(1)

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga (edaspidi „liidu mehhanism“), mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (5), tugevdatakse liidu ja liikmesriikide koostööd ning lihtsustatakse elanikkonnakaitse koordineerimist, et liit saaks loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste korral tõhusamini tegutseda.

(2)

Esmavastutus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste ennetamisel, nendeks valmisolekul ja neile reageerimisel lasub küll liikmesriikidel, kuid liidu mehhanismiga ning eelkõige rescEUga edendatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikele 3 liikmesriikidevahelist solidaarsust. Liidu mehhanism teeb seda tõhustades liidu ühist reageerimist loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud suurõnnetustele sellega, et luuakse võimekuste varu, mis täiendab liikmesriikide olemasolevaid võimekusi kui riigi tasandi võimekustest ei piisa, võimaldades tulemuslikumat valmisolekut ja reageerimist ning tõhustades suurõnnetuste ennetamist ja nendeks valmisolekut. RescEU võimekuste loomiseks, kasutuselevõtmiseks ja kasutamiseks ning Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi edasiarendamiseks ning kohandamistoetustest ja Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi võimekuste kasutamisest tulenevate lisakulude katmiseks on vaja piisavaid assigneeringuid.

(3)

Enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, et liit ja liikmesriigid peavad olema paremini valmis reageerima ulatuslikele hädaolukordadele, mis mõjutavad korraga mitut liikmesriiki, ning et kehtivat tervishoiu- ja elanikkonnakaitsealast õigusraamistikku tuleks tugevdada. COVID-19 pandeemia on toonud esile ka selle, et inimeste tervist, keskkonda, ühiskonda ja majandust mõjutavad suurõnnetuse tagajärjed võivad võtta katastroofilised mõõtmed. COVID-19 pandeemia ajal oli liidul võimalik otsuse nr 1313/2013/EL kehtivate sätete alusel võtta kiiresti vastu rakendussätted, et laiendada RescEU võimekusi meditsiiniliste vastumeetmete, sealhulgas vaktsiinide ja ravivahendite ning intensiivravi meditsiiniseadmete, isikukaitsevahendite ja laboritarvete varu loomise kaudu, et olla valmis tõsiseks piiriüleseks terviseohuks ja sellele reageerida. Valmisoleku- ja reageerimismeetmete tõhustamiseks saaks uute sätetega, millega kehtivat õigusraamistikku tugevdatakse, muu hulgas lubades komisjonil vajalikke RescEU võimekusi kindlatel tingimustel ise hankida, meetmete rakendamisaega tulevikus veegi lühendada. Oluline on ka, et rescEU operatsioonid oleksid riiklike elanikkonnakaitse asutustega hästi koordineeritud.

(4)

Euroopa Ülemkogu liikmed kutsusid oma 26. märtsi 2020. aasta ühisavalduses ja Euroopa Parlament kutsus oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsioonis ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (6) komisjoni üles esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas luua liidus ammendavam ja ulatuslikum kriisijuhtimissüsteem.

(5)

Kliimamuutuste tõttu on loodusõnnetused liidus ja mujal maailmas sagenenud, need on rängemad ja nendega on keerulisem toime tulla ning seetõttu peavad riigid olema väga solidaarsed. Loodusõnnetuste, nagu metsapõlengud, tõttu võivad inimesed hukkuda või jääda ilma elatisest, elurikkus võib väheneda, tekkida võib suur süsinikdioksiidi heide, ning need võivad põhjustada planeedi süsinikdioksiidi sidumise võime vähenemise, mis suurendab kliimamuutusi veelgi. Seetõttu on äärmiselt oluline tõhustada suurõnnetuste ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist ning tagada, et liidu mehhanismi kuuluks ka rescEU üleminekuperioodil piisavalt võimekusi tegutsemiseks metsatulekahjude ja muude kliimaga seotud loodusõnnetuste korral.

