Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2021/C 27/12)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Aito saunapalvikinkku“ / „Äkta basturökt skinka“

ELi nr: PGI-FI-02462 – 10.7.2019

KPN ( ) KGT ( X )

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Aito saunapalvikinkku“ / „Äkta basturökt skinka“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Soome

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Aito saunapalvikinkku“ / „Äkta basturökt skinka“ on nuumsigade terves tükis singist või ümaratest singiviiludest valmistatud lihatoode. Toode võib sisaldada ka singi pekki ja kamarat. Toodet suitsutatakse lepapuudega, kasutades suitsusaunas vahetu suitsutamise meetodit, mis eristab toodet muudest suitsusinkidest nii valmistamismeetodi kui ka omaduste poolest.

Lõpptoode sisaldab alati vähemalt 90 % liha. Toote valgusisaldus on vähemalt 17 % ja suurim rasvasisaldus 5 %. Pekiga kaetud singi valgusisaldus on vähemalt 15 % ja suurim rasvasisaldus 10 %.

„Aito saunapalvikinkku“ / „Äkta basturökt skinka“ on üsna kuiva pinnaga, kuid mahlaka tekstuuriga. Kuna toodet suitsutatakse kaua ja vahetu suitsutamise meetodil, on sel tume punakaspruun välispind. Seest on toode punakat värvi. Pekiga kaetud singi rasv võib olla valge või kollakasvalge. Tootel on tüüpiline lepapuusuitsu aroom ja maitse.

Toodet „Aito saunapalvikinkku“ / „Äkta basturökt skinka“ müüakse terves tükis, portsjonitena või viilutatult ja kas vaakumpakendatult või kontrollitud rõhu all või kilesse pakendatult.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote valmistamiseks kasutatakse vaid nuumsigade terves tükis sinki või singiviile. Toode võib sisaldada ka singi pekki ja kamarat. Toorliha peab pärinema peekonisealt, kasutada ei või (emiste ega kultide) töödeldud liha ega metssealiha.

Toorainetena võib peale toorsingi kasutada vaid vett, soola, glükoosi ja komisjoni määruse (EL) nr 1129/2011 (2) alusel lihatoodetes kasutada lubatud toidu lisaaineid. Nitraati võib tootesse lisada kas nitritsoola või kümneprotsendise vesilahuse kujul.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Soomes toimuvad järgmised tootmisetapid:

—	toorsingi ettevalmistamine;

—	toorsingi soolamine ja sooldumine;

—	liha asetamine võrku, mähisesse või muusse suitsu ja vett läbi laskvasse ümbrisesse;

—	töötlemine saunas, st toodet suitsutatakse ja kuumutatakse suitsusaunas lepahalgudel vahetu suitsutamise meetodil.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Soome

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote ja selle geograafilise tootmispiirkonna põhjuslik seos tuleneb Soome oskusteabest ja soomepärasest meetodist suitsutada liha suitsusaunas lepahalgudel. See eriline protsess on tihedalt seotud Soome saunakultuuriga, mis eristab seda teistest maadest ja neis valmistatavatest suitsutatud toodetest.

Soome asub põhjas, kus talvekülma tõttu ei olnud inimestel võimalik end õues pesta. Saunad ehitati küll pesuruumideks, kuid neid kasutati ka loomatapuks, liha suitsutamiseks, linnaste ja lina kuivatamiseks, pesu pesemiseks ning puhke- ja turgutuskohana. Sool oli Soomes kallis ja väärtuslik importkaup ning näiteks lihatoodete kõlblikkusaega sai odavamalt pikendada neid suitsusaunas suitsutades.

Saunas suitsutatud singi valmistamisel järgitakse Soomes pikka aega põlvest põlve edasi antud traditsioonilisi retsepte. Soomes oli tavaks kuivatada liha suitsusauna laetalade all. Kuivama riputatud liha suitsutati aeglaselt saunamajakese keskel oleva lahtise tule kohal. Soomes hakati kasutama liha saunas suitsutamist kui kodust lihatöötlemisviisi 19. sajandil. Soolatud liha suitsutati soojas saunas ning selle tulemusel saadi üsna kuiva pinna ja tugeva suitsumaitsega toode. Saun, milles liha suitsutati, oli tehtud puust, kuid selle keskel oli kiviahi. Kütteks kasutatav lepapuu andis suitsutatud lihale selle iseloomuliku maitse.

Tööstuslikult hakati suitsusaunas liha järk-järgult üha rohkem suitsutama 1950ndatel. Tänu soovile säilitada traditsiooniline suitsutamismeetod valmistatakse toodet „Aito saunapalvikinkku“ / „Äkta basturökt skinka“ suitsusaunas lepapuudega vahetu suitsutamise meetodil veel tänapäevalgi. Tööstusliku tootmisega muutusid aga suitsusaunad varasemast suuremaks.

Vahetu suitsutamise meetodi korral on saunaahi suitsutamisruumis. Lepapuuga köetakse ahjukivid kuumaks ning neist levib ruumi suitsu ja kuumust. Nüüdisajal köetakse saunaahju reeglina väljastpoolt suitsutamisruumi, tänu millele on suitsutamisprotsessi lihtsam kontrollida. Suitsutamine kestab kaua (vähemalt 12 tundi) ja selle aja jooksul tõuseb toote sisetemperatuur järk-järgult vähemalt 72 °C-ni.

Suitsusaunas suitsutamine annab tootele „Aito saunapalvikinkku“ / „Äkta basturökt skinka“ tüüpilise lepapuusuitsu aroomi ja maitse, mis eristab seda sinki muudest tänapäevaste suitsutamis- ja küpsetamistehnikatega valmistatud sinkidest. Viimaste suitsutamiseks kasutatakse kaudset suitsutusmeetodit või vedelsuitsu preparaate.

Kuna toodet suitsutatakse kaua ja vahetu suitsutamise meetodil, on sel tume punakaspruun välispind. Toode erineb muudest suitsusinkidest ka maitse, aroomi ja tekstuuri poolest. Tekstuur on küll tavaliselt veidi kuivavõitu, ent siiski mahlakas. Pika suitsutamisaja tõttu on just toote pind kuiv. Toote maitse ja aroomi toob eriti esile selle suitsutamiseks kasutatud lepapuu.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.ruokavirasto.fi/yritykset/elintarvikeala/valmistus/elintarvikkeista-annettavat-tiedot/eun-nimisuojajarjestelma/suomalaiset-nimisuojatuotteet/

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 295, 12.11.2011, lk 1.