See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.
Dokument 62017CC0100
Opinion of Advocate General Sharpston delivered on 22 March 2018.#Gul Ahmed Textile Mills Ltd v Council of the European Union.#Appeal — Dumping — Regulation (EC) No 397/2004 — Imports of cotton-type bed linen originating in Pakistan — Continuing interest in bringing proceedings.#Case C-100/17 P.
Kohtujurist Sharpstoni ettepanek, 22.3.2018.
Gul Ahmed Textile Mills Ltd versus Euroopa Liidu Nõukogu.
Apellatsioonkaebus – Dumping – Määrus (EÜ) nr 397/2004 – Pakistanist pärit puuvillase voodipesu import – Põhjendatud huvi säilimine.
Kohtuasi C-100/17 P.
Kohtujurist Sharpstoni ettepanek, 22.3.2018.
Gul Ahmed Textile Mills Ltd versus Euroopa Liidu Nõukogu.
Apellatsioonkaebus – Dumping – Määrus (EÜ) nr 397/2004 – Pakistanist pärit puuvillase voodipesu import – Põhjendatud huvi säilimine.
Kohtuasi C-100/17 P.
Euroopa kohtulahendite tunnus (ECLI): ECLI:EU:C:2018:214
ELEANOR SHARPSTON
esitatud 22. märtsil 2018 ( 1 )
Kohtuasi C‑100/17 P
Gul Ahmed Textile Mills Ltd
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Apellatsioonkaebus – Dumping – Pakistanist pärit puuvillase voodipesu import – Põhjendatud huvi säilimine – Menetluse kestel toimunud sündmuste mõju – Niisugust huvi põhjendavad alused – Tõendamiskoormis
1. |
Käesolev kohtuasi käsitleb äriühingu Gul Ahmed Textile Mills Ltd (edaspidi „Gul Ahmed“) apellatsioonkaebust, milles ta palub Euroopa Kohtul tervikuna tühistada Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuse T‑199/04 RENV Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu. ( 2 ) Selles jättis Üldkohus rahuldamata Gul Ahmedi hagi, milles paluti tühistada nõukogu 2. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 397/2004, millega kehtestatakse Pakistanist pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. ( 3 ) |
2. |
Käesolev asi puudutab olulist küsimust: mis kujutab endast jätkuvat põhjendatud huvi? Euroopa Kohtul on võimalus hinnata, kas tekkida võivaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid arvestades saab taotletav akti tühistamine tuua hagejale kasu. Üldisemalt aga on Euroopa Kohtul võimalus kujundada oma praktikat teatavates menetluslikes aspektides, mis puudutavad selle huvi hindamist eeskätt tõendamiskoormise ja hageja menetlusõiguste osas. |
Faktilised ja õiguslikud asjaolud
3. |
Gul Ahmed on Pakistanis asuv äriühing, mis toodab ja ekspordib Euroopa Liitu puuvillast voodipesu. |
4. |
Euroopa Komisjon algatas 4. novembril 2002 dumpinguvastase uurimise seoses selliste toodete impordiga Euroopa Liitu. |
5. |
Selle uurimise tulemuste põhjal võttis nõukogu 2. märtsil 2004. aastal vastu määruse nr 397/2004, millega dumpinguvastane tollimaks määraga 13,1 % Pakistanist pärit sellise puuvillase voodipesu impordi suhtes, mis on liigitatav selles määruses näidatud KN koodide alla. |
6. |
Pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 ( 4 ) artikli 11 lõike 3 kohaselt läbi viidud kordusuurimist muudeti määrust nr 397/2004 nõukogu määrusega (EÜ) nr 695/2006. ( 5 ) Selle määrusega kehtestati Gul Ahmedi toodetud puuvillase voodipesu suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraks 5,6 %. |
7. |
Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt aegus selliselt kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks 4. märtsil 2009, s.o viis aastat pärast selle kehtestamist. |
8. |
Gul Ahmed pöördus 28. mail 2004 Üldkohtusse hagiga, paludes määruse nr 397/2004 teda puudutavas osas tühistada. |
9. |
Oma hagiavalduses esitas Gul Ahmed viis väidet. Muu hulgas märkis Gul Ahmed oma teises väites, et nõukogu on teinud ilmse hindamisvea ning rikkunud normaalväärtuse arvutamisel algmääruse artikli 2 lõikeid 3 ja 5 ning artikli 18 lõiget 4 ning dumpinguvastast lepingut. ( 6 ) Peale selle märkis ta oma kolmandas väites, et normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse ajal kohaldatud tollimaksu tagastamise korrektsioon rikkus algmääruse artikli 2 lõiget 10, dumpinguvastast lepingut ja ELTL artiklist 296 tulenevat põhjendamiskohustust. |
10. |
Üldkohus luges 27. septembri 2011. aasta kohtuotsusega T‑199/04: Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu ( 7 ) põhjendatuks viienda väite ( 8 ) kolmanda osa ning tühistas teisi väiteid arutamata vaidlusaluse määruse hagejat puudutavas osas. |
11. |
Nõukogu, keda toetab komisjon, pöördus apellatsioonkaebusega Euroopa Kohtusse, paludes see kohtuotsus tühistada. |
12. |
Euroopa Kohus tühistas 14. novembri 2013. aasta kohtuotsusega C‑638/11 P: nõukogu vs. Gul Ahmed Textile Mills ( 9 ) Üldkohtu otsuse kohtuasjas T‑199/04 tervikuna ning saatis asja Üldkohtusse tagasi, jättes kohtukulude üle otsustamise edaspidiseks. |
13. |
Üldkohus pidas 26. novembril 2015 istungi kohtuasjas T‑199/04 RENV. Sellel kohtuistungil väitis nõukogu, keda toetas komisjon, et Gul Ahmedil ei ole enam põhjendatud huvi. |
14. |
Selle väite põhjenduseks märkisid nimetatud kaks institutsiooni, et vaidlusaluse määrusega kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud aegusid 2. märtsil 2009, nii et kõnealuse toote eksporti enam nende tollimaksudega ei maksustatud. Samuti väitsid nad, et Euroopa Kohtu põhikirja artikli 46 kohaselt on nende tollimaksude kohaldamisest põhjustatud kahju hüvitamise hagide esitamise tähtaeg aegunud 1. mail 2014 ( 10 ) ning aegunud on ka õigus dumpinguvastaste tollimaksude hüvitamisele liidu tolliseadustiku alusel. ( 11 ) Nad väitsid, et seetõttu ei oleks Gul Ahmedil taotletavast tühistamisest enam mingit kasu. |
15. |
Seoses selliselt esitatud vastuväitega vastuvõetamatuse kohta andis Üldkohus Gul Ahmedile alates kohtuistungi kuupäevast kaks nädalat aega seisukohtade esitamiseks (koos dokumentaalsete tõenditega, mis võivad tõendada tema jätkuvat huvi menetluses oleva kohtuasja vastu). |
16. |
Gul Ahmed esitas oma seisukohad 10. detsembri 2015. aasta kirjas, väites, et tal on jätkuvalt põhjendatud huvi. Ta esitas järgmised viis põhjendust: i) huvi saada nõukogult tagasi kohtukulud; ii) võimalus esitada tulevikus kahju hüvitamise hagi seetõttu, et liidu kohtud ei ole asja mõistliku aja jooksul lahendanud; iii) võimalus saada tagasi makstud lõplik dumpinguvastane tollimaks; iv) huvi tagada, et samasugune õigusrikkumine tulevikus ei kordu, ja v) võimalus edaspidi esitada vaidlusaluse määrusega tekitatud kahju hüvitamise hagi. |
17. |
Komisjon ja nõukogu esitasid oma seisukohad 6. ja 20. jaanuari 2016. aasta kirjades. Sisuliselt palusid nad Euroopa Kohtul Gul Ahmedi argumendid tagasi lükata ja tuvastada, et nimetatud äriühingul ei ole enam põhjendatud huvi. Seetõttu ei ole enam kohtulahendit vaja. |
Vaidlustatud kohtuotsus ja apellatsioonkaebus
18. |
Üldkohus märkis 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses T‑199/04 RENV: Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, et 1) väidetav huvi saada nõukogult tagasi kohtukulud, 2) väidetav võimalus esitada tulevikus kahju hüvitamise hagi seetõttu, et liidu kohtud ei ole asja mõistliku aja jooksul lahendanud, 3) väidetav huvi tagada, et samasugune õigusrikkumine tulevikus ei kordu, ja 4) väidetav huvi Gul Ahmedi mainet taastada ei põhjenda Gul Ahmedi huvi hagi esitada. Samuti otsustas Üldkohus, et 5) väidetav võimalus saada tagasi makstud lõplik dumpinguvastane tollimaks põhjendab niisugust huvi, olgugi et ainult esimese, neljanda ja viienda väite osas. ( 12 ) |
19. |
Sellele vastavalt otsustas Üldkohus, et teist ega kolmandat väidet ei ole vaja lahendada, ning vaatas läbi ainult esimese, neljanda ja viienda väite. Ta järeldas, et viimati nimetatud väited on põhjendamatud ja jättis seetõttu hagi tervikuna rahuldamata. |
20. |
Apellatsioonkaebuses palub Gul Ahmed Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja teha kõikide väidete osas sisuline kohtuotsus või teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse sisulise otsuse tegemiseks. Ta põhjendab apellatsioonkaebust kahe väitega. |
21. |
Esiteks märgib Gul Ahmed, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et Gul Ahmedil ei ole hagiavalduses esitatud teise ja kolmanda väite osas põhjendatud huvi, ning Üldkohus ei põhjendanud seda otsust piisavalt. Teiseks on Gul Ahmed esitanud rea argumente selle kohta, et Üldkohus rikkus viienda väite esimest kahte osa tagasi lükates mitmesuguseid õigusnorme. |
