—

Thurner Hotel GmbH, esindajad Rechtsanwalt C. Linser ja Rechtsanwalt P. Linser,

—

Austria valitsus, esindaja: G. Eberhard,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Kemper,

—

Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes ja E. Pedrosa,

—

Euroopa Komisjon, esindaja: M. Wilderspin,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, lk 1) (muudetud komisjoni 4. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 936/2012 (ELT L 283, lk 1); edaspidi „määrus nr 1896/2006”), artikli 20 lõiget 2.

2

Taotlus on esitatud Austrias asuva äriühingu Thurner Hotel GmbH (edaspidi „Thurner Hotel”) ja Belgias asuva äriühingu Thomas Cook Belgium NV (edaspidi „Thomas Cook”) vahelises vaidluses Euroopa maksekäsumenetluse üle.

3

Määruse nr 1896/2006 põhjendus 9 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse […]”.

4

Määruse põhjenduses 16 on märgitud:

„Kohus peaks vaatama avalduse, sealhulgas kohtualluvuse küsimuse ja tõendite kirjelduse läbi avalduses esitatud teabe alusel. See võimaldab kohtul kontrollida prima facie nõude sisu, et kõrvaldada muu hulgas selgelt põhjendamatud nõuded ja vastuvõetamatud avaldused. Läbivaatamist ei pea teostama kohtunik.”

5

Määruse põhjenduses 25 on kirjas:

„Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist peaks kostjal olema teatud erandjuhtudel õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist. Läbivaatamine erandjuhtudel ei peaks tähendama, et kostjale antakse veelkordne võimalus nõude vaidlustamiseks. Läbivaatamismenetluse käigus tuleks nõude sisu hinnata üksnes sellises ulatuses, mis tuleneb kostja poolt teatavaks tehtud erandlikest asjaoludest. Muude erandlike asjaolude hulka võib kuuluda olukord, mil Euroopa maksekäsu aluseks olid maksekäsu avalduses esitatud valeandmed.”

6

Määruse põhjenduse 29 kohaselt on määruse eesmärk „vaidlustamata rahaliste nõuete kiire ja tõhusa ühtse sissenõudmismehhanismi loomi[ne] Euroopa Liidus”.

7

Määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määruse eesmärk on:

[…]”.

8

Määruse artiklis 5 on „päritoluriigi kohus” määratletud kui „kohus, kes annab välja Euroopa maksekäsu”.

9

Määruse artikli 6 „Kohtualluvus” lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse kohtualluvus vastavalt asjaomastele ühenduse õiguse eeskirjadele, eelkõige vastavalt [nõukogu 22. detsembri 2000. aasta] määrusele (EÜ) nr 44/2001 [kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42)].”

10

Määruse artikli 7 lõikes 2 on sätestatud:

„[Euroopa maksekäsu a]valduses märgitakse:

[…]

[…]”.

11

Määruse nr 1896/2006 artikkel 8 „Avalduse läbivaatamine” on sõnastatud järgmiselt:

„Euroopa maksekäsu avalduse saanud kohus otsustab avalduse alusel nii kiiresti kui võimalik, kas artiklites […] 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põhjendatud. Sellist läbivaatamist võib teostada automatiseeritud menetluse abil.”

12

Määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõiked 1 ja 3–5 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annab kohus nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul avalduse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutades V lisas toodud tüüpvormi E.

[…]

3.   Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:

või

4.   Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat sellest, et:

[…]

5.   Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte kooskõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.”

13

Määruse artikli 16 lõiked 1–3 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes […].

2.   Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

3.   Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.”

14

Määruse artikli 20 „Erandjuhtude läbivaatamine” lõikes 2 on ette nähtud:

„Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.”

15

Määruse nr 44/2001 artiklis 5 on ette nähtud:

„Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:

[…]”.

16

Määruse artikkel 23 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht on liikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, on kohtul või kohtutel ainupädevus. […]

[…]”.

17

Reisibüroo Thomas Cook sõlmis 3. septembril 2009 Thurner Hoteliga hotelliteenuste osutamise lepingu.

18

Thurner Hotel esitas Bezirksgericht für Handelssachen Wienile (Viini piirkondlik kaubanduskohus) Thomas Cooki suhtes Euroopa maksekäsu avalduse 15232,28 euro suuruse summa nõudes tulenevalt arvetest, mis on esitatud teenuste eest, mida esimesena nimetatud äriühingu lepingu alusel osutas. Thurner Hotel väitis, et kohus, kelle poole pöörduti, on pädev kui teenuste osutamise paiga kohus.

19

Euroopa maksekäsk toimetati 26. juunil 2013 vastavalt määruse nr 1896/2006 sätetele Thomas Cookile kätte.

20

Viimane esitas vastuväite 25. septembril 2013 ehk pärast vastuväite esitamiseks määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30‑päevalise tähtaja möödumist ning palus Bezirksgericht für Handelssachen Wienil (Viini piirkondlik kaubanduskohus) samuti Euroopa maksekäsk määruse artikli 20 lõike 2 alusel uuesti läbi vaadata.

21

Selle kohta väitis Thomas Cook, et Thurner Hotel ei esitanud talle – vähemalt mitte õigeaegselt – vastavaid arveid ja et vaidlusalune võlanõue põhineb valedel väidetel. Peale selle esitas Thomas Cook väite Austria kohtute pädevuse puudumise kohta, tuginedes asjaolule, et vaidlusaluse lepingu üldtingimustes sisaldub kokkulepe kohtualluvuse määramise kohta Belgia kohtutele. Viidates määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõikele 2, väitis Thomas Cook, et päritoluriigi kohtu pädevuse puudumine on läbivaatamise alus selle sätte tähenduses.

22

Bezirksgericht für Handelssachen Wien (Viini piirkondlik kaubanduskohus) jättis selle taotluse 28. oktoobri 2013. aasta määrusega rahuldamata põhjendusel, et määruse artikli 20 lõikes 2 ette nähtud läbivaatamise võimalust tuleb tõlgendada kitsalt. Selle kohtu hinnangul ei võimalda asjaolu, et Euroopa maksekäsu on välja andnud kohus, kellel puudub pädevus, võlgnikul taotleda maksekäsu läbivaatamist kõnealuse sätte alusel.

23

Thomas Cook vaidlustas selle kohtumääruse eelotsusetaotluse esitanud kohtus, väites, et vaidlusele oli esimeses kohtuastmes antud väär õiguslik hinnang ja et määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõige 2 peab tal võimaldama taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul pooldatakse Austria õigusteoorias määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 kitsast tõlgendamist, kuid tal on siiski kahtlusi küsimuses, kas asjaolu, et Euroopa maksekäsu on välja andnud kohus, kellel puudub pädevus, kujutab endast õiguspärast läbivaatamise alust selle sätte tähenduses. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib lisaks, et selles sättes ette nähtud „erandlikke asjaolusid”, mis on Euroopa maksekäsu läbivaatamise eeltingimuseks, ei ole määruses defineeritud.

25

Neil asjaoludel otsustas Handelsgericht Wien (Viini kaubanduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

26

Oma kahes küsimuses, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas vastuolus see, kui kostja, kellele on Euroopa maksekäsk kooskõlas määrusega kätte toimetatud, võib taotleda maksekäsu läbivaatamist, väites, et päritoluriigi kohus on ennast ebaõigesti pädevaks tunnistanud väidetavate valeandmete põhjal, mis nõude esitaja on maksekäsu avalduses esitanud.

27

Kõigepealt tuleb märkida, et määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikest 3 nähtub, et niipea kui kostjale on Euroopa maksekäsk määruse kohaselt kätte toimetatud, teatatakse kostjale, et tal on võimalik kas maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa või esitada päritoluriigi kohtusse määruse artikli 16 alusel vastuväide 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

28

Nagu Euroopa Kohus leidis oma otsuse Goldbet Sportwetten (C‑144/12, EU:C:2013:393) punktis 30, on kostja vastuväite esitamise võimaluse eesmärk kompenseerida asjaolu, et määrusega nr 1896/2006 kehtestatud süsteem ei näe ette kostja osalemist Euroopa maksekäsumenetluses, sellega, et tal võimaldatakse võlanõudele pärast Euroopa maksekäsu väljaandmist vastu vaielda.

29

Mis puudutab Euroopa maksekäsu läbivaatamise võimalust, siis tuleb märkida, et kui vastuväite esitamise tähtaeg on möödunud, saab läbivaatamine nähtuvalt juba määruse artikli 20 pealkirjast toimuda üksnes „erandjuhtudel”.

30

Sellega seoses ilmneb määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 sõnastusest, et Euroopa maksekäsu võib vastuväite esitamise tähtaja järgimata jätmise korral läbi vaadata, kui määruses nr 1896/2006 sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

31

Kuna liidu seadusandja soovis läbivaatamismenetluse piirata erandlike olukordadega, tuleb seda sätet tingimata tõlgendada kitsalt (vt analoogia alusel kohtuotsus komisjon vs. nõukogu, C‑111/10, EU:C:2013:785, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Esiteks tuleb kindlaks teha, kas niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas on „selge”, et maksekäsk on määruses nr 1896/2006 sätestatud nõudeid arvesse võttes välja antud valesti.

33

Määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt peavad Euroopa maksekäsu avalduses olema märgitud muu hulgas kohus, kellele maksekäsu avaldus esitatakse, ja kohtualluvuse alused, millel selle kohtu pädevus põhineb.

34

Vastavalt määruse artiklile 8 otsustab kõnealune kohus Euroopa maksekäsu avalduse vormi (edaspidi „avaldus”) alusel nii kiiresti kui võimalik, kas määruse artiklis 6 sätestatud tingimused, mille kohaselt määratakse kohtualluvus vastavalt asjaomastele liidu õiguse eeskirjadele, eelkõige määrusele nr 44/2001, on täidetud ja kas nõue tundub olevat põhjendatud. Kui määruse nr 1896/2006 artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annab kohus vastavalt määruse artikli 12 lõikele 1 nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul avalduse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutades määruse V lisas toodud tüüpvormi E.

35

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Thomas Cook esitas väite päritoluriigi kohtu pädevuse puudumise kohta, tuginedes asjaolule, et Thurner Hoteliga sõlmitud vaidlusaluse lepingu üldtingimustes sisaldub kokkulepe kohtualluvuse määramise kohta Belgia kohtutele.

36

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 44/2001 artiklis 23 on sätestatud, et kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht on liikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, kusjuures sellel kohtul või nendel kohtutel on ainupädevus, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

37

Oletades, et see artikkel on kohaldatav niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, tuleb siiski rõhutada, et nagu ilmneb määruse nr 1896/2006 põhjendusest 16, peaks kohus, kelle poole on pöördutud, vaatama avalduse, sealhulgas kohtualluvuse küsimuse ja tõendite kirjelduse läbi avalduses esitatud teabe alusel. Määruse artikli 8 kohaselt otsustab see kohus nimelt avalduse alusel nii kiiresti kui võimalik, kas eelkõige määruse artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud ja kas nõue tundub olevat põhjendatud.

38

Lisaks on määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõike 4 punktis a täpsustatud, et Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat muu hulgas sellest, et maksekäsk anti välja ainult nõude esitaja poolt esitatud teabe põhjal, mille õigsust kohus ei ole kontrollinud, ning määruse artikli 12 lõike 4 punktis b on märgitud, et juhul kui kohtule ei esitata vastuväidet vastavalt artiklile 16, muutub maksekäsk täidetavaks. Sama nähtub selgelt ka Euroopa maksekäsu kostjale kättetoimetamisest määruse nr 1896/2006 V lisas toodud tüüpvormi E abil.

39

Seega niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas peab kostja juhul, kui ta soovib esitada väite päritoluriigi kohtu pädevuse puudumise kohta seetõttu, et nõude esitaja poolt avalduses esitatud teave on väidetavalt väär, tegutsema määruse nr 1896/2006 artiklis 16 ette nähtud vastuväite esitamise tähtaja jooksul.

40

Sellega seoses tuleb märkida, et tema tegutsemise võimalust hõlbustab asjaolu, et määruse artikli 16 lõike 3 kohaselt ei ole kostja kohustatud vastuväidet põhjendama, vaid võib piirduda üksnes nõudele vastuvaidlemisega.

41

Kuna määrusega nr 1896/2006 kehtestatud menetluse huvi on kohtumenetluse kiirust ja tõhusust kokku sobitada kaitseõiguste tagamisega, peab kostja seega oma õigusi teostama talle antud tähtaja jooksul ja pärast seda saavad tal olla üksnes piiratud vahendid Euroopa maksekäsu täitmisele vastuvaidlemiseks.

42

Lisaks tuleb meenutada, et nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 märkis, võib päritoluriigi kohtu pädevuse kontrollimine Euroopa maksekäsumenetluses tekitada keerulisi õigusküsimusi – nagu kohtualluvuse kokkuleppe tingimuse kehtivus –, mille hindamine võib tingida vajaduse põhjalikuma analüüsi järele kui see, mis tehakse määruse nr 1896/2006 artikli 8 raames.

43

Sellest tulenevalt ei saa põhikohtuasja konkreetsetel asjaoludel asuda seisukohale, et määruses nr 1896/2006 sätestatud nõudeid arvesse võttes anti Euroopa maksekäsk kostja suhtes välja selgelt valesti.

44

Teiseks tuleb kindlaks teha, kas niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas tuleb asuda seisukohale, et on „selge”, et maksekäsk on välja antud valesti muude „erandlike asjaolude” tõttu määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

45

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse põhjendusest 25, mis peegeldab määruse muudetud ettepaneku KOM(2006) 57 (lõplik) põhjendust 25, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, nähtub, et „muude erandlike asjaolude” hulka võib kuuluda olukord, kus Euroopa maksekäsu aluseks olid nõude esitaja poolt maksekäsu avalduses esitatud valeandmed.

46

Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 35, esitas kostja käesolevas asjas läbivaatamistaotluse põhjendamiseks siiski väite, et päritoluriigi kohtul puudub pädevus, väites, et põhikohtuasjas kõne all oleva lepingu pooled leppisid kokku kohtualluvuse määramises Belgia kohtutele.

47

Seega, kuna kostjale ei saanud pärast seda, kui talle oli Euroopa maksekäsk määruse nr 1896/2006 alusel kätte toimetatud, olla kohtualluvuse kokkulepe teadmata, oli tal võimalik hinnata nõude esitaja poolt avalduses esitatud teabe väidetavat ebaõigsust, mis käesoleval juhul oli seotud päritoluriigi kohtu pädevusega. Tal oli seega võimalik see määruse nr 1896/2006 artiklis 16 ette nähtud vastuväites esile tuua.

48

Nagu on märgitud määruse põhjenduses 25, ei tohiks maksekäsu läbivaatamise võimalus, mis on ette nähtud määruse nr 1896/2006 artiklis 20, anda kostjale veel kordset võimalust nõude vaidlustamiseks.

49

Sellest järeldub, et niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas ei saa asuda seisukohale, et maksekäsk on välja antud valesti „erandlike asjaolude” tõttu määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

50

Selle sätte niisugust tõlgendust kinnitab määrusega taotletav eesmärk. Määruse põhjendusest 9 ja artikli 1 lõike 1 punktist a nähtub nimelt, et selle eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse. Määruse nr 1896/2006 põhjenduses 29 on lisatud, et määruse eesmärk on selliste nõuete kiire ja tõhusa ühtse sissenõudmismehhanismi loomine.

51

See eesmärk seataks aga ohtu, kui niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas tuleks määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõiget 2 tõlgendada nii, et selle kohaselt on kostjal lubatud taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist.

52

Eespool toodut silmas pidades tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas vastuolus see, kui kostja, kellele on Euroopa maksekäsk kooskõlas määrusega kätte toimetatud, võib taotleda maksekäsu läbivaatamist, väites, et päritoluriigi kohus on ennast ebaõigesti pädevaks tunnistanud väidetavate valeandmete põhjal, mis nõude esitaja on maksekäsu avalduses esitanud.

53

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (muudetud komisjoni 4. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 936/2012), artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas vastuolus see, kui kostja, kellele on Euroopa maksekäsk kooskõlas määrusega kätte toimetatud, võib taotleda maksekäsu läbivaatamist, väites, et päritoluriigi kohus on ennast ebaõigesti pädevaks tunnistanud väidetavate valeandmete põhjal, mis nõude esitaja on maksekäsu avalduses esitanud.