Kohtuasi C‑48/09 P

Lego Juris A/S

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellatsioonkaebus – Määrus (EÜ) nr 40/94 – Ühenduse kaubamärk – Kauba kuju sobilikkus kaubamärgina registreerimiseks – Legoklotsi pealispinnast ja kahest küljest koosneva ruumilise tähise registreerimine – Selle registreeringu kehtetuks tunnistamine ühe äriühingu taotlusel, kes turustab sama kuju ja mõõtmetega mänguklotse – Nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii – Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Mõiste – Niisuguste omaduste olemasolu, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist ülesannet – Keeldumispõhjuse suhtes mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

2.        Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Mõiste – Muude samasugust tehnilist tulemust saavutada võimaldavate kujude olemasolu – Keeldumispõhjuse suhtes mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt e alapunkt ii)

3.        Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Kauba kuju täpsed koopiad – Kontroll kõlvatut konkurentsi käsitlevatest eeskirjadest lähtudes

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

4.        Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Ruumilise tähise põhiomaduste kindlakstegemine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

5.        Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Keskmise tarbija tajumisviis – Mõju

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

1.        Tingimus, mis puudutab asjaolu, et nõukogu määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud keeldumispõhjust kohaldatakse kõigi tähiste suhtes, mis koosnevad „ainult” kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, on täidetud, kui kuju kõik põhiomadused täidavad tehnilist ülesannet, kusjuures see, et kujul on ka omadusi, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist ülesannet, ei ole sel puhul asjakohane.

Niisugune tõlgendus väljendab ideed, mille kohaselt ühe või mõne väikse meelevaldse osa olemasolu ruumilises tähises, mille kõik põhiomadused määrab tehniline lahendus, mille väljendus see tähis on, ei mõjuta järeldust, et see tähis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Samuti tagab kõnealune tõlgendus niivõrd, kui sellest tuleneb, et kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjust kohaldatakse ainult siis, kui kõik tähise põhiomadused on funktsionaalsed, et niisuguse tähise kaubamärgina registreerimisest ei saa selle sätte alusel keelduda, kui asjaomane kauba kuju sisaldab olulist osa, mis ei ole funktsionaalne, nagu kaunistavat või kujutuslikku osa, mis on selles kujus tähtis.

(vt punktid 51 ja 52)

2.        Tingimus, et kauba kuju kaubamärgina registreerimisest saab määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel keelduda vaid juhul, kui see on „vajalik” taotletud tehnilise tulemuse saavutamiseks, ei tähenda, et asjaomane kuju peab olema ainus, mis võimaldab selle tulemuse saavutada.

Vastab tõele, et teatavatel juhtudel võib sama tehnilise tulemuse saavutada erinevate lahendustega. Näiteks võib olla tegemist alternatiivsete kujudega, millel on teised mõõtmed või muu disain, kuid millega on võimalik jõuda sama tehnilise tulemuseni. See asjaolu ei ole aga iseenesest niisugune, et selle tagajärjel jääks kujus sisalduv tehniline lahendus pärast asjaomase kuju kaubamärgina registreerimist vabaks teiste majandustegevuses osalejate jaoks. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 põhjal võib ainult funktsionaalse kuju registreerimine kaubamärgina võimaldada selle kaubamärgi omanikul keelata teistel ettevõtjatel kasutada mitte ainult sama kuju, vaid ka sarnaseid kujusid. Nii on oht, et suur hulk alternatiivseid kujusid muutuvad omaniku konkurentidele kasutamatuteks. See oleks nii eriti siis, kui registreeritakse mitu erinevat ainult funktsionaalset kauba kuju, mille puhul on oht, et need takistavad täielikult teisi ettevõtjaid valmistamast ja turustamast teatavaid kaupu, millel on kindlaksmääratud tehniline funktsioon.

(vt punktid 53–57)

3.        Sellise ettevõtja olukorda, kes on välja arendanud tehnilise lahenduse, ei tule neil asjaoludel võrreldes konkurentidega, kes viivad turule kauba kuju täpse koopia, mis sisaldab täpselt sama lahendust, kaitsta nii, et sellele ettevõtjale antakse kõnealusest kujust moodustuva ruumilise tähise kaubamärgina registreerimisega monopol, vaid seda võib vajaduse korral kontrollida kõlvatut konkurentsi käsitlevatest eeskirjadest lähtudes.

(vt punkt 61)

4.        Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii korrektne kohaldamine tähendab seda, et asjaomase ruumilise tähise põhiomadused peab ametiasutus, kes otsustab selle kaubamärgina registreerimise taotluse üle, nõuetekohaselt tuvastama. Väljendit „põhiomadused” tuleb mõista nii, et selle all on mõeldud tähise kõige olulisemaid osi.

Põhiomadused tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Nimelt ei ole nende erinevate osade vahel, millest tähis võib koosneda, mingisugust süstemaatilist hierarhiat. Pealegi võib pädev ametiasutus tähise põhiomadusi otsides kas otse tugineda tähisest jäävale tervikmuljele või alustada iga tähist moodustava osa järjestikuse uurimisega.

Ruumilise tähise põhiomaduste kindlakstegemine kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse võimalikuks kohaldamiseks võib vastavalt juhule ja eriti silmas pidades selle keerukust, toimuda kas asjaomase tähise pelga visuaalse analüüsi teel või vastupidi põhineda süvendatud uurimisel, mille käigus võetakse arvesse hindamiseks vajalikke elemente, nagu küsitlusi ja ekspertiisi või ka andmeid seoses asjaomase kaubaga varem antud intellektuaalomandiõiguste kohta.

Kui tähise põhiomadused on tuvastatud, tuleb pädeval asutusel veel kontrollida, kas kõik need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele ülesandele. Nimelt ei saa kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldada, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud sellise kaubakuju kohta, milles on tähtis mittefunktsionaalne osa ehk näiteks kaunistav või kujutuslik osa. Niisugusel juhul saavad konkurentidest ettevõtjad kergelt kasutada samaväärse funktsionaalsusega alternatiivseid kujusid, nii et puudub oht, et piiratakse ligipääsu sellele tehnilisele lahendusele. Sel puhul saavad kaubamärgiomaniku konkurendid tehnilist lahendust raskusteta rakendada kauba kujudes, millel ei ole sama mittefunktsionaalset osa kui kaubamärgiomaniku kauba kujul ja mis ei ole sellega identsed ega sarnased.

(vt punktid 68–72)

5.        See, kuidas keskmine tarbija eeldatavalt tähist tajub, ei ole otsustav asjaolu määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamisel, aga võib äärmisel juhul olla kasulik asjaolu, mida pädev ametiasutus hindamisel tähise põhiomadusi tuvastades kasutada saab.