(6)

Liit on jätkuvalt pühendunud sootundlikule elanikkonnakaitsele, sealhulgas tegelemisele selle teatavate nõrkade külgedega, ning parimate tavade vahetamisele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, mis kerkivad esile suurõnnetuste ja nende vahetute järelmõjude ajal, sealhulgas soolise vägivalla ohvrite toetamine.

(7)

Solidaarsuse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste üldise kättesaadavuse põhimõtete alusel ning kuna liidul on üleilmsete tervishoiuprobleemide lahendamise kiirendamisel keskne roll, peaks liidu mehhanism aitama ennetus-, valmisoleku- ja reageerimisvõimekust parandada ka meditsiiniliste hädaolukordade puhul.

(8)

Liikmesriike innustatakse täiel määral riigisiseseid struktuure arvestades tagama, et esmareageerijad oleksid piisavalt hästi varustatud ja valmis suurõnnetustele reageerima.

(9)

Et suurõnnetuste korral tihedamat koostööd teha, tuleks haldusprotsesse kiire sekkumise võimaldamiseks võimaluse korral ühtlustada.

(10)

Et olla edaspidi paremini valmis mitut liikmesriiki mõjutavateks suurõnnetusteks, on vaja kiiresti võtta meetmeid liidu mehhanismi tugevdamiseks. Liidu mehhanismi tugevdamine peaks liidu poliitikat ja rahalisi vahendeid täiendama ega tohiks asendada suurõnnetustele vastupidavuse süvalaiendamist nendes poliitikates ja vahendite puhul.

(11)

Andmete olemasolu suurõnnetuste tekitatud kahjude kohta on hädavajalik riskide korrektseks hindamiseks, tõenduspõhiste stsenaariumide väljatöötamiseks seoses võimalike suurõnnetustega ja tõhusate riskijuhtimismeetmete rakendamiseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid jätkama tööd suurõnnetuste kahjude andmete kogumise parandamisel kooskõlas kohustustega, mis on võetud selliste rahvusvaheliste kokkulepete alusel nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (7) ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030.

(12)

Vastupidavuse parandamiseks ning suurõnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise paremaks kavandamiseks, peaks liit ka edaspidi toetama piiri- ja valdkonnaülesed investeeringuid suurõnnetuste ohtude ennetamiseks ning ennetamist ja valmisolekut toetavate terviklike riskijuhtimismeetodite rakendamist, mille puhul võetakse arvesse mitut ohtu arvestavaid ja ökosüsteemipõhiseid tegutsemisviise ning kliimamuutuste tõenäolist mõju, tehes seda tihedas koostöös asjaomaste teadusringkondade, peamiste ettevõtjate, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega ning see ei tohiks piirata loodud liidu koordineerimismehhanisme ega liikmesriikide pädevust. Selleks peaks komisjon tegema liikmesriikidega koostööd, et määrata kindlaks ja töötada elanikkonnakaitse valdkonnas välja suurõnnetustele vastupidavuse liidu eesmärgid, mis moodustaksid mittesiduva ühise lähtealuse ennetus- ja valmisolekumeetmete võtmise toetamiseks suure mõjuga piiriüleste suurõnnetuste korral, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis (st mõju mitmele riigile, sõltumata sellest, kas neil on ühine piir või mitte). Suurõnnetusele vastupidavuse liidu eesmärkide puhul tuleks võtta arvesse, millised on suurõnnetuse vahetud sotsiaalsed tagajärjed ja et kriitilise tähtsusega ühiskondlikud funktsioonid säiliksid.

(13)

Riiklikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil suurõnnetuste stsenaariumide kohta tehtav korrapärane riskihindamine ja analüüs on üliolulised, et avastada puudusi ennetuses ja valmisolekus ning et tugevdada vastupidavust, muu hulgas kasutades liidu rahalisi vahendeid. Suurõnnetuste stsenaariumide riskihindamine ja analüüs peaks keskenduma kõnealusele piirkonnale omastele riskidele ja asjakohasel juhul hõlmama piiriülest koostööd.

