19.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 123/98

(1)

Pikaajaline rahastamine on oluline abivahend, et juhtida Euroopa majandus kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kõrge tööhõive ja konkurentsivõimelisuse teele, kujundades tulevast majandust nii, et selles tekiks vähem süsteemseid riske ja et see oleks vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIFid) pakuvad püsivat rahastamist eri taristuprojektidele, noteerimata äriühingutele või noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes emiteerivad omakapitali- või võlainstrumente, millele ei leia hõlpsasti ostjat. Selliseid projekte rahastades toetavad ELTIFid liidu reaalmajanduse ja poliitiliste strateegiate elluviimise rahastamist.

(2)

Nõudluspoolel võivad ELTIFid tagada püsiva tulu pensionihalduritele, kindlustusandjatele, sihtasutustele, omavalitsusüksustele ja muudele üksustele, kellel on regulaarseid ja korduvaid kohustusi ning kes soovivad pikaajalist tulu hästi reguleeritud struktuuride raames. Kuigi ELTIFid on vähem likviidsed kui vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse tehtavad investeeringud, võivad need tagada püsiva tulu ka jaeinvestoritele, kes sõltuvad korrapärastest rahavoogudest, mida ELTIFitel on võimalik toota. Neile investoritele, kellele püsivat tulu ei laekuks, võivad ELTIFid pakkuda hea võimaluse teenida kapitali väärtuse pikaajalise kasvu pealt.

(3)

Selliste projektide rahastamine nagu transporditaristud, säästva energia tootmine või jaotus, sotsiaaltaristud (eluasemed või haiglad), ressursside ja energia tarbimist vähendavate uute tehnoloogiate ja süsteemide kasutuselevõtmine või VKEde arendamine võib olla keeruline. Finantskriis on näidanud, et rahastamise lünki võib aidata kõrvaldada see, kui lisaks pankadele pakuvad rahastamisvõimalusi ka mitmed kapitaliturge paremini mobiliseerivad rahastamisallikad. ELTIFitel võib selles olla oluline roll ja ELTIFid võivad kapitali mobiliseerida ka kolmandate riikide investoreid ligi meelitades.

(4)

Käesoleva määruse peamine eesmärk on soodustada Euroopa pikaajaliste investeeringute tegemist reaalmajandusse. Ka kolmandates riikides projektidesse, äriühingutesse ja taristutesse tehtavad pikaajalised investeeringud võivad ELTIFitesse koondada kapitali ja olla seega kasulikud Euroopa majandusele. Seepärast ei tohiks selliseid investeeringuid takistada.

(5)

ELTIFeid reguleerivaid õigusnorme sätestava määruse puudumisel võib juhtuda, et liikmesriikide tasandil võetakse vastu erinevaid meetmeid, mis võivad investeeringute kaitse meetmete erinevuse tõttu põhjustada konkurentsimoonutusi. Liikmesriigiti erinevad nõuded portfelli koosseisule, hajutamisele ja kõlblikele varaliikidele, eelkõige börsikaupadesse investeerimisele, piiravad noteerimata ettevõtjatele ja reaalvarale keskenduvate investeerimisfondide piiriülest turustamist, sest investoritel ei ole võimalik neile pakutavaid eri investeerimisettepanekuid hõlpsasti võrrelda. Liikmesriigiti erinevad nõuded annavad ka investoritele erineval tasemel kaitse. Peale selle tekitavad erinevusi investorite kaitstuses liikmesriigiti erinevad investeerimistehnikatele esitatavad nõuded nagu lubatud laenuks võtmise tase, finantstuletisinstrumentide kasutamine, lühikeseks müüki või väärtpaberite rahastamise tehinguid reguleerivad õigusnormid. Peale selle takistavad erinevad tagasivõtmise ja/või hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest müüki. Õiguskindlusetuse suurendamise tõttu võivad need erinevused kõigutada investorite usaldust sellistesse fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada investorite võimalusi teha valik paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste hulgast. Seega on käesoleva määruse jaoks sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, nagu Euroopa Liidu Kohus on seda oma väljakujunenud praktikas tõlgendanud.

(6)

On vaja kehtestada ühesugused õigusnormid, et ELTIFi kui investeerimistoote profiil oleks järjepidev ja stabiilne kogu liidus. Täpsemalt on vaja siseturu sujuvaks toimimiseks ja investorite kõrgetasemeliseks kaitseks kehtestada ELTIFite toimimise ühesugused õigusnormid, ning eelkõige sellised õigusnormid, mis käsitleksid nende portfelli koosseisu ja selliseid investeerimisinstrumente, mida neil on lubatud kasutada positsiooni võtmiseks pikaajalistes aktivates, nagu noteeritud VKEde ja noteerimata äriühingute poolt emiteeritud omakapitali- või võlainstrumendid, ja reaalvaras. ELTIFi portfelli käsitlevaid ühesuguseid õigusnorme on vaja ka selleks, et ELTIFitel, mille eesmärk on tagada regulaarne tulu, oleks tagatud pideva rahavoo säilitamiseks sobiva investeerimisvara hajutatud portfell. ELTIFitega astutakse esimene samm, et luua integreeritud siseturg sellise kapitali kaasamiseks, mida saab kasutada Euroopa majandusse tehtavateks pikaajalisteks investeeringuteks. Pikaajaliste investeeringute siseturu sujuv toimimine nõuab komisjonilt pikaajalise kapitali piiriülesel kaasamisel tekkivate võimalike takistuste jätkuvat hindamist, sh selliste takistuste hindamist, mis tekivad pikaajaliste investeeringute maksustamisel.