(vt punkt 76)

EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)

14. september 2010(*)

Apellatsioonkaebus – Määrus (EÜ) nr 40/94 – Ühenduse kaubamärk – Kauba kuju sobilikkus kaubamärgina registreerimiseks – Legoklotsi pealispinnast ja kahest küljest koosneva ruumilise tähise registreerimine – Selle registreeringu kehtetuks tunnistamine ühe äriühingu taotlusel, kes turustab sama kuju ja mõõtmetega mänguklotse – Nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii – Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks

Kohtuasjas C‑48/09 P,

mille ese on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 29. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus,

Lego Juris A/S, asukoht Billund (Taani), esindajad: Rechtsanwalt V. von Bomhard ja Rechtsanwalt T. Dolde,

apellatsioonkaebuse esitaja,

teised menetlusosalised:

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Botis,

kostja esimeses kohtuastmes,

Mega Brands Inc., asukoht Montréal (Kanada), esindajad: advocaat P. Cappuyns ja advocaat C. De Meyer,

menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed A. Tizzano, J. N. Cunha Rodrigues, K. Lenaerts, J.-C. Bonichot ja P. Lindh, kohtunikud G. Arestis, A. Borg Barthet, M. Ilešič (ettekandja), J. Malenovský, L. Bay Larsen, T. von Danwitz ja A. Arabadjiev,

kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer, seejärel P. Mengozzi,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 10. novembri 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

olles 26. jaanuari 2010. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Apellatsioonkaebuses palub Lego Juris A/S tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. novembri 2008. aasta otsuse kohtuasjas T‑270/06: Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Mega Brands (punane legoklots) (EKL 2008, lk II‑3117; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega see kohus jättis rahuldamata tema tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) apellatsioonikodade suurkoja 10. juuli 2006. aasta otsuse peale (asi R 856/2004‑G, edaspidi „vaidlusalune otsus”), mis käsitleb kehtetuks tunnistamise taotlust.

 Õiguslik raamistik

2        Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artiklis 4 „Tähised, millest ühenduse kaubamärk võib koosneda” on ette nähtud:

„Ühenduse kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”

3        Sama määruse artiklis 7 „Absoluutsed keeldumispõhjused” on sätestatud:

„1.      Ei registreerita:

a)      tähiseid, mis ei vasta artiklis 4 sätestatud tingimustele;

b)      kaubamärke, millel puudub eristusvõime;

c)      kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)      kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e)      tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)       kauba enda loomuomasest kujust;

ii)       kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks; või

iii)      kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)      kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

[…]

3.      Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.”

4        Määruse nr 40/94 artikli 9 „Ühenduse kaubamärgiga antavad õigused” lõike 1 kohaselt:

„Ühenduse kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)      kõiki tähiseid, mis on identsed ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks on registreeritud ühenduse kaubamärk;

b)      kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;

c)      kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased ühenduse kaubamärgiga, seoses kaupade või teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kui ühenduse kaubamärgil on ühenduses maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks ühenduse kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.”

5        Määruse nr 40/94 artiklis 51 „Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused” on sätestatud:

„1.       Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks [ühtlustamisametile] esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)       ühenduse kaubamärgi registreerimisel on rikutud […] artikli 7 sätteid;

b)       taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.

2.       Kui ühenduse kaubamärgi registreerimisel on rikutud artikli 7 lõike 1 punkte b, c või d, ei või seda siiski kehtetuks tunnistada, kui kaubamärk on kasutamise tagajärjel muutunud eristusvõimeliseks seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud.

3.       Kui kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kuulutatakse kaubamärk kehtetuks ainult nende kaupade või teenuste osas.”

6        Määrus (EÜ) nr 40/94 tunnistati kehtetuks nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1), mis jõustus 13. aprillil 2009. Arvestades asjaolude toimumise, aega kohaldatakse põhikohtuasjas siiski määrust nr 40/94.

 Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus

7        Kirkbi A/S (edaspidi „Kirkbi”), äriühing, kelle õigusjärglane on apellant, esitas 1. aprillil 1996 ühtlustamisametile ühenduse kaubamärgi taotluse eelkõige kaupadele, mis vastavad kirjeldusele „mängud, mänguasjad” ja kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassi 28. Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on alljärgnev punane ruumiline tähis:

      

8        Ühtlustamisamet teavitas Kirkbid oma kavatsusest lükata taotlus tagasi põhjendusega, et esiteks kujutab asjaomane tähis endast pelka mänguklotsi kuju ning järelikult puudub sellel eristusvõime (määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b) ja et teiseks koosneb kõnealune tähis ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks (sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii). Ühtlustamisamet nõustus sellegipoolest Kirkbi ära kuulama ja vaatas läbi tema esitatud täiendavad märkused ja tõendid. Nende asjaolude põhjal jõudis ühtlustamisamet järeldusele, et tähis, mille registreerimist taotleti, on Euroopa Liidus omandanud eristusvõime ja see ei koosne ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

9        Pärast kirjeldatud uurimismenetlust registreeriti asjaomane kaubamärk 19. oktoobril 1999.

10      Ritvik Holdings Inc. (edaspidi „Ritvik”), kelle õigusjärglane on Mega Brands Inc. (edaspidi „Mega Brands”), taotles 21. oktoobril 1999, et see kaubamärk tunnistataks määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel kehtetuks Nizza kokkuleppe klassi 28 kuuluvate kaupade „mängukonstruktorid” osas, kuna leidis, et selle registreering on vastuolus sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis a, punkti e alapunktides ii ja iii ning punktis f ette nähtud absoluutsete keeldumispõhjustega.

11      Tühistamisosakond peatas 8. detsembril 2000 menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendini, mille Euroopa Kohus tegi hiljem 18. juuni 2002. aasta otsuse näol kohtuasjas C‑299/99: Philips (EKL 2002, lk I‑5475), mis käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu esimese 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 3 lõike 1 punkti e teist taanet, mille sõnastus vastab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii sõnastusele. Tühistamisosakonna menetlus jätkus 31. juulil 2002.

12      Tühistamisosakond tunnistas 30. juuli 2004. aasta otsusega asjaomase kaubamärgi Nizza kokkuleppe klassi 28 kuuluvatele kaupadele „mängukonstruktorid” määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel kehtetuks põhjusel, et see kaubamärk koosneb ainult kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

13      Apellant esitas 20. septembril 2004 tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.

14      Ühtlustamisameti apellatsioonikodade suurkoda jättis vaidlusaluse otsusega kaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata, märkides seejuures, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tingimused on käesoleval juhul täidetud.

15      Apellatsioonikodade suurkoda leidis kõigepealt vaidlusaluse otsuse punktis 33, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile ii tuginevat vastuväidet ei saa tagasi lükata arvamusküsitluste või turu-uuringute põhjal, arvestades, nagu tuleneb ka sama artikli lõikest 3, et asjaomane tähis ei kaota kasutamise käigus omandatud eristusvõime tõendamise tagajärjel oma funktsionaalsust. Ta lisas nimetatud otsuse punktis 36, et registreerimiskeeld laieneb ka kujule, mille põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni, kui see sisaldab sellist ebaolulist meelevaldset osa nagu värv.

16      Vaidlusaluse otsuse punktis 37 tõdes apellatsioonikodade suurkoda, et legoklotsi „iseloomustavad nelja silindrikujulise lameda [nupu] kaks sümmeetrilist rida selle pealispinnal.”