(14)

Liidu vastupidavuse eesmärkide väljatöötamisel toetamaks ennetus- ja valmisolekumeetmeid tuleks erilist tähelepanu pöörata suurõnnetuse tagajärgedele vähekaitstud rühmadele.

(15)

Suurõnnetuste ennetamisel ja ohjamisel on tähtis osa piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel ning asjakohasel juhul hõlmavad otsuse nr 1313/2013/EL kohaselt võetavad meetmed kattumise vähendamiseks ja koostalitusvõime suurendamiseks ka omavalitsuste võimekusi. Seetõttu on vaja kohalikul ja piirkondlikul tasandil teha ühtlasi pidevat piiriülest koostööd, et arendada ühiseid hoiatussüsteeme, mille abil saab kiiresti sekkuda enne liidu mehhanismi aktiveerimist. Võttes arvesse riiklikke struktuure, on ühtlasi oluline tunnistada vajadust asjakohasel juhul toetada kohalikke kogukondi nende esmaregeerimisvõimekuse suurendamiseks tehniliste koolitustega. Samuti on oluline üldsust esmareageerimismeetmetest teavitada.

(16)

Liidu mehhanism peaks ka edaspidi toetuma koostoimele liidu kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime raamistikuga.

(17)

Ööpäev läbi, seitse päeva nädalas tegutsev liidu tasandi operatiivkeskus,hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (Emergency Response Coordination Centre – ERCC), mis saab reaalajas jälgida ja toetada eri hädaolukordades toimuvaid liidusiseseid ja -väliseid operatsioone, tuleks muuta veel tõhusamaks. See peaks hõlmama ERCC tegevuse paremat koordineerimist liikmesriikide elanikkonnakaitseasutustega ja muude asjaomaste liidu organitega. ERCC toetub oma töös teadusandmetele, muu hulgas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse pakutavatele.

(18)

Liidu mehhanismi rakendamisel tuleks kasutada liidu kosmosetaristut, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on liidusisestes ja -välistes hädaolukordades tegutsemiseks vajalikud liidu tasandi vahendid. Copernicuse hädaolukordade ohjamise süsteemid toetavad ERCCd hädaolukorra eri etappides, st varajasest hoiatamisest ja ennetamisest kuni suurõnnetusele reageerimiseni ja sellest taastumiseni. Riiklik satelliitside tagab turvalise satelliitside, mis on kohandatud spetsiaalselt sellele, mida valitsussektorisse kuuluvad kasutajad hädaolukordade ohjamisel vajavad. Galileo on esimene Euroopas ja mujal maailmas spetsiaalselt tsiviilotstarbeks loodud üleilmne satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida saab kasutada ka muudes valdkondades, nagu hädaolukordade ohjamine, sh varajane hoiatamine. Galileo asjaomaste teenuste hulka kuulub hädaabiteenus, mis edastab signaalide abil hoiatusi loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud suurõnnetuste kohta konkreetsetes piirkondades. Liikmesriike tuleks ergutada Galileod kasutama, sest selle abil võib olla võimalik päästa elusid ja aidata koordineerida erakorralisi meetmeid. Liikmesriigid, kes otsustavad seda teha, peaksid süsteemi valideerimiseks määrama riiklikud asutused, kes on pädevad Galileod kasutama, ja teavitama neist asutustest komisjoni.

