ELi meetmed ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise tõkestamiseks

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele

raamotsus 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist

MIS ON DIREKTIIVI JA RAAMOTSUSE EESMÄRK?

Mõlema eesmärgiks on tugevdada karistussüsteemi, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele kaasaaitamist.

Direktiivis 2002/90/EÜ esitatakse ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise ELi ühtne määratlus.

Raamotsusega 2002/946/JSK ühtlustatakse ELi riikide õigusakte, mis puudutavad:

• karistusi,
• juriidiliste isikute vastutust ja
• jurisdiktsiooni ebaseadusliku piiriületamisega seotud õigusrikkumiste üle.

PÕHIPUNKTID

Õigusrikkumised

Ebaseaduslikule piiriületamisele kaasaaitamine hõlmab järgmist:

• 1.

  kolmanda riigi kodaniku tahtlik aitamine siseneda ELi riigi territooriumile või läbida see seadusi rikkudes või

• 2.

  kolmanda riigi kodaniku tahtlik ja majandusliku kasu nimel aitamine elada ELi riigi territooriumil seadusi rikkudes.

Esimesel juhul, kui eesmärk on anda asjaomastele isikutele humanitaarabi, ei pea ELi riigid karistusi määrama.

Karistused

ELi riigid peavad kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, mis võivad hõlmata väljaandmist. Kriminaalkaristustega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks:

• õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud transpordivahendi konfiskeerimine;
• keeld tegelda ametialal, millega seoses õigusrikkumine toime pandi; või
• deporteerimine.

Õigusrikkumise või sellele kallutamise eest karistatakse vabadusekaotusega, mille maksimummäär on vähemalt kaheksa aastat, kui

• need on toime pandud majandusliku kasu nimel;
• need on toime pandud kuritegeliku ühenduse tegevusena; või
• ohustati rikkumise objektiks olevate inimeste elusid.

Juriidiliste isikute vastutus

ELi riigid peavad kehtestama ka tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juriidiliste isikute* suhtes, kes aitavad kaasa nende kasuks toime pandud ebaseaduslikule sisserändele ja igal järgmisel asjaolul:

• õigusrikkumise pani toime juriidilise isiku juures juhtival kohal tegutsenud isik;
• õigusrikkumise pani toime juriidilise isiku alluvuses olev isik, kelle üle juhtival kohal tegutsenud isikul puudub piisav järelevalve ja kontroll.

Karistuste hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:

• riiklike toetuste saamise õigusest ilmajätmine;
• ajutine või alaline äritegevuse keeld;
• kohtuliku järelevalve alla võtmine või sundlõpetamine.

Jurisdiktsioon

• ELi riigid peavad tagama, et nende jurisdiktsioon kehtib nende territooriumil toime pandud õigusrikkumiste suhtes. Liikmesriigid võivad otsustada, kas nad kohaldavad jurisdiktsiooni juhtudel, kui rikkumine on toime pandud oma kodaniku poolt või nende territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks. Kui ELi riik oma riigi kodanikke välja ei anna, peab ta tagama, et tema jurisdiktsioon kehtib nende õigusrikkumiste üle, mida on toime pannud tema enda kodanikud väljaspool tema territooriumi.
• Kui ELi riik saab teada teise ELi riigi immigratsiooniseaduse rikkumisest, peab ta sellest teavitama asjaomast riiki. Kui ELi riik taotleb, et teine liikmesriik algataks menetluse immigratsiooniseaduse rikkumise suhtes, peab ta sellele esitama ametliku teate või tõendi, kus täpsustatakse, millist seadust on rikutud.

Territoriaalne kohaldamine

• ELi seaduste alusel Taani suhtes seda direktiivi ega otsust ei kohaldata, kuid protokolli 22 alusel on talle siduvad selle eeskirjad.
• Käesolevat direktiivi ja otsust kohaldati algselt Ühendkuningriigi suhtes, kuid kes otsustas alates 1. detsembrist 2014 raamotsusest loobuda protokolli 36 artikli 10 lõike 4 alusel. Seetõttu kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes üksnes direktiivi.
• Kaasmeetmete paketti ei kohaldata veel Iirimaa suhtes.
• Käesolev direktiiv ja otsus kujutavad endast Schengeni acquis’ edasiarendamist ja seetõttu kohaldatakse seda Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi suhtes.

MIS AJAST ÕIGUSAKTE KOHALDATAKSE?

Mõlemat õigusakti kohaldatakse alates 5. detsembrist 2002 ning need pidid ELi riikides jõustuma hiljemalt 5. detsembriks 2004.

TAUST

Direktiiv ja otsus aitavad kaasa õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva ala edasiarendamisele, arendades ELi riikide ühismeetmeid kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas. Need täiendavad järgmisi õigusakte:

• direktiiv 2009/52/EÜ ebaseadusliku töötamise kohta;
• direktiiv 2011/36/EL inimkaubanduse kohta ning
• direktiiv 2011/93/EL laste seksuaalse kuritarvitamise kohta.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17–18)

Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1–3)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14)

Parandus

Direktiivi 2011/93/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1–11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24–32)

Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20–23)

Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43–47)

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises – Lõppakt (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36–62)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31–33)

Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte – Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokoll – Taani seisukohta käsitlev protokoll (EÜT C 340, 10.11.1997, lk 101)

Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte – Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokoll – Protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta (EÜT C 340, 10.11.1997, lk 93)

Viimati muudetud: 11.02.2019