17      Seejärel leidis kõnealune koda sama otsuse punktides 39 ja 40, et kuigi vastab tõele, et asjaolu, et tähisel on või on olnud patendikaitse, ei ole iseenesest takistuseks selle registreerimisele kaubamärgina, seda eelkõige siis, kui on tegemist leiutisega, mille kuju ei ole täielikult funktsionaalne, sest sellel on kaunistavaid või meelevaldseid osi, siis on varasem patent ikkagi praktiliselt ümberlükkamatu tõend selle kohta, et selles kirjeldatud või taotletud omadused on funktsionaalsed.

18      Edasi kinnitas apellatsioonikodade suurkoda vaidlusaluse otsuse punktides 41–55 tühistamisosakonna hinnangut, mille kohaselt legoklotsi kuju iga osa ning sellest tulenevalt ka klots tervikuna on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Ta tugines sellist järeldust tehes tühistamisosakonna poolt apellandi varasemate patentide kohta koostatud analüüsile. Apellatsioonikodade suurkoja hinnangul on nimetatud analüüsi otsustavad osad järgmised:

„42      […] Algupärase […] koostemänguklotsi, legoklotsi eellase leiutas Harry Fisher Page ja see on kaitstud mitme patendiga Ühendkuningriigis: 25. novembril 1940 välja antud patent nr 529 580, 17. aprillil 1947 välja antud patent nr 587 206, 12. detsembril 1949 välja antud patent nr 633 055, 19. juulil 1950 välja antud patent nr 673 857 ja 26. aprillil 1961 välja antud patent nr 866 557. [Nimetatud] patendid puudutasid klotsi, millel olid samad mõõtmed ja samasugused ümarad [nupud] […] nagu legoklotsil […].

43      [Tühistamisosakond] jõudis legoklotsi pealispinnal asetsevate [nuppudega] seoses järeldusele, et:

„[…] patendist nr 866 557 ilmnes, [et klotside] pealispinnal […] on [nupud] […], mis paiknevad kahes paralleelses reas ristipaaris [ja] ühtsete vahedega põiki- ja pikisuunas. Täpselt nii asetsevad [nupud legoklotsi] pealispinnal: kaheksa [nuppu] kahes reas ja ristipaaris ning ühtsete vahedega […]. [Nupud] on mõeldud selleks, et sobituda mänguklotside siseküljega võimaldamaks mitmesugust kokkupanemist ja lahtivõtmist.”

44      [Tühistamisosakond] järeldas samuti, et sama leiutis, mis hõlmab legoklotsi [nuppudega] selle pealispinnal, on märgitud patendis […] nr 587 206. […]

[…]

Suurkoda täheldab, et selle patendi 1. joonisel on kujutatud nelja silindrikujulise [nupu] kahte sümmeetrilist rida patenditud klotsi pealispinnal, mis näib olevat identne asjaomase legoklotsiga, välja arvatud punane värv […].

45      Omanik möönis ka ise suurkojas, et eespool mainitud patendid kirjeldavad legoklotsi funktsionaalseid osi ja et [nupud] on vajalikud selleks, et koostemänguklotsid […] saaksid täita oma ülesannet.

[…]

47      Nelja silindrikujulise [nupu] kaks sümmeetrilist rida, mis asuvad patenditud klotsi pealispinnal, oli patendi […] nr 587 206 1. joonisel kujutatud leiutise „eelistatud kuju”. Samuti järeldas [tühistamisosakond], et […] patendis […] nr 866 557 […] „on kinnitatud, et [nuppude] silindriline kuju [on] nuppude […] „eelistatav rakendusviis”. […]

[…]

51      Lisaks järeldas [tühistamisosakond], et [nuppude] kõrguse ja klotsi külgede kõrguse vahekord mõjutab „ühenduse tugevust”. Kui see vahekord on liiga väike, tulevad klotsid üksteisest lihtsamini lahti […]. Kui see vahekord on vastupidi liiga suur […], on klotside lahutamiseks vajalik […] jõud üsna suur […] [ja] võib olla, et üksi mängiv laps ei suuda klotse üksteisest kergesti lahutada.

[…]

53      Suurkoda märgib, et [nuppude] mõõtmete ja vastava paigutuse tehnilist ülesannet […] on patendis […] nr 866 557 kirjeldatud järgmiselt:

„[Nuppude] mõõtmed ja vastav asetus […] peavad olema kindlaksmääratud vahekorras ja leiutise põhiomaduse järgi paiknevad [klotsi pealispinna nupud] ühtsete vahedega nii piki- kui ka põikisuunas […].”

54      [Tühistamisosakond jõudis järeldusele,] et legoklotsi erinevatel omadustel on igaühel konkreetne tehniline ülesanne, mis on järgmised:

–      [nupud klotsi pealispinnal]: kõrgus ja diameeter klotside ühenduse tugevuseks; arv ühenduse mitmeotstarbelisemate viiside jaoks; nende paigutus erineva konfiguratsiooniga ühenduste võimaldamiseks;

–      [klotsisisesed] õõnsused: ühenduse tugevus, arv tugevamaks ühenduseks kõigis asendites, […]

–      küljed: ühendatavad teiste klotsidega seina moodustamiseks;

–      õõnes külg: sobitumaks [klotsi pealispinna nuppudega] ja võimaldamaks kokkupanekut […];

–      üldkuju: konstruktoriklotsi kuju; suurus, mis on sobilik selleks, et laps saaks seda käes hoida.

55      Suurkoda kinnitab [tühistamisosakonna] otsuse järeldusi, kuna neid toetavad kindlalt eespool analüüsitud tõendid. Peale selle järeldab suurkoda, et tühistamisosakond ei moondanud kuidagi tõendeid ega tõlgendanud neid ebaõigelt.

[…]

62      […] [E]i ole mingit kahtlust, et [legoklotsi] domineeriv omadus – kaks [nupu]rida klotsi pealispinnal – on mõeldud selleks, et varustada lihtne mänguklots, mille laius, pikkus ja sügavus on proportsionaalsed tegeliku ehitustellisega, niisuguse mitmekülgse ja robustse koostemehhanismiga […], mis peab klotsidel olema selleks, et laps saaks neid käsitseda. Legoklotsi omadused on ilmselgelt kohandatud vastama eespool mainitud legoklotsi kasutusülesandele ja mitte klotsi identifitseerimiseks […]

63      Sellest tulenevalt […], [nõustub] suurkoda [tühistamisosakonna] otsusega selles osas, et legoklots on täielikult funktsionaalne, arvestades, et sellel ei ole ühtegi meelevaldset ega kaunistuslikku osa. […] Seega võib suurkoda kasutada legoklotsi kohta […] [eespool viidetud] kohtuotsuse Philips sõnastust ehk tõdeda, et „kauba kuju põhilised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega”.”

 Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus

19      Üldkohtu kantseleisse 25. septembril 2006 saabunud hagiavaldusega palus apellant tühistada vaidlusaluse otsuse.