(19)

COVID-19 pandeemia ajal selgus, et liikmesriikides oli abi andmisel ja vastuvõtmisel peamine kitsaskoht transpordi- ja logistikaressursid. Seetõttu tuleks transpordi- ja logistikaressursid määratleda RescEU võimekustena. Otsuse nr 1313/2013/EL rakendamise ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et komisjon saaks transpordi- ja logistikaressursid määratleda RescEU võimekustena ning võimaldada selliseid võimekusi rentida, liisida või muul viisil hankida ulatuses, mis on vajalik puuduste kõrvaldamiseks transpordi ja logistika valdkonnas. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8). Lisaks, et tagada operatiivvõimekus kiiresti reageerida suure mõjuga suurõnnetusele, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis, või vähetõenäolisele, aga suure mõjuga sündmusele, peaks liidul olema piisavalt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel ning liikmesriikidega kiirmenetluse korras konsulteerides võimalus viivitamata kohaldatavate rakendusaktide vastuvõtmise teel omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida materiaalseid vahendeid ning vajalikke tugiteenuseid, mis on määratletud RescEU võimekustena kui liikmesriikidel ei ole neid materiaalseid vahendeid ja teenuseid võimalik viivitamata kättesaadavaks teha. See võimaldaks liidul viivitamata reageerida hädaolukordadele, millel võib olla suur mõju elule, tervisele, keskkonnale, varale või kultuuripärandile ning mis mõjutavad samal ajal mitut liikmesriiki. Selliste materiaalsete vahendite hulka ei kuulu moodulid, meeskonnad ega erinevate kategooriate eksperdid ning nende otstarve on abistada liikmesriike, kel on raske suurõnnetusega toime tulla.

(20)

Et kasutada võimalikult hästi ära kogemusi, mis on seni saadud usaldusväärsete logistikavõrgustikega, mida haldavad liidus asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks ÜRO humanitaarabi hoidlad, peaks komisjon kaaluma RescEU võimekuste omandamisel, rentimisel, liisimisel või muul viisil hankimisel selliste võrgustike kasutamist. Liidu mehhanismiga seotud küsimuste käsitlemisse tuleks igati kaasata ka liidu asutused, kelle pädevusvaldkonda küsimus kuulub, ja nendega tuleks konsulteerida. Eriti tähtis on, et meditsiinihädaolukordadele reageerimise võimekuste kindlaksmääramisel, haldamisel ja jaotamisel konsulteeritaks asjakohasel juhul Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega.

(21)

Liikmesriikide omandatud, renditud, liisitud või muul viisil hangitud RescEU võimekusi peaks olema võimalik kasutada riiklikel eesmärkidel, kuid üksnes juhul, kui neid ei kasutata ega vajata liidu mehhanismi reageerimisoperatsioonideks.

(22)

Liidul on huvi vajaduse korral reageerida kolmandates riikides tekkinud hädaolukordadele. Kuigi rescEU on loodud turvavõrguna kasutamiseks peamiselt liidus, peaks igakülgselt põhjendatud juhtudel ja võttes arvesse humanitaarpõhimõtteid olema RescEU võimekusi võimalik kasutada ka väljaspool liitu. Kasutuselevõtu otsus tuleks teha kooskõlas RescEU võimekuste kasutuselevõtmise otsuseid käsitlevate kehtivate sätetega.

(23)

Liidu mehhanismiga tuleks tagada, et varud, sealhulgas tähtsaimate meditsiini- ja isikukaitsevahendite – eelkõige selliste, mida on vaja reageerimiseks väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga suurõnnetustele – varud on jaotatud arvestades piisavalt geograafilist jaotust ning koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 (9) loodud programmiga „EL tervise heaks“, nõukogu määrusega (EL) 2016/369 (10) loodud erakorralise toetuse instrumendiga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (11) loodud taaste- ja vastupidavusrahastuga ning muude liidu poliitikate, programmide ja rahaliste vahenditega ning neid täiendaval viisil ja nii, et vajaduse korral täiendatakse riigi varusid liidu tasandil

(24)

COVID-19 pandeemia tõttu on selgunud, et kõige tähtsam on suurõnnetustega seotud riskijuhtimise tsükli kõigis etappides pidevalt koondada ja jagada vajalikke teadmisi. Sellest ja liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku väljatöötamisel saadud kogemustest nähtub, et võrgustiku rolli liidu mehhanismi andmetöötlusüksusena tuleks veelgi täpsustada.

(25)

Vajalike transpordi- ja logistikaressursside hankimine on hädavajalik, et liit saaks reageerida igat laadi hädaolukordadele nii liidus kui väljaspool seda. Tarvilik on tagada abi õigeaegne kohaletoimetamine liidus, aga ka väljaspool liitu ning liitu sisse. Seepärast peaks hädaolukorrast mõjutatud riikidel olema võimalik taotleda abi, mis koosneb üksnes transpordi- ja logistikaressurssidest.

(26)

Otsuses nr 1313/2013/EL on sätestatud liidu mehhanismi rahastamispakett, mis on peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (12)) punkti 17 tähenduses, mis on ette nähtud programmi kulude katmiseks eelarveperioodi 2014–2020 lõpuni. Nimetatud rahastamispaketti tuleks ajakohastada nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (13) kohaldamise alguskuupäevast, alates 1. jaanuarist 2021, et kajastada nimetatud määruses sätestatud uusi summasid.

(27)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (14), millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, ja nimetatud määruses eraldatud vahendite piires tuleks liidu mehhanismi kaudu võtta COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi enneolematu mõju leevendamiseks taaste- ja vastupidavusmeetmeid. Sellised meetmed peaksid eelkõige hõlmama liidu valmisoleku suurendamise meetmeid, mis võimaldavad liidu tasandil ulatuslikele hädaolukordadele kiiresti ja tõhusalt reageerida, sealhulgas varuda esmatarbekaupu ja meditsiinivahendeid ning soetada kiireks reageerimiseks vajalik taristu. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada pidades kinni määruses(EL) 2020/2094 sätestatud tähtaegadest.

(28)

Adudes kliimamuutusega võitlemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja liidu pühendumist ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, peaksid otsuse nr 1313/2013/EL kohased meetmed aitama saavutada üldeesmärki, mille kohaselt tuleks liidu eelarve kogusummast ja Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest vähemalt 30 % kasutada kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning eesmärki kasutada eelarvest 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % kulutusteks elurikkusele, arvestades samas, et kliimaeesmärgid ja elurikkuse eesmärgid kattuvad.

(29)

Kuna RescEU võimekuste kasutuselevõtmisel liidu mehhanismi raames toimuvateks operatsioonideks on liidu jaoks suur lisaväärtus, sest need tagavad inimestele hädaolukorras tõhusa ja kiire abi, tuleks liidu kodanike ja meedia teavitamiseks kehtestada nähtavusega seotud lisakohustused liidu panuse esiletõstmiseks. Riiklikud asutused peaksid komisjonilt saama teavitussuuniseid iga sekkumismeetme liigi kohta, et tagada liidu rolli asjakohane avalikustamine.

(30)

Hiljutisi operatsioonidega seotud kogemusi arvesse võttes tuleks liidu mehhanismi tugevdamiseks ning eelkõige rescEU kiire rakendamise lihtsustamiseks, rahastada kõigi RescEU võimekuste arenduskulusid täielikult liidu eelarvest.

(31)

Et toetada liikmesriike abi kohaletoimetamisel ka väljaspool liitu, tuleks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi tõhustada sellega, et eraldatud võimekustega seotud tegevuskulusid kaasrahastatakse samal tasemel, sõltumata sellest, kas võimekused võetakse kasutusele liidus või sellest väljaspool.

(32)

Liikmesriikide transpordi- ja logistikaressurssidega toetamise paindlikkuse tagamiseks, eriti ulatuslike suurõnnetuste korral, peaks RescEU võimekustena kasutusele võetava lasti, logistikavahendite- ja teenuste vedu nii liidu piires kui ka kolmandatest riikidest liitu olema võimalik täielikult rahastada liidu eelarvest.

(33)

Rakendades saastaja vastutuse põhimõtet, tuleks liidu mehhanismi kaudu anda pädevate riiklike asutuste vastutusel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 191 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/35/EÜ (15) vajalikku transpordiabi ka keskkonnaõnnetuste korral.

(34)

Paindlikkuse suurendamiseks ja eelarve optimaalseks täitmiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha, et eelarve täitmise meetodina kasutatakse eelarve kaudset täitmist, kui see on põhjendatud asjaomase meetme laadi ja sisu tõttu.

(35)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (16) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 193 lõikega 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele tingimusel, et toetuseavalduse esitaja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allakirjutamist. Enne toetuseavalduse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks, et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks olema võimalik sätestada rahastamisotsuses piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et otsuse nr 1313/2013/EL alusel toetatud ja juba alanud meetmetega seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui kõnealuseid meetmeid rakendati ja kõnealused kulud kanti enne toetuseavalduse esitamist.

(36)

Et edendada prognoositavust ja pikaajalist tulemuslikkust, peaks komisjon otsuse nr 1313/2013/EL rakendamisel võtma vastu iga-aastased või mitmeaastased tööprogrammid, milles esitatakse kavandatud eraldised. See peaks aitama liidul täita eelarvet paindlikumalt, mille tulemusel on ennetus- ja valmisolekumeetmed tõhusamad. Peale selle tuleks kavandatavad tulevased eraldised igal aastal esitada ja neid arutada komitees, kes abistab komisjoni kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(37)

Kooskõlas finantsmäärusega annab komisjon liidu mehhanismi eelarve täitmise kohta aru.

(38)

Otsuse nr 1313/2013/EL suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu kindlaks eelkõige eelarvestamise ja eelarve täitmise kord ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(39)

Ehkki ennetus- ja valmisolekumeetmed on liidu vastupanuvõime suurendamiseks loodus- ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste korral üliolulised, on suurõnnetuste juhtumine, ajastus ja ulatus oma olemuselt ettearvamatu. Nagu on näidanud hiljutine COVID-19 kriis, võivad piisava reageerimise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid aastati oluliselt erineda ja tuleks kättesaadavaks teha viivitamata. Eelarve prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks tarvidusega kiiresti reageerida uutele vajadustele tuleb tööprogrammide rahalist rakendamist kohandada. Seepärast tuleks lisaks assigneeringute finantsmääruse artikli 12 lõike 4 kohaselt lubatud ülekandmisele lubada kasutamata assigneeringuid üle kanda ka muudel juhtudel, kuid ainult järgmisesse aastasse ja kasutamiseks ainult reageerimismeetmeteks.

(40)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (17) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (18), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (19) ja (EL) 2017/1939 (20) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (21), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Seetõttu peaksid kolmandate riikide ja territooriumidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepped, samuti kõik otsuse nr 1313/2013/EL rakendamise tulemusel sõlmitavad lepingud või kokkulepped sisaldama sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselge õigus korraldada oma pädevuse piires selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(41)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (22), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Otsusesse nr 1313/2013/EL tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(42)

Et RescEU võimekustest oleks kasu ja liidu mehhanismi abil saaks liidu kodanike vajadusi piisavalt hästi täita, tehti COVID-19 pandeemia ajal kättesaadavaks lisaassigneeringud, millest rahastatakse liidu mehhanismi kaudu võetavaid meetmeid. Liidule tuleb anda vajalik paindlikkus, et ta saaks suurõnnetuste ettenägematut laadi arvestades tõhusalt tegutseda, kuid et samal ajal oleks otsuses nr 1313/2013/EL sätestatud eesmärkide saavutamist ikkagi võimalik teataval määral ette näha. Nende eesmärkide täitmisel tuleb leida vajalik tasakaal. Et viia I lisas sätestatud protsendimäärad liidu reformitud mehhanismi prioriteetidega kooskõlla, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (23) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(43)

Seetõttu tuleks otsust nr 1313/2013/EL vastavalt muuta.

(44)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,