1

Oma hagiavalduses palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Austria ei ole võtnud vastu kõiki vajalikke sätteid, et tema kehtivad õigusnormid vastaksid isikuandmete kaitse järelevalve asutusena loodud Datenschutzkommissioni (Austria andmekaitsekomisjon, edaspidi „DSK”) osas sõltumatuse kriteeriumile, siis on Austria Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355) artikli 28 lõike 1 teisest lõigust.

2

Direktiivi 95/46 artikli 28 „Järelevalveasutus” lõige 1 sätestab:

„1. Iga liikmesriik näeb ette ühe või mitu riigiasutust, et teostada järelevalvet tema territooriumil käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete kohaldamise üle.

Kõnealused asutused tegutsevad neile usaldatud ülesannete täitmisel täiesti sõltumatult.”

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102) V peatükis luuakse sõltumatu järelevalveorgan, keda nimetatakse Euroopa Andmekaitseinspektoriks (edaspidi „andmekaitseinspektor”).

4

Määruse nr 45/2001 artikkel 43, mis näeb ette andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivad määrused ja üldtingimused, sätestab lõikes 3:

„Euroopa Andmekaitseinspektori eelarve esitatakse Euroopa Liidu üldeelarve VIII jaos eraldi rubriigis.”

5

Föderaalse põhiseaduse (Bundes-Verfassungsgesetz, edaspidi „BVG”) artikli 20 lõige 2 näeb 1. jaanuaril 2008 muudetud redaktsioonis ette:

„Seadusega võib kõrgemalseisvate organite juhiste täitmise kohustusest vabastada organid:

[…]

2.   kes kontrollivad halduse seaduslikkust ning riigihangete läbiviimist,

3.   kes teevad otsuseid viimases astmes, kui nad on kollegiaalsed organid, nendesse kuulub vähemalt üks kohtunik ja nende otsuseid ei saa haldusmenetluses tühistada ega muuta,

[…]

8.   kui selline nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest.

Land’i konstitutsioonilise seadusega võib luua muid autonoomseid organeid. Seadus näeb ette autonoomse organi ülesandele vastava kõrgemalseisvate organite järelevalveõiguse, mis hõlmab vähemalt õigust saada teavet autonoomsete organite juhtimise kõigi aspektide kohta, ja – kui tegemist ei ole punktides 2, 3 ja 8 nimetatud organitega – õigust kutsuda autonoomsed organid mõjuval põhjusel tagasi.”

6

1979. aasta seaduse ametnike seisundi kohta (Beamten-Dienstrechtsgesetz 1979, edaspidi „BDG 1979”) § 45 lõikes 1 on sätestatud:

„Ülemus tagab, et tema kaastöötajad täidavad neil lasuvad ülesanded kooskõlas seadusega ning tõhusalt ja säästlikult. Seejuures juhendab ta oma kaastöötajaid, annab vajaduse korral neile juhiseid, väldib võimalikke vigu ja puudusi ning tagab tööaja järgimise. Ta soodustab oma kaastöötajate karjääri edenemist lähtuvalt nende tulemustest ning annab neile ülesandeid, mis vastavad kõige enam nende võimetele.”

7

2000. aasta seadusega andmekaitse kohta (Datenschutzgesetz 2000, edaspidi „DSG 2000”) võetakse direktiiv 95/46 üle Austria õigusesse.

8

DSG 2000 § 36 lõike 1 kohaselt koosneb DSK kuuest liikmest, kelle valib föderaalpresident föderaalvalitsuse ettepanekul viieks aastaks.

9

DSG 2000 § 36 lõike 2 kohaselt esitavad kutsehuve seaduslikult esindavad organisatsioonid, Austria Land’id ja Oberster Gerichtshof’i president viis DSK liiget. DSG 2000 § 36 lõikes 3 on sätestatud, et kuues liige „peab olema jurist, kes on föderaalses avalikus teenistuses”.

10

Kuivõrd DSK liikme tegevus on osalise tööajaga tegevus, siis täidavad DSK liikmed DSG 2000 § 36 lõike 3a kohaselt oma ülesandeid paralleelselt muu ametialase tegevusega.