(7)

On oluline tagada, et ELTIFite toimimist reguleerivaid õigusnorme, eelkõige neid, mis käsitlevad nende portfelli koosseisu ja investeerimisinstrumente, mida neil on lubatud kasutada, kohaldataks vahetult ELTIFite valitsejatele, ning seetõttu on kõnealused uued õigusnormid vaja vastu võtta määrusena. Ennetades erinevusi liikmesriikide nõuetes, tagab see ka ühesugused tingimused nimetuse ELTIF kasutamiseks. Selleks et tugevdada investorite usaldust ELTIFite vastu ja tagada nimetuse ELTIF pikaajaline usaldusväärsus, peaksid ELTIFite valitsejad kogu liidus järgima samu õigusnorme. Samas väheneb ühesuguste õigusnormide vastuvõtmisega ELTIFitele kohaldatavate regulatiivsete nõuete keerukus. Ühesuguste õigusnormide tõttu vähenevad ka investeerimisfondi valitsemise kulud, mis muidu tekiksid selliste liikmesriigiti erinevate nõuete järgimise tõttu, millega reguleeritakse fonde, mis investeerivad noteeritud ja noteerimata ettevõtjatesse ja võrreldavat liiki reaalvarasse. See kehtib eriti ELTIFite valitsejate puhul, kes soovivad kapitali kaasata piiriüleselt. Ühesuguste õigusnormide vastuvõtmine aitab samuti kaotada konkurentsimoonutusi.

(8)

Uued ELTIFe reguleerivad õigusnormid on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL, (4) sest selles direktiivis sisaldub alternatiivsete investeerimisfondide (AIFid) liidus valitsemise ja turustamise õigusraamistik. Määratluse kohaselt on ELTIFid ELi AIFid, mida valitsevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad (AIFide valitsejad), kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt.

(9)

Kui direktiiviga 2011/61/EL on ühtlasi ette nähtud astmeline kord, millega reguleeritakse kolmandate riikide alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ja kolmandate riikide alternatiivseid investeerimisfonde, siis uutel ELTIFe käsitlevatel õigusnormidel on märksa piiratum reguleerimisala, rõhutades uue pikaajalise investeerimistoote Euroopa mõõdet. Seega peaks ainult direktiivis 2011/61/EL määratletud ELi AIFil olema õigus moodustada ELTIF ja seda ainult siis, kui seda valitseb ELi AIFi valitseja, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt.

(10)

ELTIFitele kohaldatavad uued õigusnormid peaksid põhinema direktiiviga 2011/61/EL kehtestatud õigusraamistikul ja selle rakendamiseks vastu võetud õigusaktidel. Seetõttu tuleks ELTIFeid käsitlevaid investeerimistoote nõudeid kohaldada lisaks kehtivas liidu õiguses sätestatud normidele. Eelkõige tuleks ELTIFitele kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud valitsemise ja turustamise üldnorme. Samamoodi tuleks ELTIFite piiriülesele tegevusele kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud teenuste piiriülese osutamise ja asutamisvabaduse üldnorme. Neid tuleks täiendada turustamist käsitlevate erinormidega, mis on eriomased ELTIFite piiriülesele turustamisele nii jae- kui ka kutselistele investoritele kogu liidus.

(11)

Kõigile nendele ELi AIFidele, mis soovivad end turustada ELTIFina, peaksid kehtima ühesugused õigusnormid. ELi AIFidele, mis ei soovi end turustada ELTIFina, ei peaks need normid olema siduvad, millega nad samas möönavad, et ei kasuta kaasnevaid eeliseid. Teiselt poolt ei tohiks eurofondid ega kolmanda riigi alternatiivsed investeerimisfondid kvalifitseeruda ELTIFina turustamiseks.

(12)

Selleks et tagada ELTIFite vastavus ühtlustatud normidele, millega reguleeritakse kõnealuste fondide tegevust, on vaja nõuda, et pädevad asutused annaksid ELTIFitele tegevusloa. Seetõttu tuleks direktiivis 2011/61/EL sätestatud AIFide valitsejatele tegevusloa andmise ja järelevalve ühtlustatud menetlusi täiendada ELTIFitele tegevusloa andmise erimenetlusega. Tuleks sisse seada menetlus, millega tagada, et ELTIFeid võivad valitseda ainult ELi AIFide valitsejad, mis on tegevusloa saanud direktiivi 2011/61/EL kohaselt ja mis on ELTIFite valitsemiseks võimelised. Tarvitusele tuleks võtta sobivad abinõud tagamaks, et iga ELTIF oleks võimeline täitma kõnealuste fondide tegevust reguleerivaid ühtlustatud norme. ELTIFile, mis on isevalitsev ja millele ei ole määratud kolmandast isikust AIFi valitsejat, tuleks tegevusloa andmisel kohaldada erimenetlust.

(13)

Et ELi AIFide õiguslik vorm võib olla erinev, mis ei pruugi neile anda juriidilise isiku staatust, tuleks sätteid, mis nõuavad ELTIFitelt meetmete võtmist, käsitleda viidetena ELTIFi valitsejale, kui ELTIF on moodustatud ELi AIFina, mis ei saa tegutseda iseseisvana, sest ta ei ole juriidiline isik.