20      Apellant põhjendas oma hagi üheainsa väitega, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumisest. Nimetatud väide oli esitatud kahes osas, kusjuures esiteks tugines apellant kõnealuse sätte väärale tõlgendamisele ning teiseks asjaomase kaubamärgi eseme väärale hindamisele.

21      Väite esimeses osas tõi apellant esile, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii eesmärk ei ole välistada kõigi funktsionaalsete kujude kui selliste registreerimine kaubamärgina. Määrav küsimus on tema arvates see, kas kuju kui kaubamärgi kaitse tooks kaasa asjaomase kuju tehniliste lahenduste või kasulike omaduste monopoli.

22      Üldkohus leidis, et selle arutluskäigu põhjal ei saa vaidlusalust otsust tühistada. Nimetatud otsuse peamised põhjendused on järgmised:

„37      […] sisuliselt heidab hageja apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et viimane eksis määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii, eelkõige sõnade „ainult” ja „vajalik” ulatuse osas, kuna suurkoda leidis, et see, kas on olemas funktsionaalselt võrdväärseid alternatiivseid kujusid, mille puhul kasutatakse samasugust tehnilist lahendust, ei oma nimetatud sätte kohaldamisel tähtsust.

38      Selles osas tuleb esiteks märkida, et nii määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii kui ka direktiivi [89/104] artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes kasutatud sõna „ainult” tõlgendamisel tuleb arvestada väljendit „põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni”, mida kasutatakse [eespool viidatud] kohtuotsuse Philips punktides 79, 80 ja 83. Sellest väljendist tuleneb, et kui kõik põhiomadused täidavad taolist tehnilist funktsiooni, laieneb kõnealune absoluutne keeldumispõhjus kujule ka siis, kui sellele lisatakse omadused, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist funktsiooni. Seega analüüsis apellatsioonikodade suurkoda asjaomase kuju funktsionaalsust õigustatult seoses omadustega, mida suurkoda pidas põhilisteks. Seetõttu tuleb leida, et nimetatud suurkoda tõlgendas sõna „ainult” õigesti.

39      Teiseks tuleneb [eespool viidatud] kohtuotsuse Philips punktidest 81 ja 83, et nii määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii kui ka direktiivi [89/104] artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes kasutatud väljend „vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks” ei tähenda seda, et kõnealust absoluutset keeldumispõhjust tuleb kohaldada üksnes siis, kui asjaomane kuju on ainus, mis võimaldab saavutada asjaomase tulemuse. Euroopa Kohus sedastas [nimetatud kohtuotsuse] punktis 81, et „see, kui […] on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, [ei või] registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjust kõrvaldada”, ning [kõnealuse kohtuotsuse] punktis 83, et „kujust koosneva tähise [registreerimine on välistatud], isegi kui asjaomase tehnilise tulemuse võib saavutada muude kujude abil”. Seetõttu piisab kõnealuse keeldumispõhjuse kohaldamiseks sellest, kui kuju põhiomadused hõlmavad asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks otseselt ja piisavalt vajalikke tehnilisi omadusi, mistõttu viimati nimetatud omadused seonduvad tehnilise tulemusega. Sellest tuleneb, et apellatsioonikodade suurkoda ei eksinud, kui ta leidis, et sõna „vajalik” tähendab seda, et kuju on tehnilise tulemuse saavutamiseks nõutav, isegi kui viimase saab saavutada ka teiste kujudega.

40      Kolmandaks tuleb märkida, et vastupidi hageja väidetele sedastas Euroopa Kohus [eespool viidatud] kohtuotsuse Philips punktides 81 ja 83, et ei ole asjakohane, kas on olemas „muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse”, eristamata seejuures teistsuguse „tehnilise lahendusega” kujusid samasuguse „tehnilise lahendusega” kujudest.

[…]

43      Kõigest eeltoodust tuleneb, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii keelab kõigi kujude registreerimise, mis oma põhiomadustelt koosnevad ainult kauba kujust, mis on asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks otseselt ja piisavalt vajalik, isegi kui selle tulemuse saab saavutada samasuguse või muu tehnilise lahendusega kujuga.

44      Seetõttu tuleb tõdeda, et apellatsioonikodade suurkoda ei eksinud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii tõlgendamisel.”

23      Üldkohtus oma hagi toetuseks esitatud väite teises osas heitis apellant apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et suurkoda ei olnud nõuetekohaselt kindlaks määranud asjaomase kuju põhiomadusi ja et ta oli ebaõigelt hinnanud selle kuju funktsionaalsust.

24      Ta väitis, et apellatsioonikodade suurkoda võttis uurimisel arvesse asjaolusid, mis ei olnud asjakohased, nagu legoklotsi see külg, mis ei kuulu asjaomase ruumilise tähise alla, ehk klotsi alumine õõnes külg. Teiseks nõustus apellatsioonikodade suurkoda tema sõnul ilma kriitilise analüüsita Mega Brandsi esitatud ja rahastatud ekspertiisiga ning samal ajal jättis asjaomase kuju põhiomaduste kindlakstegemisel arvesse võtmata apellandi esitatud asjakohased andmed, näiteks need, mis puudutavad seda, kuidas tarbijad kõnealust kuju tajuvad.

25      Üldkohus lükkas ka teise väiteosa tagasi. Ta tõdes eelkõige järgmist:

„70       Esiteks niivõrd, kuivõrd hageja väidab, et vaidlusaluse kuju põhiomadused tuleb teha kindlaks asjaomase tarbija seisukohalt ning vastavas analüüsis tuleb võtta arvesse tarbijaküsitlusi, peab märkima, et kõnealune kindlakstegemine toimub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii raames ning selle täpne eesmärk on uurida vaidlusaluse kuju funktsionaalsust. See, kuidas asjaomased tarbijad teatavat kuju tajuvad, ei ole kuju põhiomaduste funktsionaalsuse analüüsimisel asjakohane. Asjaomastel tarbijatel võivad kuju põhiomaduste hindamiseks vajalikud tehnilised teadmised puududa, mistõttu nende seisukohalt võivad olla olulised teatavad omadused, mis funktsionaalsuse analüüsimise kontekstis ei ole olulised, ning vastupidi. Seetõttu tuleb järeldada, et kuju põhiomadused tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamise eesmärgil teha kindlaks objektiivselt, lähtudes asjaomase kuju graafilisest reproduktsioonist ning kaubamärgitaotlusele lisatud võimalikest kirjeldustest.

[…]

72      Teiseks heidab hageja apellatsioonikodade suurkojale ette [ka] seda, et viimane jättis kindlaks tegemata asjaomase kuju põhiomadused, ning seda, et nimetatud suurkoda ei kontrollinud mitte vaidlusalust kuju, vaid legoklotsi tervikuna, kaasa arvatud nähtamatuid osi, nagu näiteks õõnes külg […].

[…]

75      Ometi tuleb märkida, et [apellatsioonikodade suurkoja tehtud] analüüs hõlmab ka kõiki [asjaomase tähise] nähtavaid osi, mis kõik täidavad [vaidlusaluse otsuse punkti 54 kohaselt] konkreetseid tehnilisi funktsioone […]. Samuti tuleb märkida, et ükski toimikus olev tõend ei sea kahtluse alla seda, et neid omadusi tuleb pidada asjaomase kuju põhiomadusteks.