11

DSG 2000 § 37 lõikes 1 on sätestatud, et DSK liikmed on „sõltumatud ega ole oma ülesannete täitmisel seotud ühegi juhisega”. DSG 2000 § 37 lõige 2 näeb ette, et DSK büroo liikmed „järgivad üksnes [DSK] eesistuja või juhtivliikme tehnilisi juhiseid”.

12

DSG 2000 § 38 lõikes 1 on sätestatud, et DSK võtab vastu kodukorra, millega usaldatakse igapäevase tegevuse juhtimine ühele liikmetest („juhtivliige”).

13

DSG 2000 § 38 lõige 2 sätestab:

„[DSK] juhtimise toetamiseks loob föderaalkantsler büroo ja eraldab selleks vajalikud seadmed ja personali. Tal on õigus saada eesistujalt ja juhtivliikmelt igal ajal teavet [DSK] juhtimise kõigi aspektide kohta.”

14

DSK kodukorra artikli 4 lõikest 1 tuleneb, et juhtivliikme ülesandeid täidab DSG 2000 § 36 lõike 3 kohaselt nimetatud föderaalametnik.

15

Kodukorra artikli 7 lõige 1 näeb ette, et ilma et see mõjutaks föderaalkantselei teostatavat teenistuslikku järelevalvet, saavad büroo töötajad juhiseid üksnes DSK eesistujalt või juhtivliikmelt.

16

Komisjon saatis 5. juulil 2005 Austria Vabariigile märgukirja, milles väitis, et DSK korraldus ei vasta õiguslikult ega faktiliselt direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus nõutud sõltumatuse kriteeriumile.

17

Austria Vabariik edastas komisjonile 2. novembri 2005. aasta kirjas vastusena oma märkused, leides, et DSK vastab nimetatud direktiivi nõuetele.

18

Komisjon saatis 8. jaanuaril 2008 Austria Vabariigile uue märgukirja, paludes viimasel esitada rohkem teavet selle kohta, kuidas mõjutab BVG 1. jaanuari 2008. aasta muudatuse jõustumine DSK-d.

19

Austria Vabariik selgitas oma 9. jaanuari 2008. aasta ja 7. märtsi 2008. aasta täiendavates märkustes, et muudetud redaktsioonis BVG artikli 20 lõige 2 ei mõjuta mingil moel DSK sõltumatust.

20

Selle peale saatis komisjon 9. oktoobril 2009 Austria Vabariigile põhjendatud arvamuse, milles kordas varem sõnastatud etteheiteid.

21

Kuna Austria Vabariigi 9. detsembri 2009. aasta kirjas põhjendatud arvamusele vastuseks toodud argumendid komisjoni ei veennud, esitas ta käesoleva hagi.

22

Euroopa Kohtu presidendi 18. mai 2011. aasta määrusega lubati Saksamaa Liitvabariigil astuda menetlusse Austria Vabariigi nõuete toetuseks.

23

Euroopa Kohtu presidendi 7. juuli 2011. aasta määrusega lubati andmekaitseinspektoril astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.

24

Austria Vabariik taotles 25. novembri 2011. aasta kirjas Euroopa Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 3 teise lõigu alusel kohtuasja läbivaatamist suurkojas.

25

Komisjon ja andmekaitseinspektor väidavad, et Austria Vabariik võttis valesti üle direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu, kuna kehtivad siseriiklikud õigusnormid ei võimalda DSK-l täita oma ülesandeid „täiesti sõltumatult” nimetatud sätte tähenduses. Selleks viitavad nad esiteks asjaolule, et kehtivate õigusnormide kohaselt peab DSK juhtivliige olema alati föderaalkantselei ametnik. Seega juhib faktiliselt kogu DSK igapäevast tegevust föderaalametnik, kes on seotud oma tööandja juhistega ja kelle suhtes teostatakse BDG 1979 § 45 lõikes 1 sätestatud teenistuslikku järelevalvet. DSG 2000 § 37 lõige 1 näeb ette üksnes järelevalveasutuse lihtsa funktsionaalse autonoomia.

26

Teiseks märgivad komisjon ja andmekaitseinspektor, et DSK büroo kuulub organisatsiooniliselt föderaalkantselei talituste juurde. Selle paigutuse tõttu ei ole DSK organisatsiooniliselt ega sisuliselt sõltumatu. Nagu nähtub DSG 2000 § 38 lõikest 2 ja kodukorra artikli 7 lõikest 1, kuuluvad nimelt kõik DSK büroo töötajad föderaalkantselei valitsemisalasse ning viimane teostab nende üle teenistuslikku järelevalvet.

