitab üksnes isikutele, üksustele või asutustele, kes on loetellu kantud nimetatud otsuse artikli 2 lõike 1 punktides a–h ette nähtud mõne loetellu kandmise kriteeriumi alusel.

47

Seega tuleneb muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpuosa grammatilisest tõlgendusest, et – nagu hageja õigesti väidab – füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse võib vaidlusalustesse loeteludesse kanda üksnes seotuse tõttu teise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutusega, kes on kantud neisse loeteludesse ühe või mitme loetellu kandmise kriteeriumi alusel, mis on ette nähtud selle otsuse artikli 2 lõike 1 punktides a–h.

48

On tõsi, nagu märgib nõukogu, et seotud isiku kriteerium hõlmab kõiki isikuid, kellel on seos isikuga, kes on kantud vaidlusalustesse loeteludesse muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktides a–h ette nähtud ühe või mitme kriteeriumi alusel, kuna esineb märkimisväärne oht, et nende suhtes võetud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks avaldavad isikud, kelle suhtes kohaldatakse ühe või mitme kriteeriumi alusel sanktsiooni, survet isikutele, kellega nad on seotud (vt analoogia alusel 4. septembri 2015. aasta kohtuotsus NIOC jt vs. nõukogu, T‑577/12, ei avaldata, EU:T:2015:596, punkt 114, ja 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Foz vs. nõukogu, T‑296/20, EU:T:2022:298, punkt 174).

49

Siiski ei saa nõukogu argument, mis tugineb kõrvalehoidmise ohule ja vajadusele hõlmata paljusid isikuid, kes moodustavad osa üldisest „võrgustikust“, iseenesest õigustada seotuse kriteeriumi ulatuse laiendamist niivõrd, et seda kohaldatakse seosele isikuga, keda ennast ei ole loetellu kantud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktides a–h ette nähtud mõne kriteeriumi alusel.

50

Nimelt annaks selline tõlgendus seotusele liiga laia ulatuse ega võtaks arvesse muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpuosa sõnastust ega nõuet, et asjasse puutuvate isikute ja liidu võetud piiravate meetmete sihtmärgiks oleva kolmanda riigi vahel peab olema piisav seos 13. märtsi 2012. aasta kohtuotsuse Tay Za vs. nõukogu (C‑376/10 P, EU:C:2012:138) punkti 64 tähenduses. Sellest järeldub, et kuna käesolevas asjas kanti Stanislav Chemezov vaidlusalustesse loeteludesse oma isa Serguey Chemezoviga seotud isikuna, ei olnud nõukogul õigust kanda hagejat vaidlusalustesse loeteludesse kui Stanislav Chemezoviga seotud isikut.

51

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et 2022. aasta septembri ja 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktidega rikkus nõukogu õigusnormi, kui ta jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse seotuse alusel Stanislav Chemezoviga.

52

Tuleb märkida, et see õigusnormi rikkumine nõukogu poolt ei saa iseenesest kaasa tuua 2022. aasta septembri ja 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide tühistamist. Nimelt, mis puudutab piiravad meetmed kehtestanud otsuse seaduslikkuse kontrolli ja võttes arvesse nende meetmete ennetavat olemust, siis tuleneb kohtupraktikast, et kui liidu kohus leiab, et vähemalt üks märgitud põhjendustest on piisavalt täpne ja konkreetne ning tõendatud ning kujutab juba iseenesest piisavat alust sellele otsusele, siis asjaolu, et teised põhjendused seda ei ole, ei saa õigustada nimetatud otsuse tühistamist (vt 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Manufacturing Support & Procurement Kala Naft, C‑348/12 P, EU:C:2013:776, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).

53

Seega tuleb kontrollida, kas nõukogu tegi hindamisvea, kui ta järeldas, et hageja oli oma isa N. Tokareviga seotud isik.

54

2022. aasta septembri loeteludesse jätmise akte ja 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise akte tuleks analüüsida eraldi, kuna need on vastu võetud erinevatel kuupäevadel ega põhine ei täiesti identsetel põhjendustel ega dokumentidel.

55

Hageja vaidleb oma argumentidega vastu esialgse tõendite toimiku teatud tõendite usaldusväärsusele ja võimalusele võtta arvesse lisa B.5 ning väidab, et faktiline alus ei ole piisav, et õigustada tema nime jätmist loetellu isaga seotud isikuna.

56

Hageja vaidlustab esialgse tõendite toimiku tõendi nr 6 usaldusväärsuse, kuna väide, et tema isa usaldas oma endisele abikaasale äriühingu Katina haldamise, on ekslik. Ta leiab samuti, et esialgse tõendite toimiku tõendid nr 12 ja 15 ei ole usaldusväärsed, kuna neis esitatud väited on ebamäärased ja põhinevad kaudsetel tõenditel, mis ei ole nende põhjendamiseks piisavalt kindlad, näiteks telefoninumbrid või internetis avaldatud teave. Lisaks väidab hageja, et Moscow Posti avaldatud artiklid ei ole usaldusväärsed, kuna see väljaanne on tuntud laimavate dokumentide avaldamise poolest, nagu nähtub hiljutistest süüdimõistvatest kohtuotsustest kohtus.

57

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb neile argumentidele vastu.

58

Siinkohal tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb liidu kohtu tegevus tõendite vabal hindamisel ning ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Sellega seoses tuleb dokumendi tõendusjõu hindamiseks kõigepealt teha kindlaks selles sisalduva teabe tõepärasus, võttes eelkõige arvesse dokumendi päritolu, koostamise asjaolusid, adressaati ja seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usaldusväärne (vt 31. mai 2018. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑461/16, EU:T:2018:316, punkt 107 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punkt 95 (ei avaldata) ja seal viidatud kohtupraktika).

59

Kuna liidu asutustel ei ole pädevust kolmandates riikides uurimist läbi viia, peavad nad lähtuma üldsusele kättesaadavatest infoallikatest, aruannetest, ajakirjanduses avaldatud artiklitest, salateenistuse aruannetest või muudest samalaadsetest allikatest (14. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Kim jt vs. nõukogu ja komisjon, T‑533/15 ja T‑264/16, EU:T:2018:138, punkt 107, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Prigozhin vs. nõukogu, T‑723/20, ei avaldata, EU:T:2022:317, punkt 59).

60

Lisaks on oluline märkida, et Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel olev konfliktiolukord muudab praktikas eriti keeruliseks ligipääsu teatavatele allikatele, selgesõnalise viite teatud teabe esmasele allikale ning võimalike tunnistuste kogumise isikutelt, kes on nõus end identifitseerima. Sellest tulenevad uurimisraskused võivad seega takistada täpsete tõendite ja objektiivse teabe esitamist (vt selle kohta 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punkt 116 ja seal viidatud kohtupraktika).

61

Käesolevas asjas esitas nõukogu selleks, et põhjendada hageja nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse 2022. aasta septembri aktidega, esialgse tõendite toimiku. Mis puudutab hageja ja tema isa vahelist seost, siis tuleb märkida, et nõukogu tugines avalikult kättesaadavale teabele, nimelt:

62

Seega on esialgse tõendite toimiku tõend nr 6 Imperijali veebilehel avaldatud ajakirjandusartikkel „Musta nimekirja kantud venelased ajavad äri kõrvuti Plenkovici ja HZDga, ka neil on Mali Lošinj’s suursugune villa“. See tõend puudutab eelkõige äriühingut Katina, mille asukoht on Zagrebis ja millel on Mali Lošinj’s (Horvaatia) asuv villa nimega Karolina (edaspidi „villa Karolina“). Tuleb märkida, et hageja argument, et see artikkel sisaldab viga, ei sea selle tõenduslikku väärtust kahtluse alla. Selline argumentatsioon puudutab nimelt selle hindamist, kas nõukogu faktiline alus on piisav tema loetellu kandmise põhjendamiseks.

63

Mis puudutab argumenti, et tõendis nr 12, st OCCRP uuringus „Sõbrad kasvatavad jõukust tänu lähedastele suhetele Putini võimuga“, ja tõendis nr 15, st Meduzas avaldatud artiklis „Väga rikas väimees. Kuidas korraldatakse Transnefti juhi Nikolai Tokarevi lähedaste äri?“, esitatud väited on ebamäärased ja põhinevad kaudsetel tõenditel, mis ei ole piisavalt kindlad, et neid kinnitada, ei saa nende tõendite tõendusjõudu kahtluse alla seada. Nimelt, arvestades eespool punktis 60 viidatud teabega tutvumise raskusi, ei võta tõenditelt nr 12 ja nr 15 tõendusjõudu asjaolu, et uuringud või artiklid põhinevad sellistel andmetel nagu telefoninumbrid või veebilehtedel kättesaadav teave.

64

Samuti ei saa nõustuda argumendiga, mille kohaselt sisuliselt ei ole Moscow Posti avaldatud artiklid usaldusväärsed, kuna selle meediaväljaande suhtes on hiljuti tehtud mitu laimamise eest süüdimõistvat kohtuotsust. Asjaolu, et meediaväljaannet on korduvalt laimamise eest süüdi mõistetud, ei tähenda, et kõik selle artiklid on ebausaldusväärsed. Lisaks tuleb käesolevas asjas tõdeda, et hageja esitatud kohtuotsused ei puuduta tõendit nr 17, st Moscow Posti artiklit „Nikolai Tokarevil ja tema äriühingul Transneft ei õnnestunud nafta kvaliteedi eest vastutust oma vastastele üle kanda“. Järelikult ei saa sellelt tõendilt tõendusjõudu ära võtta.

65

Eespool toodut silmas pidades ja võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni olukorda iseloomustavat konteksti ning nõukogu uurimisvolitusi kolmandates riikides (vt eespool punktid 59 ja 60), ei saa esialgse tõendite toimiku tõendite nr 6, 12, 15 ja 17 tõenduslikku väärtust kõrvale lükata.

66

Hageja vaidlustab võimaluse võtta arvesse kostja vastuse lisa B.5, mis sisaldab kogu uurimise sisu, mille väljavõte on esitatud esialgse tõendite toimiku tõendis nr 12, kuna selle lisa arvessevõtmine tähendaks esialgse tõendite toimiku sisu muutmist.

67

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb sellele argumendile vastu.

68

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusakti õiguspärasust hinnata akti vastuvõtmise ajal olemas olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel (3. septembri 2015. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon, C‑398/13 P, EU:C:2015:535, punkt 22, ja 8. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Prigozhina vs. nõukogu, T‑212/22, ei avaldata, EU:T:2023:104, punkt 80).

69

Samuti tuleb märkida, et sisulise õiguspärasuse kontrolli, mida Üldkohus peab tegema, ei tule eelkõige piiravaid meetmeid puudutavates kohtuvaidlustes teha mitte ainult nende asjaolude alusel, mis on esitatud vaidlusaluste aktide põhjendustes, vaid ka nende asjaolude alusel, mida nõukogu esitab vaidlustamise korral Üldkohtule, et tõendada nendes põhjendustes esitatud faktide sisulist põhjendatust (22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus nõukogu vs. PKK, C‑46/19 P, EU:C:2021:316, punkt 64).

70

Tuleb märkida, et – nagu möönab ka hageja – lisa B.5 kordab OCCRP uuringut tervikuna, mis avaldati 24. detsembril 2016 ja mis kannab pealkirja „Sõbrad kasvatavad jõukust tänu lähedastele suhetele Putini võimuga“, millest väljavõte on esitatud esialgse tõendite toimiku tõendis nr 12. Nagu nimetatud toimikust nähtub, sai nõukogu selle uuringuga tutvuda 5. aprillil 2022 ning selle tõendi allika tuvastamise elementide hulgas on terviklik hüperlink, mis võimaldab kogu selle sisuga tutvuda. Neil asjaoludel ei saa hageja vaidlustada võimalust võtta arvesse kostja vastuse lisa B.5 (vt analoogia alusel 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Prigozhin vs. nõukogu, T‑723/20, ei avaldata, EU:T:2022:317, punkt 55).

71

Sellest järeldub, et kostja vastuse lisa B.5 võib arvesse võtta, analüüsides küsimust, kas hageja nime jätmine loetellu Nikolay Tokareviga seotud isikuna oli põhjendatud.

72

Hageja leiab, et nõukogu eksis tema kinnisasjade hinnangulises väärtuses ning et igal juhul ei ole nende väärtus asjakohane seose tuvastamisel tema isaga. Lisaks väidab ta, et nõukogu dokumendibaas ei ole piisav, et tuvastada, et tema kinnisasjad võivad olla tema isaga seotud. Lisaks väidab ta, et isegi kui eeldada, et äriühing Ronin Trust haldas teatud kinnisasju, ei võimalda see äriühing tema isaga seost luua. Selles osas leiab ta, et asjaolu, et äriühing Ronin Trust haldas äriühingu Transneft valitsusvälist pensionifondi, kujutab endast kauget ja aegunud seost.

73

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb sellele argumendile vastu.

74

Eelkõige märgib nõukogu, et esialgsete tõendite toimikust nähtub, et hageja omab või omas üksi või koos oma endise abikaasaga mitut äriühingut ja kinnisvara, mille väärtus ületab 50 miljonit USA dollarit (USD) (ligikaudu 45 miljonit eurot), Moskvas (Venemaa). Tema arvates ei ole hageja vara väärtus igal juhul määrav, kuna oluline on järeldus, et hagejast sai jõukas ettevõtja, kes on tegutsenud väga edukalt. Lisaks väidab nõukogu, et esialgsest tõendite toimikust nähtub, et hageja on seotud oma isaga perekondliku sideme tõttu ning asjaolu tõttu, et tema vara ja ärisuhted on samuti seotud isaga. Eelkõige leiab ta, et tal on täpsete ja konkreetsete tõendite kogum, mis kinnitab asjaolu, et hageja tegutses kinnisvara valdkonnas väga edukalt, kasutades ära Transnefti tegevjuhi ametikohustusi, mida täitis tema isa. Lisaks väidab nõukogu, et hageja on seotud oma isa äritegevusega äriühingu Ronin kaudu, mis on seotud Transneftiga, ning äriasjade perekondliku juhtimise skeemi kaudu.

75

Sellega seoses tuleb meenutada, et nagu nähtub eespool punktidest 45–47, puudutab seotud isiku kriteerium isikuid, kes on ühiste huvide kaudu seotud isikuga, kes on kantud vaidlusalustesse loeteludesse ühe või mitme loetellu kandmise kriteeriumi alusel, mis on ette nähtud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktides a–g.

76

Tuleb täpsustada, et neid ühiseid huve ei tule mõista mitte ainult kitsas tähenduses, see tähendab nii, et need tähistavad isikuid, kelle huvid on seotud ühises õiguslikus struktuuris, vaid ka laiemalt ja seoses perekondliku sidemega seotud isikutega, kui ühiste huvide objektiivne kattumine, mis ei ole tingimata vormistatud sel eesmärgil loodud õiguslikus struktuuris, on selge (vt selle kohta analoogia alusel 6. septembri 2023. aasta kohtuotsus Timchenko vs. nõukogu, T‑361/22, ei avaldata, apellatsioonimenetluses, EU:T:2023:502, punkt 76).

77

Lisaks, kuna seotud isiku kriteerium on sõnastatud kindla kõneviisi olevikus, tuleb ühiste huvide olemasolu tuvastada vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal (vt selle kohta 8. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Prigozhina vs. nõukogu, T‑212/22, ei avaldata, EU:T:2023:104, punkt 92).

78

Käesolevas asjas ei vaidle hageja vastu oma põlvnemise seosele oma isa Nikolay Tokareviga, kes täidab tegevjuhi ülesandeid äriühingus Transneft, mida peetakse Vene suureks nafta- ja gaasiettevõtjaks. Seevastu väidab ta, et nõukogu faktiline alus ei sisalda piisavalt tõendeid, et tuvastada seotust tema isaga.

79

Kõnealustest loetellu kandmise põhjendustest nähtub, et hageja ja tema isa ühised huvid tulenevad ühelt poolt sellest, et hageja märkimisväärne kinnisvara Moskvas, Horvaatias ja Lätis võis olla seotud tema isaga, ning teiselt poolt seostest hageja ja äriühingu Ronin vahel, mida esitleti kui äriühingu Transneft pensionifondi haldamise tagajat.

80

Esimesena, mis puudutab hageja ja äriühingu Ronin Trust vahelist seost, siis nähtub eelkõige esialgse tõendite toimiku tõendist nr 15, et ajal, mil hageja oli veel abielus oma endise abikaasaga, tagas äriühing Ronin Trust, kes haldas Transnefti pensionifondi, ka RPA-nimelise äriühingute kontserni kinnisvara haldamist. Selle tõendi kohaselt kuulus hageja endisele abikaasale äriühingus RPA-Management 100% osalus, samas kui hageja kontrollis 75% ulatuses äriühingut RPA-Estate ja 50% ulatuses äriühingut RPA-Hotel Management. Sellest järeldub, et nõukogu võis põhjendatult asuda seisukohale, et 2016. aastal oli seos äriühingu Ronin Trust ja nende äriühingute vahel, milles hagejal oli osalus, nimelt äriühing RPA-Hotel Management ja RPA-Estate.

81

Siiski nähtub ka esialgse tõendite toimiku tõendist nr 15, et pensionifondide haldamise valdkonnas ei olnud Transneft äriühingu Ronin Trust ainus klient ega isegi peamine klient. Seda järeldust kinnitavad hageja esitatud äriühingu Ronin Trust majandusaasta aruannete väljavõtted (lisa A.11), millest nähtub, et see äriühing tagab tegelikult teiste ettevõtjate pensionifondide haldamist kui Transneft. Lisaks asjaolule, et ükski toimikus olev dokument ei anna teavet äriühingu Ronin Trust tegevuse ja korralduse kohta, ei piisa hageja ja äriühingu Transneft vahelise seose tuvastamiseks üksnes asjaolust, et hageja ja äriühing Transneft kasutavad sama teenuseosutaja teenuseid, kes osutab oma teenuseid ka muudele kolmandatele äriühingutele. Vastates kohtuistungil Üldkohtu küsimusele, milles paluti selgitada, kuidas saab hageja ja tema isa vahel luua seose äriühingu Ronin Trust kaudu, kuigi see äriühing haldab mitme ettevõtja pensionifonde, ei suutnud nõukogu seda seost selgitada. Nimelt ei ole ta viidanud ühelegi asjaolule, millest nähtuks N. Tokarevi osalus äriühingu Ronin Trust kapitalis, tema esindatus selle äriühingu juhtorganites ega ka mis tahes Ronin Trusti ja Transnefti vaheliste ärisuhete eripära, mis eristab neid suhteid äriühingu Ronin Trust ja teiste tema klientideks olevate äriühingute vahelistest suhetest.

82

Järelikult on hagejal alust väita, et Ronin Trusti ja Transnefti vaheline kauge side ei ole piisav tuvastamaks seost tema tegevuse ja tema isa tegevuse vahel.

83

Lisaks, mis puudutab loetellu kandmise põhjendustes esitatud asjaolu, et Ronin Europe’i aadressi mainiti hageja naturalisatsiooni korras Küprose kodakondsuse saamise menetluses, siis see ei tõenda ka hageja ja N. Tokarevi ühiseid huve. Nimelt märkis nõukogu kohtuistungil vastuseks Üldkohtu küsimusele, milles paluti selgitada Ronin Europe’i ja Ronin Trusti vahelisi seoseid, sisuliselt, et ta leidis, et neid kahte äriühingut võib pidada seotuks. Lisaks tuleb tõdeda, et nõukogu ei tugine ühelegi asjaolule, mis võimaldaks tuvastada seost äriühingu Ronin Europe ja N. Tokarevi vahel. Järelikult ei saa hageja ja äriühingu Ronin Europe vaheline seos samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktis 81, tõendada seose olemasolu hageja ja tema isa vahel äriühingu Transneft kaudu.

84

Seega tugines nõukogu vääralt hageja ärisuhetele äriühingutega Ronin Trust ja Ronin Europe, et tuvastada seos N. Tokareviga äriühingu Transneft kaudu.

85

Teisena tuleb kontrollida, kas esialgne tõendite toimik sisaldab piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit, et tõendada seoseid hageja kinnisvara ja N. Tokarevi vahel 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal.

86

Kõigepealt tuleb märkida, et kohtuasja pooled vaidlevad hageja kinnisvara väärtuse üle. Kõnealustes loetellu kandmise põhjendustes leidis nõukogu, et hageja ja tema endise abikaasa kinnisvara väärtus Moskvas, Horvaatias ja Lätis asuva vara puhul on üle 50 miljoni dollari (ligikaudu 45 miljoni euro). Lisaks asjaolule, et hageja ei vaidle vastu asjaolule, et tema ja tema endise abikaasa vara koguväärtus võib ületada 50 miljoni dollari (ligikaudu 45 miljonit euro) väärtuse, tuleb siiski märkida, et hageja vara väärtus ei ole määrav tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise põhjendamiseks. Tegemist on konteksti elemendiga, mille eesmärk on näidata, nagu väidab nõukogu, et hageja on jõukas ettevõtja, kes on kinnisvara valdkonnas tegutsenud edukalt, nagu nähtub eelkõige esialgse tõendite toimiku tõenditest nr 9 ja 16. Sellest tuleneb, et võimalik ebatäpsus tema vara väärtuses ei saa iseenesest viia 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide tühistamiseni.

87

Tuleb märkida, et hageja möönab, et tal on äriühing Ostozhenka 19, millele kuulub ajalooline maja Moskvas ja korter Brusovi tänaval Moskvas, ja äriühing Katina, millele kuulub Horvaatias Mali Lošinj’s asuv villa nimega Karolina. Esialgse tõendite toimiku materjalidest nähtub, et iga kinnisasja väärtus on mitu miljonit Vene rubla (RUB). Tõendi nr 15 kohaselt soetati Moskvas ajalooline maja 2016. aastal 390 miljoni rubla suuruses summas (ligikaudu 3,9 miljonit eurot), tõendi nr 14 kohaselt hinnati Horvaatias asuva villa väärtuseks 4,1 miljonit dollarit (ligikaudu 3,8 miljonit eurot) ning tõendi nr 9 kohaselt asub Brusovi tänava korter kinnistul, mille väärtus on vähemalt 315 miljonit rubla (ligikaudu 3,15 miljonit eurot). Arvestades selle kinnisvara mitme miljoni euro suurust väärtust, võis nõukogu õiguspäraselt järeldada, et hagejal on märkimisväärne kinnisvara. Ent nagu hageja õigesti väidab, ei piisa käesoleval juhul üksnes tema kinnisasjade väärtusest, et tuvastada seotust tema isaga. Seega tuleb kontrollida, kas nõukogu faktiline alus võimaldab kinnitada järeldust, et see hageja kinnisvara võis olla 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal tema isaga seotud.

88

Esiteks, mis puudutab Lätis Jūrmalas asuvat kinnisasja, mis kuulus abielus olemise ajal hagejale ja tema endisele abikaasale ühiselt, siis tuleb märkida, et nõukogu ei tugine ühelegi asjaolule, mis võimaldaks siduda seda kinnisasja Nikolay Tokareviga. Lisaks esitas hageja väljavõtte 14. veebruari 2019. aasta abielujärgse lepingu lisast (lisa A.9), milles on märgitud, et pärast abielulahutust lähevad kõik Dzintaru 34, millele see kinnisvara kuulub, aktsiad üle tema endisele abikaasale. Hageja abielu lahutati juunis 2019, mida nõukogu ei vaidlusta. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud, et alates 2019. aasta juunist ei olnud tal enam mingit seost Lätis asuva kinnisasjaga. Sellest tuleneb, et kuna ühiste huvide olemasolu tuleb tõendada vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal (vt eespool punkt 77), siis selleks et tõendada selliste huvide olemasolu hageja ja tema isa vahel tema omandis olevate kinnisasjade kaudu, ei saa nõukogu tugineda Lätis asuvale kinnisasjale, kuna 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal ei olnud hageja selle omanik juba mitu aastat.

89

Teiseks, mis puudutab Horvaatias Mali Lošinj’s Čikati lahes asuvat villa Karolinat, siis tuleb märkida, et hageja on esitanud väljavõtte Trgovački Sud u Zagrebu (Zagrebi kaubanduskohus, Horvaatia) registri ajaloost seoses äriühinguga Katina (lisa A.20), kellele see villa kuulub. Sellest dokumendist nähtub aga, et hageja on äriühingu ainuaktsionär ja et tema isal ei ole kunagi olnud selles osalust. Järelikult ei saa nõukogu selle kinnisasja puhul tugineda otsesele seosele hageja ja tema isa vahel. Lisaks, kuigi on tõsi, et esialgse tõendite toimiku tõend nr 6 võib kaudselt viidata selle kinnisasja perekondlikule haldamisele, kuna N. Tokarev oli usaldanud äriühingu Katina juhtimise oma endisele väimehele, ei piisa ainuüksi sellisest kaudsest tõendist, et tuvastada seos hageja isa ja villa Karolina vahel 2019. aastale järgneval perioodil. Kuna hageja lahutas abielu 2019. aasta juunis, lahkus tema endine abikaasa samal aastal oma ametikohalt Katinas, nagu nähtub lisast A.20. N. Tokarevi osalemine tema endise väimehe nimetamisel Katina juhatuse liikmeks toimus aga tingimata ammu enne 2019. aastat. Seega, kuna puuduvad muud tõendid hilisemate asjaolude kohta, mis võiksid tõendada, et N. Tokarev osales villa Karolina perekondlikus haldamises, siis tuleb tõdeda, et nõukogul ei olnud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tuvastada seose olemasolu 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal hageja isa ja villa Karolina vahel.

90

Kolmandaks, mis puudutab nõukogu viidatud asjaolu, et perekond Tokarev omandas samuti Horvaatias asuva hotellikompleksi, mille väärtus on mitu miljardit dollarit, siis esialgse tõendite toimiku tõend nr 16, see tähendab 2020. aastal avaldatud ajakirjandusartikkel, viitab tõepoolest teabe olemasolule selle kohta, et perekond Tokarev oli äriühingu Transneft pakkumismenetluste abil omandanud hotellikompleksi. Tuleb siiski tõdeda, et see artikkel ei sisalda ühtegi täpsustust selle kohta, mis kuupäeval see tehing aset leidis, samuti ei täpsustata, milline Tokarevi perekonna liige selle vara omandas, ega ka seda, kas see kuulus sellele pereliikmele veel 2020. aastal artikli avaldamise ajal. Lisaks tuleb märkida, et vastupidi nõukogu väidetele ei nähtu vasturepliigi lisast D.1 – nimelt Moscow Posti veebilehel 16. augustil 2016 avaldatud artiklist „Nikolay Tokarevi „kuldne trompet“?“ –, et hageja või tema pereliikmed oleksid Transnefti hankemenetluste eest hotellikompleksi ostnud. Selle artikli kohaselt sai hageja 2005. aastal tulu äriühingult Caprice-Stell, kellele kuulus kaudselt osalus hotellindusettevõttes, mida esitleti kui Mali Lošinj’s asuva hotellikompleksi omanikku. Seega, isegi kui eeldada, et asjaolu, et hageja sai tasu äriühingult Caprice-Stell, võib pidada hotellikompleksi omandamiseks, tuleb märkida, et selle artikli kohaselt, mis avaldati Moscow Postis 2016. aastal, toimus tehing, mis hõlmas Transnefti poolt kinnisvara omandamiseks korraldatud hankemenetlusi, mitu aastat enne artikli ilmumist. Sellest artiklist ei nähtu aga, et hageja oleks äriühingult Caprice-Stell saanud tasu pärast 2005. aastat. Lisaks ei ole nõukogu esitanud ühtegi muud tõendit, mis tõendaks, et hageja on veel hotellikompleksi omanik Horvaatias. Seega, võttes arvesse nõukogu esitatud tõendites kirjeldatud asjaolude toimumise aega, ei saa nõukogu väita, et 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal omas hageja hotellikompleksi Horvaatias.

91

Neljandaks väidab hageja, et alates tema lahutusest 2019. aasta juunis ei ole tal enam mingit seost oma endise abikaasa RPA kontserni äriühingutega ning et tema kinnisvara Moskvas piirdub ajaloolise majaga, mida ta omab äriühingu Ostozhenka 19 (endine RPA-Estate) kaudu, ning Brusovi tänaval asuva korteriga. Seetõttu vaidlustab hageja eelkõige abielulahutusele järgneva ajavahemiku osas seose tema kinnisasjade ja isa vahel, mida nõukogu püüab esialgse tõendite toimiku dokumendi nr 15 alusel tõendada RPA kontserni äriühingute ja Ronin Trusti kaudu. Selles osas piisab meenutamisest, et nõukogu ei saanud tugineda hageja ja äriühingu Ronin Trust vahelistele ärisuhetele, et tõendada seost hageja ja N. Tokarevi vahel äriühingu Transneft kaudu (vt eespool punkt 81). Seega ei saa asjaolu, et hageja kinnisvara Moskvas haldas äriühing Ronin Trust, kujutada endast tõendit selle kohta, et seda vara võis pidada tema isaga seotuks. Tuleb aga tõdeda, et esialgne tõendite toimik ei sisalda ühtegi muud tõendit, mis võimaldaks tuvastada seose hageja Moskvas asuva vara ja N. Tokarevi vahel.

92

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et põhjendustes on tehtud hindamisviga, kuna on tuvastatud, et hageja kinnisvara võis olla 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal N. Tokareviga seotud.

93

Nõukogu argumendid ei võimalda seda järeldust ümber lükata.

94

Esiteks on tõsi, nagu nõukogu õigesti märgib, et esialgse tõendite toimiku tõendite nr 2, 3, 6, 9, 13 ja 15 kohaselt on hageja isa kirjeldatud kui Vladimir Putini pikaajalist lähedast isikut, kes täidab Venemaa ühe suurima riigi osalusega äriühingu tegevjuhi ülesandeid. Kuigi see teave on asjakohane kontekst, ei tõenda see siiski seose olemasolu hageja kinnisvara ja tema isa vahel.

95

Teiseks on esialgse tõendite toimiku tõendites nr 1–3 ja 6 üldiselt ja ilma ühegi täpsustuseta märgitud, et N. Tokarevi pereliikmed said kasu tema sidemetest V. Putini või Venemaa valitsusega, ning selle toimiku tõend nr 12, mille kogu sisu on esitatud kostja vastuse lisas B.5, näitab üldiselt, et perekond Tokarevi liikmed on suurendanud oma rikkust ja neil on väärtuslik kinnisvara Euroopas. Ent nagu märgib hageja, ei sisalda esialgse tõendite toimiku tõendid nr 1 ja 3, mis sisuliselt kordavad Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi pressiteate (tõend nr 2) sisu, täpset ja konkreetset teavet, mis tõendaks, et hageja kinnisvara oli N. Tokareviga seotud eelkõige 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal. Samuti on juba tuvastatud, et esialgse tõendite toimiku tõend nr 6 ei sisalda midagi, mis võimaldaks seda seost nende aktide vastuvõtmise ajal tõendada (vt eespool punkt 89). Mis puudutab tõendit nr 12, mille sisu on tervikuna ära toodud kostja vastuse lisas B.5, siis tuleb märkida, et selles sisalduv teave on sisult analoogne esialgse tõendite toimiku tõendis nr 15 sisalduva teabega. Järelikult ei sisalda esialgse tõendite toimiku tõend nr 12 samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktis 90, asjaolusid, mis võiksid tõendada seost hageja kinnisvara ja N. Tokarevi vahel 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal.