22. |
Nõukogu ja komisjon paluvad Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata. |
23. |
Kohtuistungil, mis peeti 25. jaanuaril 2018, esitasid Gul Ahmed, nõukogu ja komisjon oma suulised seisukohad. |
24. |
Euroopa Kohtu palvel piirdun käesolevas ettepanekus apellatsioonkaebuse esimese väite analüüsimisega. |
Hinnang
Üldised märkused mõiste „põhjendatud huvi“ kohta
25. |
Nõudega, et tühistamismenetluse algatamiseks oleks põhjendatud huvi, nagu Üldkohus on seda vaidlustatud kohtuotsuses tõlgendanud, on kehtestatud range kriteerium. Järgides Üldkohtu põhjenduskäiku, peaks Gul Ahmed selle täitmiseks olema mitte üksnes taotlenud tühistamismenetluse algatamist, vaid ka esitanud selle määrusega tekitatud kahju hüvitamise hagi ning pöördunud pädevate liikmesriigi ametiasutuste poole taotlusega, et eri perioodidel makstud dumpinguvastased tollimaksud talle tagasi makstaks. |
26. |
Aja möödudes on määrus, mille tühistamist Gul Ahmed taotles, aegunud ning kahju hüvitamise või tollimaksude tagasimaksmise nõuete esitamise tähtaeg möödunud. Kas Gul Ahmedil on siiski põhjendatud huvi tühistamismenetluse jätkamise suhtes? |
27. |
Minu arvates on tegelik olukord niisugune, et sellises olukorras oleval hagejal on nii hoolsus‑ kui ka valvsuskohustus. Teisisõnu kohustab see teda pidama aja jooksul silmas muutusi oma õiguslikus olukorra ja astuma uusi samme, mida võib olla vaja selleks, et tema huvi menetluse jätkamise vastu oleks jätkuvalt põhjendatud. Kui ta seda ei tee, tekib oht, et kostja esitab tema põhjendatud huvi jätkumise suhtes eduka vastuväite. |
28. |
Sellest vaatenurgast on tühistamismenetluses edu saavutamine vajalik eeltingimus tekkinud kahju kõrvaldamiseks. Ent enamasti ei pööra see ise seda kahju tagasi. Selleks on vaja kahju hüvitamise hagi. See ei tähenda, nagu oleneks esimene menetlus (tühistamismenetlus) kahju hüvitamise hagist. Vastupidi sellele, millele viitab Gul Ahmed, ei moonuta nende kahe eraldi, kuigi omavahel seotud menetluse olemus isikutele aluslepinguga võimaldatud seaduslike õiguskaitsevahendite süsteemi. |
29. |
Tühistamishagi vastuvõetavuse nõuded on sätestatud ELTL artiklis 263. Nende kohaselt on muu hulgas nõutav, et i) tühistatava õigusakti „eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele“, ii) hageja peab olema otseselt ja isiklikult puudutatud ning iii) hagi esitatakse selle artiklis ette nähtud tähtaja jooksul. ( 13 ) Käesolevas asjas on väljaspool kahtlust, et nendest kriteeriumidest esimene on määruse nr 397/2004 suhtes täidetud. Selles osas, mis puudutab teist kriteeriumi, ei ole üheski menetluse etapis seatud küsimärgi alla seda, et määrus nr 397/2004 puudutab Gul Ahmedi otseselt ja isiklikult. On ju vaidlusaluses määruses nimetatud Gul Ahmedi nende Pakistani tootjate seas, keda kõnealune dumpinguvastane uurimine puudutas, ning see äriühing kinnitab, et tema toodete import Euroopa Liitu on suures summas tollimaksudega maksustatud. Mis puudutab kolmandat kriteeriumi, ei ole vaidluse all, et Gul Ahmed esitas oma tühistamishagi ELTL artiklis 263 ette nähtud tähtaja jooksul. |
30. |
Ent kõikide ELTL artiklis 263 ette nähtud tingimuste täitmisest ei piisa. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud isik saada mingit kasu. ( 14 ) See, et Gul Ahmed tühistamishagi esitamise ajal sellele nõudele vastas, on väljaspool kahtlust. |
31. |
Niisuguse huvi nõue, ehkki seda ei ole ELTL artiklis 263 sätestatud, kujutab endast vastuvõetavuse tingimust, mille täitmist analüüsivad liidu kohtud selles sättes nimetatud tingimustest eraldi. ( 15 ) See on inspireeritud liikmesriikide ühisest menetlusõiguse üldteooriast, kus selle eesmärk on tagada, et ei tekiks massilist kohtusse pöördumist „avalikes huvides“, mis tähendaks ohtu, et tühistamishagi muutub üheks actio popularis’e vormiks. |
32. |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab hageja põhjendatud huvi olema hagi esitamise hetkeks tekkinud (vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu) ning säilima kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära. ( 16 ) Põhjendatud huvi peab olema tekkinud ja jätkuv. ( 17 ) |
33. |
Määrus nr 397/2004 aegus 4. märtsil 2009. See aga ei muuda käesolevat menetlust otstarbetuks, kuna nimetatud aegumisel oli ex nunc mõju ja seega ei olnud selle tagajärjed samaväärsed nendega, mis oleksid põhimõtteliselt tekkinud tühistamisest. ( 18 ) |
34. |
Kohtupraktikast selgub, et hageja huvi ei lange tingimata ära, kui vaidlustatud aktil ei ole enam edasiulatuvat mõju. ( 19 ) Kui vaidlusaluse meetme kehtivus on menetluse ajal lakanud, peab Euroopa Kohus hageja põhjendatud huvi hindamisel arvesse võtma konkreetseid asjaolusid, muu hulgas eeskätt väidetava õigusvastasuse tagajärgi ja väidetavalt tekkinud kahju laadi. ( 20 ) Seda huvi võib põhjendada viitamine kahjule, mis hageja kartuse kohaselt võib talle tulevikus tekkida. Sellist kahju võib tekkida mitmesugusel kujul – näiteks ebasoodne uute maksude kehtestamine, ärivõimaluste kärpimine, piirangud võimalike uute toodete arendamise suhtes. |
35. |
Vaidlustatud kohtuotsuses märkis Üldkohus, et Gul Ahmedi põhjendatud huvi on menetluse ajal ära langenud seoses teatavate tema hagiavalduse osadega, nimelt teise ja kolmanda väitega. |
36. |
Kas oleks õiguspärane tõlgendada põhjendatud huvi mõistet nii, et see võib ära langeda ka pelgalt aja möödudes ja et sellega koos kaob ka hageja õigus asja läbivaatamisele kohtus? |
37. |
Olen põhimõtteliselt selle lähenemisviisi vastu. |
38. |
Niisugune tõlgendus tähendaks, et menetluse kestus, mis põhimõtteliselt ei olene hagejast, ( 21 ) võiks kustutada tema õiguse kohtulikule kaitsele. Selle tagajärjel võib tekkida suvalist ebavõrdsust seaduse ees, olenevalt menetluse kestusest. See aga võib ajendada kostjaid viivitustaktikale lootuses õiguslik kontroll nurjata. |
39. |
See oleks samaväärne tunnistamisega, et institutsioonide aktid, mille mõju on ajas piiratud ja mis aeguvad pärast tühistamishagi esitamist, kuid enne, kui kohus jõuab teha asjakohase otsuse, muutuvad liidu kohtute kontrolli suhtes immuunseks. ( 22 ) |
40. |
Pöördelises kohtuasjas Les Verts vs. parlament ( 23 ) märkis Euroopa Kohus, et Euroopa Liit on õigusel rajanev ühendus, kuna nii selle liikmesriikide kui ka institutsioonide suhtes teostatakse järelevalvet, mille raames kontrollitakse nende õigusaktide vastavust selle liidu põhiseaduslikule alusele ehk aluslepingule või sellest tulenevale õigusele. ( 24 ) |
41. |
Eespool kirjeldatud olukord ei oleks kooskõlas selle kohtupraktika ega ka ELTL artikli 263 mõttega, mille kohaselt liidu kohtuvõimul tuleb kontrollida institutsioonide selliste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. ( 25 ) |
42. |
Seetõttu on põhjendatud huvi konstitutsioonilise tähtsusega ning seda tuleb käsitleda laiemas kontekstis, seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta ( 26 ) artiklis 47 sätestatud põhiõigusega tõhusale kohtulikule kaitsele. |
43. |
Minu arvates räägivad kõik need asjaolud selle kasuks, et põhjendatud huvi mõistet tuleb tõlgendada laialt. ( 27 ) |
44. |
Ma ei nõustu nõukogu ja komisjoni väitega, et niisugune tõlgendus ähvardab muuta tühistamishagi actio popularis’eks. Paljude liikmesriikide riigisisestes süsteemides võib huvi kitsa tõlgendamise eesmärk tõepoolest olla kaitsta kohtusüsteemi massilise kohtusse pöördumise eest. ( 28 ) Liidu menetlusõiguses aga toetavad seda mõistet ELTL artiklis 263 sätestatud ranged kaebeõiguse tingimused. |
45. |
Nõustun kohtujurist Bobekiga, et põhjendatud huvi olemasoluga ei tohiks manipuleerida eesmärgiga tagada teatav kohtusse pöördumise tase. ( 29 ) See nõue eeldab hoopis demokraatlikku käsitust, milles võetakse arvesse inimõigusi. ( 30 ) Samuti olen nõus kohtujurist Kokott’iga, kes on olnud vastu liialt suurte nõudmiste esitamisele huvi kindlakstegemisel, kui ELTL artikli 263 neljanda lõigu teise või kolmanda variandi ranged tingimused on juba täidetud. ( 31 ) |
46. |
Isikliku kasu või soodustuse väljavaade edu korral EL kohtutes on põhjendatud huvi olemasolu tuvastamisel määrav. See kriteerium aga on siiski vahest kohatult subjektiivne ja muutlik, sest selles puudub selge künnis või mõõdupuu seoses nõutava positiivse mõjuga, mida kohtuasja võitmine peab hageja olukorrale avaldama. ( 32 ) |
47. |
Huvi saab hinnata üksnes igal üksikjuhul eraldi, konkreetselt, võttes arvesse kõiki tagajärgi, mida vaidlusaluse akti tühistamine võib hageja isiklikule olukorrale põhjustada. Selles kontekstis on kohtujurist Wahl täheldanud, et Euroopa Kohus püüab mitte määratleda „huvi säilimise“ mõistet liiga kitsendavalt. ( 33 ) Olen nõus ja jagan kohtujurist Bobeki väljendatud seisukohta, et põhjendatud huvi tuvastamine ei peaks eeldama hagejalt enamat kui prima facie tõendamist, et vaidlusalune akt teda negatiivselt mõjutab (millest nähtub isikliku kasu olemasolu akti tühistamise korral). ( 34 ) Sellest tõendamistasemest kaugemale minek võib tähendada hageja kohustust tõendada võimatut. ( 35 ) |
48. |
Selles mõttes ei tohiks kasu saamise tõenäosus või võimalikkus palju lugeda. ( 36 ) Samuti ei tohiks oluline olla võimaliku kasu suurus. Muu hulgas, kui kasu oleneb tulevasest kahju hüvitamise hagist, peaks EL kohtud hoiduma kaalumast niisuguse hagi sisu ja väljavaateid edule. Ainult puhtoletuslik ja ebakindel tulevase kasu väljavaade peaks hageja diskvalifitseerima, ( 37 ) samas kui tulevane kasu, mis mõistlikult võttes peaks olema asjade normaalse käigu juures saavutatav, peaks põhjendama huvi menetluse suhtes. ( 38 ) |
49. |
Ma ei arva, et vastutulelik lähenemisviis asetaks Euroopa Kohtu olukorda, kus ta hakkaks andma nõuandvaid arvamusi üldistes või oletuslikes küsimustes. ( 39 ) Samuti ei tohiks Euroopa Kohus korrakohase õigusemõistmise, menetlusökonoomia või otstarbekuse huvides kasutada „vastuvõetavuse keelt“ selleks, et asja sisulist läbivaatamist vältida. ( 40 ) Kui hageja on hagiavalduse esitamise ajal tõendanud piisavat põhjendatud huvi, nagu Gul Ahmed on käesolevas menetluses teinud, peaks Euroopa Kohus väga hoolikalt kontrollima väidet, et see huvi on hiljem ära langenud. |
50. |
Seda arvestades asun nüüd analüüsima, kas Gul Ahmedi põhjendatud huvi on säilinud. |
Apellatsioonkaebuse vastuvõetavus
51. |
Nõukogu palub Euroopa Kohtul lugeda apellatsioonkaebuse eri osad vastuvõetamatuks, niivõrd kui nendes on sisuliselt taotletud Üldkohtu tuvastatud faktiliste asjaolude uuesti läbivaatamist ja korratud väiteid, millele selle kohtu menetluses tugineti. |
52. |
Tõepoolest ei ole apellatsioonkaebus alati täpne ning, nagu nõukogu õigesti märgib, piirdub vahel argumentidega, mis on juba Üldkohtu menetluses esitatud. ( 41 ) |
53. |
Samas on selge, et Gul Ahmed on vaidlustanud selle, kuidas Üldkohus on liidu õigust tõlgendanud ja kohaldanud, ning seega võivad esimeses astmes käsitletud õiguslikud küsimused siiski apellatsioonimenetluses uuesti arutusele tulla. ( 42 ) Samuti on Gul Ahmed, olgugi et üldiselt, viidanud Üldkohtu põhjenduste ebapiisavusele. See kujutab endast õiguslikku küsimust, mida võib sellisena apellatsiooniastmes kontrollida. ( 43 ) |
54. |
Pealegi ei ole Euroopa Kohus kohustatud piirduma üksnes poolte argumentidega, vaid võib vajaduse korral – lisaks nendele argumentidele – kohaldada talle esitatud faktiliste asjaolude suhtes õigusnorme, mis on asjakohased vaidluse lahendamiseks; muidu võiks ta olla sunnitud tuginema oma otsuses vääradele õiguslikele kaalutlustele. ( 44 ) |
55. |
Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku analüüsida Gul Ahmedi argumentide sisu, niivõrd kui need on seotud õigusküsimustega ja nendes ei ole seatud kahtluse alla Üldkohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ega hinnanguid nende kohta. ( 45 ) |
Menetluslikud aspektid, mis puudutavad jätkuva põhjendatud huvi väidetavat puudumist
56. |
Gul Ahmed väidab, et Üldkohtu kodukorra artikli 129 alusel, mille kohaselt tuleb hagi esitamise ajal tõendada huvi, ei saa hagejalt nõuda, et ta teeks seda hilisemas etapis. Seega, kui hageja on tõendanud oma huvi hagi esitamise suhtes, ei ole ta kohustatud tõendama menetluse käigus oma huvi jätkumist. |
57. |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on põhjendatud huvi tõendamine hageja ülesanne. ( 46 ) Samuti on kohtupraktikas välja kujunenud, et Euroopa Kohus võib mis tahes menetlusetapis kas kostja (või muu menetlusosalise) taotlusel või omal algatusel kindlaks teha, kas hageja huvi on säilinud. ( 47 ) |
58. |
Ent kui hageja on tõendanud, et ta vastab hagiavalduse esitamise ajal kõikidele vastuvõetavuse nõuetele, ( 48 ) nagu Gul Ahmed, tuleb minu arvates eeldada, et ta vastab nendele jätkuvalt. |
59. |
See eeldus kehtib niikaua, kui seda ei ole kahtluse alla seatud. Seega ei pea hageja (näiteks) iga kahe kuu järel tõendama, et tema põhjendatud huvi on säilinud, ja oma algset hagiavaldust „uuesti kinnitama“. Sellist nõuet sisaldav menetlusnorm ei oleks tulemuslik. |
60. |
Siiski on lubatav, et kostja selle eelduse mis tahes menetlusetapis kahtluse alla seab. Kuna niisugune kahtluse alla seadmine sarnaneb hageja suhtes esitatud vastunõudega, on kostja ülesanne see kahtluse alla seadmine täpselt ja tõendite varal põhjendada. ( 49 ) Põhjus on selles, et hageja peab teadma, milliseid argumente tema vastu kasutatakse. Ei ole mõistlik eeldada, et ta arvab vastuväited ära ja kummutab kõik võimalikud argumendid juba ette. Seetõttu ei peaks Euroopa Kohus lubama jätkuva põhjendatud huvi paljasõnalist kahtluse alla seadmist. ( 50 ) |
61. |
Niisuguses menetlussüsteemis (nagu see, mida rakendatakse liidu kohtutes), kus menetlus on suures ulatuses kirjalik, oleks normaalne eeldada, et selline vastuväide esitatakse kirjalikult. Kui vastuväide esitatakse – nagu käesolevas asjas – kõigepealt suuliselt kohtuistungil, näib mulle, et kohus peaks harilikult määrama tähtaja, mille jooksul vastuväite esitaja (s.o kostja) peab esitama vormilise vastuväite, näidates täpselt selle ulatuse ja esitades vajalikud tõendid, millest prima facie nähtub, et hageja põhjendatud huvi ei ole tõepoolest säilinud. |
62. |
Kui kostja on seda teinud, läheb tõendamiskoormis üle hagejale, kellele tuleb anda argumentide esitamiseks mõistlik võimalus nii, et teda ei asetata vastaspoolega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda. ( 51 ) Vastavalt poolte võrdsuse põhimõttele, mis tuleneb õigusest õiglasele kohtumenetlusele, peaks Euroopa Kohus andma hagejale aega vastuväite kummutamiseks ja võib seejärel ette näha tähtaja, mille jooksul teised menetlusosalised võivad esitada selle kohta oma kirjalikud seisukohad. ( 52 ) |
63. |
Kui Euroopa Kohus on saanud mõlema menetluspoole seisukohad, peab ta analüüsima esitatud argumente ja tõendeid ning jõudma seejärel otsusele. ( 53 ) |
64. |
Käesolevas asjas aga ei ole seda teed mindud. Üldkohtu 25. novembri 2015. aasta istungil väitsid nõukogu ja komisjon suuliselt, et Gul Ahmedi põhjendatud huvi on menetluse ajal ära langenud, sest vaidlusalune määrus on aegunud ja kahju hüvitamise hagide esitamise tähtaeg möödunud. Samal ajal osutas komisjon mitmele põhjusele, millega võiks põhjendada huvi menetluse suhtes, ja esitas seejärel kohtupraktika analüüsil põhinevaid üksikasjalikud argumendid tõendamaks, miks ükski neist tema arvates ei saa Gul Ahmedi huvi põhjendada. ( 54 ) Seejärel andis Üldkohus Gul Ahmedile kaks nädalat aega märkuste esitamiseks, misjärel ta andis nõukogule ja komisjonile võimaluse neid märkusi kommenteerida. Kõik menetlusosalised esitasid märkused ettenähtud tähtaja jooksul. |
65. |
Kas käesolevas asjas toimunu on õigusvastane, sest ei järgitud eespool punktides 61–63 välja pakutud üldreegleid? |
66. |
Minu arvates oli institutsioonide esitatud vastuväide juba kohtuistungil piisavalt põhjendatud (ja Gul Ahmedi poolt vastuväiteid ei tulnud). Niisiis oleks Gul Ahmed saanud väljendada oma seisukohti seoses vastuväitega tema põhjendatud huvi suhtes. Tõsi, tavaliselt võiks eeldada sedalaadi tõsise vastuväite esitamist kirjalikult. Ent Gul Ahmed ei palunud Üldkohtul kohustada vastuväite esitanud pooli seda tegema ega väljendanud ka reservatsioone seoses järgnenud menetluse osaga. Niisugustel asjaoludel olen seisukohal, et Üldkohtu improviseeritud menetlus ei rikkunud Gul Ahmedi kaitseõigusi. |
67. |
Seda arvestades järeldan, et Üldkohus ei rikkunud tõendamiskoormist puudutavaid menetlusnorme ega poolte võrdsuse põhimõtet. |
Kas Gul Ahmedil on põhjendatud huvi, et hoida ära õigusrikkumise kordumise oht?