76      Kuna apellatsioonikodade suurkoda tegi asjaomase kuju kõik põhiomadused nõuetekohaselt kindlaks, ei oma asjaolu, et ta võttis arvesse ka teisi omadusi, [vaidlusaluse] otsuse õiguspärasuse kontrolli osas tähtsust.

[…]

78      [Järgmiseks tuleb] rõhutada, et kindlakstehtud põhiomaduste funktsionaalsuse analüüsi raames ei anna miski alust järeldada, et apellatsioonikodade suurkoda ei või võtta arvesse legoklotsi nähtamatuid osi nagu õõnes külg ja tihvtiõõnsused ning teisi asjakohaseid tõendeid. Käesoleval juhul viitas apellatsioonikodade suurkoda selles osas esiteks hageja varasematele patentidele, asjaolule, et viimane oli märkinud, et nimetatud patendid kirjeldavad legoklotsi funktsionaalseid osi, ning […] eksperdiarvamustele.

79      […] Seoses [Mega Brandsi esitatud ja rahastatud] eksperdiarvamusega tuleb märkida, et […] varasemad patendid kinnitavad [selle eksperdiarvamuse autori] arvamust legoklotsi omaduste funktsionaalsuse kohta […].”

 Poolte nõuded

26      Apellant palub Euroopa Kohtul:

–      tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

–      suunata asi tagasi Üldkohtusse ja

–      mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

27      Ühtlustamisamet ja Mega Brands paluvad Euroopa Kohtul:

–      jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

–      mõista kohtukulud välja apellandilt.

 Apellatsioonkaebus

28      Apellant esitab üheainsa väite, mis käsitleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumist. See väide on jaotatud kolme ossa.

 Esimene osa, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse eseme ja ulatuse ebaõiget tõlgendust

 Poolte argumendid

29      Apellant selgitab, et kuigi vastab tõele, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii on keelatud selliste kujude registreerimine, mille kaitse kaubamärgina tekitaks konkurentidele ebaseadusliku piirangu, ei ole selle sätte eesmärk siiski keelata iga sellise kuju registreerimine, mis täidab tehnilist ülesannet. Kuju registreerimine peaks olema välistatud üksnes juhul, kui see tooks kaasa tehniliste lahenduste või kuju kasulike omaduste monopoli.

30      Sellega seoses tuleks väljendit „tehniline lahendus” eristada sõnadest „tehniline tulemus”, sest tehnilise tulemuse võib saavutada erinevate lahendustega. Apellant väidab, et kui on olemas mitu funktsionaalselt võrdväärset kuju, ei takista ühe ettevõtja huvides ühe konkreetse kuju kaitsmine kaubamärgina konkurente kasutamast sama tehnilist lahendust.

31      Seega rikkus Üldkohus apellandi sõnul õigusnormi, kui kinnitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43 otsuse punktides 37–42 mainitud põhjustel, et kuju registreerimine on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii vastuolus, isegi kui asjaomase tehnilise tulemuse saab saavutada teise kujuga, mille puhul kasutatakse sama tehnilist lahendust. Üldkohus jättis arvestamata, et alternatiivsete kujude olemasolu on ülimalt asjakohane, sest see näitab, et puudub monopoli tekitamise oht. Samal ajal ei võtnud Üldkohus arvesse asjaolu, et tihti võib üks ja sama patenditud leiutis olla teostatud mitme kujuga. Käesolevas kohtuasjas ongi tegemist sellise juhuga, kuna apellandi konkurentidel on täiesti võimalik kasutada sama tehnilist lahendust ilma legoklotsi kuju kopeerimata.

32      Lisaks leiab apellant, et kirjeldatud viisil otsustades ei järginud Üldkohus eespool viidatud kohtuotsusest Philips tulenevaid põhimõtteid. Ta väidab sellega seoses, et nimetatud kohtuotsuses ei asunud Euroopa Kohus mingil moel seisukohale, et alternatiivsete kujude olemasolu ei ole asjakohane. Euroopa Kohus märkis selle kohtuotsuse punktides 83 ja 84 vaid, et kui juba määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tingimused on täidetud, ei ole enam oluline, kas eksisteerib alternatiivseid kujusid.

33      Mega Brands väidab omalt poolt, et kui asjaomane tähis registreeritaks kaubamärgina, võimaldaks see apellandil takistada konkurente kasutamast mänguklotsiturul kõige paremat ja funktsionaalselt kõige tõhusamat kuju. Apellant saaks nii uuesti monopoli, mis tal varem oli tänu patentidele.

34      Mööndes, et kuju pelk esitamine patendis ei ole iseenesest takistus selle kuju registreerimisele kaubamärgina, märgib Mega Brands, et niisugune esitus on sellegipoolest oluline näitaja selle kohta, et kõnealuse kuju tingib ainult selle ülesanne.

35      Ühtlustamisameti sõnul on apellandi argumendid vastuolus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii sõnastuse ja mõttega. See, et nimetatud sättes on kasutatud sõnu „ainult” ja „vajalik”, ei tähenda ühtlustamisameti hinnangul seda, et vaid kujusid, mis on olemuslikult vajalikud soovitud ülesande täitmiseks, ei saa registreerida. Kõnealune keeldumispõhjus puudutab kõiki põhiliselt funktsionaalseid ja tulemusega seonduvaid kujusid.

36      Ühtlustamisamet märgib samuti, et kui nõustuda apellandi argumentidega, ei oleks tagatud konkurentide vabadus kasutada alternatiivseid kujusid. Nimelt võimaldaks konkreetse kuju registreerimine kaubamärgina seejärel apellandil keelata kasutada mitte ainult kõiki identseid kujusid, vaid ka sarnaseid kujusid. See hõlmaks näiteks legoklotsist pisut kõrgemate või suuremate nuppudega klotse.

37      Seoses vahetegemisega erinevate intellektuaalomandiõiguste vahel nendib ühtlustamisamet, et peale patendiõiguse on õigus teatava kuju osas konkurents blokeerida disainilahendusega seotud õiguse omanikul vastavalt nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142). Ta tuletab siiski meelde, et selle määruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et „[ü]henduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest.”

 Euroopa Kohtu hinnang

38      Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on kaubamärgiõigus oluline osa liidu konkurentsisüsteemist. Selles süsteemis peab ettevõtjatel selleks, et hankida endale kliente oma kaupade või teenuste kvaliteedile tuginedes, olema võimalik registreerida kaubamärkidena tähiseid, mis võimaldavad tarbijal ilma võimaliku segiajamiseta eristada ettevõtja kaupu või teenuseid nendest, millel on muu päritolu (vt selle kohta 4. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-517/99: Merz & Krell, EKL 2001, lk I‑6959, punktid 21 ja 22; 12. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-206/01: Arsenal Football Club, EKL 2002, lk I‑10273, punktid 47 ja 48, ning 26. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑412/05 P: Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2007, lk I‑3569, punktid 53 ja 54).

39      Kauba kuju kuulub nende tähiste hulka, millest kaubamärk võib koosneda. See tuleneb ühenduse kaubamärgi osas määruse nr 40/94 artiklist 4, mille kohaselt võivad ühenduse kaubamärgi moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, kujutised, kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt selle kohta 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑456/01 P ja C‑457/01 P: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk‑5089, punktid 30 ja 31).

40      Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud seda, et legoklotsi kuju on omandanud eristusvõime selle kasutamise käigus ning on seega tähis, mille järgi saab eristada apellandi kaupa muud päritolu kaubast.

41      Ritviku kinnitus – mille võttis üle tema õigusjärglane Mega Brands ja millega nõustusid tühistamisosakond, apellatsioonikodade suurkoda ning Üldkohus –, et legoklotsi ei saa siiski kaubamärgina registreerida, põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktil ii, mille kohaselt ei registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

42      Apellandi väitel tõlgendas apellatsioonikodade suurkoda ning seejärel Üldkohus seda sätet liiga laialt ja seega ebaõigelt.

43      Nimetatud etteheite uurimisel tuleb meeles pidada, et iga määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 sätestatud registreerimisest keeldumise põhjust tuleb tõlgendada selle aluseks olevat üldist huvi silmas pidades (eespool viidatud kohtuotsus Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 45, ja 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑173/04 P: Deutsche SiSi-Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I‑551, punkt 59). Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks olev huvi on vältida seda, et kaubamärgiõigusest tulenev kaitse annab selle omanikule monopoli ühe toote tehniliste lahenduste või kasulike omaduste osas (vt analoogia alusel direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punkti e teise taande kohta eespool viidatud kohtuotsus Philips, punkt 78, ja 8. aprilli 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑53/01–C‑55/01: Linde jt, EKL 2003, lk I-3161, punkt 72).

44      Normid, mille seadusandja on kehtestanud, väljendavad selles osas tasakaalu taotlemist kahe kaalutluse vahel, mis mõlemad võivad kaasa aidata õiglase ja ausa konkurentsisüsteemi loomisele.

45      See, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud keeld registreerida kaubamärgina mis tahes tähist, mis koosneb kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, tagab ühelt poolt, et ettevõtjad ei saa kasutada kaubamärgiõigust, et muuta ilma ajalise piiranguta kestvaks tehniliste lahendustega seonduvaid ainuõigusi.

46      Nimelt vähendaks kauba niisuguse kuju kaitsmine kaubamärgina, mis seisneb vaid selles, et sisaldab kauba valmistaja poolt välja arendatud ja tema taotlusel patenteeritud tehnilist lahendust, pärast patendi kehtivuse lõppemist oluliselt ja pidevalt teiste ettevõtjate võimalusi asjaomast tehnilist lahendust kasutada. Niisuguses intellektuaalomandiõiguste süsteemis, nagu on välja arendatud liidus, võib tehnilisi lahendusi kaitsta üksnes piiratud aja jooksul, nii et kõik ettevõtjad saaksid seejärel neid vabalt kasutada. Nagu ühtlustamisamet käesoleva kohtuotsuse punktis 37 kokku võetud arutluskäigus märkis, ei ole see kaalutlus aluseks mitte ainult direktiivile 89/104 ja määrusele nr 40/94 kaubamärgiõiguse osas, vaid ka määrusele nr 6/2002 disainilahenduste kohta.

47      Lisaks kehtestas seadusandja selle, et tehnilise lahenduse saavutamiseks vajalikku kuju ei saa registreerida, eriliselt rangelt, arvates määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis e loetletud keeldumispõhjused välja sama artikli lõikes 3 ette nähtud erandi kohaldamisalast. Nii tuleneb kõnealuse määruse artikli 7 lõikest 3, et isegi kui tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik kauba kuju on kasutamise käigus omandanud eristusvõime, on keelatud seda kaubamärgina registreerida (vt analoogia alusel seoses direktiivi 89/104 artikli 3 lõikega 3, mis on sisuliselt identne määruse nr 40/94 artikli 7 lõikega 3, eespool viidatud kohtuotsus Philips, punkt 57, ja 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑371/06: Benetton Group, EKL 2007, lk I‑7709, punktid 25–27).

48      Teiselt poolt, sätestades, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud keeldumispõhjust tuleb kohaldada üksnes tähistele, mis koosnevad „ainult” kauba kujust, mis on „vajalik” tehnilise tulemuse saavutamiseks, on seadusandja asunud õigustatult seisukohale, et iga kauba kuju on teataval määral funktsionaalne ja seetõttu ei oleks kohane keelduda kauba kuju kaubamärgina registreerimast lihtsalt sel põhjusel, et sellel on kasulikke omadusi. Sõnade „ainult” ja „vajalik” abil tagab kõnealune säte, et keeldutakse registreerimast üksnes neid kauba kujusid, mis seisnevad vaid selles, et sisaldavad tehnilist lahendust ja mille registreerimine kaubamärgina takistaks seega tegelikkuses asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt.

49      Olles meelde tuletanud ja täpsustanud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii eset ja ulatust, tuleb uurida, kas Üldkohus tõlgendas seda sätet ebaõigelt, nagu väidab apellant.

50      Üldkohus võttis oma sellele sättele antud tõlgenduse kokku vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43, sedastades, et nimetatud säte „keelab kõigi kujude registreerimise, mis oma põhiomadustelt koosnevad ainult kauba kujust, mis on asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks otseselt vajalik ja piisav, isegi kui selle tulemuse saab saavutada samasuguse või muu tehnilise lahendusega kujuga.”

51      Seoses tingimusega, mis puudutab asjaolu, et kõnealust keeldumispõhjust kohaldatakse kõigi tähiste suhtes, mis koosnevad „ainult” kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, sedastas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 38, et see tingimus on täidetud, kui kuju kõik põhiomadused täidavad tehnilist ülesannet, kusjuures see, et kujul on ka omadusi, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist ülesannet, ei ole sel puhul asjakohane.

52      Niisugune tõlgendus on kooskõlas eespool viidatud kohtuotsuse Philips punktiga 79. Lisaks väljendab see nimetatud kohtuotsuse aluseks olevat ideed, nagu seda on kirjeldanud kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer selles kohtuasjas tehtud ettepaneku punktis 28 ja kinnitanud oma ettepaneku punktis 72 kohtuasjas, milles tehti 12. veebruari 2004. aasta otsus C‑363/99: Koninklijke KPN Nederland (EKL 2004, lk I‑1619), mille kohaselt ühe või mõne väikse meelevaldse osa olemasolu ruumilises tähises, mille kõik põhiomadused määrab tehniline lahendus, mille väljendus see tähis on, ei mõjuta järeldust, et see tähis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Samuti tagab kõnealune tõlgendus niivõrd, kui sellest tuleneb, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjust kohaldatakse ainult siis, kui kõik tähise põhiomadused on funktsionaalsed, et niisuguse tähise kaubamärgina registreerimisest ei saa selle sätte alusel keelduda, kui asjaomane kauba kuju sisaldab olulist osa, mis ei ole funktsionaalne, nagu kaunistavat või kujutuslikku osa, mis on selles kujus tähtis.

53      Mis puutub tingimusse, et kauba kuju kaubamärgina registreerimisest saab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel keelduda vaid juhul, kui see on „vajalik” taotletud tehnilise tulemuse saavutamiseks, siis leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39 õigustatult, et see tingimus ei tähenda, et asjaomane kuju peab olema ainus, mis võimaldab selle tulemuse saavutada.

54      Vastab tõele, et teatavatel juhtudel võib sama tehnilise tulemuse saavutada erinevate lahendustega, nagu rõhutab apellant. Näiteks võib olla tegemist alternatiivsete kujudega, millel on teised mõõtmed või muu disain, kuid millega on võimalik jõuda sama tehnilise tulemuseni.

55      Vastupidi apellandi väidetele ei ole see asjaolu aga iseenesest niisugune, et selle tagajärjel jääks kujus sisalduv tehniline lahendus pärast asjaomase kuju kaubamärgina registreerimist vabaks teiste majandustegevuses osalejate jaoks.

56      Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 40/94 artikli 9 lõike 1 põhjal võib ainult funktsionaalse kuju registreerimine kaubamärgina võimaldada selle kaubamärgi omanikul keelata teistel ettevõtjatel kasutada mitte ainult sama kuju, vaid ka sarnaseid kujusid, nagu märgib ühtlustamisamet. Nii on oht, et suur hulk alternatiivseid kujusid muutuvad omaniku konkurentidele kasutamatuteks.

57      See oleks nii eriti siis, kui registreeritakse mitu erinevat ainult funktsionaalset kauba kuju, mille puhul on oht, et need takistavad täielikult teisi ettevõtjaid valmistamast ja turustamast teatavaid kaupu, millel on kindlaksmääratud tehniline ülesanne.

58      Nimetatud kaalutlused peegelduvad eespool viidatud kohtuotsuse Philips punktidest 81 ja 83, mille kohaselt see, kui on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, ei välista iseenesest direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes – mille sõnastus vastab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile ii – sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamist.

59      Apellant tugineb veel ka ühtlustamisameti poolt vaidlustamata asjaolule, et tema konkurentidel ei ole sama tehnilise lahenduse kasutamiseks vaja turustada mänguklotse, mille kuju ja mõõtmed on igas mõttes legoklotsiga identsed – selles osas piisab, kui tõdeda, et nimetatud asjaolu ei saa takistada kohaldamast liidu seadusandja kehtestatud norme, mida on eespool tõlgendatud ja mille kohaselt kauba kujust koosnevat tähist, mis täidab üksnes tehnilist ülesannet, sest sellele ei ole lisatud olulisi mittefunktsionaalseid osi, ei saa registreerida kaubamärgina, arvestades, et niisugune registreering vähendaks liiga järsult konkurentide võimalusi turustada kauba kujusid, mis sisaldavad sama tehnilist lahendust.

60      Eeltoodu kehtib eriti sellisel juhul nagu käesolevas kohtuasjas, kus pädev ametiasutus vaidlustas asjaolu, et uuritava kauba kujus sisalduv lahendus on see, mis on tehniliselt eelistatav asjaomase kaubakategooria puhul. Kui sellisest kujust koosnev ruumiline tähis registreeritaks kaubamärgina, oleks selle omaniku konkurentidel keeruline turule viia kauba kujusid, mis oleksid tegelikkuses alternatiivsed ehk kujusid, mis ei oleks sarnased, aga pakuks tarbijale siiski funktsionaalses mõttes huvi.

61      Sellise ettevõtja olukorda, kes on välja arendanud tehnilise lahenduse, ei tule neil asjaoludel võrreldes konkurentidega, kes viivad turule kauba kuju täpse koopia, mis sisaldab täpselt sama lahendust, kaitsta nii, et sellele ettevõtjale antakse kõnealusest kujust moodustuva ruumilise tähise kaubamärgina registreerimisega monopol, vaid seda võib vajaduse korral kontrollida kõlvatut konkurentsi käsitlevatest eeskirjadest lähtudes. Niisugune kontroll ei ole siiski käesoleva vaidluse ese.

62      Kuna apellandi väite esimese osa raames esitatud argumentidega ei saa kõigil eespool välja toodud põhjustel nõustuda, tuleb see osa tagasi lükata.

 Teine osa, mis käsitleb ebaõigete kriteeriumide rakendamist kauba kuju põhiomaduste kindlaksmääramisel

 Poolte argumendid

63      Apellant väidab, et mõiste „põhiomadused” on väljendi „domineerivad ja eristavad osad” sünonüüm ja et põhiomadused tuleb kindlaks teha asjaomase avalikkuse ehk keskmise, piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbija seisukohast lähtudes.

64      Apellant väidab, et võttes arvesse eespool viidatud kohtuotsust Philips, tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse iga uurimist teostada kahes etapis nii, et esimeses tehakse kindlaks tähise põhiomadused keskmise tarbija seisukohalt ja teises uuritakse ekspertide abiga, kas need omadused on vajalikud tehnilise tulemuse saavutamiseks.

65      Seetõttu, kui Üldkohus nõustus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 70 apellatsioonikodade suurkoja seisukohaga, et ruumilise tähise põhiomaduste kindlakstegemiseks ei ole vaja arvesse võtta, kuidas tarbija neid tajub, ega selle hindamiseks korraldatud küsitlusi, rikkus Üldkohus õigusnormi.

66      Mega Brands märgib, et mõistet „põhiomadused” tuleb käsitleda määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis e ja selle alapunktis ii sisalduvate sõnade „ainult” ja „vajalik” kontekstis. Sel puhul ei ole kriteeriumid, millele apellant tugineb, ehk eristusvõime ja avalikkuse taju asjakohased.

67      Ühtlustamisamet on arvamusel, et isegi kui eeldada, et kuju põhiosad tuleb kindlaks teha enne, kui hinnatakse nende funktsionaalsust, kuuluvad need kaks etappi sama tegevuse alla, mille eesmärk on kindlaks määrata, kas need osad on olulised kuju ülesande jaoks.

 Euroopa Kohtu hinnang

68      Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii korrektne kohaldamine tähendab seda, et asjaomase ruumilise tähise põhiomadused peab ametiasutus, kes otsustab selle kaubamärgina registreerimise taotluse üle, nõuetekohaselt tuvastama.

69      Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 63 märgib, tuleb väljendit „põhiomadused” mõista nii, et selle all on mõeldud tähise kõige olulisemaid osi.

70      Põhiomadused tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Nimelt ei ole nende erinevate osade vahel, millest tähis võib koosneda, mingisugust süstemaatilist hierarhiat (vt selle kohta 17. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑488/06 P: L & D vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2008, lk I‑5725, punkt 55). Pealegi võib pädev ametiasutus tähise põhiomadusi otsides kas otse tugineda tähisest jäävale tervikmuljele või alustada iga tähist moodustava osa järjestikuse uurimisega (vt analoogia alusel 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑468/01 P – C‑472/01 P: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑5141, punkt 45, ning 30. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑286/04 P: Eurocermex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2005, lk I‑5797, punkt 23).

71      Järelikult võib ruumilise tähise põhiomaduste kindlakstegemine määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse võimalikuks kohaldamiseks vastavalt juhule ja eriti silmas pidades selle keerukust, toimuda kas asjaomase tähise pelga visuaalse analüüsi teel või vastupidi põhineda süvendatud uurimisel, mille käigus võetakse arvesse hindamiseks vajalikke elemente, nagu küsitlusi ja ekspertiisi või ka andmeid seoses asjaomase kaubaga varem antud intellektuaalomandiõiguste kohta.

72      Kui tähise põhiomadused on tuvastatud, tuleb pädeval asutusel veel kontrollida, kas kõik need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele ülesandele. Nimelt, nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 52 on mainitud, ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldada, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud sellise kaubakuju kohta, milles on tähtis mittefunktsionaalne osa ehk näiteks kaunistav või kujutuslik osa. Niisugusel juhul saavad konkurentidest ettevõtjad kergelt kasutada samaväärse funktsionaalsusega alternatiivseid kujusid, nii et puudub oht, et piiratakse ligipääsu sellele tehnilisele lahendusele. Sel puhul saavad kaubamärgiomaniku konkurendid tehnilist lahendust raskusteta rakendada kauba kujudes, millel ei ole sama mittefunktsionaalset osa kui kaubamärgiomaniku kauba kujul ja mis ei ole sellega identsed ega sarnased.

73      Käesoleval juhul tõdes apellatsioonikodade suurkoda vaidlusaluse otsuse punktis 62, et legoklotsist koosneva tähise kõige tähtsam osa on kaks nupurida selle klotsi pealispinnal. Kui ta uuris tühistamisosakonna teostatud analüüsi, pööras koda erilist tähelepanu asjaolule, et see osa on esinenud Kirkbi varasemates patentides. Uurimise tulemusel jõudis ta järeldusele, et kõnealune osa on vajalik selle tehnilise tulemuse saavutamiseks, milleks asjaomane kaup on mõeldud ehk mänguklotside kokkupanekuks. Lisaks, nagu tuleneb eelkõige vaidlusaluse otsuse punktidest 54 ja 55, leidis apellatsioonikodade suurkoda, et sellest klotsist moodustuva tähise kõik teised osad on samuti funktsionaalsed, välja arvatud ainult värv.

74      Kuivõrd Üldkohus tugines samadele faktilistele asjaoludele, järeldades, et kõik legoklotsi kuju osad, välja arvatud selle värv, on funktsionaalsed, ei saa Euroopa Kohus juhul, kui apellant ei ole tõendite moonutamisele tuginenud, Üldkohtu hinnangut apellatsioonistaadiumis läbi vaadata.

75      Mis puudutab apellandi argumenti, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui leidis, et uurimused selle kohta, kuidas sihtrühm asjaomase kauba kuju tajub, ei ole asjakohased, siis tuleb märkida, et vastupidi sellele, mis kehtib direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punktis b ja määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud juhtudel, mil on kohustuslik võtta arvesse seda, kuidas sihtrühm tähist tajub, sest see on oluline selle kindlaksmääramiseks, kas tähis, mille kohta on esitatud kaubamärgina registreerimise taotlus, võimaldab eristada asjaomaseid kaupu või teenuseid teatavalt ettevõtjalt pärinevana (vt selle kohta 6. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-104/01: Libertel, EKL 2003, lk I‑3793, punkt 62, ja eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punkt 34), siis niisugust kohustust ei ole nimetatud artiklite lõike 1 punkti e puhul.

76      Nimelt ei ole see, kuidas keskmine tarbija eeldatavalt tähist tajub, otsustav asjaolu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamisel, aga võib äärmisel juhul olla kasulik asjaolu, mida pädev ametiasutus hindamisel tähise põhiomadusi tuvastades kasutada saab.

77      Järelikult ei saa nõustuda apellandi teesiga, mille kohaselt peab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii raames tähise põhiomadused imperatiivselt tuvastama sihtrühma seisukohalt.

78      Sellest järeldub, et ka väite teine osa tuleb tagasi lükata.

 Kolmas osa, mis käsitleb funktsionaalsuse ebaõigete kriteeriumide kohaldamist

 Poolte argumendid

79      Apellant väidab, et funktsionaalsuse hindamine eeldab tehnilisi teadmisi ja seda teevad seetõttu tavaliselt teaduseksperdid. Kuju omaduste funktsionaalsuse ekspertiis hõlmab aga paratamatult nende omaduste võrdlemist alternatiividega.

80      Seega rikkus Üldkohus tema väitel õigusnormi, kui leidis, et alternatiivsete kujude olemasolu ei ole asjakohane, ja keeldus uurimast ekspertiise, mille apellant oli esitanud.

81      Mega Brandsi sõnul põhineb apellandi arutluskäik vääral eeldusel, et alternatiivsed kujud on funktsionaalsuse hindamisel asjakohased. Ta märgib ka, et alternatiivsete kujude puhul võib olla vähem võimalusi täita taotletavat ülesannet või neid võib olla kulukam toota.

82      Ühtlustamisamet väidab, et Üldkohus tuvastas õigesti, et apellatsioonikoda võis funktsionaalsuse hindamisel tugineda varasematele patentidele, mitte alternatiivsete kujude olemasolule.

 Euroopa Kohtu hinnang

83      Käesoleva kohtuotsuse punktides 55–60 kirjeldatud põhjustel ei kujuta see, et sama tehnilise tulemuse saavutamiseks on olemas teisi kujusid, määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisel endast niisugust tingimust, mille tõttu registreerimisest keeldumise põhjus kohaldamata jätta, nagu Euroopa Kohus on ka varem täpsustanud eespool viidatud kohtuotsuse Philips punktides 81 ja 83 direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punkti e teise taande kohta.

84      Kauba kujust koosneva tähise funktsionaalsuse uurimisel on pärast selle tähise põhiomaduste tuvastamist vaid tähtis uurida, kas need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele ülesandele. Ilmselgelt tuleb seda uurida, analüüsides kaubamärgina registreerimise seisukohast tähist, mille kohta on esitatud registreerimistaotlus, mitte tähiseid, mis koosnevad kauba muudest kujudest.

85      Kuju omaduste tehnilist funktsionaalsust võib eelkõige hinnata, võttes arvesse varasemaid patente puudutavaid dokumente, mis kirjeldavad asjaomase kuju funktsionaalseid osi. Käesoleval juhul võtsid ühtlustamisameti apellatsioonikodade suurkoda ja Üldkohus legoklotsi suhtes selliseid dokumente arvesse.

86      Eeltoodut arvestades tuleb ka kolmas osa tagasi lükata.

87      Kuna ühtegi ainsa väite osadest ei saa rahuldada, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

88      Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluses, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet ja Mega Brands on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja apellant on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

1.      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja Lego Juris A/S-lt.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: inglise.