—

Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja M. de Ree,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Möller,

—

Kreeka valitsus, esindajad: I‑K. Chalkias ja A‑E. Vasilopoulou,

—

Hispaania valitsus, esindaja: N. Díaz Abad,

—

Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna ja M. Szpunar,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: B. Schima ja B. Burggraaf,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18, ELT eriväljaanne 03/044, lk 243) (muudetud komisjoni 20. augusti 2007. aasta määrusega nr 972/2007 (ELT L 216, lk 3)) (edaspidi „määrus nr 796/2004”) artikli 32 lõike 1 punkti b tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Maatschap T. van Oosterom en A. van Oosterom-Boelhouweri (edaspidi „Maatschap”) ja Staatssecretaris van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie (majandus-, põllumajandus ja innovatsiooniminister, (edaspidi „Staatssecretaris”) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on 2009. aasta ühtse otsemaksete kava alusel antava toetuse kõlblike maa-alade kindlaksmääramise tingimused.

3

Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16), artikli 14 esimene lõik sätestab:

„Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”) ja kasutab seda.”

4

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 15 lõikele 1:

„Ühtne süsteem koosneb järgmistest osadest:

5

Sama määruse artikkel 17 sätestab:

„Põldude identifitseerimise süsteem kehtestatakse kaartide, maakatastridokumentide või muude kartograafiliste alusmaterjalide põhjal. Kasutatakse arvutipõhise geograafilise informatsiooni süsteemi meetodeid, sealhulgas eelistatavalt õhust või satelliidilt tehtud ortofotosid, mille ühtne standard tagab täpsuse, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1: 10 000 oleva kaardiga.”

6

Määruse artikkel 20 näeb ette:

„1.   Liikmesriigid viivad läbi toetuste taotluste halduskontrolle toetuskõlblikkuse tingimuste kontrollimiseks.

2.   Halduskontrolle täiendatakse kohapeal tehtavate kontrollide süsteemiga, et kontrollida toetuskõlblikkust. Selleks koostavad liikmesriigid põllumajandusettevõtete kontrollivalimi.

Liikmesriigid võivad põldude kohapealsete kontrollide teostamiseks kasutada kaugseiret ja ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS).

[...]”

7

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõige 3 sätestab:

„I lisas loetletud toetuskavade alusel ei tehta makseid enne, kui liikmesriigi poolt artikli 20 kohaselt teostatav toetuskõlblikkuse tingimuste kontroll on lõpule viidud.”

8

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 146 lõike 2 teine lõik sätestab:

„Muudes õigusaktides esitatud viiteid määrusele (EÜ) nr 1782/2003 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XVIII lisas esitatud vastavustabelile.”

9

Kuigi määrus nr 796/2004 tunnistati alates 1. jaanuarist 2010 kehtetuks komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, lk 65), kohaldatakse seda siiski põhikohtuasja asjaoludele. Nimetatud määruse põhjenduste 11, 36 ja 40 kohaselt:

[...]

[...]

10

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punktides 22 ja 26 oli kasutatud järgmisi mõisteid:

[...]

11

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 23 lõikes 1 oli sätestatud:

„Käesolevas määruses sätestatud haldus- ja kohapealsed kontrollid viiakse läbi viisil, mis võimaldab tõhusalt tõendada toetuse võimaldamise tingimuste täitmist ning tingimuste täitmise suhtes oluliste nõuete ja standardite järgimist.”

12

Määruse artiklis 24 oli sätestatud:

„1.   [Määruse nr 73/2009 artiklis 20] viidatud halduskontrollid peavad võimaldama eeskirjade eiramise avastamist, eelkõige automatiseeritud avastamist infotehnoloogiliste vahendite abil, sealhulgas järgmisi tingimuste täitmise kontrolle:

[...]

[...]

2.   Tingimuste täitmise kontrollimisel leitud märke eeskirjade eiramistest järelkontrollitakse mis tahes teise asjakohase menetluse abil ja vajaduse korral kohapealse kontrolli abil.

[...]”