(14)

Selleks et tagada, et ELTIFite eesmärk on pikaajalised investeeringud ja et nad aitaksid rahastada liidu majanduse jätkusuutlikku kasvu, peaks ELTIFite portfelle reguleerivad normid sätestama ELTIFite investeeringuteks kõlbliku vara liigid ja kõlblikkuse tingimused. ELTIF peaks investeerima vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikusse investeerimisvarasse. ELTIFite usaldusväärsuse tagamiseks on samuti soovitatav keelata ELTIFil osaleda teatavates finantstehingutes, mis võivad ohustada tema investeerimisstrateegiat ja -eesmärke, tekitades riske, mis erinevad riskidest, mida võiks eeldada pikaajaliste investeeringutega tegeleva fondi puhul. Selleks et tagada selge keskendumine pikaajalistele investeeringutele, mis võib olla kasulik jaeinvestoritele, kes vähemtraditsioonilisi investeerimisstrateegiaid ei tunne, ei tohiks ELTIFil lubada investeerida finantstuletisinstrumentidesse, välja arvatud juhul, kui seda tehakse iseenda investeeringutega seotud riskide maandamiseks. Et börsikaubad ja finantstuletisinstrumendid, millega kaasneb kaudne positsioon börsikaupades, on likviidsed, ei pea investor börsikaupadesse investeerimisel võtma pikaajalist kohustust ja seetõttu tuleks börsikaubad välistada kõlblikust investeerimisvarast. See põhjendus ei kehti investeeringute puhul, mis tehakse taristusse või börsikaupadega seotud äriühingutesse või sellistesse äriühingutesse, mille majandustulemused on kaudselt seotud börsikaupade tootlikkusega, nt põllumajanduslikud majapidamised põllumajandusliku tooraine puhul või elektrijaamad energiatoodete puhul.

(15)

Pikaajalise investeeringu määratlus on lai. Kõlblik investeerimisvara on üldiselt mittelikviidne, eeldab teatavaks perioodiks kohustuse võtmist ja selle majanduslik profiil on oma olemuselt pikaajaline. Kõlblikuks investeerimisvaraks on instrumendid, mis ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid, ja seetõttu puudub neil juurdepääs järelturu likviidsusele. Sageli eeldab selline vara tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad selle turustatavust. Sellegipoolest tuleks kvalifitseeruva portfelliettevõtjana käsitada noteeritud VKEsid, sest neil võib samuti olla probleeme likviidsusega ja järelturule juurdepääsuga. ELTIFi tehtava investeeringu majandustsükkel on suuremahuliste kapitalikohustuste tõttu ja tulu saamiseks kuluva pika aja tõttu seega olemuslikult pikk.

(16)

ELTIFil tuleks lubada investeerida ka varasse, mis ei ole kõlblik investeerimisvara, kui see on vajalik fondi rahavoo tõhusaks haldamiseks, kuid ainult niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas ELTIFi pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(17)

Kõlbliku investeerimisvarana tuleks mõista osalusi, nt omakapitali- või kvaasikapitaliinstrumente, kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate võlainstrumente ja neile antud laene. See peaks hõlmama ka osalust teistes fondides, mis on keskendunud sellistele varaliikidele nagu investeeringud noteerimata ettevõtjatesse, kes emiteerivad omakapitali- või võlainstrumente, millele alati ei ole võimalik hõlpsasti ostjat leida. Kõlblikuks varaliigiks peaks samuti olema otsene osalus reaalvaras, välja arvatud juhul, kui see on väärtpaberistatud, eeldusel et see tekitab prognoositava (regulaarse või ebaregulaarse) rahavoo, nii et seda on võimalik modelleerida ja selle väärtust hinnata diskonteeritud rahavoo väärtuse hindamise meetodil. Sellise vara hulka võiks kuuluda näiteks prognoositavat tulu tootvad sotsiaaltaristud, nagu energia-, transpordi- ja sidetaristud, ning haridus-, tervishoiu-, hoolekande- või tööstusrajatised. Vara, nagu kunstiteosed, käsikirjad, veinivarud või juveelid, ei tohiks aga olla kõlblikud, sest üldjuhul ei tekita need prognoositavat rahavoogu.

(18)

Kõlblik investeerimisvara peaks hõlmama üle 10 000 000 eurose väärtusega reaalvara, mis annab majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Selline vara hõlmab taristuid, intellektuaalomandit, laevu, seadmeid, masinaid, lennukiparki või veeremit ja kinnisasju. Äri- või elamukinnisvarasse tehtud investeeringud peaksid olema lubatud niivõrd, kuivõrd nende eesmärk on aidata kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule või liidu energia-, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikale. Sellistesse kinnisasjadesse tehtud investeeringud peaksid olema selgelt dokumenteeritud, et tõendada pikaajalist kohustust seoses kinnisvaraga. Käesoleva määruse eesmärk ei ole edendada spekulatiivseid investeeringuid.

(19)

Taristuprojektide maht tingib vajaduse suure hulga kapitali järele, mis jääb investeerituks pikaks ajaks. Sellised taristuprojektid hõlmavad avalikest hoonetest koosnevat taristut, nagu koolid, haiglad või vanglad; sotsiaaltaristut, näiteks sotsiaalkorterid; transporditaristut, näiteks teed, suured transiidisüsteemid või lennujaamad; energiataristut, nagu energiavõrgud, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektid, elektrijaamad või torustikud; veemajanduse taristut, nagu veevarustussüsteemid, kanalisatsioon või niisutussüsteemid; sidetaristut, näiteks võrgud, ja jäätmekäitluse taristu, nagu ringlussevõtu- või kogumissüsteemid.

(20)

Kvaasikapitaliinstrumentidena tuleks mõista sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendi tulusus seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole instrumendi tagasimaksmine maksejõuetuse korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad selliseid eri finantsinstrumente nagu allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja võlakirjade ostutähed.