96

Kolmandaks, mis puudutab kinnisvara perekondliku haldamise skeemi olemasolu, siis on tõsi, nagu väidab nõukogu oma vasturepliigis, et lisa D.1 sisaldab teavet, mille eesmärk on tõendada sellise skeemi olemasolu seoses sellega, et hageja ja tema endine abikaasa omandasid Horvaatias tuvastamata kinnisasja Transnefti hangetega seotud tehingu raames. Samuti võib perekondliku haldamise skeem tuleneda ka esialgse tõendite toimiku tõendis nr 6 sisalduvast teabest, kuna N. Tokarev osales villa Karolina omanikuks oleva äriühingu Katina juhtimises. Kuid nagu märgitud eespool punktides 89 ja 90, leidsid need asjaolud aset mitu aastat enne 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmist. Tuleb aga tõdeda, et nõukogu ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et kinnisvaraga seotud tegevuste puhul, millega olid seotud hageja ja tema isa, oli nende aktide vastuvõtmise ajal endiselt olemas perekondlik haldamise skeem.

97

Mis puudutab kinnisvaraga seotud tegevuste perekondliku haldamise väidetavat püsimist, siis tugines nõukogu kohtuistungil ekslikult sellise haldamisskeemi olemasolule Venemaal asuva kinnisvarakompleksi Gelendzhik Resort Meridian puhul. Nimelt ei olnud seda kinnisasja 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide loetellu kandmise põhjendustes mainitud, mistõttu ei saa nõukogu sellele asjaolule tugineda, sest vastasel juhul lubataks põhjendused asendada. Igal juhul nähtub esialgse tõendite toimiku tõenditest nr 9 ja 16, et hagejal on osalus selles kinnisvarakompleksis koos Stanislav Chemezoviga, ja nõukogu ei ole tõendanud, et see kinnisasi võiks olla seotud N. Tokareviga.

98

Neljandaks, vastupidi nõukogu väidetele ei ole asjaolu, et N. Tokarev on endiselt seotud V. Putiniga, et ta täidab Transnefti tegevjuhi ülesandeid ja et hagejal on endiselt kinnisvara, piisav, et õigustada tema nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse seotud isiku kriteeriumi alusel. Nimelt, nagu on meenutatud eespool punktis 77, on nõukogu kohustatud tõendama ühiste huvide olemasolu vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal. Tuleb aga märkida, et nõukogu ei ole tõendanud, et 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal võis hageja kinnisvara olla seotud tema isaga.

99

Kolmandana, mis puudutab esialgse tõendite toimiku tõendeid nr 2–5, 8 ja 11, mis käsitlevad Austraalia, Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi poolt hageja suhtes võetud piiravaid meetmeid, siis kuigi on tõsi, et sellised asjaolud võivad endast kujutada asjakohast konteksti, ei saa need iseenesest siiski õigustada hageja nime kandmist ja jätmist vaidlusalustesse loeteludesse. Nimelt, nagu hageja tõendas, võib neis kolmandates riikides nende isikute pereliikmetele, kellele kohaldatakse piiravaid meetmeid, kohaldada piiravaid meetmeid ka üksnes perekondliku sideme alusel. Süürias valitseva olukorra tõttu võetud piiravate meetmete raames on tõepoolest otsustatud, et kui külmutati sanktsiooni all olevate isikute rahalised vahendid, esines arvestatav oht, et nad avaldavad nendega seotud isikutele survet, et neid puudutavate meetmete tagajärgedest kõrvale hoida (vt selle kohta 28. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Sharif vs. nõukogu, T‑540/19, ei avaldata, EU:T:2021:220, punkt 159). Tuleb siiski tõdeda, et nimetatud korra kohaselt erines loetellu kandmise kriteerium käesolevas asjas kohaldatavast kriteeriumist. Kohtuasjas, milles see kohtuotsus tehti, nägid õigusnormid nimelt sõnaselgelt ette piirangud ja rahaliste vahendite külmutamise eelkõige „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ ja „Assadi või Makhloufi perekonna liikmete“ ning „nendega seotud isikute“ suhtes. Selles õiguslikus raamistikus võis perekondlik side nende perekondadega olla piisav, et kanda isikute nimed kõnealustesse loeteludesse „nende pereliikmetega seotuse kriteeriumi“ alusel. Seevastu ei ole see nii juhul, kui – nagu käesolevas asjas – õigusnormides ei ole sõnaselgelt viidatud teatud pereliikmetele, keda on nimeliselt nimetatud loetellu kandmise kriteeriumide hulgas (vt selle kohta 29. novembri 2023. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy vs. nõukogu, T‑734/22, ei avaldata, EU:T:2023:761, punkt 70).

100

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et nõukogu ei ole tõendanud, et 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal olid hagejal ja tema isal neid siduvad ühised huvid. Järelikult põhines hageja nime vaidlusalustesse nimekirjadesse jätmine de facto üksnes perekondlikul sidemel tema isaga, millega ei saa nõustuda.

101

Eeltoodud kaalutlusi arvestades, mis puudutab 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise akte, siis kuna tuvastati, et nõukogu rikkus õigusnormi, kui ta jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse Stanislav Chemezoviga seotud isikuna (vt eespool punktid 45–52), ja et nendes aktides esitatud põhjendused ei ole õiguslikult piisavalt põhjendatud osas, mis puudutab hageja seotust oma isa N. Tokareviga, tuleb järeldada, et hageja nime jätmine vaidlusalustesse loeteludesse ei olnud põhjendatud.

102

Järelikult tuleb nõustuda väitega, et on rikutud õigusnormi ja tehtud hindamisvigu osas, milles see väide on esitatud 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastu.

103

Esimeses muutmisavalduses vaidleb hageja vastu nõukogu poolt tõendite toimikus WK 1128/2023 INIT esitatud tõendi usaldusväärsusele ja väidab, et 2023. aasta jaanuari tõendite toimikud ei ole piisav faktiline alus, et õigustada tema nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse tema isaga seotud isikuna.

104

Hageja väidab, et tõendite toimiku WK 1128/2023 INIT tõend nr 4, mis viitab sellele, et perekond Tokarev ostis Transnefti hankemenetluse abil Horvaatias hotelliettevõtte, mille väärtus oli mitu miljardit dollarit, ei ole usaldusväärne, kuna see ei tugine ühelegi tõendile. Lisaks märgib hageja, et selle artikli autorid tuginevad Moscow Posti artiklile, mis ei viita oma allikatele ega ole usaldusväärne allikas, kuna see väljaanne on hiljuti korduvalt laimamises süüdi mõistetud.

105

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb sellele argumendile vastu.

106

Käesolevas asjas esitas nõukogu selleks, et põhjendada hageja nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktidega, 2023. aasta jaanuari tõendite toimikud. Tuleb märkida, et hageja ja tema isa vahelise seose osas tugines nõukogu avalikult kättesaadavale teabele, st eelkõige toimikus WK 1128/2023 INIT sisalduvatele järgmistele allikatele:

107

Toimik WK 1128/2023 ADD 1 sisaldab OCCRP uuringut „Sõbrad kasvatavad jõukust tänu lähedastele suhetele Putini võimuga lähedusest“, mis avaldati 24. detsembril 2016 ja millega tutvuti 27. jaanuaril 2023.

108

Toimik WK 1128/2023 ADD 2 sisaldab kokkuvõtet konfidentsiaalsest dokumendist, mis puudutab hageja omandis olevaid ettevõtjaid, kes on Venemaal kantud äriregistrisse.

109

Mis puudutab toimiku WK 1128/2023 INIT tõendi nr 4, st artikli „Shmatko väljumine Gelendzhiki „meridiaani“: Gelendzhiki kuurort Meridian koondas ärimaailma koorekihi endise energiaministri Sergei Shmatko ning Tokarevi ja Chemezovi laste näol. Kas Manturov liitub trioga?“ usaldusväärsust, siis tuleb märkida, et hageja argument, mille kohaselt artikkel ei sisalda ühtegi tõendit, ei ole piisav, et võtta sellelt artiklilt tõenduslik väärtus. Lisaks, nagu hagejagi möönab, tugineb see artikkel Moscow Posti ühele teisele artiklile, mille nõukogu esitas oma vasturepliigi lisas D.1. Asjaolu, et viimati nimetatud artikkel ei viita oma allikatele, ei saa iseenesest võtta sellelt artiklilt tõenduslikku väärtust. Lisaks ei tähenda asjaolu, et meediaväljaande suhtes on tehtud mitu laimamist kinnitavat kohtuotsust, et kõik selle artiklid on ebausaldusväärsed.

110

Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni olukorda iseloomustavat konteksti ja nõukogu uurimisvolitusi kolmandates riikides (vt eespool punktid 59 ja 60), ei saa toimiku WK 1128/2023 INIT tõendi nr 4 tõenduslikku väärtust kõrvale jätta.

111

Hageja leiab, et nõukogul ei ole piisavalt kindlat faktilist alust, et põhjendada 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide loetellu kandmise põhjendusi. Eelkõige leiab ta, et uued tõendid ei toeta järeldust, et tema kinnisvara võis olla seotud tema isaga. Lisaks vaidlustab ta nende loetellu kandmise põhjenduste muutmise, mille kohaselt on ta äriühingu Ostozhenka 19 (endine RPA Estate) kaudu seotud äriühinguga Ronin Trust. Igal juhul väidab ta, et seos äriühinguga Ronin Trust, millele nõukogu tugineb, on kauge ja spekulatiivne, mistõttu ei saa tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmist õigustada seotud isiku kriteeriumi alusel.

112

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb sellele argumendile vastu.

113

Eelkõige väidab nõukogu, et ta on tõendanud, et hageja oli N. Tokareviga seotud perekondlike suhete tõttu ja seetõttu, et vara oli temaga seotud. Eelkõige leiab ta, et 2023. aasta jaanuari tõendite toimiku teatavad elemendid kinnitavad esialgse tõendite toimiku teavet N. Tokarevi ja V. Putini vaheliste sidemete ning eelkõige hageja poolt märkimisväärse kinnisvara omandamise kohta. Lisaks leiab nõukogu hageja ja äriühingu Ronin Trust vahelise seose kohta, et hageja ei ole tõendanud sidemete puudumist äriühingutega Ostozhenka 19 (varem nime all RPA-Estate) ja RPA-Hotel Management.

114

Tuleb märkida, et mis puudutab hageja ja tema isa vahelisi seoseid, siis 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide loetellu kandmise põhjendused on sisult analoogsed 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide põhjendustega. Esiteks oli hageja nime neisse loeteludesse jätmine põhjendatud asjaoluga, et tema kinnisvara võis olla seotud tema isaga. Seda esimest põhjendust ei ole oluliselt muudetud. Teiseks oli hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmine põhjendatud ka sidemetega hageja ja äriühingu Ronin vahel, keda esitleti äriühingu Transneft pensionifondide haldamise tagajana. Selles teises põhjenduses täpsustas nõukogu, et hageja oli äriühingu Ostozhenka 19 kaudu seotud Ronin Trustiga.

115

Esimesena on paslik meenutada, et hageja ärisuhted äriühingutega Ronin Trust ja Ronin Europe ei tõenda hageja ja tema isa ühiste huvide olemasolu äriühingu Transneft kaudu (vt eespool punktid 80–84). Nõukogu ei esitanud 2023. aasta jaanuari tõendite toimikus tõendeid, mis võimaldaksid seda järeldust muuta.

116

Sellest tuleneb esiteks, et hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise õigustamiseks ei saanud nõukogu tugineda asjaolule, et äriühing Ronin Trust haldas äriühingute RPA-Estate ja RPA-Hotel Management kinnisvara, ega väidetavale seosele hageja ja äriühingu Ronin Trust vahel äriühingu Ostozhenka 19 kaudu. Teiseks ei saanud nõukogu tugineda ka asjaolule, et äriühingu Ronin Europe aadressi mainiti hageja naturalisatsiooni korras Küprose kodakondsuse saamise menetluses.

117

Järelikult ei saa nõustuda nõukogu argumentidega, millega püütakse tõendada hageja ja äriühingu Ronin Europe vahelisi sidemeid, ega nendega, mis puudutavad tema ja äriühingu Ronin Trust vaheliste ärisuhete jätkumist, et põhjendada 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide põhjendatust.

118

Teisena, mis puudutab seost hageja kinnisvara ja N. Tokarevi vahel, siis väidab nõukogu, et toimiku WK 1128/2023 INIT tõend nr 7, see tähendab 2022. aasta märtsis avaldatud ajakirjandusartikkel, mis käsitleb hageja omandis olevat vara Lätis, kinnitab algses tõendite toimikus sisalduvaid tõendeid selle kohta, et N. Tokarevi ja V. Putini vahelised sidemed võimaldasid perekonnal Tokarev omandada märkimisväärset kinnisvara. See artikkel viitab tõepoolest asjaolule, et perekond Tokarev sai oluliste varade omandamiseks kasu N. Tokarevi ja V. Putini vahelistest sidemetest. Samuti märgib ta, et hageja ja tema endine abikaasa omandasid oma vara, kui nad olid veel abielus, eelkõige tänu lepingutele, mis olid sõlmitud äriühingu Transneft ja hageja endise abikaasa äriühingute vahel. Tuleb siiski märkida, et see artikkel puudutab faktilisi asjaolusid, mis leidsid aset mitu aastat enne 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmist, kuna selles on viidatud hageja olukorrale enne tema lahutust 2019. aasta juunis. Lisaks kinnitab see artikkel, et alates lahutusest ei ole hageja enam selle vara omanik, mis tal oli koos oma endise abikaasaga Lätis. Seega, kuigi see artikkel võib äärmisel juhul kujutada endast kontekstilist asjaolu, millega soovitakse tõendada, et minevikus võis olla olemas äritegevuste perekondlik haldamise skeem, ei saa see siiski olla tõend, mis võimaldab tuvastada seose hageja kinnisvara ja N. Tokarevi vahel 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal.

119

Hageja kinnisvara ja tema isa vahelise seose tõendamiseks tugineb nõukogu ka toimiku WK 1128/2023 INIT tõendile nr 4, mis sarnaselt esialgse tõendite toimiku tõendiga nr 16 viitab teabe olemasolule selle kohta, et perekond Tokarev omandas Transnefti hangete abil hotellikompleksi Horvaatias väärtusega mitu miljardit dollarit. Tuleb aga tõdeda, et see tõend ei sisalda ühtegi täpsustust algses toimikus sisalduvate tõendite kohta, mis puudutavad hotellikompleksi väidetavat omandamist Tokarevi perekonna liikmete poolt. Järelikult ei saa see tõend samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 90 ja 96, olla tõend, et kinnitada seost hageja kinnisvara ja tema isa vahel 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal.

120

Tuleb tõdeda, et 2023. aasta jaanuari tõendite toimiku ükski muu element ei tõenda seose olemasolu hageja kinnisvara ja N. Tokarevi vahel 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal. Järelikult on põhjendustes tehtud hindamisviga, kuna on tuvastatud, et hageja kinnisvara võis olla nende aktide vastuvõtmise ajal N. Tokareviga seotud. Sellest tuleneb, et hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmine põhineb de facto üksnes perekondlikul sidemel tema isaga, millega ei saa nõustuda.

121

Sellest järeldub, et kuna nõukogu rikkus õigusnormi ka sellega, et jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse Stanislav Chemezoviga seotud isikuna (vt eespool punktid 45–52), tuleb järeldada, et hageja nime jätmine vaidlusalustesse loeteludesse ei olnud põhjendatud.

122

Järelikult tuleb nõustuda väitega, et on rikutud õigusnormi ja tehtud hindamisviga, osas, milles see väide on suunatud 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide vastu.

123

Teises muutmisavalduses vaidleb hageja vastu nõukogu poolt 2023. aasta juuni tõendite toimikus esitatud teatavate tõendite usaldusväärsusele ning väidab, et 2023. aasta juuni ja 2023. aasta juuli tõendite toimikud ei anna piisavat faktilist alust, et õigustada tema nime loetellu kandmist muudetud kriteeriumi g teise osa alusel.

124

Hageja vaidlustab allika Rospres artiklite usaldusväärsuse põhjusel, et tegemist on laimavate väidete edastamise poolest tuntud tabloidiga, millele juurdepääs on piiratud, kuna see keeldub kohtumääruste kohaselt laimavaid väiteid kõrvaldamast. Lisaks kordab hageja, et Moscow Posti ja Rosnadzori artiklid ei ole usaldusväärsed, kuna need on meediakanalid, mis on tuntud selle poolest, et nad avaldavad artikleid ainult inimeste maine kahjustamiseks.

125

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb sellele argumendile vastu.

126

Põhjendamaks seda, et 2023. aasta septembri aktidega jäeti hageja nimi vaidlusalustesse loeteludesse muudetud kriteeriumi g teise osa alusel, esitas nõukogu 2023. aasta juuni tõendite toimiku ja 2023. aasta juuli tõendite toimiku.

127

2023. aasta juuni tõendite toimik sisaldab järgmisi tõendeid:

128

2023. aasta juuli tõendite toimik sisaldab järgmist:

129

Mis puudutab Rospresi veebilehel olevat teavet, siis kuigi on tõsi, et see meediaväljaanne mõisteti süüdi laimamises, tuleb siiski tõdeda, et hageja esitatud kohtuotsused ei puuduta 2023. aasta juuni tõendite toimiku tõendis nr 3 toodud artiklit. Tuleb aga meenutada, et asjaolu, et meediaväljaannet on korduvalt laimamise eest süüdi mõistetud, ei tähenda, et kõik selle artiklid on ebausaldusväärsed. Sellest järeldub, et kuna Rospresi veebilehel oleva teabe usaldusväärsuse vaidlustamiseks puuduvad muud tõendid, ei saa tõendite toimiku tõendilt nr 3 tõendusjõudu ära võtta.

130

Lisaks ei ole hageja tõendanud, et Moscow Posti ja Rosnadzori veebilehtedel avaldatud artiklite ainus eesmärk on kahjustada isikute mainet, mistõttu ei saa neilt tõendusjõudu ära võtta.

131

Mis puudutab argumente, millega soovitakse kahtluse alla seada tõendite toimiku teatud elementide ebapiisavat täpsust või ebajärjekindlust, siis tuleb meenutada, et need argumendid puudutavad hinnangut selle kohta, kas nõukogu faktiline alus on piisav, et põhjendada hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmist.

132

Eespool toodut silmas pidades ja võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni olukorda iseloomustavat konteksti ning nõukogu uurimisvolitusi kolmandates riikides (vt eespool punktid 59 ja 60), ei saa 2023. aasta juuni ja juuli tõendite toimiku dokumentide tõenduslikku väärtust kõrvale lükata.

133

Hageja leiab, et muudetud kriteeriumi g teist osa tuleb tõlgendada nii, et selles ei peeta abstraktselt silmas mis tahes eelist, vaid selles peetakse silmas eeliseid, mis seisnevad rahaliste vahendite ja varade ülekandmises eesmärgiga varjata vara ja hoida kõrvale piiravatest meetmetest, mis on võetud algul loetellu kantud isiku suhtes, et ta saaks säilitada kontrolli vahendite üle. Lisaks leiab hageja, et asjaomane eelis peab tekkima samal ajal piiravate meetmete võtmisega esialgu loetellu kantud isiku ja lähedase pereliikme suhtes, ilma milleta ei saa asuda seisukohale, et esineb piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise oht.

134

Hageja sõnul ei ole nõukogu esitanud piisavat faktilist alust, et õigustada tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmist vaidlusaluse kriteeriumi alusel. Täpsemalt leiab ta, et nõukogu ei ole tõendanud, et tema isa oleks raha või vara üle kandnud eesmärgiga oma vara varjata, hoida kõrvale piiravatest meetmetest ja säilitada kontroll tema käsutuses olevate vahendite üle. Hageja leiab samuti, et nõukogu ei ole tõendanud 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktidega samal ajal tekkinud eelise olemasolu. Mis puudutab järeldust, et tema kinnisasjad on seotud tema isaga, siis väidab hageja, et nõukogu ei ole tõendanud, et need kinnisasjad kuulusid varem tema isale. Lisaks leiab ta, et väidetavad tehingud jäävad kaugele piiravate meetmete võtmisest tema isa suhtes 2022. aasta veebruaris, mistõttu ei saa olla tahet piiravatest meetmetest kõrvale hoida. Lisaks leiab hageja, et äriühingu Ronin ja äriühingu Transneft vahelised seosed ei ole arvesse võetud loetellu kandmise kriteeriumi seisukohast asjakohased.

135

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb nendele argumentidele vastu.

136

Täpsemalt väidab nõukogu, et muudetud kriteeriumi g teist osa tuleb mõista samalaadses tähenduses kui „seotuse“ kriteeriumi, nagu seda on tõlgendanud Üldkohus. Tema arvates tuleb seda kriteeriumi tõlgendada nii, et seda tuleks kohaldada lähedastele pereliikmetele, kes on seotud Venemaal tegutsevate juhtivate ettevõtjate „ühiste huvidega“, ilma et selleks oleks vaja majanduslikku seost, arvestades asjaolu, et iga juhtumi kontekstist ja asjaoludest sõltuvalt väljendub see seos asjaolus, et nad saavad nendest ettevõtjatest kasu.

137

Nõukogu väidab, et kasu, mida hageja oma isalt saab, seisneb selles, et tema vara ja tema äritegevus on isaga seotud. Tema hinnangul tegutses hageja kinnisvaras edukalt, kasutades ära Transnefti peadirektori ametikohustusi, mida täitis tema isa, ja viimase suhteid V. Putiniga. Lisaks leiab nõukogu, et ta on eelkõige 2023. aasta juuni ja juuli tõendite põhjal nõuetekohaselt tõendanud perekondlikust haldamisest tulenevate ühiste huvide olemasolu. Ta leiab samuti, et konteksti osana tuleb arvesse võtta onupojapoliitika praktikat Venemaal.