68. |
Gul Ahmedi sõnul ei ole väidetavad vead selles, kuidas institutsioonid dumpingumarginaali arvutasid, juhtumispetsiifilised, vaid võivad tulevikus korduda. Tema väitel on seetõttu põhjendatud menetlust jätkata, et takistada nõukogu seda õigusrikkumist edaspidi kordamast. |
69. |
Nõukogu väidab, et niisugust ohtu ei ole. Esiteks on võimalus, et algatatakse uus uurimine seoses Pakistanist pärit puuvillase voodipesuga, puhthüpoteetiline. Teiseks ja igal juhul on väidetavad vead juhtumispetsiifilised, sest rakendatud metoodikat kasutati seetõttu, et puudusid kontrollitavad andmed ja samas ei teinud Gul Ahmed koostööd. ( 55 ) Üldkohus märkis, et Gul Ahmed ei ole esitanud konkreetseid argumente, ja lükkas seetõttu tema väite tagasi. ( 56 ) |
70. |
Hageja huvi ei pruugi tingimata ära langeda, kui vaidlusalusel aktil ei ole enam tulevikku ulatuvat mõju. ( 57 ) Tühistamisel endal võib olla õiguslikke tagajärgi, eeskätt nii, et see takistab liidu institutsioone etteheidetavat praktikat kordamast. ( 58 ) Põhjendatud huvi aga on olemas ainult juhul, kui väidetav õigusrikkumine võib hagi esitamise põhjustanud juhtumi asjaoludest olenemata tulevikus korduda. ( 59 ) Selle näited on vead liidu õiguse sätete tõlgendamisel Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute alusel, ( 60 ) eriti vead seoses rakendatavate meetodite, kriteeriumide või valemitega, erinevalt vigadest konkreetsete faktiliste asjaolude hindamisel. Lõpuks ei pruugi hagejal olla vaja tõendada, et samalaadsetes menetlustes tulevikus korduda võib õigusrikkumine võib teda otseselt puudutada. ( 61 ) |
71. |
Esiteks ei muuda käesoleval juhul see, et Gul Ahmedi tekstiiltoodete Euroopa Liitu importimise suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks aegus, veel ühe uurimise võimalikkust puhthüpoteetiliseks. Vastupidi, kui Pakistani puuvillase voodipesu tootjate hinnakujundus näib taas vastavat tingimustele, mille korral kohaldatakse liidu kaitsenorme dumpinguhinnaga impordi vastu, võidakse neid uuesti uurida. |
72. |
Teiseks ei tähenda see, et usaldusväärsete esmaste teabeallikate puududes kasutas nõukogu artikli 2 lõigetele 3, 5 ja 6 tuginedes „muud põhjendatud meetodit“, iseenesest seda, et väidetavad metoodikavead olid juhtumispetsiifilised. Neid sätteid kohaldades pidi komisjon kasutama teatavat metoodikat ja tuginema teatavatele kriteeriumidele. |
73. |
Ei ole lihtne eristada ühelt poolt korduda võivaid vigasid teiselt poolt juhtumispetsiifilistest vigadest. Lahendust võidi rakendada ad hoc ja uudse olukorra lahendamiseks. Või see võis kajastada järjepidevat halduspraktikat või „malli“, mille komisjon on kujundanud korduvate olukordade lahendamiseks. Sel juhul võib mõistlikult eeldada selle edaspidist kordumist. |
74. |
Minu arusaama järgi ei ole usaldusväärsete esmaandmete ja uurimisaluste isikute koostöövalmiduse puudumine dumpinguvastases uurimises tõenäoliselt uudsed probleemid. Järelikult võivad teatavad väidetavad vead, mida võidi niisuguse uuringu käigus teha, põhimõtteliselt tõesti olla olemuselt metoodilised ja seetõttu samalaadsetes tulevastes uurimistes tõenäoliselt korduda. |
75. |
Kohtuistungil aga jäi Gul Ahmedi esindaja enda juurde, et apellatsioonkaebuses vaidles Gul Ahmed õigupoolest vastu mis tahes konkreetse metoodika puudumisele ning väitis seda, et komisjon on oma järeldustes lähtunud meelevaldsetest ad hoc valikutest. |
76. |
Nii tõlgendatuna ei ole Gul Ahmedi argumendis osutatud ühelegi õigusnormi rikkumisele selles, kui Üldkohus liigitas komisjoni väidetavad vead juhtumispetsiifilisteks. Nagu nõukogu ja komisjon õigesti märgivad, palutakse Euroopa Kohtul selles argumendis uuesti läbi vaadata Üldkohtu menetluses esitatud faktilisi ja sisulisi argumente, mida Euroopa Kohus ei ole pädev tegema. Seda argumenti esitades on Gul Ahmed ju sisuliselt tunnistanud, et väidetavad vead olid juhtumispetsiifilised. Järeldan, et Gul Ahmed ei ole tõendanud, et väidetav õigusrikkumine võib tulevikus korduda ja et Üldkohtu sellekohased põhjendused on õiguslikult piisavad. ( 62 ) |
Kolmanda väite väidetav osaline tagasilükkamine
77. |
Gul Ahmed märgib, et Üldkohus ei põhjendanud kolmanda väite väidetavat osalist tagasilükkamist ning jättis selle väite ülejäänud osa suhtes otsuse tegemata. |
78. |
Nagu nõukogu ja komisjon õigesti märgivad, põhineb see Gul Ahmedi argument vaidlustatud kohtuotsuse punkti 58 ilmselgelt vääral tõlgendamisel. Nimetatud punktis piirdus Üldkohus sellega, et tuvastas viis käesolevale juhtumile iseloomulikku asjaolu, analüüsides huvi jätkumist selle kohtuasja tulemuse suhtes. Ta otsustas, et Gul Ahmedil ei ole põhjendatud huvi seda väidet esitada ning asus seisukohale, et selle kohta ei ole vaja otsust teha. |
79. |
Seepärast soovitan apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamata jätta. |
Kohtuotsusega Shanghai Excell kehtestatud põhimõtte väidetav rikkumine
80. |
Gul Ahmed näib käsitavat kohtuotsust Shanghai Excell nii, et tema väidete vastuvõetamatuks lugemine tähendaks selle tunnistamist, et aktid, mille õiguslikud tagajärjed aeguvad pärast seda, kui on esitatud hagi nende tühistamiseks, kuid enne kohtuotsuse tegemist, võidakse kohtuliku kontrolli alt välja arvata, mis on vastuolus ELTL artikliga 263. |
81. |
Kohtuotsuse Shanghai Excell selline tõlgendus tähendaks, et olenemata sellest, kas muud asjaolud muutuvad, tuleb pidada põhjendatud huvi alati tõendatuks tühistamismenetlustes, mis puudutavad akte, mille õiguslikud tagajärjed enne kohtuotsuse tegemist aeguvad. Nagu nõukogu ja komisjon õigesti märgivad, ei saa nimetatud kohtuotsusest ning eeskätt punktist 56 jj punktidest niisugust põhimõtet tuletada. |
82. |
Sellepärast soovitan apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamata jätta. |
Kas Üldkohus jättis oma otsuse piisavalt põhjendamata?
83. |
Gul Ahmed väidab, ehkki üldsõnaliselt, et Üldkohus rikkus Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 36, kuna ta ei põhjendanud ega käsitlenud kõiki argumente ja tõendeid, millele Gul Ahmed oma jätkuva huvi tõendamiseks tugines. |
84. |
Olen juba käsitlenud Üldkohtu põhjenduste piisavust seoses ohuga, et õigusrikkumine edaspidi kordub. ( 63 ) Seepärast analüüsin nüüd järjest Üldkohtu väljendatud põhjendusi seoses teiste alustega, mis Gul Ahmedi sõnul põhjendavad tema huvi menetluse suhtes. |
Kohtukulude tagasisaamine nõukogult
85. |
Gul Ahmed väidab, et tal on õigustatud huvi menetlust jätkata, et oma kulud tagasi saada. Vaidlustatud kohtuotsuses märkis Üldkohus, et vaidlusaluse määruse tühistamine ise ei annaks hagejale õigust kulud tagasi saada, kuna neid käsitleb eraldi nõudeosa ning teatavatel asjaoludel võidakse kohtukulud välja mõista isegi kohtuasja võitnud poolelt. ( 64 ) |
86. |
Nõustun Üldkohtu järeldusega, ent mitte põhjenduskäiguga. |
87. |
Kohtuvaidluse kaotanud poolelt kohtukulude väljamõistmise taotlus ei ole iseseisev nõudeosa. See täiendab põhinõuet – milles taotletakse vaidlusaluse akti tühistamist – ja sõltub sellest. Kui poole põhjendatud huvi põhinõude suhtes ära langeb, langeb ära ka tema põhjendatud huvi selle nõudega seotud kohtukulud tagasi nõuda. |
88. |
Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 teise lõigu kohaselt on apellatsioonkaebus, mis on esitatud ainult kohtukulude suhtes, vastuvõetamatu. Selle sätte sõnastust ja eesmärki arvestades ei anna kohtukulude tagasisaamise huvi sellisena üksi alust menetlust jätkata. Niisuguse huvi põhjendamiseks peab hageja tõendama kohtukuludega seotust kaugemale ulatuvat huvi. ( 65 ) Põhjendatud huvi nõue kaotaks mõtte, kui piisaks pelgalt taotlusest mõista kohtukulud välja vastaspoolelt, et põhjendada huvi tühistamismenetluse jätkamise suhtes. |
89. |
Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku järeldada, et kohtukulude tagasisaamise soov ei ole põhjendatud huvi iseseisev alus. See järeldus aga ei ole niisugune, mis õigustaks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist, kuna Üldkohtu järeldus on endiselt õige. |
Tulevane hagi kahju hüvitamiseks, mis tekkis seetõttu, et liidu kohtud ei lahendanud asja mõistliku aja jooksul
90. |
Samuti tugineb Gul Ahmed oma kavatsusele nõuda mingil tulevasel ajahetkel kahjuhüvitist selle eest, et menetlus liidu kohtutes kestis liiga kaua. Üldkohus märkis, et niisuguse kahjuhüvitise nõudmiseks peab Gul Ahmed esitama kahju hüvitamise hagi nimetatud kohtusse. Niisiis ei saa ta tugineda sellele põhjendusele, et õigustada oma huvi käesolevas asjas. ( 66 ) |
91. |
Nõustun küll Üldkohtu järeldusega, kuid mitte põhjenduskäiguga. |
92. |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib säilida hageja huvi teda ebasoodsalt mõjutava akti tühistamise vastu, niivõrd kui selle akti õigusvastaseks tunnistamine võib anda edaspidi alust talle vaidlusaluse aktiga põhjustatud varalise või mittevaralise kahju ( 67 ) hüvitamise hagi esitamiseks. ( 68 ) Muu hulgas on hagejal põhjendatud huvi, kui vaidlusaluse akti tühistamine ise võib olla talle kasulik tema kahju hüvitamise hagis, eeskätt suurendades sellise hagi rahuldamise tõenäosust. ( 69 ) Samuti on hageja huvi põhjendatud, kui akti tühistamine võib olla aluseks kohtuvälistele läbirääkimistele tühistatud akti koostajaga eesmärgiga tekitatud kahju hüvitada. ( 70 ) |
93. |
Menetluse liiga pikast kestusest tuleneva kahju hüvitamise hagi rahuldamine aga ei olene üldjuhul edust varasemas menetluses, milles taotletakse vaidlusaluse akti tühistamist. ( 71 ) |
94. |
Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku järeldada, et soov esitada edaspidi menetluse liiga pika kestusega tekitatud kahju hüvitamise hagi ei kujuta endast jätkuvat põhjendatud huvi tühistamismenetluses, mis parajasti kestab. See järeldus aga ei ole niisugune, mis õigustaks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist, kuna Üldkohtu järeldus on endiselt õige. |
Makstud dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine
95. |
Gul Ahmed märgib, et tema jätkuvat huvi põhjendab taotlus, mille tema tütarettevõtja GTM (Europe) Ltd (edaspidi „GTM“) esitas Belgia ametiasutustele eesmärgiga saada tagasi alates 2007. aasta augustist vaidlusaluselt impordilt makstud dumpinguvastased tollimaksud, ja teised samalaadsed taotlused. Nõukogu leiab, et tütarettevõtja huvi ei puutu asjasse. |
96. |
Üldkohus märkis esiteks, et Gul Ahmedi tütarettevõtja huvi „liitub“ Gul Ahmedi enda omaga ja seetõttu põhjendab seda. ( 72 ) Järgmiseks tuvastas ta, et GTMi taotlus oli seotud tollimaksudega, mis maksti pärast määruse nr 397/2004 muutmist määrusega nr 695/2006, mis asendas vaidlusaluse määruse teatavate dumpinguga seotud aspektide osas. ( 73 ) Samuti tuvastas ta, et teise ja kolmanda väite eesmärk on vaielda vastu nendele vaidlusaluses määruses asendatud aspektidele ning et selle alusel taotletav tühistamine ei saa seega mõjutada GTMi taotlust hilisema määruse alusel nõutud maksude tagastamiseks. Sellest lähtudes märkis Üldkohus, et see tagasimaksetaotlus põhjendab Gul Ahmedi huvi üksnes tema menetluses esitatud esimese, neljanda ja viienda väitega. ( 74 ) Muid tagasimaksetaotlusi, millele Gul Ahmed oma kirjalikes seisukohtades viitas, Üldkohus ei käsitlenud. |
97. |
Euroopa Kohtu istungil selgitas Gul Ahmed, et ta ei esitanud tõendeid nende teiste tagasimaksetaotluste põhjendamiseks, sest need olid esitanud tema toodete sõltumatud importijad, mistõttu need ei puutunud tema arvates sellesse kohtuasjasse. |
98. |
Niisugustel asjaoludel ei saa Üldkohtule ette heita, et ta lähtus GTMi taotluse hindamisel üksnes GTMi tagasimaksetaotlusest. Peale selle ei olnud ta kohustatud konkreetselt põhjendama oma seisukohta seoses nende teiste taotlustega, millele oli tuginetud kõigest üldiselt, ega selgitama, miks ta pidas neid asjassepuutumatuteks. ( 75 ) |
99. |
Vaidlusaluse määruse tühistamise korral oleks õiguslik alus Gul Ahmedi toodete impordilt makstud dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmiseks liidu tolliseadustiku artikli 116 lõike 1 punkt a koostoimes artikli 117 lõikega 1. Sama seadustiku artikli 121 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb tagasimaksetaotlus esitada kolme aasta jooksul alates kõnealuse tollivõla teatamise kuupäevast. Järelikult saab Gul Ahmed oma huvi põhjendamiseks tugineda ainult selle ajavahemiku jooksul esitatud tagasimaksetaotlustele. |
100. |
Gul Ahmedi apellatsioonkaebuse teine ja kolmas väide viitavad tõepoolest vaidlusaluse määruse aspektidele, mis asendati määrusega nr 695/2006. ( 76 ) Isegi kui kriteeriumid ja meetodid, mida nõukogu selle määruse kohaldamisel kasutab, võisid mõnevõrra sarnaneda nendega, mida kasutati seoses vaidlusaluse määrusega, ( 77 ) ei mõjutaks viimati nimetatud määruse võimalik tühistamine otseselt määruse nr 695/2006 õiguspärasust. |
101. |
Samuti, isegi kui Euroopa Kohus vaidlusaluse määruse tühistaks ja isegi kui see tühistamine võiks teoreetiliselt tingida selle, et nõukogu määruse nr 595/2006 läbi vaatab või selle tagasiulatuvalt tühistab, annaks niisugune hüpotees Gul Ahmedile parimal juhul pelgalt tulevase ja ebakindla kasu väljavaate. Sellest üksi ei piisa Gul Ahmedi huvi põhjendamiseks. ( 78 ) |
102. |
Järelikult on Üldkohtu sellekohased põhjendused seoses Gul Ahmedi argumentide tagasilükkamisega piisavalt selged. |
Gul Ahmedi maine taastamine
103. |
Gul Ahmedi kirjalikes märkustes ega apellatsioonkaebuses ei ole mainitud tema huvi oma mainet taastada. Üldkohus märkis, et Gul Ahmed ei ole selles aspektis „oma nõuet kuidagi edasi arendanud“. ( 79 )25. jaanuari 2018. aasta kohtuistungil selgitas komisjon, et Üldkohtu istungil oli ta ise tõstatanud selle küsimuse ja arutanud seda kui alust, mis ehk võib huvi põhjendada. |
104. |
Võimalus taastada hageja kaotatud maine puutub mitte tema õiguslikku, vaid faktilisse olukorda. Huvi menetlust algatada võib põhjendada selge võimalus (erinevalt absoluutsest kindlusest) niisugust faktilist kasu saada. ( 80 ) |
105. |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on dumpinguvastaste tollimaksude vastuvõtmine kaitsev ja ennetav meede dumpingust tuleneva ebaausa konkurentsi vastu. ( 81 ) Minu hinnangul võib määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastaseid tollimakse, põhjustada mainekahju isikutele, kes on selles määruses dumpingu eest vastutavaks loetud. Järelikult võib niisuguse määruse tühistamist taotleval hagejal olla vähemalt mittevaraline huvi menetluse suhtes seetõttu, et võimalik tühistamine võiks tema mainekahju leevendada, kui mitte seda mainekahju täielikult olematuks teha. ( 82 ) Selline huvi võib olla põhjendatud olenemata esitatud väidete laadist. ( 83 ) |
106. |
Siiski kehtivad need põhimõtted üksnes siis, kui hageja on tõstatanud selle küsimuse oma väidetes ja esitanud tõendeid selle kohta, et määrus, mille tühistamist ta taotleb, on talle mainekahju põhjustanud. Käesolevas asjas ei ole ta seda teinud ja seda võimalust ma edasi ei käsitle. |
Vaidlusaluse määrusega tekitatud kahju hüvitamise hagi tulevane menetlus
107. |
Üldkohtus tugines Gul Ahmed, ehkki vaid üldsõnaliselt, võimalusele, et ta võib esitada talle määrusega nr 397/2004 tekitatud kahju hüvitamise hagi nõukogu vastu. Nõukogu ja komisjon väitsid, et igal juhul on vaidlusaluse määrusega tekitatud kahju hüvitamise hagi esitamise tähtaeg möödunud. Üldkohus seda argumenti vaidlustatud kohtuotsuses ei käsitlenud. |
108. |
Põhimõtteliselt säilib hagejal põhjendatud huvi akti tühistamise suhtes, kui selle akti õigusvastaseks tunnistamine võib anda edaspidi alust talle vaidlusaluse aktiga tekitatud kahju hüvitamise hagi esitamiseks või läbirääkimisteks selle akti koostajaga. ( 84 ) Tulevane kahju hüvitamise hagi saab hagejale kasu tuua siiski vaid juhul, kui selle esitamise tähtaeg ei ole möödunud ja hagi ei ole seega vastuvõetamatu. |
109. |
Euroopa Kohtu põhikirja artikli 46 kohaselt on liidu lepinguvälise vastutusega seotud asjade aegumistähtaeg viis aastat vastutuse aluseks olevast sündmusest, välja arvatud juhul, kui seda aegumistähtaega ei katkesta Euroopa Kohtusse kahju hüvitamise nõude esitamine Euroopa Liidu lepinguvälise vastutuse hagi raames ( 85 ) või eelneva avalduse esitamine asjaomasele liidu institutsioonile. Kui Euroopa Liidu lepinguväline vastutus tuleneb üldkohaldatavast aktist, ei alga see aegumistähtaeg enne, kui selle akti kahjulikud tagajärjed on tekkinud. ( 86 ) |
110. |
Seoses kahjuga, mis Gul Ahmedil tekkis vaidlusaluse määruse kohaldamise ajal, eeskätt seoses tema kohustusega maksta enda toodete Euroopa Liitu importimiselt dumpinguvastast tollimaksu, on hüvitusnõuete esitamise tähtaeg möödunud. See määrus aegus 4. märtsil 2009 ning aegumistähtaeg ei ole katkenud. Muu hulgas ei katkestanud aegumistähtaega see, et Gul Ahmed palus algatada tühistamismenetluse. ( 87 ) |
111. |
Teoreetiliselt on võimalik, et Gul Ahmedil tekkis muu kahju, mis realiseerus alles hiljem ja mille suhtes aegumistähtaeg ei ole veel möödunud. Samuti võib teoreetiliselt esineda jätkuvat kahju, nagu pangagarantii kulude maksmine ( 88 ) või mainekahju, ( 89 ) mille eest Gul Ahmed võib ikkagi nõukogu vastu kohtusse pöörduda. ( 90 ) |
112. |
Olen käsitlenud mainekahju eespool käesolevas ettepanekus. ( 91 ) Muus osas ei ole Gul Ahmed Üldkohtu ega Euroopa Kohtu menetlustes osutanud jätkuvale kahjule ega menetluses olevatele kahjunõuetele. Seetõttu ei saa Gul Ahmed tõendada oma põhjendatud huvi nii ebamääraste ja ebapiisavalt põhjendatud argumentidega. Üldkohtule ei saa ette heita, et ta ei ole selle kohta sõnaselgelt põhjendusi andnud. ( 92 ) |
Järeldus seoses põhjendamiskohustusega
113. |
Seda arvesse võttes järeldan, et Üldkohus on oma otsuse piisavalt põhjendanud ning seetõttu tuleks Gul Ahmedi vastupidine väide tagasi lükata. |
Kohtukulud
114. |
Kuna Euroopa Kohus on palunud mul kaaluda ainult Gul Ahmedi apellatsioonkaebuse esimest väidet ja kuna apellatsioonkaebuse lõplik lahendamine oleneb seisukohast, millele Euroopa Kohus asub mitte üksnes selle väite, vaid ka apellatsioonkaebuse teise väite osas, ei anna ma käesolevas asjas soovitusi kohtukulude kohta. |
Ettepanek
115. |
Eelnevat arvesse võttes ja võtmata seisukohta küsimuses, millise hinnangu annab Euroopa Kohus apellatsioonkaebuse teisele väitele, teen Euroopa Kohtule ettepaneku Gul Ahmedi apellatsioonkaebuse esimene väide tagasi lükata. |
( 1 ) Algkeel: inglise.
( 2 ) Ei avaldata, EU:T:2016:740 (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“).
( 3 ) ELT 2004, L 66, lk 1; ELT eriväljaanne 11/50, lk 26 (edaspidi „määrus nr 397/2004“ või „vaidlusalune määrus“).
( 4 ) 22. detsembri 1995. aasta määrus kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45) (edaspidi „algmäärus“).
( 5 ) 5. mai 2006. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 397/2004 (ELT 2006, L 121, lk 14).
( 6 ) 1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise leping (EÜT 1994, L 336, lk 103; ELT eriväljaanne 11/21, lk 189), mis on ette nähtud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu 1A lisas (EÜT 1994, L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80).
( 7 ) Ei avaldata, EU:T:2011:535.
( 8 ) See väide käsitles seda, et väidetavalt jättis nõukogu analüüsimata, kas põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel on teatavate tegurite tõttu katkenud.
( 9 ) EU:C:2013:732.
( 10 ) S.o viis aastat alates kahju põhjustanud sündmuse toimumisest.
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artikli 121 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb tagasimaksetaotlus esitada kolme aasta jooksul alates tollivõla teatamise kuupäevast (ELT 2013, L 269, lk 1).
( 12 ) Üldkohtus läbi vaadatud põhjenduste loetelu ei ole täpselt sama mis Gul Ahmedi poolt Üldkohtule esitatud põhjenduste loetelu. Tulen käesolevas ettepanekus edaspidi selle vastuolu juurde tagasi (vt punktid 103 ja 107).
( 13 ) Vt ELTL artikkel 263, esimene, neljas ja viimane lõik.
( 14 ) 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 55.
( 15 ) Vt kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:409, punkt 23.
( 16 ) 24. juuni 1986. aasta kohtuotsus, AKZO Chemie ja AKZO Chemie UK vs. komisjon, 53/85, EU:C:1986:256, punkt 21, ja 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus, Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 57. Vt apellatsioonimenetluse kontekstis ka 19. oktoobri 1995. aasta kohtuotsus, Rendo jt vs. komisjon, C‑19/93 P, EU:C:1995:339, punkt 13, ja 7. juuni 2007. aasta kohtuotsus, Wunenburger vs. komisjon, C‑362/05 P, EU:C:2007:322, punkt 42 (edaspidi „Wunenburger“).
( 17 ) Vt selle kohta 17. septembri 2009. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Koninklijke FrieslandCampina, C‑519/07 P, EU:C:2009:556, punkt 65, ja 26. veebruari 2015. aasta kohtuotsus, Planet vs. komisjon, C‑564/13 P, EU:C:2015:124, punkt 34.
( 18 ) 27. juuni 2013. aasta kohtuotsus, Xeda International ja Pace International vs. komisjon, C‑149/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:433, punkt 32, ja 23. detsembri 2015. aasta kohtuotsus, parlament vs. nõukogu, C‑595/14, EU:C:2015:847, punkt 23.
( 19 ) Vt selle kohta 1. oktoobri 1998. aasta kohtuotsus, Langnese-Iglo vs. komisjon, C‑279/95 P, EU:C:1998:447, kus Euroopa Kohus märkis, et vaidlusaluse akti aegumine ei muuda kuidagi vähem soovitavaks selle sätete ja kohaldamisalaga seotud vaidluse lõplikku lahendamist, et teha kindlaks selle õiguslikud tagajärjed aegumise kuupäevani kestnud perioodil (punkt 71). Samamoodi võib huvi säilida hoolimata sellest, et vaidlusalune akt ise on aegunud (kohtuotsus Wunenburger, punktid 41–62), kehtetuks tunnistatud (12. detsembri 2006. aasta kohtuotsus Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran vs. nõukogu, T‑228/02, EU:T:2006:384, punktid 34 ja 35) või asendatud (7. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus, Vischim vs. komisjon, T‑420/05, EU:T:2009:391, punktid 58–63), ei ole enam kohaldatav (26. aprilli 1988. aasta kohtuotsus, Apesco vs. komisjon, 207/86, EU:C:1988:200, punkt 16) või on täielikult rakendatud ja seega juba tekitanud kõik oma tagajärjed (24. juuni 1986. aasta kohtuotsus, AKZO Chemie ja AKZO Chemie UK vs. komisjon, 53/85, EU:C:1986:256, punkt 21).
( 20 ) 23. detsembri 2015. aasta kohtuotsus, parlament vs. nõukogu, C‑595/14, EU:C:2015:847, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 21 ) Käesolevas asjas, kui välja arvata ligi kahe aasta pikkune ajavahemik, mil menetlus oli hageja taotlusel peatatud (15. oktoobrist 2004 kuni 7. septembrini 2006), ei olenenud menetluse kestus Gul Ahmedist.
( 22 ) Vt 18. märtsi 2009. aasta kohtuotsus, Shanghai Excell M&E Enterprise ja Shanghai Adeptech Precision vs. nõukogu, T‑299/05, EU:T:2009:72, punkt 56 (edaspidi „Shanghai Excell“).
( 23 ) 23. aprilli 1986. aasta kohtuotsus, 294/83, EU:C:1986:166, punkt 23 (edaspidi „Les Verts“).
( 24 ) Lisaksin, et kohtuasjas Les Verts tegi Euroopa Kohus tuntuks saanud märkuse, et „aluslepinguga [on] loodud täielik õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, mis on mõeldud selleks, et usaldada Euroopa Kohtule institutsioonide aktide seaduslikkuse kontrollimine“ (vt selle kohtuotsuse punkt 23, kohtujuristi kursiiv).
( 25 ) Nagu Üldkohus oma otsuse Shanghai Excell punktis 57 õigesti osutas.
( 26 ) ELT 2010, C 83, lk 389 (edaspidi „harta“).
( 27 ) Euroopa Kohus on järginud seda vastutulelikku lähenemisviisi mitmes kohtuasjas. Silmatorkav näide on 17. aprilli 2008. aasta kohtuotsus, Flaherty jt vs. komisjon, C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P, EU:C:2008:230. Üks kommentaator on näinud selles „liberaalset lähenemisviisi, mis soosib kohtusse pöördumist“. Vt Van Raepenbusch, S., „Le recours en annulation“ – Les recours des particuliers devant le juge de l’Union européenne, Brüssel, Bruylant, 2012, lk 47.
( 28 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 31.
( 29 ) Vt kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Binca Seafoods vs. komisjon, C‑268/16 P, EU:C:2017:444, punkt 95.
( 30 ) Vt Renaudie, O., L’intérêt à agir devant le juge administratif, Pariis, Berger-Levrault, 2015, lk 43, kus on osutatud vajadusele tõlgendada põhjendatud huvi nõuet „demokraatlikult, võttes arvesse inimõigusi“.
( 31 ) Vt selle kohta kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas Telefónica vs. komisjon, C‑274/12 P, EU:C:2013:204, punkt 86.
( 32 ) Mariatte, F., Ritleng, D., „Contentieux de l’Union européenne 1“. Annulation, exception d’illégalité, Pariis, Lamy, 1998, lk 108.
( 33 ) Vt selle kohta tema ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Hansestadt Lübeck, C‑524/14 P, EU:C:2016:693, punkt 38
( 34 ) Vt tema ettepanek kohtuasjas Binca Seafoods vs. komisjon, C‑268/16 P, EU:C:2017:444, punkt 93.
( 35 ) Teisisõnu: probatio diabolica. Vt samal teemal 11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Mindo vs. komisjon, C‑652/11 P, EU:C:2013:229, punkt 50.
( 36 ) Mõnel juhul on liidu kohtud sellele kriteeriumile viidanud, tegemata sellest siiski konkreetseid järeldusi. Vt nt 6. juuli 2011. aasta kohtumäärus, Petroci vs. nõukogu, T‑160/11, ei avaldata, EU:T:2011:334, punkt 23.
( 37 ) Lenaerts, K., Maselis, I., Gutman, K., EU Procedural Law, Oxford University Press, 2014, lk 360. Vt samuti 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punkt 50; 21. jaanuari 1987. aasta kohtuotsus, Stroghili vs. kontrollikoda, 204/85, EU:C:1987:21, punkt 11; ja 30. aprilli 1998. aasta kohtuotsus, Cityflyer Express vs. komisjon, T‑16/96, EU:T:1998:78, punkt 30.
( 38 ) Dumpinguvastaste tollimaksude kontekstis on Üldkohus seda kriteeriumi sageli laialt tõlgendanud. Vt nt 29. juuni 2000. aasta kohtuotsus, Medici Grimm vs. nõukogu, T‑7/99, EU:T:2000:175, punktid 54–56, ja 28. veebruari 2017. aasta kohtuotsus, Canadian Solar Emea jt vs. nõukogu, T‑162/14, ei avaldata, EU:T:2017:124, punkt 47.
( 39 ) See Van Raepenbusch, S., „Le recours en annulation“ teoses Les recours des particuliers devant le juge de l’Union européenne, Brussels, Bruylant, 2012, lk 47. Vt ka kohtujurist Kokott’i ettepanek liidetud kohtuasjas Itaalia vs. komisjon, C‑138/03, C‑324/03 ja C‑431/03, EU:C:2005:387, punkt 41, ning kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:409, punkt 28.
( 40 ) Vt selles suhtes Wicker, G., La légitimité d’intérêt à agir, „Études sur le droit de la concurrence et quelques thèmes fondamentaux: mélanges en l’honneur“, Yves Serra, Dalloz, 2006, lk 460.
( 41 ) Kuigi Gul Ahmed märkis, et õigusnorme on rikutud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 42–60, nõustus Gul Ahmed kohtuistungil, kui teda selle kohta küsitleti, et õieti puudutab tema apellatsioonkaebus vaid punkte 49, 55 ja 60.
( 42 ) 12. septembri 2006. aasta kohtuotsus, Reynolds Tobacco jt vs. komisjon, C‑131/03 P, EU:C:2006:541, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 43 ) 26. mai 2016. aasta kohtuotsus, Rose Vision vs. komisjon, C‑224/15 P, EU:C:2016:358, punkt 26.
( 44 ) 27. septembri 2004. aasta kohtumäärus, UER/M6 jt, C‑470/02 P, ei avaldata, EU:C:2004:565, punkt 69; ning 21. septembri 2010. aasta kohtuotsus, Rootsi jt vs. API ja komisjon, C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P, EU:C:2010:541, punktid 65–67; ning 5. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Roodhuizen, T‑58/08 P, EU:T:2009:385, punktid 34–37.
( 45 ) Vt analoogia alusel 16. juuli 2009. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Schneider Electric, C‑440/07 P, EU:C:2009:459, punkt 193.
( 46 ) Vt selle kohta 31. juuli 1989. aasta kohtumäärus, S. vs. komisjon, 206/89 R, EU:C:1989:333, punkt 8, ja 4. juuni 2015. aasta kohtuotsus, Andechser Molkerei Scheitz vs. komisjon, C‑682/13 P, ei avaldata, EU:C:2015:356, punkt 27.
( 47 ) Vt selle kohta 19. oktoobri 1995. aasta kohtuotsus, Rendo jt vs. komisjon, C‑19/93 P, EU:C:1995:339, punkt 13, ja 17. oktoobri 2005. aasta kohtumäärus, First Data jt vs. komisjon, T‑28/02, EU:T:2005:357, punktid 36 ja 37. Vt samuti näidetena kohtuasjadest, kus Üldkohus kaalus seda küsimust ex officio: 7. märtsi 2013. aasta kohtuotsus, Acino vs. komisjon, T‑539/10, ei avaldata, EU:T:2013:110, punktid 29–46, ja 10. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, GRP Security vs. kontrollikoda, T‑87/11, ei avaldata, EU:T:2013:161, punktid 43–49.
( 48 ) Vt käesoleva ettepaneku punktid 29 ja 30.
( 49 ) Vastavalt põhimõttele necessitas probandi incumbit ei qui agit. Vt selle kohta 18. juuli 2006. aasta kohtuotsus, Rossi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑214/05 P, EU:C:2006:494, punkt 23.
( 50 ) Vt selle kohta kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Infront WM, C‑125/06 P, EU:C:2007:611, punktid 71–73, samuti 13. märtsi 2008. aasta kohtuotsus samas asjas (EU:C:2008:159, punkt 56); 8. aprilli 2008. aasta kohtumäärus, Saint-Gobain Glass Deutschland vs. komisjon, C‑503/07 P, EU:C:2008:207, punkt 51; ja 11. mai 2010. aasta kohtuotsus, PC-Ware Information Technologies vs. komisjon, T‑121/08, EU:T:2010:183, punkt 36. Vt selle kohta samuti Clausen, F., Les moyens d’ordre public dans le contentieux relevant de la Cour de justice de l’Union européenne, Université Paris II, 2017, mille avaldab Bruylant, lk 509.
( 51 ) 6. novembri 2012. aasta kohtuotsus, Otis jt, C‑199/11, EU:C:2012:684, punktid 71 ja 72.
( 52 ) Selleks on Üldkohus pädev nägema ette asjakohaseid menetlust korraldavaid meetmeid vastavalt kodukorra artiklitele 88–90.
( 53 ) Järjekord, mida olen eelmistes punktides kirjeldanud, põhineb Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõigetes 1–7 ette nähtud toimingutel seoses vastuväidetega hagi vastuvõetavuse suhtes või kohtu pädevusega. Vt nt 6. septembri 2011. aasta kohtumäärus, Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu, T‑18/10, EU:T:2011:419.
( 54 ) Kohtuistungil Euroopa Kohtu küsimustele vastates jutustas komisjoni esindaja Üldkohtu menetluses üksikasjalikult – ilma et Gul Ahmedi esindaja oleks talle vastu vaielnud –, kuidas argument põhjendatud huvi kohta Üldkohtu menetluses arenes. Ta märkis, et nende põhjenduste hulka kuulusid tulevane kahju hüvitamise hagi, seotud importijate makstud dumpinguvastaste tollimaksude tagastamise taotlus ja väljavaade taastada Gul Ahmedi maine.
( 55 ) Vt käesoleva ettepaneku 77. joonealune märkus.
( 56 ) Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 57.
( 57 ) Vt käesoleva ettepaneku punktis 34 viidatud kohtupraktika.
( 58 ) Vt selle kohta 3. septembri 2009. aasta kohtuotsus, Moser Baer India vs. nõukogu, C‑535/06 P, EU:C:2009:498 (edaspidi „Moser Baer India“), punkt 25.
( 59 ) Kohtuotsus Wunenburger, punkt 52.
( 60 ) 24. septembri 2008. aasta kohtuotsus, Reliance Industries vs. nõukogu ja komisjon, T‑45/06, EU:T:2008:398, punkt 43.
( 61 ) Kui kohtuotsustes Wunenburger (punkt 58) ja Shanghai Excell (punkt 51 seoses lõpliku dumpinguvastase tollimaksuga) on sellisele lisanõudele viidatud, viitab kohtuotsus Moser Baeri India punktis 25 tulevikus kordumise ohule kui sellisele abstraktselt.
( 62 ) 26. novembri 2013. aasta kohtuotsus, Groupe Gascogne vs. komisjon, C‑58/12 P, EU:C:2013:770, punkt 37.
( 63 ) Vt käesoleva ettepaneku punktid 68–76.
( 64 ) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 52.
( 65 ) Vt analoogia alusel kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala, C‑413/06 P, EU:C:2007:790, punkt 80.
( 66 ) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 53.
( 67 ) Vt 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus, Gordon vs. komisjon, C‑198/07 P, EU:C:2008:761, punktid 19 ja 60, ning 16. juuli 2009. aasta kohtuotsus, SELEX Sistemi Integrati vs. komisjon, C‑481/07 P, ei avaldata, EU:C:2009:461, punkt 38.
( 68 ) Vt eeskätt 5. märtsi 1980. aasta kohtuotsus, Könecke Fleischwarenfabrik vs. komisjon, 76/79, EU:C:1980:68, punkt 9; 31. märtsi 1998. aasta kohtuotsus, Prantsusmaa jt vs. komisjon, C‑68/94 ja C‑30/95, EU:C:1998:148, punkt 74; 13. juuli 2000. aasta kohtuotsus, parlament vs. Richard, C‑174/99 P, EU:C:2000:412, punktid 33 ja 34; ning 27. juuni 2013. aasta otsus, Xeda International ja Pace International vs. komisjon, C‑149/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:433, punktid 32 ja 33.
( 69 ) Vt selle kohta 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus, Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punktid 75 ja 80.
( 70 ) Kohtuotsus Shanghai Excell, punkt 55. Vt samuti 17. juuli 2014. aasta kohtuotsus, Westfälisch-Lippischer Sparkassen‑ und Giroverband vs. komisjon, T‑457/09, EU:T:2014:683, punkt 139, ja 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus, ICdA jt vs. komisjon, T‑456/11, EU:T:2013:594, punkt 38.
( 71 ) Näiteid kohtuasjadest, millest nähtub, et hagejad võivad põhimõtteliselt edukalt esitada Euroopa Liidu vastu hagi sellise kahju hüvitamiseks, mis tuleneb tühistamismenetluse liiga pikast kestusest hoolimata sellest, et nende tühistamishagid on varem rahuldamata jäetud, vt 1. veebruari 2017. aasta kohtuotsus, Kendrion vs. Euroopa Liit, T‑479/14, EU:T:2017:48; 10. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus, Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne vs. Euroopa Liit, T‑577/14, EU:T:2017:1; ja 7. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Guardian Europe vs. Euroopa Liit, T‑673/15, EU:T:2017:377.
( 72 ) Kumbki pool ei ole sellele järeldusele vastu vaielnud.
( 73 ) Asjasse puutuvad normaalväärtuse kindlaksmääramine ja selle võrdlus ekspordihinnaga.
( 74 ) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 54.
( 75 ) Vt analoogia alusel 12. septembri 2017. aasta kohtuotsus, Anagnostakis vs. komisjon, C‑589/15 P, EU:C:2017:663, punkt 38.
( 76 ) Need aspektid määrati pärast uut uurimist uuesti kindlaks. Sellest uurimisest saadud andmete põhjal määras nõukogu selles määruses kindlaks uued dumpinguvastase tollimaksu määrad vaidlusaluses määruses ettenähtute asemele.
( 77 ) Meetodid, mida komisjon nendele kahele määrusele eelnenud uurimistes kasutas, erinesid teineteisest mõnevõrra. Põhjus oli selles, et teise uurimise kestel sai komisjon lähtuda oma järeldustes suhteliselt kvaliteetsetest, kontrollitud andmetest, mida edastas üks Pakistani puuvillase voodipesu tootjate rühm, esimeses uurimises aga seda ei olnud.
( 78 ) On selge, et olukord olnuks teistsugune, kui selline tühistamine (olenemata sellest, kas sellega kaasneb tühistatud määruse tagajärgede säilitamine või mitte) oleks toimunud enne määruse nr 695/2006 vastuvõtmist või ajal, mil see oli ikka veel kohaldatav. Edasine süvenemine võimalikesse hüpoteetilistesse sündmuskäikudesse ei ole aga käesoleva ettepaneku teema.
( 79 ) Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 44 ja 59.
( 80 ) Vt selle kohta kohtujurist Bobeki põhjalik analüüs ettepanekus, mille ta esitas liidetud kohtuasjades Bionorica ja Diapharm vs. komisjon, C‑596/15 P ja C‑597/15 P, EU:C:2017:297, punktid 47–57.
( 81 ) 3. oktoobri 2000. aasta kohtuotsus, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, C‑458/98 P, EU:C:2000:531, punktid 91 ja 92.
( 82 ) Vt analoogia alusel 28. mai 2013. aasta kohtuotsus, Abdulrahim vs. nõukogu ja komisjon, C‑239/12 P, EU:C:2013:331, punktid 70–72; 8. septembri 2016. aasta kohtuotsus, Iranian Offshore Engineering & Construction vs. nõukogu, C‑459/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:646, punkt 12; 6. juuni 2013. aasta kohtuotsus, Ayadi vs. komisjon, C‑183/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:369, punktid 59–81; ja 15. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Al-Faqih jt vs. komisjon, C‑19/16 P, EU:C:2017:466, punktid 36 ja 37. Vt samuti analoogia alusel 15. märtsi 1973. aasta kohtuotsus, Marcato vs. komisjon, 37/72, EU:C:1973:33, punktid 6 ja 7.
( 83 ) Vt analoogia alusel kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjas Abdulrahim vs. nõukogu ja komisjon, C‑239/12 P, EU:C:2013:30, punkt 66.
( 84 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 92.
( 85 ) 8. novembri 2012. aasta kohtuotsus, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑469/11 P, EU:C:2012:705, punkt 55.
( 86 ) 19. aprilli 2007. aasta kohtuotsus, Holcim (Deutschland) vs. komisjon, C‑282/05 P, EU:C:2007:226, punkt 29.
( 87 ) Sealsamas, punkt 36.
( 88 ) Sealsamas, punkt 35.
( 89 ) 7. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Guardian Europe vs. Euroopa Liit, T‑673/15, EU:T:2017:377, punkt 42.
( 90 ) Selline hagi oleks vastuvõetav seoses kahjuga, mis on tekkinud viie aasta jooksul enne selle hagi esitamist. Vt selle kohta 21. aprilli 2005. aasta kohtuotsus, Holcim (Deutschland) vs. komisjon, T‑28/03, EU:T:2005:139, punkt 70, ja 16. detsembri 2015. aasta kohtuotsus, Chart vs. EEAS, T‑138/14, EU:T:2015:981, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 91 ) Vt käesoleva ettepaneku punktid 103–106.
( 92 ) 2. aprilli 2009. aasta kohtuotsus, France Télécom vs. komisjon, C‑202/07 P, EU:C:2009:214, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika.