1

DD palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus DD vs. FRA (T‑632/19, edaspidi vaidlustatud kohtuotsus, EU:T:2021:434), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, milles paluti esiteks hüvitada talle väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju, teiseks tühistada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) direktori 19. novembri 2018. aasta otsus, millega jäeti tema kahju hüvitamise nõue rahuldamata, ja kolmandaks tühistada vajaduse korral 12. juuni 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus eespool nimetatud 19. novembri 2018. aasta otsuse peale.

2

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) VI jaotis kannab pealkirja „Distsiplinaarmeetmed“. VI jaotises asub personalieeskirjade artikkel 86, mis on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Ametnik või endine ametnik, kes kas tahtlikult või süülise hooletuse tõttu ei täida oma käesolevatest personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, kannab distsiplinaarvastutust.

2.   Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik või Euroopa Pettustevastane Amet [(OLAF)] saab teada tõenditest, mis annavad põhjust oletada, et kohustused lõike 1 tähenduses on täitmata jäetud, võivad nad algatada haldusjuurdluse, et tõendada, kas selline täitmatajätmine on aset leidnud.

3.   Distsiplinaareeskirjad, -menetlused ja -meetmed ning haldusjuurdlusi käsitlevad eeskirjad ja menetlused on sätestatud IX lisas.“

3

Personalieeskirjade IX lisa „Distsiplinaarmenetlus“ artiklis 1 on sätestatud:

„1.   Kui Euroopa Pettustevastas[e] Ameti juurdluse käigus ilmneb institutsiooni ametniku või endise ametniku võimalik osalemine uuritavas asjas, teavitatakse sellest viivitamata kõnealust isikut, kui see ei kahjusta juurdlust. Mingil juhul ei tohi pärast juurdluse lõppemist teha nimeliselt ametnikule osutavat järeldust, ilma et asjaomasele ametnikule oleks antud võimalust väljendada oma seisukohti kõigi temaga seotud asjaolude kohta. Järeldustes viidatakse neile seisukohtadele.

[…]

3.   Kui pärast [OLAFi] juurdlust ei saa algatada kohtuasja ametniku vastu, kelle vastu on esitatud väiteid, lõpetatakse teda käsitlev juurdlus edasisi meetmeid võtmata [OLAFi] direktori otsusega, kes teatab sellest kirjalikult ametnikule ja institutsioonile, mille teenistuses ametnik on. Ametnik võib taotleda, et kõnealune otsus lisataks tema isikutoimikusse.“

4

IX lisa artikli 2 lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesoleva lisa artiklis 1 sätestatud eeskirju kohaldatakse vajalike muudatustega ametisse nimetava asutuse või ametiisiku läbiviidavate muude haldusmenetluste suhtes.“

5

Nimetatud IX lisa artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib juurdlusaruande põhjal pärast asjaomase ametniku teavitamist kõikidest toimikutes esitatud tõenditest ja pärast asjaomase ametniku ärakuulamist:

6

IX lisa artikkel 11 on sõnastatud järgmiselt:

„Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib ilma nõukoguga konsulteerimata määrata karistuseks kirjaliku hoiatuse või noomituse. Enne selle meetme võtmist kuulab ametisse nimetav asutus või ametiisik ära asjaomase ametniku.“

7

Personalieeskirjade IX lisa artiklis 29 on sätestatud:

„Kui ametniku vastu ei ole käesoleva lisa artikli 1 lõike 3 ja artikli 22 lõike 2 kohaselt esitatud süüdistusi, on ametnikul õigus taotleda, et kantud kahjud hüvitataks nii, et ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsus avaldataks sobival viisil.“

8

Vaidluse tausta on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–17 kirjeldatud järgmiselt:

9

Hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 23. septembril 2019, esitas apellant käesoleva kohtuotsuse punktis 1 nimetatud hagi.

10

Oma hagis palus apellant Üldkohtul eelkõige mõista FRA-lt välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis tekitati distsiplinaarmenetlusega, mille tulemusel tehti noomitus, ülesütlemise otsusega ja neid kahte otsust tühistava kohtuotsuse ebaõige täitmisega. Oma nõude põhjendamiseks esitas apellant kuus õigusvastasuse väidet FRA õigusvastase käitumise kohta (edaspidi koos „õigusvastane käitumine“):

11

Lisaks, kuna apellant nõudis õigusvastase käitumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, esitas ta selleks mitu argumenti kahju tegelikkuse ning põhjusliku seose kohta selle kahju ja nimetatud käitumise vahel.