138

Tuleb märkida, et 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktides ei tulene hageja nime jätmine vaidlusalustesse loeteludesse enam seotud isiku kriteeriumi kohaldamisest, mis on ette nähtud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpus. Esiteks ei viita need põhjendused enam seotusele S. Chemezoviga. Teiseks, järeldades, et hageja on Venemaal tegutseva juhtiva ettevõtja N. Tokarevi vahetu pereliige ja et ta saab sellest kasu, kohaldas nõukogu hageja suhtes muudetud kriteeriumi g teises osas ette nähtud kriteeriumi.

139

Tuleb märkida, et muudetud kriteeriumi g teine osa võimaldab muu hulgas kanda vaidlusalustesse loeteludesse vahetud pereliikmed või muud isikud, kes saavad kasu Venemaal tegutsevast juhtivast ettevõtjast.

140

Sellega seoses tuleb meenutada, et kuigi liidu õigusakti preambulil ei ole siduvat õigusjõudu ja sellele ei saa tugineda asjaomase akti sätetest kõrvalekaldumiseks või nende sätete tõlgendamiseks vastupidi nende sõnastusele, võib see siiski täpsustada nende sisu, kuna preambulis toodud põhjendused on tõlgendamisel olulised elemendid, mis võivad selgitada selle akti koostaja tahet (vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Hessischer Rundfunk, C‑422/19 ja C‑423/19, EU:C:2021:63, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

141

Käesoleval juhul kehtestati otsuse 2023/1094 põhjenduse 5 kohaselt loetellu kandmise kriteerium selleks, et suurendada Venemaa Föderatsiooni valitsusele avaldatavat survet ja vältida piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise ohtu. Täpsemalt nähtub sellest põhjendusest sisuliselt, et vajadus nimetada vahetud pereliikmed või muud isikud, kes saavad kasu Venemaal tegutsevatest juhtivatest ettevõtjatest, on põhjendatud asjaoluga, et viimased jagasid oma rahalised vahendid ja vara oma vahetute pereliikmete ja muude isikute vahel eelkõige eesmärgiga varjata vara, hoida piiravatest meetmetest kõrvale ja säilitada kontroll nende käsutuses olnud vahendite üle.

142

Seega tuleb mõistet „kasu“ muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses tõlgendada, võttes arvesse selle kriteeriumiga taotletavaid eesmärke, mis on loetletud eespool punktis 141 ja mis eeldavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulude suurenemist Venemaa Föderatsiooni jaoks. Seega on kasuga selle sätte tähenduses silmas peetud mis tahes liiki kasu, mis ei ole tingimata põhjendamatu, vaid peab olema kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mittetähtsusetu. Seega võib tegemist olla rahalise või mitterahalise kasuga, nagu annetamine, rahaliste vahendite või majandusressursside ülekandmine, sekkumine, mille eesmärk on soodustada riigihankelepingute sõlmimist, ametisse nimetamist või edutamist. Lisaks, arvestades piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise eesmärki, millele on sõnaselgelt viidatud otsuse 2023/1094 põhjenduses 5, võib kriteeriumi g teise osa kohaldamisalasse kuuluda ka kasu, mida pakuvad Venemaal tegutsevad juhtivad ettevõtjad olukorras, mis võib viia nende suhtes kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseni.

143

Seetõttu väidab hageja esiteks ekslikult, et mõiste „kasu“ muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses peaks piirduma üksnes kasuga, mis seisneb rahaliste vahendite ülekandmises piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise eesmärgil. Mõiste „kasu“ piiramine üksnes rahaliste vahendite ülekandmisega ei tulene selle kriteeriumi sõnastusest ning see ei võimaldaks hõlmata erinevaid vorme, milles kasu võib seisneda. Lisaks, kuigi olukord, mis võib viia kõrvalehoidmiseni, võib õigustada kasu olemasolu muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses, ei pea nõukogu sellise olukorra kohta tingimata tõendeid esitama, et isiku nimi selle kriteeriumi alusel vaidlusalustesse loeteludesse kanda. Teiseks ei saa nõukogu väita, et muudetud kriteeriumi g teist osa tuleb mõista sarnases tähenduses seotud isiku kriteeriumiga, mis on ette nähtud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 lõpus, osas, milles see puudutab ühiste huvidega seotud isikuid. Nimelt võtaks selline tõlgendus muudetud kriteeriumi g teiselt osalt soovitava toime, kuna see kaotaks igasuguse asjakohasuse seoses seotud isiku kriteeriumiga, kui seda kohaldatakse isiku suhtes, kes on kantud loetellu kriteeriumi g alusel.

144

Lisaks, vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei saa muudetud kriteeriumi g teises osas silmas peetud kasu piirduda kasuga, mida Venemaal tegutsevad juhtivad ettevõtjad on nende kandmisega vaidlusalustesse loeteludesse samal ajal andnud oma vahetutele pereliikmele või teistele isikutele. Nimelt ei tulene selle sätte sõnastusest niisuguse kasu ajaline piiramine, mida võidakse selle kriteeriumi kohaldamisel arvesse võtta. Lisaks oleks selline hageja pakutud kitsas tõlgendus vastuolus nimetatud kriteeriumi kehtestamisega taotletud eesmärkidega, milleks on suurendada survet Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja vältida ohtu, et piiravatest meetmetest hoitakse kõrvale eelkõige kasu kaudu, mida annavad juhtivad ettevõtjad enne nende nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse.

145

Kasu võimaldamise tingimused ning Venemaal tegutseva ettevõtja poolt kasu võimaldamise ja tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kuupäeva vahele jääva aja möödumine on siiski asjaolud, mida tuleb arvesse võtta, et hinnata selle kasu saanud isiku nime loeteludesse kandmise põhjendatust. Igal juhul peab kasu, mille sai isik, kelle nimi on kantud vaidlusalustesse loeteludesse, muudetud kriteeriumi g teise osa alusel, või vähemalt selle tagajärjed olema säilinud selle isiku suhtes piiravate meetmete vastuvõtmise ajal.

146

Lisaks peab muudetud kriteeriumi g teise osa tõlgendamine olema kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Tuleb meenutada, et piiravate meetmete kord seoses olukorraga Ukrainas rakendati kõigepealt otsuse 2014/145 vastuvõtmisega reaktsioonina 2014. aasta veebruari lõpus toimunud Krimmi annekteerimisele ja Ida-Ukraina destabiliseerimisele ning seejärel on seda korda järk-järgult konsolideeritud, et kohandada seda vastavalt Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse kahjustamise tõsidusega Venemaa Föderatsiooni poolt. Sellest tuleneb, et kuna kõnealused piiravad meetmed on osa liidu jätkuvast reaktsioonist konkreetselt Ukrainat puudutavale Venemaa ametivõimude poliitikale ja tegevusele, mis algas Krimmi annekteerimisega, ei saa nõukogu muudetud kriteeriumi g teise osa alusel tugineda kasule, mille andmine juhtivate ettevõtjate poolt vahetutele pereliikmetele või muudele isikutele toimus enne 2014. aasta veebruari lõppu (vt analoogia alusel 30. novembri 2016. aasta kohtuotsus Rotenberg vs. nõukogu, T‑720/14, EU:T:2016:689, punkt 92).

147

Muudetud kriteeriumi g teise osa sellist tõlgendust arvestades tulebki analüüsida, kas nõukogul oli piisav faktiline alus, et põhjendada selle kriteeriumi kohaldamist hageja suhtes 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktides.

148

Käesoleval juhul õigustab hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmist esiteks asjaolu, et tema kinnisvara võis olla seotud tema isaga, ning teiseks seosed tema ja äriühingu Ronin vahel, mida esitleti äriühingu Transneft pensionifondi haldamise tagajana. Vaatamata hageja suhtes kohaldatava loetellu kandmise kriteeriumi muutmisele on loetellu kandmise põhjendused identsed 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktide põhjendustega.

149

Esimesena tuleb märkida, et nõukogu ei saanud tugineda hageja ärisuhetele äriühingutega Ronin Trust ja Ronin Europe, et tuvastada seos tema ja N. Tokarevi vahel äriühingu Transneft kaudu (vt eespool punktid 80–84), ja et ta ei ole 2023. aasta juuni ja juuli tõendite toimikutes esitanud tõendeid, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada. Järelikult ei saa need ärisuhted kujutada endast N. Tokarevile antud kasu muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses. Sellest tuleneb, et nõukogu argumendid, millega soovitakse tõendada kasu saamist hageja ja äriühingu Ronin Europe vahelisest seosest, ning argumendid hageja ja äriühingu Ronin Trusti vaheliste ärisuhete jätkumise kohta, ei ole 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide põhjendatuse põhjendamiseks tulemuslikud.

150

Teisena tuleb osas, milles loetellu kandmise põhjendused viitavad seosele hageja kinnisvara ja N. Tokarevi vahel, kontrollida, kas nõukogu faktiline alus sisaldab asjaolusid, mis kinnitavad, et see vara võib endast kujutada tema isalt saadud kasu muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses.

151

Esiteks, mis puudutab Lätis Jūrmalas asuvat kinnisasja, siis on hageja tõendanud, et alates 2019. aasta juunis toimunud lahutusest ei ole tal enam osalust äriühingus Dzintaru 34, millele see kinnisasi kuulub (vt eespool punkt 88). Pealegi kinnitavad seda järeldust tõendite toimiku WK 1128/2023 INIT tõend nr 7 ja 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõend nr 1. Järelikult, kuna hagejal ei olnud 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal enam seda kinnisasja, ei saa see põhjendada tema jätmist vaidlusalustesse loeteludesse muudetud kriteeriumi g teise osa alusel.

152

Teiseks, mis puudutab Horvaatias asuvat kinnisvara, siis nähtub 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõendist nr 5, et hageja omandas villa Karolina 2009. aastal. Isegi kui eeldada, et seda vara võib pidada isalt saadud kasuks, pärineb see ajast enne Krimmi annekteerimist 2014. aasta veebruaris. Seega ei saanud nõukogu selleks, et põhjendada hageja nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse muudetud kriteeriumi g teise osa alusel, tugineda asjaolule, et ta oli 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal äriühingu Katina vahendusel villa Karolina omanik. Mis puudutab Horvaatias asuvat korterit väärtusega ligikaudu 700000 eurot, mis kuulub hagejale äriühingu TGA kaudu, siis tuleb tõdeda, et tõendites ei ole täpsustatud selle kinnisasja omandamise kuupäeva ega esitatud mingit teavet, mis võimaldaks tuvastada, et see võib endast kujutada tema isalt saadud kasu. Seega ei saa ainuüksi asjaolu, et hagejale kuulus see teine Horvaatias asuv kinnisvara, õigustada tema nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse tema puhul kasutatud loetellu kandmise kriteeriumi alusel.

153

Mis puudutab mitme miljardi dollari suurust hotellikompleksi, mille perekond Tokarev väidetavalt Horvaatias omandas, siis ei võimalda 2023. aasta juuni ja juuli tõendite toimikus sisalduvad andmed kõrvaldada ebakindlust, mis tuleneb esialgse tõendite toimiku ja toimiku WK 1128/2023 INIT tõendite ebatäpsusest (vt eespool punktid 90 ja 119). Nimelt tuleb märkida, et 2023. aasta juuni tõendite toimiku tõend nr 4 ja 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõendid nr 2, 4, 6 ja 7 ei sisalda täiendavat teavet võrreldes sellega, mis sisaldub esialgses tõendite toimikus ja 2016. aastal avaldatud Moscow Posti artiklis (lisa D.1). On tõsi, et 2023. aasta juuni tõendite toimiku tõend nr 4 ja 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõendid nr 2 ja 4 kinnitavad, et hageja sai 2005. aastal tulu äriühingult Caprice-Stell, kellele kuulus kaudselt osalus hotelliettevõttes, keda esitleti Horvaatias hotellikompleksi omanikuna. Isegi kui eeldada, et asjaolu, et hageja sai Caprice-Stellilt tulu, võiks pidada tõendiks hotellikompleksi omandamise kohta, tuleb siiski tõdeda, et asjaolud leidsid aset ammu enne Krimmi annekteerimist 2014. aasta veebruaris. Pealegi ei nähtu ühestki tõendite toimiku tõendist, et hageja oleks saanud Caprice-Stellilt tasu pärast 2005. aastat, samuti ei nähtu neist, et tal oleks 2023. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal olnud Horvaatias otseselt või kaudselt hotellikompleks. Vastupidi, 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõendist nr 5 nähtub, et Horvaatias omas hageja 2023. aasta märtsis ainult villa Karolinat, mis kuulus talle äriühingu Katina kaudu, ja 700000 euro väärtuses korterit, mis kuulus talle äriühingu TGA kaudu. Sellest järeldub, et nõukogu ei saa tugineda oletatavale asjaolule, et hageja omandas Horvaatias hotellikompleksi, et põhjendada tema nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse muudetud kriteeriumi g teise osa alusel.

154

Kolmandaks, mis puudutab Moskvas asuvat kinnisvara, siis tuleb meenutada, et RPA kontserni äriühingute ja äriühingu Ronin Trust vahelised sidemed ei saa luua seost hageja ja tema isa vahel. Seega, isegi kui eeldada, et Ronin Trusti ja äriühingu Ostozhenka 19 vahel, mille kaudu hageja omab eespool punktis 87 mainitud ajaloolist maja, on seos olemas, ei ole see asjakohane tõendamaks, et kõnealune kinnisasi kujutab endast N. Tokarevilt pärast Krimmi annekteerimist 2014. aasta veebruaris saadud kasu. Samuti ei viita nõukogu ühelegi asjaolule väitmaks, et Brusovi tänaval asuv korter kujutab endast sellist kasu. Lisaks tuleb tõdeda, et tõendite toimikud ei sisalda piisavalt konkreetseid, täpseid ja kokkulangevaid kaudseid tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et mõne neist varadest, äriühingu Transneft või N. Tokarevi vahel on seos, mis tõendaks, et üks nendest kujutab endast kasu, mille hageja sai oma isalt muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses.

155

Neljandaks ei saa nõukogu selleks, et tuvastada, et hageja sai oma isalt kinnisvara valdkonnas kasu, tugineda asjaolule, et hagejal oli 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal osalus kinnisvarakompleksis Gelendzhik Resort Meridian. Nimelt, kuna seda kinnisasja ei ole 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide loetellu kandmise põhjendustes nimetatud, siis ei saa nõustuda sellega, et nõukogu tugineb nimetatud aktide põhjendatuse õigustamiseks asjaolule, et hagejal on osalus selles kinnisasjas, välja arvatud juhul, kui lubataks põhjendusi asendada. Igal juhul tuleb tõdeda, et nõukogu ei ole tõendanud, et see kinnisasi, mis kuulub hagejale eelkõige koos Stanislav Chemezoviga, võis olla seotud N. Tokareviga.

156

Seega väidab hageja eeltoodud kaalutlusi arvestades õigesti, et nõukogu faktiline alus ei olnud piisav tõendamaks, et 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmisel kujutas tema kinnisvara endast N. Tokarevilt saadud kasu muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses.

157

Nõukogu argumendid seda järeldust ümber ei lükka.

158

Esiteks, mis puudutab argumenti, et hageja äritegevus oli seotud tema isaga siis, kui ta oli äriühingu Irvin 2 omanik, asjaolu tõttu, et 2023. aasta juuni tõendite toimiku tõendite nr 3 ja 5 kohaselt oli N. Tokarev avaldanud tervishoiuministrile survet eesmärgiga soodustada selle äriühinguga lepingute sõlmimist, siis tuleb märkida, et see asjaolu puudutas farmaatsiasektorit, mitte hageja kinnisvara. Ent arvestades loetellu kandmise põhjenduste sõnastust, mis piirduvad hageja kinnisvara mainimisega, ei saa nõukogu tugineda hageja saadud kasule, millel puudub igasugune seos selle kinnisvaraga. Igal juhul tuleb tõdeda, et kõnealune asjaolu pärineb ajast ammu enne seda, kui toimus Krimmi annekteerimine.

159

Teiseks, mis puudutab 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõendist nr 7 tulenevat asjaolu, et hageja endine abikaasa oli selliste äriühingute tegelik kasusaaja, kes sõlmisid äriühinguga Transneft lepingud eelkõige pärast Krimmi annekteerimist, siis on tõsi, et selline fakt on asjakohane, et tõendada perekondliku haldamise skeemi olemasolu, mis suurendas hageja varasid sobival ajavahemikul, et hinnata kasu saamist muudetud kriteeriumi g teise osa tähenduses. Kuigi loetellu kandmise põhjendustes on hageja kinnisvara nimetatud kasuks kõnealuse kriteeriumi tähenduses, tuleb siiski tõdeda, et nõukogu ei tugine ühelegi asjaolule, mis võimaldaks tuvastada seost Transnefti lepingute, millest hageja endine abikaasa kaudselt kasu sai, ja hageja kinnisvara võimaliku kasvamise vahel. Lisaks, nagu nähtub eespool punktist 154, ei sisalda tõendite toimiku materjalid piisavalt konkreetseid, täpseid ja kokkulangevaid kaudseid tõendeid, mis võimaldaksid sellist seost tuvastada.

160

Kolmandaks ei saa nõukogu tugineda 2023. aasta juuni tõendite toimiku tõendis nr 4 ja 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõendis nr 2 sisalduvale teabele, et põhjendada oma argumente äritegevuste perekondliku haldamise kohta. Nimelt viitavad need tõendid, mille sisu on suuresti analoogne, kunagisele ärisuhtele hageja ja ühe tema endise osaniku vahel äriühingus Région-Finance. Tuleb aga tõdeda, et need tõendid ei võimalda tuvastada N. Tokarevi seotust selle ärisuhtega. Lisaks, nagu hageja õigesti märgib, ei saa mainitud asjaolusid seostada loetellu kandmise põhjendustega. Mis puudutab 2023. aasta juuni tõendite toimiku tõendit nr 2, siis nõukogu viitas sellele selleks, et tuua esile perekondliku haldamise skeem, mis puudutab kinnisvarakompleksi Gelendzhik Resort Meridian. Tuleb aga tõdeda, et see tõend piirdub märkimisega, et hagejal on selles kompleksis osalus Stanislav Chemezoviga, ning see ei võimalda tuvastada mingit seost selle kompleksi ja N. Tokarevi vahel. Mis puudutab 2023. aasta juuli tõendite toimiku tõendit nr 6, siis tuleb tõdeda, et võrreldes muude tõendite toimiku tõenditega Horvaatia hotellikompleksi või Gelendzhik Resort Meridiani kompleksi kohta ei ole selles esitatud täiendavat teavet, mis võimaldaks tuvastada N. Tokarevilt kasu saamist. Samamoodi ei saa nõukogu samadel põhjustel, mis on esitatud eespool, tugineda hageja ärisuhtele oma endise osanikuga äriühingus Région-Finance, et tõendada seost tema isaga.

161

Neljandaks ei saa nõukogu tugineda kontekstile, mida iseloomustab onupojapoliitika, ega ainuüksi asjaolule, et 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal oli hageja edukas ettevõtja, kellele kuulus hulganisti kinnisvara, et põhjendada tema nime loetellu kandmist muudetud kriteeriumi g teise osa alusel. Kuna loetellu kandmise põhjendustest nähtub sisuliselt, et hageja kinnisvara kujutab endast kasu, mis on saadud N. Tokarevilt, pidi nõukogu tõendama, et hageja isa aitas kaasa selle kinnisvara kasvamisele pärast Krimmi annekteerimist 2014. aasta veebruaris. Eeltoodud kaalutlustest nähtub aga, et nõukogu ei ole esitanud piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit, mis võimaldaks tuvastada hageja kinnisvara sellise kasvu. Lisaks tuleb märkida, et nõukogu ei ole ka tõendanud, et N. Tokarev oleks pärast Krimmi annekteerimist aidanud märkimisväärselt suurendada hageja muud kui kinnisvaraga seotud vara.

162

Sellest järeldub, et väitega, et on tehtud hindamisviga, tuleb nõustuda osas, milles see on suunatud 2023. aasta septembri loeteludesse jätmise aktide vastu.

163

Järelikult tuleb kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida teisi väiteid, sealhulgas muudetud kriteeriumi g teise osa suhtes esitatud õigusvastasuse väidet.

164

Nõukogu palus oma teises nõudes, et juhul kui Üldkohus tühistab vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas, jätaks ta otsuste 2022/1530, 2023/572 ja 2023/1767 tagajärjed hagejat puudutavas osas kehtima kuni rakendusmääruste 2022/1529, 2023/571 ja 2023/1765 osalise tühistamise jõustumiseni.

165

Sellega seoses tuleb märkida, et otsustega 2022/1530, 2023/572 ja 2023/1767 ajakohastas nõukogu muudetud otsuse 2014/145 lisas esitatud loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, jättes sinna hageja nime kuni 15. märtsini 2024.

166

Kuid 12. märtsi 2024. aasta otsusega (ÜVJP) 2024/847, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT L, 2024/847), ajakohastas nõukogu muudetud otsuse 2014/145 lisas esitatud loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, jättes sinna hageja nime kuni 15. septembrini 2024.

167

Järelikult, kuigi otsuste 2022/1530, 2023/572 ja 2023/1767 tühistamine hagejat puudutavas osas toob kaasa selle, et tühistatakse tema nime jätmine muudetud otsuse 2014/145 lisas sisalduvasse loetellu ajavahemikuks 15. septembrist 2022 kuni 15. märtsini 2024, ei laiene selline tühistamine seevastu otsusele 2024/847, mida käesolev hagi ei puuduta.

168

Seega, kuna praegu on hageja suhtes kehtestatud uued piiravad meetmed, on nõukogu teise võimalusena esitatud nõue, mis puudutab otsuste 2022/1530, 2023/572 ja 2023/1767 osalise tühistamise ajalist mõju, muutunud ainetuks.

169

Hageja väidab, et tema suhtes piiravate meetmete kehtivuse pikendamine 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktidega tekitas talle mittevaralist kahju. Ta leiab, et need aktid tekitasid tema suhtes hukkamõistu ja usaldamatust. Hageja sõnul on tema maine kahjustamine seda olulisem, et tal on sotsiaalsed suhted liikmesriikides, eelkõige Horvaatias ja Küprosel. Kuna tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmisest teavitati laialdaselt ja see oli meedia tähelepanu all, leiab hageja, et vaidlustatud aktide tühistamine ei saa kujutada endast talle tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks väidab hageja oma seisukohtades komisjoni menetlusse astuja seisukohtade suhtes, et tema maine kahjustamine tuleneb ka tema Küprose kodakondsuse äravõtmisest pärast tema nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse.

170

Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb nendele argumentidele vastu.

171

Kohtupraktikast tuleneb, et liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise eeldus on see, et on täidetud teatavad tingimused: isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine, kahju tegelik tekkimine ning põhjuslik seos akti vastuvõtjale pandud kohustuse rikkumise ja kannatanutele tekkinud kahju vahel (vt selle kohta 19. aprilli 2012. aasta kohtuotsus Artegodan vs. komisjon, C‑221/10 P, EU:C:2012:216, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika).

172

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused kumulatiivsed (vt selle kohta 7. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Fahas vs. nõukogu, T‑49/07, EU:T:2010:499, punkt 93, ja 17. veebruari 2012. aasta kohtumäärus Dagher vs. nõukogu, T‑218/11, ei avaldata,EU:T:2012:82, punkt 34). Järelikult, kui mõni neist tingimustest ei ole täidetud, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata, ilma et oleks vaja analüüsida muid tingimusi (vt selle kohta 9. septembri 1999. aasta kohtuotsus Lucaccioni vs. komisjon, C‑257/98 P, EU:C:1999:402, punkt 14, ja 26. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Dufour vs. EKP, T‑436/09, EU:T:2011:634, punkt 193).

173

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu õigusakti õigusvastasuse tuvastamisest, näiteks tühistamishagi raames, ei piisa kahjuks, et järeldada automaatselt liidu lepinguvälise vastutuse tekkimist, mis tuleneb ühe tema institutsiooni õigusvastasest tegevusest. Kohtupraktikas on selle tingimuse täitmiseks nimelt nõutud, et hageja tõendaks, et asjaomase institutsiooni tegevus ei ole mitte üksnes õigusvastane, vaid on ka tuvastatud isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine (5. juuni 2019. aasta kohtuotsus Bank Saderat vs. nõukogu, T‑433/15, ei avaldata, EU:T:2019:374, punkt 48, ja 7. juuli 2021. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu, T‑692/15 RENV, EU:T:2021:410, punkt 53).

174

Liidu õigusnormi piisavalt selge rikkumise nõue tuleneb vajadusest kaaluda ühelt poolt isikute kaitset institutsioonide õigusvastase tegevuse eest ja teiselt poolt kaalutlusruumi, mis peab nendel institutsioonidel olema, et nende tegevust ei halvataks. Selline kaalumine on eriti oluline piiravate meetmete valdkonnas, kus takistused teabe kättesaamisel muudavad sageli väga keeruliseks hindamise, mille nõukogu peab tegema (10. septembri 2019. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu, C‑123/18 P, EU:C:2019:694, punkt 34, ja 7. juuli 2021. aasta kohtuotsus Bateni vs. nõukogu, T‑455/17, EU:T:2021:411, punkt 90).

175

Lisaks on piisavalt selge rikkumise tõendamise eesmärk vältida eelkõige piiravate meetmete valdkonnas olukorda, et ülesannet, mida asjaomane institutsioon peab liidu ja selle liikmesriikide üldistes huvides täitma, pärsitaks riskiga, et ta peab lõpuks hüvitama kahju, mis võib tekkida isikutele, keda tema aktid puudutavad, ilma et nende isikute kanda jääks siiski varaline või mittevaraline kahju, mis tuleneb asjaomase institutsiooni ilmsetest ja lubamatutest rikkumistest (5. juuni 2019. aasta kohtuotsus Bank Saderat vs. nõukogu, T‑433/15, ei avaldata, EU:T:2019:374, punkt 49, ja 7. juuli 2021. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu, T‑692/15 RENV, EU:T:2021:410, punkt 54).

176

Nimelt võib suurem eesmärk säilitada rahu ja rahvusvaheline julgeolek kooskõlas ELL artiklis 21 ette nähtud liidu välistegevuse eesmärkidega õigustada teatud ettevõtjatele põhjustatavaid negatiivseid tagajärgi – isegi kui need on märkimisväärsed –, mis tulenevad selle keskse eesmärgi saavutamise huvides liidu võetud aktide rakendamisest (5. juuni 2019. aasta kohtuotsus Bank Saderat vs. nõukogu, T‑433/15, ei avaldata, EU:T:2019:374, punkt 50, ja 7. juuli 2021. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu, T‑692/15 RENV, EU:T:2021:410, punkt 55).

177

Mis puudutab tingimust, et kahju peab olema tegelik, siis kohtupraktika kohaselt saab liidu vastutus tekkida üksnes siis, kui hagejal on tõepoolest tekkinud tegelik ja kindel kahju. Hageja peab esitama veenvad tõendid nii väidetava kahju olemasolu kui ka ulatuse kohta (vt selle kohta 30. mai 2017. aasta kohtuotsus Safa Nicu Sepahan vs. nõukogu, C‑45/15 P, EU:C:2017:402, punktid 61 ja 62 ning seal viidatud kohtupraktika).

178

Lõpuks tuleb meenutada, et liidu kohus ei saa sellega, et esineb tegelik ja kindel kahju, nõustuda abstraktselt, vaid selle olemasolu tuleb hinnata konkreetsete faktiliste asjaolude põhjal, mis iga talle hindamiseks esitatud juhtumit iseloomustavad (vt 30. mai 2017. aasta kohtuotsus Safa Nicu Sepahan vs. nõukogu, C‑45/15 P, EU:C:2017:402, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).

179

Mis puudutab käesolevas asjas hageja maine väidetavat kahjustamist, siis tuleb tõdeda, et see argument ei ole põhjendatud. Nimelt piirdub hageja väitega, et vaidlustatud aktid tekitasid tema suhtes hukkamõistu ja usaldamatust, esitamata selle väite põhjendamiseks ühtegi tõendit. Lisaks ei ole ta esitanud tõendeid sotsiaalsete suhete kohta Horvaatias või Küprosel. Samuti ei ole hageja tõenditega tõendanud, et tema nime loetellu kandmist kajastati laialdaselt meedias.

180

Lisaks, mis puudutab argumenti tema maine kahjustamise kohta Küprose kodakondsuse äravõtmise tõttu ja ilma, et oleks vaja teha otsust selle argumendi vastuvõetavuse kohta, mille hageja esitas esimest korda oma seisukohtades komisjoni menetlusse astuja seisukohtade suhtes, siis tuleb märkida, et see kahju tuleneb riigisiseste asutuste vastu võetud aktist, mitte liidu institutsioonide vastu võetud aktist, mistõttu ei saa see kaasa tuua nende institutsioonide lepinguvälist vastutust. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et Küprose kodakondsuse äravõtmine toimus pärast hageja suhtes piiravate meetmete võtmist. Liidu institutsioonidel ei saa nimelt tekkida lepinguvälist vastutust õigusaktide eest, mille on vastu võtnud liikmesriigid pärast isiku nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse.

181

Tuleb lisada, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võiks põhjendada 1000000 euro suurust summat, mida ta nõudis oma väidetava mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuigi ta pidi seda tegema vastavalt eespool punktides 177 ja 178 viidatud kohtupraktikale.

182

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et kahju tegelikkuse tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud.

183

Igal juhul tuleb meenutada, et isiku või üksuse suhtes võetud piiravate meetmete õigusvastasuse tuvastamine kujutab endast teatavat asjaomasele isikule või üksusele mittevaralise kahju hüvitamise viisi (vt selle kohta 28. mai 2013. aasta kohtuotsus Abdulrahim vs. nõukogu ja komisjon, C‑239/12 P, EU:C:2013:331, punkt 72).

184

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kahju hüvitamise nõue, mis puudutab 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise akte, jätta rahuldamata, kuna väidetava kahju tegelikkus ja ulatus ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud.

185

Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

186

Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 kannavad menetlusse astunud institutsioonid ise oma kohtukulud.

187

Kuna nõukogu on kohtuvaidluse peamises osas kaotanud, tuleb nõukogu kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista hageja kohtukulud vastavalt hageja nõuetele välja nõukogult. Komisjoni kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

I. Vaidluse taust

II. Hagi esitamisele järgnenud faktilised asjaolud

III. Poolte nõuded

IV. Õiguslik käsitlus

A. Vaidlustatud aktide tühistamise nõue

1. Teine väide, et on rikutud õigusnormi ja tehtud ilmseid hindamisvigu

a) Sissejuhatavad kaalutlused

b) Õigusnormi rikkumine, mis põhineb hageja kui Stanislav Chemezoviga seotud isiku loetellu kandmisel

c) Hindamisviga, mis puudutab hageja kandmist loetellu oma isaga seotud isikuna

1) 2022. aasta septembri loeteludesse jätmise aktid

i) Esialgses tõendite toimikus sisalduvate tõendite usaldusväärsus

ii) Kostja vastuse lisa B.5

iii) Hageja isaga seotud isikuna loetellu jätmise põhjendatus

2) 2023. aasta märtsi loeteludesse jätmise aktid

i) Tõendite usaldusväärsus

ii) Hageja isaga seotud isikuna loetellu jätmise põhjendatus

d) Muudetud kriteeriumi g teise osa kohaldamine hageja suhtes

1) Tõendite usaldusväärsus

2) Hageja nime säilitamise põhjendatus muudetud kriteeriumi g teise osa alusel

2. Vaidlustatud aktide tühistamise tagajärjed

B. Kahju hüvitamise nõue

V. Kohtukulud