13

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 26 lõikes 1 oli sätestatud:

„Igal aastal teostatavate kohapealsete kontrollide koguarv peab hõlmama vähemalt 5% ühtse otsemaksete kava või ühtse pindalatoetuse kava raames taotlusi esitavatest põllumajandustootjatest.

[...]”

14

Määruse nr 796/2004 artikli 27 lõigetes 1 ja 3 oli sätestatud:

„1.   Riskianalüüsi ja esitatud abitaotluste representatiivsuse alusel valib pädev asutus vastavalt käesolevale määrusele kohapealse kontrolli kontrollvalimid. [...]

[...]

3.   Pädev asutus säilitab andmikud iga põllumajandustootja kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste kohta. Kohapealset kontrolli teostavat inspektorit teavitatakse vastavalt enne kohapealse kontrolli algust.”

15

Määruse nr 796/2004 artikli 29 „Kohapealse kontrolli elemendid” teises lõigus oli sätestatud:

„Liikmesriigid võivad kasutada kaugseiret ning ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi.”

16

Selle määruse artikli 32 lõike 1 kohaselt:

„Kui liikmesriik kasutab artikli 29 teise lõikega ette nähtud võimalust viia läbi kohapealseid kontrolle kaugseire teel, peab ta:

17

Põllumajandusettevõtja Maatschap esitas 13. mail 2009 taotluse maksta tema toetusõigused välja ja deklareeris sel eesmärgil 14 põldu kogupindalaga 30,72 ha.

18

Staatssecretaris leidis 28. detsembri 2009. aasta otsuses, et deklareeritud põldude pindala 30,72 ha on „määratletud maa-ala” määruse nr 796/2004 artikli 2 lõike 22 tähenduses, ja määras 2009. aasta eest ettemaksena makstavate toetusõiguste summaks 11 888,12 eurot.

19

Samas otsuses täpsustas ta, et Euroopa Komisjoni esitatud märkuste tõttu ajakohastatakse põldude registrit ja seetõttu võidakse kohandada Maatschapile kuuluvaid põlde puudutavaid andmeid ja eelkõige selliste põldude osas, millel on maastikuelemente nagu hekid, kraavid või põlluteed.

20

Maatschapi taotlust 2009. aasta ühtse toetuse saamiseks hinnati uuesti. Sellest tulenevalt hindas Staatssecretaris uueks põldude kogupindalaks 27,84 ha ja 30. juuni 2010. aasta otsusega määras Maatschapile 2009. aasta otsemakse lõplikuks summaks 8643,02 eurot (edaspidi „30. juuni 2010. aasta otsus”). See otsus täpsustas, et Maatschap ei pea siiski nimetatud summa ja juba saadud ettemakse vahet tagasi maksma.

21

Maatschap vaidlustas nimetatud otsuse. Ta tõi eelkõige esile, et kraaviservi on liiga laialt mõõdetud ja kuna aerofotodel olevaid varje on valesti arvestatud, siis on puude suurust üle hinnatud. Samuti vaidles ta vastu põlluteede väljajätmisega loodud „minipõldudele”. Ta kritiseeris nende aerofotode täpsust, millest Staatssecretaris oli lähtunud, ja nõudis maatükkide mõõtmist looduses.

22

Päras seda kui Staatssecretaris oli kõik dokumendid uuesti läbi vaadanud, määras ta 27. jaanuaril 2011 toetuskõlblikuks pindalaks 28,14 ha.

23

Maatschap esitas 4. märtsil 2011 saadetud kirjaga selle otsuse peale kaebuse. College van Beroep voor het bedrijfsleven’is (kaubanduse ja tööstuse halduskohus) väitis ta, et tema põldude pindala ei ole tehtud kindlaks õigesti. Ta põhjendab oma väidet eelkõige mõõtmisaruandega, mille on ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi abil koostanud eraõiguslik äriühing ja millest ilmneb, et tema taotluses deklareeritud põldude kogupindala on 28,75 ha.

24

Staatssecretaris asus seisukohale, et Maatschapi toetustaotluses deklareeritud pindala on võrreldud põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastatud versiooniga.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis aga seevastu, et Maatschapi toetustaotluse andmeid oli vahetult võrreldud aerofotodega, mis tehti pärast taotluse esitamist. Lisaks oli neidsamu fotosid kasutatud maatükkide identifitseerimise süsteemi kaartide koostamisel, mida ajakohastatakse igal aastal. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on 30. juuni 2010. aasta otsus tehtud eranditult nende fotode ja neist tuletatud mõõtmistulemuste alusel.

26

Nimetatud kohus asub sellega seoses seisukohale, et määruse nr 796/2004 artiklit 32, mille kohaldamine on sõnaselgelt ette nähtud juhtudel, kui pädev asutus kohapealse kontrolli raames tõlgendab aerofotosid, tuleb kohaldada ka sellisel juhul, kui fototõlgendamine viiakse läbi halduskontrolli raames, millega on tegemist põhikohtuasjas.

27

Samas leiab nimetatud kohus, et erinevalt teistest keeleversioonidest peab määruse nr 796/2004 artikli 32 lõike 1 punkti b hollandikeelset versiooni tõlgendama nii, et kohapealne kontroll looduses on vajalik kõigil juhtudel, kui aerofotode alusel ei ole võimalik kindlaks teha, et asjaomase põllumajandustootja deklaratsioon on õige.

28

Neil asjaoludel otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et alati enne seda, kui deklaratsiooni kontrollimiseks tehtud aerofotode alusel võib otsustada, et põllumajandustootja deklaratsioon ei ole õige, peab läbi viima kontrolli looduses?”

29

Madalmaade valitsus märgib, et eelotsusetaotlus ei ole vastuvõetav, kuna see ei ole põhikohtuasja vaidluse lahendamisel asjakohane ning on hüpoteetiline. Nimetatud valitsus leiab, et määruse nr 796/2004 artikkel 32 puudutab kohapealset kontrolli. Seetõttu väidab ta, et kuna põhikohtuasjas ei kuulunud Maatschapi taotlus 2009. aasta toetuse saamiseks kohapealse kontrolli valimisse ja seda ettevõtjat ei ole kohapeal kontrollitud, siis ei ole nimetatud säte kohaldatav.

30

Madalmaade valitsus lisab, et vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukohale ei võrreldud Maatschapi taotlust 2009. aasta ühtse toetuse saamiseks aerofotodega, vaid hoopis põldude registriga vastavalt määruse nr 796/2004 artiklile 24.

31

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt lähtutakse eeldusest, et asjakohased on niisugused liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne. Liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse saab Euroopa Kohus jätta läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendamine, mida liikmesriigi kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks (vt kohtuotsus Odar, C‑152/11, EU:C:2012:772, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Kõnealust asjakohasuse eeldust ei kummuta pelgalt see, et üks põhikohtuasja pooltest vaidlustab teatud faktilised asjaolud, mille hindamine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne ning millest sõltub põhikohtuasja vaidluse eseme määratlus (kohtuotsus Amurta, C‑379/05, EU:C:2007:655, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Samas kujutab aga küsimus, kas Maatschapi taotlust 2009. aasta ühtse toetuse saamiseks võrreldi vahetult aerofotodega või põldude registriga, endast just nimelt küsimust õigusliku ja faktilise raamistiku kohta, mille kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne.

34

Üksnes Madalmaade valitsuse viidatud asjaolust, et pädevad asutused ei valinud Maatschapi põlde kohapealse kontrolli valimisse, ei tulene pealegi ilmselgelt, et eelotsusetaotlus on hüpoteetiline või sel puudub ilmne seos faktiliste asjaoludega või vaidluse esemega.

35

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub nimelt tõlgendada määruse nr 796/2004 artiklit 32 seoses tema menetluses oleva vaidluse asjaoludega, see tähendab olukorras, kus põllumajandustootja toetustaotluse andmeid on vahetult võrreldud aerofotodega, mis tehti pärast selle taotluse esitamist. Ta leiab, et määruse nr 796/2004 artiklis 32 sätestatud õigusnormi, mille kohaldamine on sõnaselgelt ette nähtud juhtudel, kui pädev asutus kohapealse kontrolli raames tõlgendab aerofotosid, tuleb kohaldada ka sellisel juhul, kui pädevad asutused teostavad fototõlgendamise „halduskontrolliks” liigitatud kontrolli raames.

36

Seega ei saa eelotsusetaotlust vastuvõetamatuks muuta Madalmaade valitsuse argument, et Staatssecretaris viis põhikohtuasjas läbi üksnes halduskontrolli määruse nr 796/2004 artikli 24 tähenduses.

37

Järelikult tuleb eelotsusetaotlus lugeda vastuvõetavaks.

38

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub esitatud küsimusega sisuliselt selgitada, kas määrust nr 796/2004 tuleb tõlgendada nii, et pädev siseriiklik ametiasutus, kes põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamisel kontrollib mõne põllumajandustootja ühtse toetuse taotluses deklareeritud põldude toetuskõlblikkust, peab juhul, kui ta leiab, et põllumajandustootja esitatud deklaratsioon ei ole õige, kontrollima põlde looduses, nagu sätestab nimetatud määruse artikli 32 lõige 1.

39

Kõigepealt olgu meenutatud, et määruse nr 73/2009 artikli 20 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid viivad läbi põllumajandustootjate esitatud toetusetaotluste halduskontrolle toetuse saamise tingimuste kontrollimiseks.

40

Määruse nr 796/2004 artikli 24 lõike 1 punktist c ilmneb, et halduskontroll peab võimaldama eeskirjade eiramise avastamist, ja eelkõige maa-alade toetuskõlblikkuse kontrolli.

41

Määruse nr 73/2009 artiklitest 14 ja 15 tuleneb, et selleks peavad liikmesriigid looma põldude identifitseerimise süsteemi, mis võimaldab põllumajandustootjate esitatud toetusetaotlustes deklareeritud põlde võrrelda identifitseerimissüsteemis sisalduvate võrdlusmaatükkidega.

42

Lisaks sätestab määruse nr 73/2009 artikli 20 lõige 2, et halduskontrolli täiendatakse kohapealse kontrolli süsteemiga.

43

Vastavalt määruse nr 796/2004 artiklile 27 viiakse kohapealne kontroll läbi lähtudes riskianalüüsist ja esitatud toetuse taotluste representatiivsusest pädeva asutuse valitud kontrollivalimi alusel. Nimetatud määruse artikli 24 lõige 2 näeb ette, et kui halduskontroll tuvastab eeskirjade eiramise, võidakse läbi viia kohapealne kontroll.

44

Lisaks võivad liikmesriigid vastavalt määruse nr 796/2004 artiklile 29 kohapealse kontrolli teostamiseks kasutada kaugseiret. Nimetatud määruse artikli 32 lõike 1 punkt a täpsustab, et kaugseire toimub satelliidikujutiste või aerofotode fototõlgenduse teel, samas kui nimetatud lõigu punkt b näeb ette selliste põldude kontrolli looduses, mille puhul fototõlgendus ei võimalda põllumajandustootja deklaratsiooni õigsust kontrollida pädevat asutust rahuldavalt.

45

Neist kaalutlustest lähtudes leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et määruse nr 796/2004 artikli 32 lõiget 1 tuleb tema menetluses olevas vaidluses kohaldada, kuna Staatssecretaris võrdles Maatschapi toetustaotluses deklareeritud põlde aerofotodega, mis tehti pärast taotluse esitamist.

46

Selles osas olgu meenutatud, et määruse nr 796/2004 artikli 32 sõnastusest ja määruse ülesehitusest nähtub ühemõtteliselt, et seda artiklit kohaldatakse kohapealsele kontrollile.

47

Samas ei näi, et põhikohtuasjas – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu hindamine ei anna teistsugust tulemust – oleks Maatschapi taotlust niiviisi kontrollitud.

48

Nimelt ei selgu eelotsusetaotlusest, et Maatschapi põllud oleks riskianalüüsi alusel valitud kohapealse kontrolli valimisse vastavalt määruse nr 796/2004 artiklile 27, ega seda, et pädev asutus oleks ristkontrolli käigus avastatud eeskirjade eiramise tõttu pidanud vajalikuks viia läbi selline kontroll nimetatud määruse artikli 24 lõike 2 alusel.

49

Niisiis ei eelnevalt asuda seisukohale, et Staatssecretaris tegutses määruse nr 796/2004 artikli 32 lõike 1 punkti a raames.

50

Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et 30. juuni 2010. aasta otsuse aluseks olnud kontroll teostati aerofotode alusel, mis olid tehtud pärast toetusetaotluse esitamist põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks.

51

Esiteks selgub määruse nr 73/2009 artiklist 17, mille sõnastuse kohaselt kasutatakse põldude identifitseerimise süsteemis eelistatavalt õhust või satelliidilt tehtud ortofotosid, et satelliidikujutiste või aerofotode fototõlgendust võib kasutada ka halduskontrolli raames toetuskõlblike maa-alade kindlaksmääramiseks.

52

Teiseks ei välista asjaolu, et Staatssecretaris ei kontrollinud Maatschapi deklareeritud põlde põldude identifitseerimise süsteemi abil, vaid hoopis aerofotode alusel, mis tehti pärast tema taotluse esitamist, seda, et põhikohtuasjas käsitletavas olukorras võib sel viisil läbiviidud kontrolli pidada „halduskontrolliks”.

53

Määruse nr 796/2004 artikkel 24 sätestab igatahes, et eeskirjade eiramine tuvastatakse eelkõige automatiseeritult infotehnoloogiliste vahendite abil. Nimetatud artikli lõike 1 punkt c täpsustab selles osas, et halduskontroll hõlmab ristkontrolli ühtses taotluses deklareeritud põlde ja põldude identifitseerimissüsteemis sisalduvate võrdlusmaatükkide suhtes, et kontrollida maa-alade toetuskõlblikkust.

54

Arvestades ühtse süsteemi keerukust ja asjaolu, et erinevalt kohapealsest kontrollist, mida võib läbi viia valimipõhiselt, peab halduskontroll hõlmama kõiki toetustaotlusi, on suure hulga taotluste tõhusaks käsitlemiseks tehniliste vahendite kasutamine tegelikult möödapääsmatu.

55

Samas ei välista määruste nr 73/2009 ja 796/2004 ükski säte seda, et põllumajandustootja taotluses deklareeritud maa-alade toetuskõlblikkuse kontrollimiseks mõeldud halduskontrolli viiakse osaliselt läbi automatiseerimata vahendite abil ja selliste aerofotode alusel, mis ei kuulu põldude identifitseerimise süsteemi, tingimusel et see kontroll võimaldab määruse 796/2004 artikli 23 kohaselt tõhusalt tõendada toetuse andmise tingimuste täitmist ning tingimuste täitmise suhtes oluliste nõuete ja standardite järgimist.

56

Selline olukord võib esineda juhul nagu põhikohtuasjas, kus põllumajandustootja taotluses deklareeritud põldude toetuskõlblikkuse kontrollimiseks mõeldud halduskontrolli ei saanud täielikult teostada põldude identifitseerimise süsteemi alusel, kuna samal ajal seda süsteemi ajakohastati.

57

Põldude identifitseerimise süsteem võimaldab tuvastada kõik taotleja põllud ja nende asukoha geograafiliselt määratleda, et muu hulgas võimaldada pädeval ametiasutusel kontrollida, kas nende põldude eest toetuse saamise tingimused on täidetud. Seega on kõnealuse süsteemi alusel automatiseeritud kontrolli läbiviimiseks möödapääsmatu, et asjaomaste põldude andmed oleks täpsed.

58

Vastupidisel juhul peab pädev ametiasutus võtma vajalikud meetmed, et tagada vastavalt määruse nr 796/2004 artikli 23 lõikele 1 tõhus kontroll toetuse andmise tingimuste järgmise üle, seal hulgas vajadusel kontrollima põllumajandustootja deklareeritud põlde, võrreldes neid värskete aerofotodega, mis ei kuulu põldude identifitseerimise süsteemi.

59

Määruse nr 796/2004 artikli 24 lõige 2 sätestab, et põllumajandustootja deklaratsioonis ebatäpsuste tuvastamisel rakendatakse järgnevalt mis tahes teisi asjakohaseid haldusmenetlusi ning vajaduse korral kohapealset kontrolli. Määruse nr 796/2004 artikli 23 lõikes 1 seatud eesmärgi kohaselt peab samamoodi toimima juhul, kui eeskirjade eiramine avastati ühtse toetuse taotluses deklareeritud põldude ja põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks mõeldud aerofotode võrdlemisel.

60

Nagu ilmneb määruse nr 796/2004 artikli 24 lõikest 2, on ikkagi pädeva ametiasutuse ülesanne otsustada, milliseid meetmeid avastatud eeskirjade eiramise korral võtta.

61

Seega tuleb asuda seisukohale, et kui ametiasutus ei kahtle mõõtmisandmetes, mis on tuletatud tema käsutuses olevatest aerofotodest, siis ei ole ta mingit kohustust läbi viia asjaomaste põldude kohapealset mõõtmist. Vastupidisel juhul ei oleks pädeval ametiasutusele antud kaalutlusruumil mõtet.

62

Selline tõlgendus on pealegi kooskõlas määruse nr 796/2004 ülesehitusega. Määruse nr 796/2004 artikkel 26 sätestab, et liikmesriigid viivad kohapealseid kontrolle läbi valimipõhiselt ja minimaalses ulatuses. Samas oleks liikmesriikidele ilmselgelt kuludega seotud põhjustel antud võimalus viia kohapeal läbi üksnes väike arv kontrolle kahjustatud juhul, kui pädevad asutused on kohustatud kohapealse kontrolli läbi viima niipea, kui avastatakse mõni ebakõla.

63

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määrust nr 796/2004 tuleb tõlgendada nii, et kui täiendavalt põllumajandustootja ühtse toetuse taotluses deklareeritud põldude toetuskõlblikkuse kontrollimiseks mõeldud automaatsetele ristkontrollile viiakse – põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamise tõttu – läbi kontroll värskete aerofotode põhjal, mille tulemusena avastatakse ebatäpsusi põllumajandustootja deklaratsioonis, siis ei ole pädev asutus kohustatud läbi viima kohapealset kontrolli, vaid tal on määruse artikli 24 lõike 2 kohaselt vajalike meetmete võtmisel kaalutlusõigus. Täpsemalt, ametiasutusel ei ole kohustust läbi viia läbi põldude mõõtmist looduses, kui ta ei kahtle mõõtmisandmetes, mis on tuletatud tema käsutuses olevatest aerofotodest.

64

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (muudetud komisjoni 20. augusti 2007. aasta määrusega nr 972/2007), tuleb tõlgendada nii, et kui täiendavalt põllumajandustootja ühtse toetuse taotluses deklareeritud põldude toetuskõlblikkuse kontrollimiseks mõeldud automaatsele ristkontrollile viiakse – põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamise tõttu – läbi kontroll värskete aerofotode põhjal, mille tulemusena avastatakse ebatäpsusi põllumajandustootja deklaratsioonis, siis ei ole pädev asutus kohustatud läbi viima kohapealset kontrolli, vaid tal on määruse artikli 24 lõike 2 kohaselt vajalike meetmete võtmisel kaalutlusõigus. Täpsemalt, ametiasutusel ei ole kohustust läbi viia läbi põldude mõõtmist looduses, kui ta ei kahtle mõõtmisandmetes, mis on tuletatud tema käsutuses olevatest aerofotodest.