Need annavad Euroopa Liidu (ELi) riikidele juhiseid tööhõivepoliitika väljatöötamiseks ja riiklike eesmärkide seadmiseks, et tagada ELi kooskõlastatud poliitika.

PÕHIPUNKTID

Neli tööhõivesuunist (mis on sätestatud ELi toimimise lepingu (ELTL) artiklis 148) moodustavad osa kümnest koondsuunisest, mis sisaldavad ka kuut majanduspoliitika üldsuunist (ELTLi artikkel 121).
Ehkki majanduspoliitika üldsuunised kehtivad koguaeg, tuleb tööhõivesuunised koostada igal aastal. Viimased võeti esimest korda koos („ühtse paketina“) vastu 2010. aastal, olles Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks.
Tööhõivesuunised on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, integreerivad iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia neli mõõdet ja eelkõige esmakordselt keskkonnasäästlikkuse mõõtme, kajastades narratiivi „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“. Need integreerivad ka ÜRO kestliku arengu eesmärke ja käsitlevad COVID-19 pandeemia tagajärgi.

2020. aasta suuniste keskmes on järgmised põhimõtted.

Tööjõunõudluse suurendamine

ELi riigid peaksid võtma mitmesuguseid meetmeid, muuhulgas:

edendama aktiivselt kestlikku sotsiaalset turumajandust ning hõlbustama ja toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse;
nihutama maksukoormust tööjõu maksustamiselt muudele maksustamisallikatele, mis toetaksid paremini tööhõivet ja kaasavat majanduskasvu ning oleksid kooskõlas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega;
tagama, et kõigil töötajatel oleks piisavad ja õiglased palgad, tulenevalt otseselt või kaudselt kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest.

Tööjõupakkumise edendamine ning tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamine

ELi riigid peaksid:

panema rõhku kestlikkusele, tootlikkusele, tööalasele konkurentsivõimele ja inimkapitalile, edendades inimeste asjakohaseid teadmisi, oskusi ja pädevusi kogu nende elu jooksul, ning reageerides tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele;
edendama kõigi võrdseid võimalusi, pöörates tähelepanu ebavõrdsusele haridus- ja koolitussüsteemides;
pakkuma töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele tõhusat, õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi;
toetama töökeskkonna kohandamist puudega inimestele;
võitlema soolise tööhõive- ja palgalõhega.

Tööjõuturgude toimimise ja sotsiaaldialoogi tõhususe parandamine

ELi riigid peaksid:

tegema sotsiaalpartneritega koostööd õiglaste, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste osas;
tõhusalt muutma tööturul osaleda saavaid inimesi aktiivsemaks ja pakkuma neile võimalusi;
kooskõlas töötute sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega tagama mõistliku kestusega piisavad töötushüvitised;
toetama piisavalt õppijate ja töötajate liikuvust, et parandada tööalase konkurentsivõimega seotud oskusi ja kasutada täiel määral ära Euroopa tööturu võimalusi;
tagama sotsiaalpartnerite õigeaegse ja sisulise kaasamise tööhõive-, sotsiaal- ja asjakohasel juhul majandusreformide ning -poliitika kavandamisse ja rakendamisse.

Kõigi võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine

ELi riigid peaksid:

edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu, sätestades tõhusad meetmed, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise vastu ja edendatakse tööjõuturul kõigi võrdseid võimalusi;
tagama alaesindatud rühmade võrdse kohtlemise järgmistes valdkondades:
- tööhõive
- sotsiaalkaitse
- tervishoid ja pikaajaline hooldus
- haridus ja
- kaupadele ja teenustele juurdepääs;
ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme;
kehtestama ja omavahel siduma kolm poliitikavaldkonda, mis on:
- piisav sissetulekutoetus
- kaasavad tööturud ja juurdepääs kvaliteetsetele teenustele ning
- vastamine individuaalsetele vajadustele;
tagama, et kõigil, ka lastel, oleks juurdepääs põhiteenustele;
tagama töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate pensionisüsteemide piisavuse ja jätkusuutlikkuse.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 20. oktoobrist 2020.

TAUST

Suunised on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga ning muude ELi õigusaktide ja algatustega, sealhulgas järgmisega:

Need algatused on ühendatud Euroopa poolaasta raames, millega rakendatakse Euroopa tööhõivestrateegiat ja mis toetab kestliku arengu eesmärkide saavutamist.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 13. oktoober 2020. aasta otsus (EL) 2020/1512 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 344, 19.10.2020, lk 22–28)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10–15)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VIII jaotis – Majandus- ja rahapoliitika – 1. peatükk – Majanduspoliitika – Artikkel 121 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 99) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 97–98)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – IX jaotis – Tööhõive – Artikkel 148 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 128) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 112–113)

Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27–31)

Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46–51)

Viimati muudetud: 12.02.2021

Top