(21)

Olemasolevate äritavade arvessevõtmiseks tuleks ELTIFil lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsionäridelt selle ettevõtja aktsiaid. Selleks et tagada rahaliste vahendite kaasamiseks võimalikult laialdased võimalused, tuleks peale selle lubada investeerida teistesse ELTIFitesse, Euroopa riskikapitalifondidesse, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 345/2013, (5) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 346/2013 (6). Investeeringute hajumise vältimiseks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vahel tuleks ELTIFitel lubada investeerida teistesse ELTIFitesse, Euroopa riskikapitalifondidesse ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse üksnes tingimusel, et need fondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist teistesse ELTIFitesse.

(22)

Finantsettevõtjate kasutamine võib olla vajalik selleks, et taristuprojektidesse koondada ja nendes korraldada eri investorite panust, sealhulgas avalikku laadi investeeringuid. Seepärast tuleks ELTIFitel lubada investeerida kõlblikusse investeerimisvarasse finantsettevõtjate kaudu niivõrd, kuivõrd need ettevõtjad tegelevad pikaajaliste projektide ja VKEde kasvu rahastamisega.

(23)

Noteerimata ettevõtjatel võib olla probleeme kapitaliturgudele pääsuga ning oma edasise kasvu ja laienemise rahastamisega. Erafinantseeringud omakapitali osaluse või laenude kaudu on tavalised rahaliste vahendite kaasamise viisid. Kuna sellised instrumendid on olemuslikult pikaajalised investeeringud, vajavad need kannatlike investorite kapitali, mida ELTIFid suudavad pakkuda. Peale selle on noteeritud VKEdel sageli suuri probleeme pikaajalise rahastuse saamisega ning ELTIFite näol võib olla tegemist väärtusliku alternatiivse rahastamisallikaga.

(24)

Pikaajalise vara liigid käesoleva määruse tähenduses peaksid seepärast hõlmama noteerimata ettevõtjate emiteeritud omakapitali- või võlainstrumente, millele ostjat ei pruugi hõlpsasti leida, ja noteeritud äriühinguid, mille maksimumkapitalisatsioon on 500 000 000 eurot.

(25)

Kui ELTIFi valitseja omab osalust portfelliettevõtjas, on oht, et ELTIFi valitseja eelistab oma huve ELTIFi investorite huvidele. Et ära hoida selline huvide konflikt ja tagada äriühingu usaldusväärne üldjuhtimine, peaksid ELTIFid investeerima üksnes sellisesse varasse, mis ei ole ELTIFi valitsejaga seotud, välja arvatud juhul, kui ELTIF investeerib ELTIFi valitseja valitsetava teise ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse.

(26)

Selleks et võimaldada ELTIFite valitsejatele teatavat paindlikkust fondivahendite investeerimisel, tuleks lubada kauplemist varaga, välja arvatud pikaajaliste investeeringute puhul, kuni 30 % ulatuses ELTIFi kapitalist.

(27)

Selleks et vähendada ELTIFite võetavaid riske, on oluline vähendada vastaspoole riski, kehtestades ELTIFite portfellile selged hajutamisnõuded. Kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 (7).

(28)

Selleks et hoida ära olukord, kus investeeriv ELTIF avaldab olulist mõju mõne teise ELTIFi valitsemisele või emiteerivale üksusele, on vaja vältida ELTIFi liigset kontsentratsiooni samas investeeringus.

(29)

Selleks et võimaldada ELTIFi valitsejatel kaasata fondi tähtaja jooksul rohkem kapitali, tuleks neil lubada raha laenuks võtta kuni 30 % ulatuses ELTIFi kapitali väärtusest. See peaks investoritele omakorda andma täiendavat tulu. Selleks et kõrvaldada valuutade mittevastavuse risk, peaks ELTIF raha laenuks võtma ainult selles valuutas, milles ELTIFi valitseja kavatseb vara omandada. Selleks et võtta arvesse varipangandusest tingitud probleeme, ei tohiks ELTIFi poolt laenuks võetud raha kasutada laenu andmiseks kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele.

(30)

Kuna ELTIFi investeeringud on pikaajalised ja mittelikviidsed, tuleks ELTIFi valitsejatele anda piisavalt aega investeerimise piirmäärade kohaldamiseks. Piirmäärade rakendamiseks kuluva aja määramisel tuleks võtta arvesse investeeringute eripära ja omadusi, kuid see ei tohiks ületada viit aastat alates ELTIFina toimimise tegevusloa saamisest või poolt ELTIFi tähtaega, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev saabub varem.

(31)

Oma portfelliprofiili ja pikaajalise vara liikidele keskendumise tõttu on ELTIFid mõeldud erasäästude suunamiseks Euroopa majandusse. ELTIFid on ka investeerimisvahend, mille kaudu on Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupil võimalik eraldada rahalisi vahendeid Euroopa taristutele või VKEdele. Käesoleva määruse kohaselt on ELTIFid korraldatud ühise investeerimisvahendina, mis vastab EIP grupi peamisele eesmärgile, milleks on pikaajaliste investeeringute siseturu tasakaalustatud ja stabiilse arengu toetamine liidu huvides. Kuna ELTIFid keskenduvad pikaajalise vara liikidele, on neil võimalik täita neile ettenähtud funktsiooni esmatähtsa vahendina komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatises sätestatud Euroopa investeeringute kava elluviimisel.

(32)

Komisjon peaks pidama esmatähtsaks protsesse, mis on seotud ELTIFite poolt EIPst rahastamise saamise taotlustega, ja neid protsesse optimeerima. Komisjon peaks seepärast optimeerima ELTIFite selliste taotluste kohta arvamuste või seisukohtade esitamist, milles taotletakse rahastamist EIPst.