12

Vaidlustatud kohtuotsuses leidis Üldkohus, et FRA vastutuse tekkimise tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Esiteks ei pidanud ta põhjendatuks ühtegi apellandi esitatud õigusvastasuse väidet. Teiseks tuvastas Üldkohus, et mittevaralise kahju ning selle kahju ja õigusvastase käitumise vahelise põhjusliku seose olemasolu ei ole apellant tõendanud.

13

Apellant palub Euroopa Kohtul:

14

FRA palub Euroopa Kohtul:

15

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kaheksa väidet, mille kohaselt tegi Üldkohus vigu vaidlustatud kohtuotsuse kõigis kaheksas osas, nimelt asjaolude kirjelduses, esimese kuni kuuenda õigusvastasuse väite analüüsis ning osas, mis puudutab kahju ja põhjusliku seose olemasolu hindamist.

16

Apellatsioonkaebuse teises väites ja viienda väite esimeses osas, mida tuleb analüüsida esmajärjekorras, väidab apellant, et ühelt poolt järeldas Üldkohus ekslikult, et käesolevas asjas ei ole personalieeskirjade IX lisa artikli 3 punkt a kohaldatav ja et seetõttu ei olnud kaitseõiguste tagamine range, ning teiselt poolt esitas Üldkohus sellega seoses vastuolulise põhjenduse.

17

Teise väite esimeses osas heidab apellant Üldkohtule sisuliselt ette, et viimane leidis vääralt, et akti tühistamine ei kohusta liidu institutsioone ja asutusi jätkama menetlust täpselt sellest punktist, kus tekkis õigusvastasus, kuna neil on ulatuslik kaalutlusõigus otsustada, milliseid vahendeid tühistavast kohtuotsusest tulenevate järelduste tegemiseks kasutada. Nimelt nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktis 45 viidatud 5. septembri 2014. aasta kohtuotsusest Éditions Odile Jacob vs. komisjon (T‑471/11, EU:T:2014:739), et tühistatud akti asendamise menetlust tuleb jätkata täpselt sellest kohast, kus tekkis õigusvastasus, kuna otsuse tühistamine ei pruugi mõjutada ettevalmistavaid akte.

18

Teise väite teises osas heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane kohaldas personalieeskirjade IX lisa artikli 3 punkti a vääralt, kui ta otsustas, et see artikkel ei ole kohaldatav, kui haldusjuurdlus on tagasi võetud või sellest on loobutud niisugustel asjaoludel nagu käesolevas asjas, kus FRA otsustas distsiplinaarmenetlust mitte jätkata staadiumis, milles noomitus oli õigusvastane. Apellandi sõnul on personalieeskirjade IX lisa artikli 3 punktis a ammendavalt loetletud võimalused, mis on FRA-l pärast haldusjuurdluse aruande esitamist. Lisaks tuleks selle artikli eesmärki tõlgendada koostoimes personalieeskirjade IX lisa artikliga 29, et asjaomase isiku huve oleks võimalik arvesse võtta, mistõttu haldusjuurdluse aruande tühistamine ilma igasuguse põhjenduseta ja avalikustamiseta kujutaks endast nende artiklite rikkumist. Apellant väidab, et Üldkohus eristas kunstlikult haldusjuurdluse lõpetamist ja selle tagasivõtmist või sellest loobumist, mis võtab personalieeskirjade IX lisa artiklitelt 3 ja 29 suure osa nende mõjust.

19

FRA palub teise väite esimene ja teine osa tagasi lükata.

20

Mis puudutab esimest väiteosa, siis leiab kõnealune asutus, et see on tulemusetu. FRA väidab sellega seoses, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 45 viidatud kohtupraktika ei tähenda vastupidi apellandi väidetule seda, et ametisse nimetav asutus või ametiisik on kohustatud jätkama distsiplinaarmenetlust, mille puhul on rikutud menetlusnorme. Ta lisab, et igal juhul ei ole apellandil mingit õigustatud huvi väita, et FRA oli kohustatud distsiplinaarmenetlust jätkama, selle asemel, et sellest loobuda.

21

Mis puudutab teist väiteosa, siis väidab FRA, et ta ei loobunud haldusjuurdluse kasutamisest, vaid hoidus haldusmenetluse jätkamisest apellandi suhtes ja jättis kõik varasemad haldusjuurdlusega seotud aktid apellandi toimikust välja. ELTL artikkel 266, mis reguleerib tühistavate kohtuotsuste täitmist, ei takista tal otsustada distsiplinaarmenetlusest loobuda ning asjaolu, et personalieeskirjade IX lisa artiklis 3 ei ole niisugust võimalust mainitud, tähendab üksnes seda, et see säte ei ole kohaldatav.

22

Olgu märgitud, et ELTL artiklist 266 tuleneb, et institutsioonilt, organilt või asutuselt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, nõutakse selle akti tühistanud kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist ning selle kohtuotsusega kooskõlas tegutsemiseks ja selle igakülgseks täitmiseks tuleb järgida mitte ainult selle kohtuotsuse resolutsiooni, vaid ka selle põhjendusi, mis viisid resolutsioonini ja mis on otsuse vajalik tugi selles mõttes, et need on resolutsioonis otsustatu täpse tähenduse mõistmiseks möödapääsmatud (vt selle kohta 14. juuni 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. McBride jt, C‑361/14 P, EU:C:2016:434, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Nimelt määratlevad just need põhjendused ühelt poolt täpse sätte, mida peetakse õigusvastaseks, ja teiselt poolt näitavad ära resolutsioonis tuvastatud õigusvastasuse täpsed põhjused, ning just neid peab asjaomane institutsioon tühistatud akti asendamisel arvesse võtma (vt selle kohta 6. märtsi 2003. aasta kohtuotsus Interporc vs. komisjon, C‑41/00 P, EU:C:2003:125, punkt 29).

24

Kuna ELTL artiklis 266 ei ole siiski täpsustatud, mis laadi meetmeid peab tühistatud akti autor selle kohustuse täitmiseks võtma, siis tuleb need meetmed määratleda akti autoril, kellel on sellegipoolest lai kaalutlusruum otsustamaks, milliseid meetmeid võtta, tingimusel et need meetmed on kooskõlas selle akti tühistanud kohtuotsuse resolutsiooni ja selle toetamiseks vajalike põhjendustega (22. septembri 2022. aasta kohtuotsus IMG vs. komisjon, C‑619/20 P ja C‑620/20 P, EU:C:2022:722, punkt 102).

25

Täpsemalt tuleb tühistatud akti asendamise menetlust jätkata täpselt sellest kohast, kus õigusvastasus tekkis (vt selle kohta 3. juuli 1986. aasta kohtuotsus nõukogu vs. parlament, 34/86, EU:C:1986:291, punkt 47), kuna akti tühistamine ei mõjuta üldjuhul seda ettevalmistavate meetmete kehtivust, mis on varasemad staadiumist, kus puudus tuvastati (6. juuli 2017. aasta kohtuotsus Toshiba vs. komisjon, C‑180/16 P, EU:C:2017:520, punkt 24).

26

Neist kaalutlustest lähtudes tuleb kontrollida, kas Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 45–49, et tühistava kohtuotsuse täitmine tähendas üksnes FRA kohustust kõrvaldada apellandi isikutoimikust noomitus, sest personalieeskirjade IX lisa artikkel 3 ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

27

Sellega seoses tuleb märkida, et tühistava kohtuotsusega tühistas Avaliku Teenistuse Kohus apellandile määratud noomituse põhjendusel, et oli rikutud tema õigust olla ära kuulatud, kuna FRA direktor tugines distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja talle noomituse määramise otsuse tegemiseks haldusjuurdluse aruande järeldustele, jättes talle need järeldused enne 20. veebruari 2013. aasta ärakuulamist teatavaks tegemata, ega võimaldanud tal seega tõhusalt oma kaitset ette valmistada.

28

Seetõttu otsustas Avaliku Teenistuse Kohus, et noomituse otsus tehti õigusvastase menetluse tulemusel, rikkudes personalieeskirjade IX lisa artiklites 2, 3 ja 11 ette nähtud nõudeid, mis muu hulgas sätestavad apellandi õiguse olla ära kuulatud.

29

Neil asjaoludel on selge, et Avaliku Teenistuse Kohtu poolt tühistavas kohtuotsuses tuvastatud menetlusnormi rikkumine leidis aset eelneva haldusjuurdluse lõpus ega mõjutanud seega distsiplinaarmenetlust ab initio, eelkõige osas, mis puudutab haldusjuurdluse aruande kehtivust.

30

Sellega seoses tuleb ühelt poolt märkida, et distsiplinaarmenetlus personalieeskirjade IX lisa tähenduses koosneb kahest eraldiseisvast etapist, millest esimene koosneb ametisse nimetava asutuse otsuse alusel algatatud haldusjuurdlusest, milles kaalutakse süüstavaid ja süüst vabastavaid asjaolusid ning mis lõpetatakse juurdlusaruandega pärast seda, kui asjaomane isik on talle ette heidetavate asjaolude kohta ära kuulatud, ja teine koosneb distsiplinaarmenetlusest kui sellisest, mille algatab ametisse nimetav asutus selle juurdlusaruande alusel ja mis eeldab, et ametnik kuulatakse ära enne ametisse nimetava asutuse poolt tema suhtes karistuse määramist (14. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Bernaldo de Quirós vs. komisjon, C‑583/19 P, EU:C:2021:844, punkt 56).

31

Teiselt poolt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 50 sisuliselt märkis, ei too sellise akti tühistamine, millega lõpetatakse mitut etappi hõlmav haldusmenetlus, ilmtingimata kaasa vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluse tühistamist, sõltumata tühistava kohtuotsuse sisulistest või menetluslikest põhjendustest. Akti koostaja peab seega asendava akti vastuvõtmiseks võtma aluseks selle kuupäeva, mil ta võttis vastu tühistatud akti.

32

Käesoleval juhul tuleb seega tõdeda, nagu tegi ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 56, et kuna noomituse tühistamine ei mõjutanud sellele otsusele eelnenud ettevalmistavaid akte, pidi FRA jätkama apellandi suhtes distsiplinaarmenetlust täpselt sellest punktist, milles tekkis tühistavas kohtuotsuses tuvastatud õigusvastasus, st hetkest, mil võeti vastu otsus haldusjuurdluse edasise käigu kohta.

33

Lisaks nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 47, et Üldkohus märkis ise, et pärast tühistavat kohtuotsust oleks FRA võinud uuesti tugineda 12. veebruari 2013. aasta haldusjuurdluse aruandele, et jätkata apellandi suhtes distsiplinaarmenetlust staadiumis, kus ta oli rikkunud tema kaitseõigusi, järgides personalieeskirjade IX lisa artiklist 3 tulenevaid menetlusnõudeid.

34

Nimelt, kuigi ametisse nimetaval asutusel on haldusjuurdluste läbiviimisel ulatuslik kaalutlusõigus, peab ta siiski neid menetlusnõudeid järgima.

35

Järelikult mõjutavad personalieeskirjade IX lisa sätted ja eelkõige selle lisa artikkel 3 ametisse nimetava asutuse kaalutlusõiguse teostamist distsiplinaarmenetluse esimeses etapis võetavate meetmete osas, mille käigus viiakse läbi asjaomase isiku suhtes erapooletu haldusjuurdlus.

36

Täpsemalt on personalieeskirjade IX lisa artiklis 3, mille eesmärk on reguleerida ametisse nimetava asutuse tegevust haldusjuurdluse etapi lõpus, ammendavalt loetletud kolm võimalust, mis sellel asutusel haldusjuurdluse aruande alusel on. Nimelt nähtub selle artikli selgest ja ühemõttelisest sõnastusest, et ametisse nimetav asutus või ametiisik võib pärast asjaomase ametniku teavitamist kõikidest toimikutes esitatud tõenditest ja pärast asjaomase ametniku ärakuulamist esiteks otsustada, et ametniku suhtes ei või mitte mingil juhul algatada menetlust, ja sellest teatatakse ametnikule kirjalikult. Teiseks võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada isegi siis, kui kohustused on või on ilmselt jäetud täitmata, et ei kohaldata ühtegi distsiplinaarmeedet, ja vajaduse korral tehakse ametnikule üksnes hoiatus. Kolmandaks, kui ametnik või endine ametnik on kas tahtlikult või hooletusest jätnud personalieeskirjadest tulenevad kohustused täitmata, võib ametisse nimetav asutus otsustada algatada distsiplinaarmenetluse ja vajaduse korral algatada see distsiplinaarnõukogus.

37

Käesoleval juhul, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 55 ja 56 sisuliselt märkis, oli FRA pärast tühistavat kohtuotsust, mis põhines apellandi kaitseõiguste rikkumisel menetluse haldusmenetluse etapi lõpus, just selles menetlusstaadiumis, st staadiumis, mil ta pidi tegema valiku personalieeskirjade IX lisa artiklis 3 ammendavalt ette nähtud kolme võimaluse vahel.

38

Nagu Üldkohus aga vaidlustatud kohtuotsuse punktis 48 märkis, ei valinud FRA ühtegi selles sättes ette nähtud kolmest võimalusest, vaid valis „muu lahenduse“, mis seisnes distsiplinaarmenetlusest loobumises, eemaldades apellandi isikutoimikust kõik varasemad haldusjuurdlusega seotud aktid.

39

Kuna Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 46, 48 ja 49, et nii toimides tegutses FRA käesoleva kohtuotsuse punktis 24 nimetatud kohtupraktikat järgides ega rikkunud personalieeskirjade IX lisa artiklit 3, sest see säte ei ole kohaldatav, kuivõrd tühistava kohtuotsuse kohaselt pidi FRA üksnes kõrvaldama apellandi isikutoimikust noomituse, nagu seda ei oleks kunagi eksisteerinud, siis rikkus Üldkohus õigusnormi.

40

Nimelt, vastupidi sellele, mida otsustas Üldkohus, ei võimaldanud FRA kaalutlusõigus tühistava kohtuotsuse täitmisel tal kalduda kõrvale personalieeskirjade IX lisa artiklis 3 ammendavalt loetletud kolmest võimalusest, mistõttu otsustades loobuda distsiplinaarmenetlusest, eemaldades apellandi isikutoimikust kõik varasemad haldusjuurdlusega seotud aktid, rikkus see asutus asjaomast sätet ja ületas oma kaalutlusõiguse piire, nagu need tulenevad käesoleva kohtuotsuse punktis 25 viidatud kohtupraktikast.

41

Lisaks tuleb märkida, et personalieeskirjade IX lisa artiklis 29 on sätestatud, et kui ametniku vastu ei ole esitatud mingeid süüdistusi, on viimasel õigus vajaduse korral taotleda, et kantud kahjud hüvitataks nii, et ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsus avaldatakse sobival viisil. Just sel põhjusel oli FRA – vastupidi sellele, mida otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 48 ja 49 – lisaks kohustatud IX lisa artiklit 3 järgides jätkama apellandi suhtes distsiplinaarmenetlust ja vajaduse korral tuvastama, et tema suhtes ei või mitte mingil juhul algatada menetlust, et apellant saaks vajaduse korral kasutada oma õigust kahju hüvitamisele.

42

Järelikult tuleb apellatsioonkaebuse teise väite esimese ja teise osaga nõustuda.

43

Teise väite kolmandas osas ja viienda väite esimeses osas vaidleb apellant vastu Üldkohtu selle järelduse põhjendatusele, mille kohaselt ei olnud FRA tühistava kohtuotsuse nõuetekohaseks täitmiseks kohustatud teda ära kuulama enne, kui ta tegi uue otsuse distsiplinaarmenetluse edasise käigu kohta vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklile 3.

44

Teise väite kolmandas osas väidab apellant sisuliselt, et vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud õigusnormi ja õiguskindluse põhimõtet, kuna Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 49, et käesoleval juhul ei olnud kaitseõiguste järgimine „range“, „kuna FRA loobus igasugusest menetlusest apellandi vastu […] ega võtnud seega vastu teda kahjustavat akti harta artikli 41 tähenduses“.

45

Viienda väite esimeses osas heidab apellant Üldkohtule ette õigusnormi rikkumist vaidlustatud kohtuotsuse punktides 83 ja 84, kui Üldkohus ei võtnud arvesse asjaolu, et tühistava kohtuotsuse nõuetekohaseks täitmiseks oli nõutav ärakuulamine enne haldusjuurdluse lõpetamist, kuna apellandi suhtes ei või mitte mingil juhul algatada menetlust ning niisugust ärakuulamist ei ole kunagi toimunud.

46

FRA leiab, et ta ei ole teinud apellandi huve kahjustavat otsust, mistõttu ta ei olnud kohustatud teda eelnevalt ära kuulama. Apellant jättis seega väidetavalt tähelepanuta tühistava kohtuotsuse täitmise konteksti, mis viis apellandi tööle ennistamiseni. Lisaks täpsustab FRA, et ta ei „otsustanud, et ei või mitte mingil juhul algatada menetlust“, nagu nõuab personalieeskirjade IX lisa artikkel 3, vaid loobus distsiplinaarmenetlusest, st ei võtnud sellist otsust vastu.

47

Lisaks leiab ta, et mis puudutab viienda väite esimest osa, siis apellant üksnes kordab oma esimese väite raames esitatud argumente.

48

Esiteks olgu märgitud, et ELTL artikkel 266 kohustab asjaomast institutsiooni vältima seda, et tühistatud akti asendavad aktid sisaldaksid samasuguseid rikkumisi kui tühistavas kohtuotsuses tuvastatud rikkumised (vt selle kohta 6. märtsi 2003. aasta kohtuotsus Interporc vs. komisjon, C‑41/00 P, EU:C:2003:125, punkt 30, ja 29. aprilli 2004. aasta kohtuotsus IPK-München ja komisjon, C‑199/01 P ja C‑200/01 P, EU:C:2004:249, punkt 83).

49

Käesoleval juhul, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 27 ja 28, otsustas Avaliku Teenistuse Kohus käesolevas asjas, et kuna FRA ei teavitanud apellanti haldusjuurdluse tulemustest enne tema ärakuulamist 20. veebruaril 2013, mille eesmärk oli just nimelt kuulata ta ära seoses nimetatud järeldustega ning mille käigus otsustas FRA algatada distsiplinaarmenetluse ja määrata karistuse pärast ühte ja sama ärakuulamist, ilma et tal oleks olnud võimalik oma kaitset tõhusalt ette valmistada, siis rikkus FRA kohustusi, mis tulenevad eelkõige personalieeskirjade IX lisa artiklist 3.

50

Mis teiseks puudutab kaitseõiguste järgimist, millega kaasneb võistlevuse põhimõte, siis tuleb rõhutada, et ametnikul, kelle suhtes liidu institutsioon on algatanud haldusmenetluse, peab olema võimalik selle menetluse käigus tõhusalt väljendada oma seisukohta nende faktide, väidetavate asjaolude ja dokumentide olemasolu ja asjakohasuse kohta, mida see institutsioon kavatseb kasutada tema vastu, et põhjendada oma väidet, et on rikutud personalieeskirjade sätteid. Eeltoodust tuleneb, et õigus olla ära kuulatud täidab kahte ülesannet. Ühelt poolt võimaldab see uurida tegelikku olukorda ning tuvastada faktilised asjaolud nii täpselt ja õigesti kui võimalik ning teiselt poolt tagada asjaomase isiku tõhus kaitse (vt selle kohta 14. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Bernaldo de Quirós vs. komisjon, C‑583/19 P, EU:C:2021:844, punktid 63 ja 64).

51

Personalieeskirjade IX lisa artiklis 3 on sõnaselgelt ette nähtud asjaomase ametniku ärakuulamise kohustus, et võimaldada tal tõhusalt esitada oma seisukoht aset leidnud asjaolude kindlakstegemise kohta haldusjuurdluse käigus enne, kui ametisse nimetav asutus teeb juurdlusaruande alusel mõne selles sättes loetletud otsuse (vt selle kohta 14. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Bernaldo de Quirós vs. komisjon, C‑583/19 P, EU:C:2021:844, punkt 43).

52

Käesoleval juhul on selge, et apellanti ei kuulatud ära enne, kui FRA tegi otsuse loobuda menetlusest ja kustutada tema toimikust kõik haldusjuurdlusega seotud aktid, ilma et ta oleks siiski otsustanud, et tema suhtes ei või mingil juhul algatada menetlust, nagu nõuab personalieeskirjade IX lisa artikli 3 punkt a.

53

Apellatsioonkaebuse teise väite esimese ja teise osa analüüsist ilmneb aga, et tühistava kohtuotsuse täitmiseks oleks FRA pidanud jätkama distsiplinaarmenetlust täpselt sellest punktist, milles õigusvastasus tekkis, järgides personalieeskirjade IX lisa artiklit 3.

54

Seega piisab tõdemusest, et kuna Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 49 ja 83 sisuliselt, et tehes otsuse loobuda distsiplinaarmenetlusest, eemaldades apellandi isikutoimikust kõik varasemad haldusjuurdlusega seotud aktid, ei võtnud FRA vastu akti, mis apellanti kahjustab harta artikli 41 tähenduses, kuigi kaitseõiguste järgimine ei olnud range, siis rikkus Üldkohus õigusnormi, kuna niisugune otsus, mis tehti personalieeskirjade IX lisa artiklit 3 eirates, nagu nähtub apellatsioonkaebuse teise väite esimese ja teise osa analüüsist, jättis apellandi ilma õigusest olla ära kuulatud, mis on selles sättes sõnaselgelt ette nähtud enne mõne selles sättes loetletud otsuse vastuvõtmist.

55

Kõigist neist kaalutlustest tuleneb, et teise väite kolmanda osaga tuleb nõustuda.

56

Teise väite neljandas osas väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised, kuna ühelt poolt märkis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 49, et personalieeskirjade IX lisa artikli 3 punkt a ei ole kohaldatav, ja teiselt poolt kinnitas sama kohtuotsuse punktis 76 vastupidist.

57

FRA on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuse punktide 49 ja 76 vahel ei ole mingit vastuolu, kuna käesoleval juhul ei jätkanud pädev ametisse nimetav asutus distsiplinaarmenetlust ja eemaldas apellandi isikutoimikust kõik varasemad haldusjuurdlusega seotud aktid.

58

Olgu märgitud, et küsimus, kas Üldkohtu otsuse põhjendused on vastuolulised, kujutab endast õigusküsimust, mida võib apellatsioonimenetluses tõstatada (29. juuli 2010. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, C‑54/09 P, EU:C:2010:451, punkt 87 ja seal viidatud kohtupraktika).

59

Käesoleval juhul leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 76, analüüsides kolmandat õigusvastasuse väidet, mille kohaselt ei hüvitanud FRA mittevaralist kahju, mis tulenes tühistava kohtuotsusega tühistatud noomitusest, et FRA otsustas loobuda apellandi suhtes algatatud menetlusest personalieeskirjade IX lisa artikli 3 punkti a alusel. Lisaks näib Üldkohus selles punktis 76 väitvat, et lahendus, mille FRA valis tühistava kohtuotsuse täitmiseks, läheb kaugemale sellest, mis oli vajalik personalieeskirjade IX lisa artikli 3 nõuete täitmiseks.

60

Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 48, millele on viidatud selle punktis 76, ilmneb siiski, et Üldkohtu arvates valis FRA „muu lahenduse“ kui need, mida pakub personalieeskirjade IX lisa artikkel 3, leides selle kohtuotsuse punktis 49, et asjaomane säte, eelkõige selle punkt a, ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

61

Järelikult on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused selles osas vastuolulised.

62

Järelikult tuleb teise väite neljanda osaga nõustuda.

63

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades ja ilma et oleks vaja analüüsida apellatsioonkaebuse teisi väiteid, mis ei saa kaasa tuua vaidlustatud kohtuotsuse ulatuslikumat tühistamist, tuleb teise väitega ja viienda väite esimese osaga nõustuda ning järelikult tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

64

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ta võib ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.

65

Sellega seoses tuleb tõdeda, et nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 10, taotleb apellant kahju hüvitamise nõudes hüvitist kahju eest, mida on talle väidetavalt tekitatud seetõttu, et FRA ei täitnud tühistavat kohtuotsust nõuetekohaselt, mida iseloomustab õigusvastane käitumine.

66

Vaidluse see aspekt eeldab siiski keeruliste faktiküsimuste analüüsimist asjaolude alusel, mida Üldkohus ei ole vaidlustatud kohtuotsuses hinnanud, kuna ta leidis, et FRA täitis tühistava kohtuotsuse nõuetekohaselt, ega analüüsinud seega, kas olukord, milles oli apellant, kellelt võeti võimalus haldusjuurdluse aruandes sisalduvad väited ümber lükata ja eelkõige nõuda, et FRA otsustaks, et tema suhtes ei saa mingil juhul algatada menetlust, võis olla FRA süülise käitumisega talle tekitatud kahju aluseks.

67

Järelikult, kuna menetlusstaadium ei võimalda asja suhtes kohtuotsust teha, tuleb asi suunata tagasi Üldkohtusse.

68

Kuna kohtuasi saadetakse tagasi Üldkohtule, tehakse käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude kohta otsus hiljem.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: