–

X BV, esindaja: advocaat R. Andringa,

–

Madalmaade valitsus, esindajad: K. Bulterman ja H. S. Gijzen,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Salyková ja P. Vanden Heede,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT 2006, L 301, lk 1) (edaspidi „KN“), sisalduvate klassifitseerimise üldreeglite reegli 2 punkti a.

2

Taotlus on esitatud X BV ja Inspecteur van de Belastingdienst/Douane district Rotterdami (Rotterdami piirkonna maksu- ja tolliameti inspektor, Madalmaad) (edaspidi „inspektor“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab satelliitvastuvõtjate osade tariifset klassifitseerimist.

3

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ja kiideti koos 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). WCO töötab HSi selgitavad märkused välja vastavalt selle konventsiooni sätetele.

4

Konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti 2 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline kasutama HSi tõlgendamise üldreegleid ning märkusi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning hoiduma muutmast HSi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide ulatust.

5

HSi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a kohaselt tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale ühelt poolt vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused, ning teiselt poolt kehtib see ka lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või selle reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta.

6

HSi üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse V–VII punkt täpsustavad:

[…]“.

7

Määruse nr 2658/87 I lisa esimese osa I jao A osas sisalduvad KNi klassifitseerimise üldreeglid sätestavad:

„Kaupade [KNi] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]“.

8

X esitas ajavahemikus 3. juulist 2006 kuni 22. jaanuarini 2007 Madalmaades enda nimel ja arvel satelliitvastuvõtuseadmete osade vabasse ringlusse lubamiseks 38 tollideklaratsiooni. Kõik need osad pärinesid ühelt ja samalt Hiinas asutatud tarnijalt ning veeti samal laeval ühes ja samas konteineris.

9

X esitas iga kord samal päeval kaks eraldi deklaratsiooni: ühe deklaratsiooni Saksa äriühingule C GmbH mõeldud kauba kohta ja ühe deklaratsiooni Saksa äriühingule D GmbH mõeldud kauba kohta, kusjuures nimetatud äriühingud kuuluvad samasse kontserni. Deklaratsioonid esitati ühele ja samale Rotterdami (Madalmaad) tolliasutusele.

10

Mõlemad deklaratsioonid hõlmasid iga kord samas koguses kõiki sama satelliitvastuvõtuseadme mudeli osi. Kuigi need olid adresseeritud kahele eraldiseisvale ettevõtjale, olid need pärast vabasse ringlusse lubamist siiski üksteist täiendavad ja mõeldud ühendamiseks tervikliku satelliitvastuvõtuseadmega.

11

Lisaks esitas X 23. juulil 2007 Madalmaades deklaratsiooni ettevõtjale C mõeldud satelliitvastuvõtuseadmete osade vabasse ringlusse lubamiseks. Need osad oli veetud ettevõtjale D mõeldud osadega samas konteineris. Need deklareeriti aga teisele tolliprotseduurile, nimelt ühenduse välistransiidiprotseduurile, ja veeti Saksamaale tollijärelevalve all, et need saaks hiljem selles liikmesriigis vabasse ringlusse lubada.

12

Inspektori hinnangul ei tule X‑i poolt Madalmaadesse imporditud kaupu pidada mitte satelliitvastuvõtuseadmete osadeks, vaid kokkupanemata tervikseadmeteks. Selle järelduse tõttu saatis ta X‑ile 1. juulil 2009 maksuotsuse kõigi nende satelliitvastuvõtuseadmete kohta. See teade puudutab tollimaksu kogusummas 389973,70 eurot.

13

Pärast seda, kui X oli esitanud inspektorile vaide, mis jäeti rahuldamata, esitas ta maksuotsuse peale kaebuse rechtbank Noord-Hollandile (Noord‑Hollandi esimese astme kohus, Madalmaad). Nimetatud kohus rahuldas kaebuse, tühistades maksuotsuse osaliselt. Nii X kui ka inspektor esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Gerechtshof Amsterdamile (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

14

Põhikohtuasja vaidlus puudutab küsimust, kas imporditud kaubad tuleb klassifitseerida asjaomastesse KNi tariifirubriikidesse eraldi osadena või – nagu väidab inspektor – tuleb neid määruse nr 2658/87 I lisas asuvate KNi klassifitseerimise üldreeglite esimese osa I jao A osa üldreegli 2 punkti a kohaselt pidada kokkupanemata terviklikeks satelliitvastuvõtuseadmeteks.