(33)

Peale selle võivad ka liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused olla huvitatud ELTIFite teadvustamisest võimalikele investoritele ja üldsusele.

(34)

Kuigi ELTIFilt ei nõuta osakute ega aktsiate tagasivõtmist enne ELTIFi tähtaja möödumist, ei peaks miski takistama ELTIFit taotlemast oma osakute või aktsiate kauplemisele võtmist reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, andes sellega investoritele võimaluse võõrandada neile kuuluvaid osakuid või aktsiaid enne ELTIFi tähtaja lõppu. ELTIFi tingimused ega põhikiri ei peaks seega takistama ELTIFi osakute või aktsiate kauplemisele võtmist reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, samuti ei tohiks need investorit takistada osakuid või aktsiaid vabalt võõrandamast ostusooviga kolmandale isikule. Selle eesmärk on edendada järelturgu kui olulist kohta, kus jaeinvestorid saavad osta ja müüa ELTIFite osakuid või aktsiaid.

(35)

Kuigi jaeinvestorid võivad olla huvitatud investeerimisest ELTIFisse, välistab enamiku pikaajalistesse projektidesse tehtud investeeringute mittelikviidne olemus selle, et ELTIF saaks oma investoritele pakkuda võimalust osakuid või aktsiaid regulaarselt tagasi võtta. Jaeinvestori võetud kohustus seoses sellisesse varasse tehtud investeeringuga kestab selle olemuse tõttu investeerimisperioodi lõpuni. Järelikult tuleks ELTIFid üldjuhul struktureerida nii, et enne ELTIFi tähtaja lõppu osakute või aktsiate regulaarse tagasivõtmise võimalust ei pakuta.

(36)

Stiimulite pakkumiseks investoritele, eriti jaeinvestoritele, kes ei pruugi tahta oma kapitali pikaks ajaks külmutada, peaks ELTIFil olema võimalus anda oma investoritele teatavatel tingimustel õigus nõuda osakute või aktsiate varasemat tagasivõtmist. ELTIFi valitsejale tuleks seetõttu anda kaalutlusõigus otsustamaks, kas moodustada ELTIF kooskõlas ELTIFi investeerimisstrateegiaga selliselt, et antakse osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudeõigus või mitte. Kui tagasivõtmise nõudeõigus on antud, tuleks see nõudeõigus ja selle põhijooned eelnevalt selgesõnaliselt sisustada ja avaldada ELTIFi tingimustes või põhikirjas.

(37)

Selleks et investoritelt saaks osakuid või aktsiaid fondi tähtaja möödudes tõrgeteta tagasi võtta, peaks ELTIFi valitseja asuma aegsasti tegelema ELTIFi varaportfelli müügiga, et tagada selle väärtuse realiseerimine. Korralise investeeringutest väljumise graafiku kindlaks määramisel peaks ELTIFi valitseja võtma arvesse investeeringute erinevaid lõpptähtaegu ja ELTIFi investeerimisvarale ostja leidmiseks kuluvat aega. Kuna investeerimise piirmääradest kinni pidamine realiseerimisperioodi ajal on ebapraktiline, tuleks nende kohaldamine likvideerimisperioodi alguses lõpetada.

(38)

Et jaeinvestoritel oleks ELTIFitele ulatuslikum juurdepääs, on eurofondil võimalik investeerida ELTIFi emiteeritud osakutesse või aktsiatesse niivõrd, kuivõrd ELTIFi osakud või aktsiad on kõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (8) kohaselt.

(39)

ELTIFil peaks olema võimalik vähendada oma kapitali proportsionaalselt, kui ta on väljunud mõnest oma investeeringust, eelkõige taristuinvesteeringu puhul.

(40)

Noteerimata vara, millesse ELTIF on investeerinud, võidakse reguleeritud turul noteerida ELTIFi tähtaja jooksul. Sel juhul ei vastaks vara enam käesoleva määruse nõudele, et vara ei tohi olla noteeritud. Selleks et ELTIFi valitsejal oleks võimalik oma investeeringust sellisesse varasse, mis enam ei kvalifitseeruks, korraliselt väljuda, võiks seda vara võtta kuni kolme aasta jooksul arvesse kõlbliku investeerimisvara 70 % piirmäära täitmisel.

(41)

Arvestades ELTIFite eripära, samuti nende jae- ja kutseliste investorite sihtrühma, on oluline kehtestada mõistlikud läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik kaasnevatest riskidest. Lisaks direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuete järgimisele peaksid ELTIFid avaldama prospekti, mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka kinnised ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ (9) ning komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004 (10). Selleks et turustada ELTIFit jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada põhiteabedokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014 (11). Peale selle tuleks kõigis turustusdokumentides selgesõnaliselt juhtida tähelepanu ELTIFi riskiprofiilile.

(42)

ELTIFid võivad huvi pakkuda sellistele investoritele nagu omavalitsusüksused, kirikud, heategevusorganisatsioonid ja sihtasutused, kellel peaks olema võimalus nõuda, et neid koheldaks kutseliste klientidena, kui nad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (12) II lisa II jao tingimustele.

(43)

Kuna ELTIFid on kogu liidus suunatud mitte ainult kutselistele, vaid ka jaeinvestoritele, on direktiivis 2011/61/EL juba sätestatud turustusnõudeid vaja täiendada lisanõuetega, et tagada jaeinvestorite asjakohane kaitse. Seega tuleks kehtestada märkimise, osakuomanikele või aktsionäridele maksete tegemise, osakute või aktsiate tagasiostmise või tagasivõtmise ning sellise teabe avaldamise kord, mille ELTIF ja ELTIFi valitseja on kohustatud esitama. Peale selle tuleks selleks, et tagada, et jaeinvestorid ei oleks kogenud kutseliste investoritega võrreldes ebasoodsamas olukorras, rakendada ELTIFite jaeinvestoritele turustamisel teatavaid kaitsemeetmeid. Kui ELTIFeid turustatakse või pakutakse jaeinvestoritele levitaja kaudu, peaks levitaja täitma direktiivis 2014/65/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (13) sätestatud asjaomaseid nõudeid.

(44)

ELTIFi valitseja või levitaja peaks saama kogu vajaliku teabe jaeinvestori teadmiste ja kogemuste, finantsseisundi, riskivalmiduse, investeerimiseesmärkide ja ajaliste piirangute kohta, et hinnata, kas ELTIF on jaeinvestorile turustamiseks sobiv, võttes muu hulgas arvesse ELTIFi tähtaega ja kavandatud investeerimisstrateegiat. Kui jaeinvestorile pakutava ELTIFi tähtaeg on pikem kui 10 aastat, peaks ELTIFi valitseja või levitaja andma peale selle varakult kirjalikult teada, et see toode ei pruugi sobida nendele jaeinvestoritele, kes ei saa endale sellist pikaajalist ja mittelikviidset kohustust võtta.

(45)

Kui ELTIFit turustatakse jaeinvestoritele, peaks ELTIFi depositoorium vastama direktiivi 2009/65/EÜ nendele sätetele, mis käsitlevad depositooriumina tegutsemise õigust omavaid üksusi, vastutusest mittevabastamise nõuet ja vara uuesti kasutamist.

(46)

Jaeinvestorite kaitse tugevdamiseks on käesolevas määruses peale selle ette nähtud, et jaeinvestorite puhul, kelle investeerimisportfell, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, v.a finantsinstrumendid, mis on antud tagatiseks, ei ületa 500 000 eurot, peaks ELTIFi valitseja või levitaja pärast sobivustesti läbiviimist ja asjakohase investeerimisnõuande andmist tagama, et jaeinvestor ei investeeriks ELTIFitesse kokku üle 10 % oma investeerimisportfellist ning et ühte või mitmesse ELTIFisse investeeritud esialgne summa ei ole alla 10 000 euro.

(47)

Fonditingimustes või põhikirjas kindlaks määratud erandjuhtudel võib ELTIFi tähtaega paindlikkuse suurendamiseks pikendada või lühendada, näiteks juhul, kui projekt lõpetatakse oodatust hiljem või varem, et viia see kooskõlla selle pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(48)

ELTIFi pädev asutus peaks pidevalt kontrollima, kas ELTIF on suuteline käesolevat määrust täitma. Kuigi direktiivi 2011/61/EL kohaselt on pädevatel asutustel juba ulatuslik pädevus, tuleb nende pädevust laiendada lähtuvalt käesolevast määrusest.

(49)

Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010, (14) peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL, ning talle tuleks tagada kõik selleks vajalikud vahendid, eelkõige personal.

(50)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema keskne roll ELTIFe käsitlevate õigusnormide kohaldamisel, tagades liidu õigusnormide järjepideva kohaldamise liikmesriikide pädevate asutuste poolt. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on väärtpaberite ja väärtpaberiturgude alal eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ülesandeks koostada komisjonile esitatavad regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis ei hõlma poliitilisi valikuid. Need regulatiivsed tehnilised standardid peaksid käsitlema asjaolusid, mille esinemisel on finantstuletisinstrumentide ainueesmärk maandada investeeringutele omaseid riske; olukorda, kus ELTIFi tähtaeg on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku varapositsiooni kestus; ELTIFi aktivate korralise võõrandamise ajakava; investorite kantavate kulude kindlaks määramist ja arvutamise meetodeid; kulude avaldamise viisi ning selliste vahendite üksikasju, mille ELTIF peab looma igas liikmesriigis, kus ta kavatseb osakuid või aktsiaid turustada.

(51)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (16) peaksid olema täielikult kohaldatavad käesoleva määruse eesmärkidel isikuandmete vahetamise, edastamise ja töötlemise suhtes.

(52)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada ELTIFite investeeringutele ja toimimise tingimustele ühesugused nõuded kogu liidus, võttes samal ajal täielikult arvesse vajadust luua tasakaal ELTIFite turvalisuse ja usaldusväärsuse ning pikaajalise rahastamise turu tõhusa toimimise ja eri sidusrühmade kulude vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(53)

Käesoleva määrusega austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nimelt tarbijakaitset, ettevõtlusvabaduse õigust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele ning üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavust. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

a)

krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (17) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

b)

investeerimisühing direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

c)

kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (18) artikli 13 punkti 1 tähenduses;

d)

finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses;

e)

segavaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 22 tähenduses;

f)

fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses;

g)

AIFi valitseja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses;

a)

fonditingimused või põhikiri;

b)

teave kavandatava ELTIFi valitseja isiku kohta, tema praeguse ja eelneva fondide valitsemise kogemuse kohta;

c)

teave depositooriumi kohta;

d)

investoritele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus, sealhulgas jaeinvestorite esitatud kaebuste käsitlemise korra kirjeldus.

a)

depositooriumiga sõlmitud kirjalik leping;

b)

teave ELTIFi portfelli valitsemise ja riskijuhtimise ning haldusega seotud ülesannete delegeerimise korra kohta;

c)

teave selliste AIFide investeerimisstrateegiate, riskiprofiili ja muude omaduste kohta, mille valitsemiseks on ELi AIFi valitsejal tegevusluba.

a)

fonditingimused või põhikiri;

b)

investoritele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus, sealhulgas jaeinvestorite esitatud kaebuste käsitlemise korra kirjeldus.

a)

on veendunud, et ELi AIF on võimeline vastama kõigile käesoleva määruse nõuetele;

b)

on heakskiitnud direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja taotluse valitseda ELTIFit ning kiitnud heaks fonditingimused või põhikirja ja depositooriumi valiku.

a)

ei vasta käesoleva määruse nõuetele;

b)

ei vasta direktiivi 2011/61/EL nõuetele;

c)

ei ole oma pädevalt asutuselt saanud luba valitseda AIFe, mis järgivad sellist tüüpi investeerimisstrateegiaid, mis on hõlmatud käesoleva määrusega, või

d)

ei ole esitanud artikli 5 lõikes 2 osutatud dokumente või selgitusi või teavet, mis on selle alusel nõutav.

a)

kõlblik investeerimisvara;

b)

direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vara.

a)

vara lühikeseks müük;

b)

otsese või kaudse positsiooni võtmine börsikaupades, sh finantstuletisinstrumentide, nende sertifikaatide, neil põhinevate indeksite või muude vahendite või instrumentide kaudu, millega tekiks nendes riskipositsioon;

c)

väärtpaberite laenuks andmine, väärtpaberite laenuks võtmine, repotehingute tegemine või muude niisuguste lepingute sõlmimine, millel on samaväärne majanduslik mõju ja millega kaasnevad sarnased riskid, kui sellistest tehingutest on mõjutatud rohkem kui 10 % ELTIFi varast;

d)

tuletisinstrumentide kasutamine, v.a juhul, kui selliste instrumentide kasutamise ainueesmärk on maandada muudele ELTIFi investeeringutele omaseid riske.

a)

omakapitali- või kvaasikapitaliinstrumendid, mille on

b)

kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud võlainstrumendid;

c)

ELTIFi poolt kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale antud laenud, mille lõpptähtaeg ei ületa ELTIFi tähtaega;

d)

ühe või mitme muu ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad tingimusel, et nimetatud ELTIFid, Euroopa riskikapitalifondid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist ELTIFitesse;

e)

otsene osalus või kvalifitseeruva portfelliettevõtja kaudu kaudne osalus reaalvaras, mille väärtus kulutuse tegemise ajal eraldivõetuna on vähemalt 10 000 000 eurot või sellele vastav summa muus valuutas.

a)

ta ei ole finantsettevõtja;

b)

ta on ettevõtja, kes

c)

ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

a)

10 % oma kapitalist ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud instrumentidesse või sellele antavatesse laenudesse;

b)

10 % oma kapitalist otse ega kaudselt ühte reaalvarasse;

c)

10 % oma kapitalist ühe ja sama ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse;

d)

5 % oma kapitalist artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud aktivatesse, kui need aktivad on emiteerinud üks ja sama isik.

a)

see ei moodusta rohkem kui 30 % ELTIFi kapitali väärtusest;

b)

selle eesmärk on investeerida kõlblikku investeerimisvarasse, välja arvatud laenud, millele on osutatud artikli 10 punktis c, tingimusel et rahas või raha ekvivalentides hoitavad ELTIFi vahendid ei ole asjaomaseks investeeringuks piisavad;

c)

laenuleping sõlmitakse samas valuutas, milles laenatud raha eest vara omandatakse;

d)

selle lõpptähtaeg ei ületa ELTIFi tähtaega;

e)

see koormab vara, mis ei moodusta rohkem kui 30 % ELTIFi kapitali väärtusest.

a)

on kohaldatavad kuni ELTIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud kuupäevani;

b)

ei ole enam kohaldatavad, kui ELTIF hakkab vara müüma, et võimaldada investoritele osakute või aktsiate tagasivõtmist pärast ELTIFi tähtaja möödumist;

c)

võib ajutiselt peatada, kui ELTIF kaasab lisakapitali või vähendab oma olemasolevat kapitali, kui selline peatamine ei kesta kauem kui 12 kuud.

a)

osakute ja aktsiate tagasivõtmist ei võimaldata enne artikli 17 lõike 1 punktis a täpsustatud kuupäeva;

b)

ELTIFi valitseja suudab ELTIFile tegevusloa andmisel ja kogu tema tähtaja jooksul tõendada ELTIFi pädevatele asutustele, et on kehtestatud asjakohane likviidsuse juhtimise kord ja mõjus ELTIFi likviidsusriski jälgimise kord, mis on kooskõlas ELTFi pikaajalise investeerimisstrateegia ning osakute ja aktsiate kavandatud tagasivõtmise poliitikaga;

c)

ELTIFi valitseja sõnastab osakute ja aktsiate tagasivõtmise poliitika, milles on selgelt välja toodud ajavahemikud, mil investorid võivad osakute ja aktsiate tagasivõtmist nõuda;

d)

ELTIFi osakute ja aktsiate tagasivõtmise poliitikaga tagatakse see, et tagasivõtmise üldmaht mis tahes ajavahemikus on piiratud teatava protsendimääraga ELTIFi aktivatest, millele on osutatud artikli 9 lõike 1 punktis b. See protsendimäär peab lähtuma ELTIFi valitseja poolt avalikustatud likviidsuse juhtimise ja investeerimise strateegiast;

e)

ELTIFi osakute ja aktsiate tagasivõtmise poliitikaga tagatakse investorite õiglane kohtlemine ning tagasivõtmist lubatakse proportsionaalselt, kui osakute või aktsiate tagasivõtmise nõuded kokku on mis tahes ajavahemikus protsentuaalselt suuremad kui käesoleva lõike punktis d osutatud määr.

a)

see võimalus on ette nähtud ELTIFi tingimustes või põhikirjas, tingimusel et kõiki investoreid koheldakse õiglaselt;

b)

investor palub kirjalikult teha tagasimakse osana ELTIFi varast;

c)

vara üleandmist ei piira ükski erinorm.

a)

turu hindamine seoses potentsiaalse ostja leidmisega;

b)

võimalike müügihindade hindamine ja võrdlemine;

c)

investeeringutest väljumiseks võõrandatava vara hindamine;

d)

võõrandamise ajakava.

a)

varalt teenitav regulaarne tulu;

b)

vara võõrandamisel realiseerunud kapitali väärtuse kasv.

a)

teatis, milles selgitatakse, mil viisil ELTIFi investeerimiseesmärgid ja nende saavutamise strateegia võimaldavad fondi pidada oma olemuselt pikaajaliseks;

b)

teave, mille kinnised ühisinvesteerimisettevõtjad peavad avalikustama vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 809/2004;

c)

teave, mis tuleb investoritele avaldada vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 23, kui seda ei hõlma juba käesoleva lõike punkt b;

d)

esiletõstetud märge, millistesse varaliikidesse on ELTIFil tegevusloas lubatud investeerida;

e)

esiletõstetud märge, millistes jurisdiktsioonides on ELTIFil lubatud investeerida;

f)

mis tahes muu teave, mida pädevad asutused peavad vajalikuks lõike 2 kohaldamiseks.

a)

teavitada investoreid ELTIFi investeeringute pikaajalisest olemusest;

b)

teavitada investoreid ELTIFi tähtaja möödumisest ning võimalusest ELTIFi tähtaega pikendada, kui see on ette nähtud, ja selle tingimustest;

c)

märkida, kas ELTIFi kavatsetakse turustada jaeinvestoritele;

d)

selgitada investorite õigust nõuda oma investeeringu tagasivõtmist kooskõlas artikliga 18 ning ELTIFi tingimuste või põhikirjaga;

e)

märkida ELTIFi tähtaja jooksul investoritele tulu jaotamise sagedus ja aeg, kui investoritele üldse teenitud tulu jaotatakse;

f)

soovitada investoritel ELTIFi investeerida ainult väike osa kogu oma investeerimisportfellist;

g)

kirjeldada ELTIFi riskide maandamise poliitikat, mis sisaldab esiletõstetud märget, et finantstuletisinstrumente võib kasutada ainult ELTIFi muudele investeeringutele omaste riskide maandamiseks, ja märget finantstuletisinstrumentide kasutamise võimaliku mõju kohta ELTIFi riskiprofiilile;

h)

teavitada investoreid reaalvarasse, sealhulgas taristutesse investeerimisega seonduvatest riskidest;

i)

teavitada investoreid korrapäraselt, vähemalt kord aastas, jurisdiktsioonidest, kuhu ELTIF on investeerinud.

a)

rahavoogude aruanne;

b)

teave mis tahes osaluse kohta instrumentides, millesse on kaasatud liidu eelarvevahendid;

c)

teave konkreetsete kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate väärtuse ja muu vara väärtuse kohta, millesse ELTIF on investeerinud, k.a kasutatud finantstuletisinstrumentide väärtus;

d)

teave jurisdiktsioonide kohta, kus ELTIFi vara paikneb.

a)

ELTIFi moodustamise või asutamise kulud;

b)

vara soetamisega seotud kulud;

c)

fondi valitsemise ja tulemuslikkusega seotud tasud;

d)

tulu ja kapitali jaotamisega seotud kulud;

e)

muud kulud, sealhulgas haldus-, õigus-, depositooriumi-, hoiu-, mitmesuguste erialateenuste ja auditikulud.

a)

ELTIFi tähtaeg ning

b)

ELTIFI kavandatud investeerimisstrateegia.

a)

jaeinvestori teadmised ja kogemused ELTIFile omases investeerimisvaldkonnas;

b)

jaeinvestori finantsseisundi, sh suutlikkuse kanda kahjusid;

c)

jaeinvestori investeerimiseesmärgid, sh jaeinvestori ajalise perspektiivi.

a)

uuesti kasutamine toimub ELTIFi arvel;

b)

depositoorium täidab ELTIFi valitseja korraldusi ELTIFi nimel;

c)

uuesti kasutamine toimub ELTIFi kasuks ning osakuomanike või aktsionäride huvides ning

d)

tehing on kaetud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille ELTIF on saanud omandiõiguse ülemineku kaudu.

a)

ELTIFi prospekti;

b)

ELTIFi põhiteabedokumendi, kui seda ELTIFit turustatakse jaeinvestoritele, ning

c)

teabe artiklis 26 osutatud vahendite kohta.

a)

artikli 18 mõju;

b)

milline mõju on vara hajutamisele olnud artikli 13 lõikes 1 sätestatud 70 % piirmäära kohaldamisel kõlblikusse investeerimisvarasse investeerimise suhtes;

c)

mil määral ELTIFe liidus turustatakse, sealhulgas, kas direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluvatel AIFide valitsejatel võiks olla huvi turustada ELTIFeid;

d)

millises ulatuses tuleks kõlblike aktivate ja investeeringute loetelu ning hajutamistingimusi, portfelli koosseisu ja raha laenuksvõtmise piiranguid ajakohastada.