27

Kolmandaks viitavad komisjon ja andmekaitseinspektor föderaalkantsleri õigusele saada teavet, mis tuleneb BVG artikli 20 lõikest 2 ja DSB 2000 § 38 lõikest 2.

28

Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik paluvad jätta hagi rahuldamata.

29

Nad rõhutavad, et DSK on „kollegiaalne organ, mis täidab õigusemõistmise ülesandeid” BVG tähenduses. Selline organ kujutab endast sõltumatut kohut ELTL artikli 267 ning 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses, vastates ühtlasi direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus sätestatud sõltumatuse tingimusele.

30

Austria Vabariigi sõnul viitab direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teine lõik funktsionaalsele sõltumatusele. DSK-l on selline sõltumatus olemas, kuivõrd DSG 2000 § 37 lõike 1 kohaselt on selle liikmed sõltumatud ega ole oma ülesannete täitmisel seotud ühegi juhisega.

31

Ükski komisjoni märgitud tunnus ei saa seada kahtluse alla DSK sõltumatust direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

32

Esiteks ei pea juhtivliige tingimata olema föderaalkantselei ametnik. Juhtivliige valitakse kodukorra artikli 4 lõike 1 ja DSG 2000 § 36 lõike 3 kohaselt juriidilise haridusega föderaalametnike hulgast. Peale selle võib DSK iseseisvalt oma kodukorda muutes otsustada nii, et juhtivliikme nimetamine oleks vaba. Asjaolu, et juhtivliige sõltub edutamisel nii nagu teisedki ametnikud oma ülemuse ja viimases astmes ministri otsusest, ei mõjuta tema sõltumatust.

33

Mis puudutab teiseks DSK büroo kuulumist föderaalkantselei talituste juurde, siis väidab Austria Vabariik, et kõik föderaalhalduse organid kuuluvad eelarveõiguse seisukohalt mõne ministeeriumi haldusalasse. Valitsusel tuleb nimelt koostöös parlamendiga tagada, et erinevatel täidesaatvatel organitel on piisavalt materiaalseid vahendeid ja personali. Lisaks tegeleb büroo ainult DSK tegevusprogrammide juhtimisega. Büroo töötajad järgivad DSK eesistuja ja juhtivliikme juhiseid. Büroo töötajate sõltumatust ei mõjuta see, et nad on juriidiliselt – nii hierarhiliselt kui ka nende töötasu osas – seotud föderaalkantseleiga. Teenistuslik järelevalve distsiplinaarkontrolli tähenduses on tagatiseks DSK nõuetekohasele funktsioneerimisele.

34

Mis puudutab kolmandaks föderaalkantsleri „õigust saada teavet”, siis meenutab Austria Vabariik, et selle õiguse eesmärk on tagada autonoomsete organite teatav demokraatlik seotus parlamendiga. See ei võimalda mingil moel mõjutada DSK juhtimist. Pealegi ei ole teabe saamise õigus vastuolus ka kohtu sõltumatuse suhtes kehtivate nõuetega.

35

Saksamaa Liitvabariik lisab menetlusse astuja seisukohtades, et piiratud teenistuslik järelevalve on kooskõlas direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu nõuetega. Piiratud teenistuslik järelevalve tagab üksnes selle, et isik, kelle suhtes järelevalvet teostatakse, tegutseb oma kohustustele vastavalt. Samas ei kahjusta see isiku materiaalset ja isiklikku sõltumatust ning ei võimalda eelkõige avaldada mõju sisulistes küsimustes. Saksamaa konstitutsioonikohtu praktikas tunnustatakse seisukohta, et kohtunike suhtes teostatav piiratud teenistuslik järelevalve on kooskõlas kohtunike sõltumatuse põhimõttega.

36

Direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teine lõik paneb liikmesriikidele kohustuse luua ühe või mitu isikuandmete kaitse järelevalveasutust, kes tegutsevad neile usaldatud ülesannete täitmisel täiesti sõltumatult. Nõue, et sõltumatu asutus kontrollib liidu eeskirjade, mis reguleerivad füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega, täitmist, tuleneb samuti liidu esmasest õigusest, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikest 3 ja ELTL artikli 16 lõikest 2.

37

Sõltumatute järelevalveasutuste loomine liikmesriikides on seega oluline tegur üksikisikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega (9. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas C-518/07: komisjon vs. Saksamaa, EKL 2010, lk I-1885, punkt 23).

38

Käesoleva hagi põhjendatuse hindamiseks tuleb kontrollida, kas Austria kehtivad õigusnormid ei võimalda DSK-l tegutseda oma ülesannete täitmisel „täiesti sõltumatult” direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu tähenduses, nagu väidab komisjon.

39

Selles osas tuleb kõigepealt tagasi lükata Austria Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi argumendid, mille kohaselt on DSK direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus nõutud määral sõltumatu, kuna ta vastab ELTL artiklis 267 sisalduvale sõltumatuse nõudele, nii et teda saab kvalifitseerida liikmesriigi kohtuna.

40

Nimelt tuleneb eespool viidatud kohtuotsusest komisjon vs. Saksamaa, et direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus esinevat väljendit „täiesti sõltumatult” tuleb tõlgendada autonoomselt ja seega sõltumata ELTL artiklist 267, lähtudes direktiivi 95/46 selle sätte sõnastusest ning selle direktiivi eesmärkidest ja ülesehitusest (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, punktid 17 ja 29).

41

Euroopa Kohus leidis juba oma eespool viidatud otsuses komisjon vs. Saksamaa (punkt 30), et direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus sätestatud mõisteid „täiesti sõltumatult” tuleb tõlgendada nii, et isikuandmete kaitsmist kontrollivad järelevalveasutused peavad olema sõltumatud, mis võimaldab neil täita oma ülesandeid välise mõjuta. Euroopa Kohus täpsustas samas otsuses, et nimetatud asutused peavad olema kaitstud igasuguse välise – nii otsese kui kaudse – mõju eest, mis võiks neid otsuste tegemisel suunata (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, punktid 19, 25, 30 ja 50).

42

Asjaolu, et DSK on funktsionaalselt sõltumatu, kuivõrd DSG 2000 § 37 lõike 1 kohaselt on selle liikmed „sõltumatud ning ei ole oma ülesannete täitmisel seotud ühegi juhisega”, on kindlasti vajalik tingimus, et see asutus saaks vastata sõltumatuse kriteeriumile direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu tähenduses. Erinevalt aga Austria Vabariigi väidetest ei piisa ainuüksi niisugusest funktsionaalsest sõltumatusest, et hoida nimetatud järelevalveasutust igasuguse välise mõju eest.

43

Direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus nõutud sõltumatusega ei ole tahetud välistada ainult otsest mõju juhiste vormis, vaid ühtlasi, nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 41 sai meenutatud, igasugust kaudset mõju, mis võiks järelevalveasutust otsuste tegemisel suunata.

44

Samas on Austria õigusnormide erinevad aspektid, mida komisjoni hagi kolmes väites on välja toonud, vastuolus sellega, et DSK-d võiks käsitada asutusena, mis tegutseb oma ülesannete täitmisel kaitstuna igasuguse kaudse mõju eest.

45

Mis puudutab kõigepealt esimest, juhtivliikme seisundit DSK-s puudutavat väidet, siis tuleneb DSG 2000 § 36 lõikest 3 koostoimes § 38 lõikega 1 ja DSK kodukorra artikli 4 lõikest 1, et nimetatud liige on föderaalametnik.

46

Seejärel tuleb märkida, et DSG 2000 § 38 lõike 1 kohaselt juhib see föderaalametnik DSK igapäevast tegevust.

47

Nagu märgib ka Austria Vabariik, ei pea DSK juhtivliige kehtiva õigusliku raamistiku kohaselt küll tingimata olema föderaalkantselei ametnik, ehkki ei ole vaidlustatud, et nimetatud ametikohal on alati niisugune ametnik olnud.

48

Ometi, sõltumata föderaalasutusest, kuhu DSK juhtivliige kuulub, on selge see, et viimati nimetatu ja nimetatud föderaalasutuse vahel esineb teenistussuhe, mis võimaldab kõnealuse juhtivliikme ülemusel kontrollida juhtivliikme tegevust.

49

Selles osas tuleb meenutada, et BDG 1979 § 45 lõige 1 annab ülemusele tema ametkonda kuuluvate ametnike suhtes ulatusliku kontrolliõiguse. See säte ei anna nimelt ülemusele üksnes võimalust kontrollida, kas tema kaastöötajad täidavad neil lasuvad ülesanded kooskõlas seadusega ning tõhusalt ja säästlikult, vaid ülemus juhendab ka oma kaastöötajaid nende ülesannete täitmisel, väldib võimalikke vigu ja puudusi, tagab tööaja järgimise, soodustab kaastöötajate karjääri edenemist lähtuvalt nende tulemustest ning annab neile ülesandeid, mis vastavad kõige enam nende võimetele.

50

Kui nüüd aga võtta arvesse juhtivliikme positsiooni DSK-s, siis on direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõiguga vastuolus teenistuslik järelevalve, mida BDG 1979 § 45 lõike 1 alusel tema suhtes teostatakse. Isegi kui DSG 2000 § 37 lõige 1 peaks takistama juhtivliikme ülemusel juhtivliikmele juhiste andmist, annab BDG 1979 § 45 lõige 1 ülemusele siiski järelevalveõiguse, mis võib pärssida DSK sõltumatust tema ülesannete täitmisel.

51

Selles osas piisab tähelepanekust, et välistatud ei ole see, et asjaolu tõttu, et ülemus hindab DSK juhtivliiget tema edutamisega seoses, võib kõnealusel ametnikul kujuneda ülemuse suhtes „ennetav kuulekus” (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, punkt 36).

52

Ka DSK juhtivliikme sidemete tõttu DSK kontrollile allutatud poliitilise organiga, ei ole välistatud kõik kahtlused DSK erapoolikuse osas. Pidades samas silmas järelevalveasutustele pandud eraelu puutumatuse kaitsja rolli, nõuab direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teine lõik, et nende otsused ning seega ka nemad ise oleksid väljaspool igasugust erapoolikuse kahtlust (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, punkt 36).

53

Austria Vabariik väidab aga, et juhtivliikme ülesandeid täidab DSG 2000 § 36 lõike 3 kohaselt määratud ametnik just DSK kodukorra artikli 4 lõike 1 alusel. Kuna see, et DSK-s on juhtivliikmeks föderaalkantselei ametnik, põhineb nimetatud asutuse autonoomsel otsusel, siis ei mõjuta see nimetatud järelevalveasutuse sõltumatust.

54

See argument tuleb tagasi lükata.

55

Käesoleva kohtuotsuse punktidest 48–52 tuleneb, et DSK juhtivliikme ja föderaalasutuse, kuhu ta kuulub, vaheline teenistussuhe mõjutab DSK sõltumatust ning nimetatud liikme määramise viis ei sea käesolevas asjas seda järeldust kahtluse alla. Küll aga tuleb Austria Vabariigil vastu võtta vajalikud õigusnormid, et tagada kõnealuse järelevalveasutuse ülesannete täitmine „täiesti sõltumatult” direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

56

Mis puudutab seejärel komisjoni teist väidet, siis tuleb meenutada, et DSG 2000 § 38 lõike 2 kohaselt annab föderaalkantselei DSK büroo käsutusse vajalikud seadmed ja personali. Vaidlust ei ole selles, et DSK büroo moodustatakse föderaalkantselei ametnikest.

57

Nagu väidab komisjon, ei anna ka DSK büroo kuulumine föderaalkantselei talituste juurde alust arvata, et nimetatud järelevalveasutus saab täita oma ülesandeid kaitstuna föderaalkantselei mis tahes mõju eest.

58

Kindlasti, nagu väidab ka Austria Vabariik, ei pea DSK-l olema selleks, et vastata direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus sätestatud sõltumatuse kriteeriumile, eraldiseisvat eelarverida nagu on andmekaitseinspektorile ette nähtud määruse nr 45/2001 artikli 43 lõikes 3. Liikmesriigid ei ole tegelikult selleks, et tagada oma järelevalveasutus(t)e täielik sõltumatus, kohustatud kehtestama oma siseriiklikes õigusaktides määruse nr 45/2001 V peatüki sätetega analoogilisi sätteid ning nad võivad ka eelarveõiguse osas ette näha, et järelevalveasutus sõltub konkreetse ministeeriumi ametkonnast. Sellest hoolimata ei või niisugusele asutusele vajaliku personali ja töövahendite andmine takistada asutusel oma ülesannete täitmist „täiesti sõltumatult” direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

59

Samas ei vasta Austria kehtiv õiguslik raamistik viimasena nimetatud tingimusele. Nimelt koosneb DSK büroo käsutusse antud personal föderaalkantselei ametnikest, kelle suhtes föderaalkantselei teostab BDG 1979 § 45 lõikes 1 ette nähtud teenistuslikku järelevalvet. Kuid nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 49–52, ei ole niisugune riiklik järelevalve kooskõlas direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus sätestatud sõltumatuse nõudega, millele peavad vastama asutused, kes teostavad järelevalvet isikuandmete kaitse üle.

60

Austria Vabariigi argument, mille kohaselt ei saa büroo korraldus mõjutada DSK sõltumatust, kuna büroo täidab üksnes DSK otsuseid, tuleb tagasi lükata.

61

Võttes nimelt ühelt poolt arvesse töökoormust, mis on isikuandmete kaitse üle järelevalvet teostaval asutusel ja teiselt poolt asjaolu, et DSK liikmed täidavad DSG 2000 § 36 lõike 3a kohaselt oma ülesandeid paralleelselt muu ametialase tegevusega, siis võib eeldada, et niisuguse asutuse liikmed toetuvad oma ülesannete täitmisel suures osas nende käsutusse antud personali abile. Asjaolu, et büroo koosneb föderaalkantselei ametnikest, kusjuures DSK teostab järelevalvet ka föderaalkantselei suhtes, kätkeb DSK otsuste mõjutamise ohtu. Igal juhul takistab niisugune DSK ja föderaalkantselei organisatsiooniline läbipõimitus seda, et DSK oleks väljaspool igasugust erapoolikuse kahtlust, olles seega kokkusobimatu „sõltumatuse” nõudega direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

62

Mis puudutab komisjoni kolmandat väidet, siis tuleb nentida, et föderaalkantsleril on BVG artikli 20 lõike 2 ja DSG 2000 § 38 lõike 2 kohaselt õigus saada DSK eesistujalt ja juhtivliikmelt igal ajal teavet nimetatud järelevalveasutuse juhtimise kõigi aspektide kohta.

63

Niisugune teabe saamise õigus võib samuti panna DSK kaudselt föderaalkantsleri mõju alla, mis on vastuolus direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 1 teises lõigus nimetatud sõltumatuse kriteeriumiga. Selles osas piisab ühelt poolt märkimisest, et teabe saamise õigus on väga laiaulatuslik, kuivõrd see käib „[DSK] juhtimise kõigi aspektide kohta”, ning teiselt poolt, et see on tingimusteta.

64

Neil asjaoludel ei võimalda BVG artikli 20 lõikes 2 ja DSG 2000 § 38 lõikes 2 sätestatud teabe saamise õigus käsitada DSK-d nii, et tema tegevus on väljaspool igasugust erapoolikuse kahtlust.

65

Mis puudutab viimaks Saksamaa Liitvabariigi argumenti, mis on kajastatud käesoleva kohtuotsuse punktis 35, siis piisab meenutamisest, et DSK juhtivliige on föderaalametnik, kelle suhtes teostatakse teenistuslikku järelevalvet, mistõttu ei ole välistatud, et nimetatud liikme ülemus mõjutab kaudselt kõnealuse järelevalveasutuse otsuseid (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 48–52).

66

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb tuvastada, et kuna Austria Vabariik ei ole võtnud kõiki vajalikke sätteid, selleks et tema kehtivad õigusnormid vastaksid DSK osas sõltumatuse kriteeriumile, täpsemini kehtestades õigusliku raamistiku, mille kohaselt

67

Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Austria Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud mõista välja Austria Vabariigilt.

68

Menetlusse astunud Saksamaa Liitvabariik ja Euroopa Andmekaitseinspektor kannavad kodukorra artikli 69 lõike 4 esimese ja kolmanda lõigu alusel ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab: