Kodukorras kehtestatakse sätted, mis reguleerivad Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) tegevust.
Kodukorra vastu võtmise õigus antakse nõukogule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 240 lõikele 3.
III lisa muudetakse igal aastal, et see kajastaks Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide elanike arvus toimunud muutusi nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise nõuete rakendamiseks.
Kodukorda on oluliselt muudetud kaks korda – 2014. aastal (otsus 2014/692/EL, Euratom) seoses kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisega ja 2022. aastal (otsus (EL) 2022/1242) seoses liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (Coreper) otsuste vastu võtmise hääletuskorraga, kasutades tavalist kirjalikku menetlust.

PÕHIPUNKTID

Nõukogu on ELi institutsioon, kus kohtuvad liikmesriikide esindajad. Iga liikmesriiki esindab üks ministrite tasandi esindaja, kellel on õigus oma riigi valitsuse nimel otsuseid vastu võtta ja hääletada. Koos Euroopa Parlamendiga täidab nõukogu seadusandlikke ülesandeid. Nõukogu võtab vastu seadusandlikke akte seadusandliku tavamenetluse või erimenetluse kohaselt. Nõukogu täidab eelarveülesandeid koos Euroopa Parlamendiga. Nõukogu täidab ka poliitika kujundamise ja kooskõlastamise ülesandeid.

Nõukogu koosseisud

Nõukogu kohtub kümnes koosseisus vastavalt käsitletavale valdkonnale.
Välja arvatud kaks koosseisu (üldasjade ja välisasjade nõukogu), ei ole koosseisude mandaat aluslepingutega kindlaks määratud ja see tuleneb tavast.
- Üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse. See valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Selle ülesandeks on poliitikavaldkondade üldine kooskõlastamine, institutsioonilised ja haldusküsimused ning mitmeid ELi poliitikavaldkondi mõjutavad horisontaalsed teemad.
- Välisasjade nõukogu vastutab kogu ELi välistegevuse eest, mille hulka kuulub ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö ja humanitaarabi.

Nõukogu eesistujariik

Nõukogu, välja arvatud välisasjade koosseis, eesistujariigiks on 18 kuu jooksul kolmest liikmesriigist eelnevalt moodustatud rühm. Iga rühma liige juhib kuus kuud kõiki nõukogu koosseise, välja arvatud välisasjade koosseis. Kolmest ELi riigist koosnev rühm valmistab 18 kuuks ette nõukogu tegevuse programmi kavandi, mille üldasjade nõukogu kiidab heaks pärast sellekohase avaliku arutelu korraldamist.
Välisasjade nõukogul on püsiv eesistuja: liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõrget esindajat võib asendada nõukogu eesistujana tegutsev liikmesriik. Tavaliselt toimub see siis, kui nõukogu kutsutakse kokku ühise kaubanduspoliitika küsimuste arutamiseks.
Eesistujariik on nõukogu tööd juhtiv jõud.

Coreper, komiteed ja töörühmad

Nõukogu tegevust toetab Coreper ning üle 150 erialase rühma ja komitee, kes on nõukogu tegevust ettevalmistavad üksused.
Coreper valmistab ette kõigi nõukogu koosolekute tööd ja täidab nõukogu poolt talle pandud ülesandeid. Coreper 2 koosneb alalistest esindajatest ning Coreper 1 nende asetäitjatest.
Coreper
- tagab ELi poliitika ja meetmete järjepidevuse ning õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte, samuti ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste volituste kehtestamist käsitlevate eeskirjade ning menetlusi, läbipaistvust ja õigusaktide koostamise kvaliteeti käsitlevate eeskirjade järgimise;
- käsitleb eelnevalt kõiki nõukogu istungi päevakorrapunkte ja vastutab nõukogule esitatavate küsimuste ettevalmistamise eest;
- püüab jõuda sellel tasandil kokkuleppele iga päevakorrapunkti osas, mis esitatakse seejärel nõukogule;
- võib asutada komiteesid või töörühmi ettevalmistavate ülesannete või uuringute tegemiseks;
- võib võtta vastu otsuseid menetlusküsimustes, näiteks otsuse pidada nõukogu istung muus kohas kui Brüsselis või Luxembourgis, otsuse kasutada kirjalikku menetlust jms.

Nõukogu tegevus

Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.
Nõukogu istungid kutsub eesistujariik kokku omal algatusel või ühe oma liikme või Euroopa Komisjoni taotlusel. Eesistujariik koostab iga nõukogu istungi esialgse päevakorra.
Enne hääletamise läbiviimist tuleb kontrollida hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolekut. Kvoorum on koos, kui enamik nõukogu liikmetest on füüsiliselt kohal. Nõukogu hääletab eesistuja algatusel. Lisaks avab eesistuja hääletamise nõukogu ühe liikme või Euroopa Komisjoni algatusel, kui selle poolt on enamik nõukogu liikmeid.

Kvalifitseeritud häälteenamus

1. novembrist 2014 viidi sisse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise uus topelthäälteenamuse menetlus.

Kui nõukogu teeb otsuse komisjoni või ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, siis vastavalt sellele määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust kahe järgmise tingimuse täitmise alusel:
- 55 % nõukogu liikmetest hääletab poolt, s.o 15 27-st (kuna Ühendkuningriik astus EList välja);
- ettepaneku poolt hääletavad nõukogu liikmed esindavad vähemalt 65 % ELi rahvastikust.
Kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, tehakse otsus, kui:
- 72 % nõukogu liikmetest hääletab poolt ja
- need esindavad vähemalt 65 % ELi rahvastikust.

Kirjalik hääletamine (tavaline kirjalik menetlus)

Edasilükkamatutes küsimustes võib nõukogu õigusakte vastu võtta kirjaliku hääletamise teel, kui nõukogu otsustab ühehäälselt seda menetlust kasutada või kui Coreper otsustab seda menetlust kasutada kooskõlas asjaomase nõukogu õigusakti vastuvõtmisel kohaldatava hääletuskorraga.
Erijuhtudel võib ka eesistuja teha ettepaneku kasutada seda menetlust. Sel juhul võib kirjalikku hääletamist kasutada siis, kui kõik nõukogu liikmed on sellega nõus.

Läbipaistvus ja nõukogu otsuste avaldamine

Seadusandlike aktide arutelud ja hääletused on avalikud.
Nõukogu esimene arutelu oluliste uute õigusloomega mitteseotud ettepanekute üle, mis sisaldavad õiguslikult siduvaid eeskirju liikmesriikides või liikmesriikidele, on avalik.
Nõukogu või Coreperi otsuse alusel korraldab nõukogu avalikke arutelusid olulistes küsimustes, mis mõjutavad ELi ja selle kodanike huve. Samuti peab nõukogu mitmeid avalikke poliitilisi mõttevahetusi.
Seadusandlikud aktid tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas, samuti määrused ja direktiivid, mis on suunatud kõigile liikmesriikidele, otsused, milles ei täpsustata, kellele need on suunatud, ning ELi sõlmitud rahvusvahelised lepingud. Kodukorra artiklis 17 on loetletud muud Euroopa Liidu Teatajas avaldatavad aktid, sealhulgas juhul, kui nõukogu või Coreper nii otsustavad.