15

Neil asjaoludel otsustas Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

16

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et satelliitvastuvõtuseadme osi, millest pärast vabasse ringlusse lubamist pannakse kokku terviklik satelliitvastuvõtuseade ning mida veetakse ühes konteineris ja mille vabasse ringlusse lubamiseks esitab sama deklarant enda nimel ja enda arvel samal päeval samas tolliasutuses kaks eraldi tollideklaratsiooni ning mis on vabasse ringlusse lubamise ajal kahe seotud ettevõtja omandis, tuleb käsitada tollile esitatava lahtivõetud või kokkupanemata seadmena sama reegli tähenduses ning need kuuluvad seega ühte ja samasse tariifirubriiki.

17

Alustuseks tuleb märkida, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise kohta, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem selgitada liikmesriigi kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab tal need tooted õigesti KNi klassifitseerida. Kõnealuste kaupade kvalifikatsioon tariifse klassifitseerimise eesmärgil tuleneb nimelt puhtfaktilisest järeldusest, mida Euroopa Kohus ei saa eelotsusemenetluses teha (28. aprilli 2022. aasta kohtuotsus PRODEX, C‑72/21, EU:C:2022:312, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

18

Samuti on oluline täpsustada, et KNi klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt toimub kauba klassifitseerimine lähtuvalt KNi rubriikide kirjeldustest ning jaotiste ja gruppide märkustest. Õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides tuleb kaupade tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi otsida üldiselt kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast nii, nagu need on määratletud KNi rubriigi kirjelduses ning jaotiste ja gruppide märkustes (28. aprilli 2022. aasta kohtuotsus PRODEX, C‑72/21, EU:C:2022:312, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

19

Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et vaatamata sellele, et KNi ja HSi selgitavad märkused ei ole siduvad, on need olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja annavad sellistena arvestatavaid juhiseid selle tõlgendamiseks (28. aprilli 2022. aasta kohtuotsus PRODEX, C‑72/21, EU:C:2022:312, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

20

KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkt a, mis vastab HSi tõlgendamise üldreegli 2 punktile a, sätestab, et „[i]ga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta“.

21

HSi üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse VII punktist nähtub, et lahtivõetud või kokkupanemata esitatavate toodete all mõeldakse tooteid, mille erinevad osad tuleb kokku monteerida kas kinnitusvahenditega (kruvid, mutrid, poldid jmt) või neetimise või keevitusega, kuid tingimusel, et tegemist on üksnes kokkupanemisoperatsioonidega. Kokkupanemismeetodi keerukust arvesse ei võeta. Valmistoote saamiseks ei või osi siiski mis tahes viisil edasi töödelda.

22

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb lahtivõetud või kokkupanemata esitatud kaubana käsitada kaupa, mille koostisosad, see tähendab need, mida on võimalik määratleda valmistoote koostisosadena, esitatakse tollivormistuseks kõik samal ajal, ning sellega seoses ei tule arvesse võtta ühendamistehnika või kokkupanemismeetodi keerukust (16. juuni 1994. aasta kohtuotsus Develop Dr. Eisbein, C‑35/93, EU:C:1994:252, punkt 19).

23

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest, et kõik kõnealuse kauba, st satelliitvastuvõtuseadme koostisosad esitati tollivormistuseks samal ajal.

24

Kuigi selleks, et neid saaks käsitada lahtivõetud või kokkupanemata esitatud kaubana, tuleb need esitada tollivormistuseks samal ajal, ei tulene siiski ei KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a ega HSi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse sõnastusest, et need koostisosad peavad olema esitatud ühes ja samas tollideklaratsioonis.

25

Nimelt ei kujuta asjaolu, et selliste kaupade kohta esitatakse tollile esitamisel üks ja sama deklaratsioon, endast sine qua non-tingimust selleks, et neid saaks pidada üheks tervikuks ja seega „lahtivõetud või kokkupanemata […] kaubaks“ KNi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a tähenduses, vaid üksnes kaudset tõendit, mis võimaldab sellisele järeldusele jõuda (vt analoogia alusel 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus VAD ja van Aert, C‑499/14, EU:C:2016:155, punkt 38).

26

Lahtivõetud või kokkupanemata kauba mõiste erinev tõlgendus võimaldaks tegelikult importijatel endil küllaltki lihtsa toimingu abil, nagu kaupade esitamine eraldi deklaratsioonides, valida asjaomaste kaupade tariifne klassifitseerimine – kas koos või eraldi –, mis on neile kõige soodsam (vt analoogia alusel 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus VAD ja van Aert, C‑499/14, EU:C:2016:155, punkt 39).

27

Selline võimalus oleks aga vastuolus põhimõttega, mille kohaselt on vaja, et kauba tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, ning seega kahjustaks kõnealune võimalus tollikontrollide lihtsustamise ja õiguskindluse eesmärki, mis on imporditud kaupade klassifitseerimisel esmatähtis (vt analoogia alusel 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus VAD ja van Aert, C‑499/14, EU:C:2016:155, punkt 40 ning seal viidatud kohtupraktika).

28

Järelikult ei välista asjaolu, et kaubad esitati tollile eraldi deklaratsioonides, iseenesest seda, et need kaubad kvalifitseeritakse lahtivõetud või kokkupanemata kaupadeks KNi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a tähenduses, kui tollivormistuse ajal ilmneb muudest objektiivsetest asjaoludest, et need kaubad moodustavad terviku ja on mõeldud hiljem ühte seadmesse kokkupanemiseks (vt analoogia alusel 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus VAD ja van Aert, C‑499/14, EU:C:2016:155, punkt 43).

29

Käesoleval juhul viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus objektiivsetele asjaoludele, mis räägivad selle kasuks, et põhikohtuasjas kõne all olevad osad tuleb kvalifitseerida lahtivõetud või kokkupanemata kaubaks nimetatud üldreegli 2 punkti a tähenduses. Eelkõige märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et need osad olid pärast vabasse ringlusse lubamist mõeldud ühte valmistootesse kokkupanemiseks, neid veeti ühes konteineris, need deklareeris vabasse ringlusse lubamiseks sama deklarant enda nimel ja enda arvel samas tolliasutuses ning vabasse ringlusse lubamise ajal kuulusid need osad kahele seotud ettevõtjale.

30

Sellised asjaolud võivad nimelt kinnitada, et tegemist on lahtivõetud või kokkupanemata kaubaga. Nagu Euroopa Komisjon õigesti märkis, tuleb asjaolu, et need dokumendid on esitatud eraldi vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonides, hinnata paralleelselt teiste asjasse puutuvate asjaoludega, kuid see ei ole iseenesest määrav.

31

Järelikult tuleb KNi klassifitseerimise üldreeglite reegli 2 punkti a tõlgendada nii, et satelliitvastuvõtuseadme osi, millest pärast vabasse ringlusse lubamist pannakse kokku terviklik satelliitvastuvõtuseade ning mida veetakse ühes konteineris ja mille vabasse ringlusse lubamiseks esitab sama deklarant enda nimel ja enda arvel samal päeval ja samas tolliasutuses kaks eraldi tollideklaratsiooni ning mis on vabasse ringlusse lubamise ajal kahe seotud ettevõtja omandis, tuleb käsitada tollile esitatava lahtivõetud või kokkupanemata seadmena sama reegli tähenduses ning need kuuluvad seega ühte ja samasse tariifirubriiki, kui objektiivsetest asjaoludest lähtudes on tuvastatud, et need osad moodustavad terviku ja sisaldavad kõiki selle seadme koostisosi.

32

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav ka siis, kui teatavad kõnealused kaubad deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks, samas kui teised suunatakse ühenduse välistransiidiprotseduurile.

33

Esimesele küsimusele antud vastust arvestades tuleb tõdeda, et ainuüksi asjaolu, et niisugused kaubad esitati tollile eraldi deklaratsioonides eesmärgiga need hiljem kokku panna, ei välista iseenesest seda, et need kaubad kvalifitseeritakse lahtivõetud või kokkupanemata kaubaks KNi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a tähenduses, kui tollivormistuse ajal ilmneb muudest objektiivsetest asjaoludest, et need moodustavad terviku ja on mõeldud hiljem üheks kaubaks kokkupanemiseks.

34

Nagu komisjon õigesti märkis, võivad tingimused, mille kohaselt kaubad deklareeriti, või tolliprotseduur, mille kohaselt kaubad veeti kuni nende lõppsihtkohani, kujutada endast ühte olulist objektiivset asjaolu nimetatud üldreegli 2 punkti a kohaldatavuse hindamisel. Need asjaolud ei saa siiski olla iseenesest määrava tähtsusega ning eelotsusetaotluse esitanud kohus peab selle hinnangu andmisel arvesse võtma kõiki muid objektiivseid asjaolusid.

35

Asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletava ajavahemiku suhtes kohaldatavas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), ei olnud sõnaselgelt ette nähtud võimalust käsitleda vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud kaupu ja ühenduse välistransiidiprotseduurile deklareeritud kaupu koos, ei oma selles osas tähtsust.

36

Nagu Madalmaade valitsus õigesti märkis, muudaks mis tahes muu tõlgendus võimalikuks KNi tõlgendamise üldreegli 2 punktist a kõrvalehoidmise, kuna importijad võiksid üsna lihtsa toiminguga – st jagades kaubasaadetise osadeks ja deklareerides need enne nende vabasse ringlusse lubamist kahele erinevale tolliprotseduurile – klassifitseerida need kas tervikuna või eraldi osadena sõltuvalt sellest, milline tariif on soodsam.

37

Järelikult tuleb KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tõlgendada nii, et see on kohaldatav ka siis, kui teatavad kõnealused kaubad deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks, samas kui teised suunatakse ühenduse välistransiidiprotseduurile.

38

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab: