INT/1062

Teadusjulgeoleku suurendamine

ARVAMUS

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

„Ettepanek: nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta“

(COM(2024) 26 final – 2024/0012 (NLE))

Raportöör: Stefano PALMIERI

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Liidu Nõukogu soovitus julgeoleku suurendamise kohta teadusuuringute ja tehnoloogilise innovatsiooni rahvusvahelistumise valdkonnas. Komitee nõustub vajadusega laiendada selles küsimuses liikmesriikide teadlikkust ja püüda samal ajal liikmesriikide tegevust paremini koordineerida.

1.2Komitee leiab, et teadustegevuse nurgakivi on selle avatus ja teadmiste levitamine nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Komitee mõistab teadus- ja innovatsioonisektori nõrku kohti seoses riiklike ja valitsusväliste osalejate võimaliku pahatahtliku sekkumisega teadusuuringute ja innovatsioonialasesse rahvusvahelisse koostöösse. Siiski on ta seisukohal, et julgeolekunõude ja sektori rahvusvahelise avatuse säilitamise vajaduse vahel tuleks leida õiglane tasakaal.

1.3Komitee usub, et teadus- ja innovatsioonijulgeoleku tagamise meetmed ei tohi kunagi olla vastuolus teadusuuringute täieliku sõltumatuse ja vabadusega. Komitee arvates on väga oluline tagada, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsejate põhimõtet „vabadus koos vastutusega“ järgitaks sektori esindajate tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva isejuhtimise võimaldamise kaudu.

1.4Komitee loodab, et teadusuuringute ja innovatsiooni täielikku sõltumatust arendatakse ELi liikmesriikide ühtses ja sidusas raamistikus.

1.5Komitee arvates tuleb tagada vertikaalne ja horisontaalne mitmetasandiline juhtimine, millega suudetakse kindlustada hoolikas riskihindamine ja tõhusate meetmete kindlaksmääramine teadusuuringute, innovatsiooni, koolituse ja kõrgharidusega seotud eri tegevustes. Seetõttu soovib komitee, et Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskus toimiks lisaks sellele, et see täidab teiste riiklike tugistruktuuridega koordineerimise ülesannet, ka olulise platvormina hoolsuskohustust, riskihindamist ja võimalikke häireolukordi käsitlevate dokumentide kogumiseks ja jagamiseks. Seejuures tuleb täielikult austada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsejate vahelist vastastikust läbipaistvust. Lisaks peaks keskus korraldama ka koolitusi ja erialaseid täienduskursusi teadusjulgeoleku valdkonnas.

1.6Komitee ootab soovituses konkreetsemaid suuniseid, et toetada teadusuuringute ja innovatsioonis vallas tegutsejate tegevust järgmistes valdkondades: i) hoolsuskohustus; ii) riskiprofiili koostamine; iii) vastastikuse mõistmise memorandumite väljatöötamine teadusuuringute ja innovatsiooni sektori rahvusvaheliste partnerorganisatsioonidega. Siiski usub ta, et seda puudust on võimalik lahendada hiljem Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskuse tulevase tööga.

1.7Komitee leiab, et eesmärk tagada teadus- ja innovatsioonijulgeoleku vallas rahvusvaheline koostöö ei tohiks kunagi kaasa tuua teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejate suhtes diskrimineerivaid ega pahatahtlikke tavasid ega olla vastuolus ELi teadusuuringute ja innovatsioonisektoris tegutsevate töötajate õigustega ning nende töötingimuste kaitsmisega.

1.8Komitee leiab, et sektoris tegutsejatele tuleks pakkuda asjakohaseid kursusi, et tagada teadusuuringute vastutustundliku rahvusvahelistumise metoodika ning teadus- ja innovatsioonijulgeoleku riskide teadlik hindamine.

1.9Komitee on valmis korraldama koos Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskusega temaatilisi kohtumisi teadusuuringute ja innovatsioonisektoris tegutsejate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste valdkondade sotsiaalpartneritega.

1.10Komitee arvates tuleb teadusuuringute ja innovatsiooni julgeoleku suurendamiseks i) kaitsta intellektuaalomandit innovatsiooni puhul, mida rahastatakse teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute kaudu ning mis võib tagada riigi julgeoleku; ii) laiendada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid kümnes elutähtsas valdkonnas ja kahesuguse kasutusega kaupade tootmises tegutsevatele ettevõtjatele, kes seisavad silmitsi ühinemiste või omandamistega.

2.Üldised märkused

2.1Komitee leiab, et hiljutiste geopoliitiliste muutuste tõttu on riiklike ja valitsusväliste osalejate võimalikud hübriidohud kinnitanud vajadust ELi avatud autonoomse strateegia järele. Strateegiat tuleb kohaldada mitte ainult kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, vaid ka muudes valdkondades: majandus (rahandus, tööstus, kaubandus), energeetika, teadusuuringud ja tehnoloogiline innovatsioon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, võrgud jne. Seejuures on julgeoleku suurendamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahvusvahelistumisel komitee jaoks väga oluline eesmärk, et tagada ELi ülemaailmse vastupanuvõime ökosüsteemi tõhus toimimine 1 .

2.2Komitee nõustub, et teadusuuringute ja innovatsiooni olemus, mis põhineb teadmiste avatusel ja vabal levitamisel, sealhulgas selle rahvusvahelistumise kaudu, on teadusuuringute ja innovatsiooni sõltumatust tagav edutegur. Kuid teisalt kujutab see teadusuuringute ja innovatsioonisektori jaoks ka nõrka kohta, kuna võib sektori pahatahtliku sekkumise ja väärkasutuse suhtes kaitsetuks muuta. Seetõttu leiab komitee, et kehtestatud meetmetega tuleb tagada õiglane tasakaal julgeolekunõuete ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahvusvahelise avatuse säilitamise vajaduse vahel.

2.3Komitee on seisukohal, et teadus- ja innovatsioonijulgeoleku tagamise meetmed ei tohi kunagi kahjustada teadusuuringute sõltumatuse ja vabaduse põhimõtet. Ta nõustub ettepanekus öelduga: „[R]rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö eest vastutavad [...] kõrgharidusasutused ja muud teadustööga tegelevad organisatsioonid.“ Siinkohal on komitee seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna osalejate põhimõtet „vabadus koos vastutusega“ tuleb alati järgida sektoris tegutsejate tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva isejuhtimise võimaldamise kaudu.

2.4Komitee toetab ettepanekut suurendada julgeolekut teadusuuringute ja innovatsiooni rahvusvahelistumise valdkonnas, koordineerides paremini eri liikmesriikide tegevust. Komitee leiab, et nõukogu soovitus on sobiv vahend, et kõik liikmesriigid saaksid probleemist täielikult teadlikuks ja tagaksid samal ajal rakendatud meetmete tõhusa koordineerimise. Komitee loodab, et iga kahe aasta järel esitatava 2027. aasta aruande kaudu saab hinnata, kas on võimalik töötada välja õiguslikult siduv algatus – direktiiv või määrus –, et tagada ühtne, tõhus ja sidus lähenemisviis kogu ELis.

2.4.1Teadusuuringute ja innovatsiooni tõelise tugevdamise tagamiseks peavad eranditult kõik liikmesriigid kindlustama julgeoleku ühesuguse taseme, et vältida ohtlikku doominoefekti, kui mõned liikmesriigid ei ole ohtudest ühtmoodi teadlikud ega rakenda samu ohutusstandardeid.

2.5Komitee leiab, et tuleb tagada vertikaalne (ELi, riiklik, piirkondlik) ja horisontaalne mitmetasandiline juhtimine (riiklikud julgeolekualased tugistruktuurid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, kõrgharidusasutused, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud uurimisinstituudid, riiklikud rahastamisasutused, ametiühingud, riiklikud julgeolekuasutused jne). Selle abil suudetakse kindlustada hoolikas riskihindamine ja tõhusate meetmete kindlaksmääramine teadusuuringute, innovatsiooni, koolituse ja kõrgharidusega seotud eri tegevustes. Seejuures loodab komitee, et Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskus tagab vertikaalse mitmetasandilise juhtimise koordineerimise, kindlustades ühtse ja sidusa lähenemisviisi kaudu liikmesriikide rakendatavate meetmete kooskõla ning kehtestades teadusuuringute ja innovatsiooni kogukonnas selged põhimõtted ja kohustused.

2.5.1Komitee soovib teada, kas poleks nõukogul asjakohasem anda liikmesriikidele täpsemaid juhiseid (suuniseid, mitte juhtpõhimõtteid) nii Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskuse ja riiklike tugistruktuuride ülesannete ja funktsioonide kui ka riiklike tegevuskavade koostamise kriteeriumide kohta, et need toimiksid samas võrdlusraamistikus. Seejuures tuleb täielikult austada teadusuuringute ja innovatsiooni elluviijate sõltumatust ning tagada samal ajal ühtne terviklik lähenemisviis teadus- ja innovatsioonijulgeolekule.

2.5.2Komitee oleks soovituses oodanud täpsemaid juhiseid

2.5.2.1hoolsuskohustuse täitmise ja sellega seotud riskiprofiilide koostamise toetamiseks

a)teadus- ja innovatsioonitegevuses osaleva ELis asuva organisatsiooni kohta;

b)rahvusvahelise partnerorganisatsiooni kohta;

c)rahvusvahelise partneri päritoluriigi kohta;

d)teadus- ja innovatsioonitegevuse nelja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna kohta, milles tuleb teha rahvusvahelist koostööd (praegu: täiustatud pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogiad ja biotehnoloogiad), ning kahesuguse kasutusega tootmise kohta.

2.5.2.2vastastikuse mõistmise memorandumite koostamiseks teadus- ja innovatsioonitegevust rakendavate rahvusvaheliste partnerorganisatsioonidega, et tagada akadeemiline vabadus, vastastikkus ja kokkulepped intellektuaalse pärandi haldamise ning teadmiste ja tehnoloogia ebaseadusliku üleandmise kohta.

2.5.3Riskihindamist käsitlevad otsused on täielikult liikmesriigi teadus- ja innovatsioonivaldkonna avaliku ja/või erasektori asutuste teha. Siiski leiab komitee, et neid tuleb rakendada ELi tasandil sidusas ja ühtses raamistikus, mida saab ette valmistada ainult liidu tasandil.

2.5.4Komitee jaoks on hoolsuskohustuse täitmisel ja riskiprofiilide koostamisel, mida igas liikmesriigis teadusuuringute ja innovatsioonisektoris tegutsejad täiesti sõltumatult ja läbipaistvalt ellu viivad, oluline roll teadusuuringute ning innovatsiooni rahvusvahelistumise väärkasutamise riskide neutraliseerimises. Seetõttu peab komitee kahetsusväärseks, et nõukogu soovituses ei ole välja töötatud konkreetseid vahendeid (küsimustikud, kontrollnimekirjad jne) ega ettepanekuid parimate tavade kasutamiseks, mis aitaksid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas osalejatel hoolsuskohustust täita ja riskihindamist ellu viia 2 .

2.6Komitee leiab, et õiguspärane eesmärk tagada rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö julgeolek ei tohi kunagi kaasa tuua teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejate suhtes diskrimineerivaid ega pahatahtlikke tavasid. Seetõttu on komitee seisukohal, et teadus- ja innovatsioonijulgeoleku suurendamise eesmärk ei tohiks kunagi minna vastuollu ELi teadusuuringute ja innovatsioonisektoris tegutsevate töötajate õigustega ning nende töötingimuste kaitsmisega. Lisaks arvab komitee, et sektoris tegutsejatele tuleks pakkuda asjakohaseid kursusi, et tagada teadusuuringute vastutustundliku rahvusvahelistumise metoodika ning teadlik teadus- ja innovatsioonijulgeoleku riskide hindamine.

2.7Komitee hoiatab, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna julgeolekut suurendavaid vahendeid ei tohi kasutada protektsionismi eesmärgil seoses ELi toodete ja teenustega.

2.8Komitee nõustub seisukohaga, et ettepaneku mõju hindamine ei ole praegu üldse vajalik, sest ettepanekut tuleb esmalt katsetada, et kontrollida sellest tulenevaid liikmesriikide (riiklikes kavades ning riiklikes teadus- ja innovatsioonijulgeoleku tugikeskustes) ning teadusuuringute ja innovatsioonisektoris tegutsejate ettevalmistatud meetmeid. Sel põhjusel usub komitee, et iga kahe aasta järel koostatavad aruanded tervikliku lähenemise kohta teadusuuringutele ja innovatsioonile on kasulikud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna julgeolekumeetmete tugevdamise jälgimiseks ja sellele järgnevaks hindamiseks.

3.Probleemid ja küsimused

3.1ELi tasandi tegelik suutlikkus hinnata teadusuuringute ja innovatsiooni rahvusvahelistumisega seotud konkreetseid ja tuvastatavaid riske on komitee jaoks otsustava tähtsusega, et oleks võimalik võtta meetmeid riskide leevendamiseks.

3.2Selles konkreetses kontekstis on riskiprofiilide koostamine peamine tegevus teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna riskide maandamisel, mistõttu leiab komitee, et eri riskitegurite kohta on vaja esitada lisaselgitusi. Komitee arvates peavad kõrgharidusasutused ja teadustöös osalejad võtma selles tegevuses nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö riske,

a)mis võivad kahjustada ELi ja selle liikmesriikide ülemaailmse vastupanuvõime ökosüsteemi tegelikku toimimist;

b)mis on seotud välismaise sõjalise arsenali tugevdamise või ELi sõjalise võimekuse nõrgenemisega;

c)mis on seotud massihävitusrelvade levikuga;

d)mis on seotud terroristliku tegevusega;

e)mis on seotud kümne elutähtsa tehnoloogiavaldkonna ja kahesuguse kasutusega toodetega;

f)mis on seotud kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavusega ja selleteemaliste teadusuuringutega.

3.3Komitee on teadlik sellest, et teadus- ja innovatsioonijulgeoleku valdkonnas peavad riskide hindamise ellu viima kõrgharidusasutused ning teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevad avaliku ja erasektori organisatsioonid, kusjuures alati juhtumipõhiselt ning täielikult sõltumatult. Komitee leiab, et iga üksikjuhtumi rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö riskide hindamisel tuleb asjakohaselt hinnata ka koostööst hoidumise riske.

3.4Komitee on seisukohal, et Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskuse üks ülesandeid on kehtestada võimalikult kiiresti suunised rahvusvaheliseks teadus- ja innovatsioonikoostööks. Lisaks peaks keskus tegema järgmist:

a.korraldama korrapäraseid koordineerimiskoosolekuid ülejäänud 27 riikliku tugikeskusega teadus- ja innovatsioonijulgeoleku suurendamiseks, et tagada ELis ühtne ja kooskõlastatud riskimaandamismeetmete strateegia;

b.töötama välja ja ajakohastama andmebaasi kriitilistest/probleemsetest või erinevalt meelestatud sektoritest ja riikidest, 3 millega teadusuuringute ja innovatsioonialane koostöö võib viia tõsiste teadus- ja innovatsioonijulgeoleku probleemideni (nt TIM Dual Use, 4 ASPI Hiina kaitseülikoolide jälgija 5 (Chinese Defence Universities Tracker), Iran Watch, 6 maailma akadeemilise vabaduse indeksi 7 ja World Justice Projecti õigusriigi indeksi 8 loendid jne). Nii toetaks keskus oma veebisaidi kaudu liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna asutuste hoolsuskohustusalast tegevust;

c.toimima platvormina hoolsuskohustust ja riskihindamist käsitlevate dokumentide kogumiseks ja jagamiseks, et kõik teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevad Euroopa üksused saaksid sellest dokumentatsioonist kasu;

d.teatama häireolukordadest ja nende kohta infot jagama juhtudel, kus teadus- ja innovatsioonijulgeoleku rikkumised pandi toime liikmesriigis;

e.kaardistama kõigi kõrgharidusasutuste ning teadus- ja innovatsioonitegevusega tegelevate avaliku ja erasektori organisatsioonide puhul kolmandatelt riikidelt saadud rahalised vahendid;

f.võtma endale teadmiste platvormi rolli, edastades teavet kogemuste kohta, mis on saadud nii liikmesriikidest kui ka teistest riikidest (ka küberturvalisuse osas), tuues välja parimad tavad, mida tuleks kaaluda 9 ;

g.korraldama sektoris tegutsejatele teadus- ja innovatsioonijulgeoleku alaseid koolitusi ja kutsealaseid täienduskursusi;

h.tagama, et sektoris tegutsejate vahel korraldatakse regulaarselt mõttekodasid, vestlusringe, seminare jms, et kindlustada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tugevdamise ideede ja tavade vahetamine.

3.5Komitee arvates ei peaks julgeoleku ulatus teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas hõlmama mitte ainult nelja ELi majandusjulgeoleku seisukohast esmatähtsat tehnoloogiavaldkonda, vaid ka kuut valdkonda, mis on loetletud komisjoni asjaomase soovituse lisas 10 . Need on järgmised: tipptaseme ühenduvus-, navigeerimis- ja digitehnoloogia, tipptaseme anduritehnoloogia, kosmose- ja ajamitehnoloogia, energiatehnoloogia, robootika ja autonoomsed süsteemid, tipptaseme materjali-, tootmis- ja ringlussevõtutehnoloogia.

3.6Komitee on seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsioonialane rahvusvaheline koostöö peab põhinema tööjõu õiglasel liikuvusel ning selles tuleb järgida Euroopa käitumisjuhendit teadusuuringute usaldusväärsuse kohta 11 ja teadusuuringute vabadust käsitlevat Bonni deklaratsiooni 12 . Nii tagataks Euroopa Liidus teadusuuringute ja innovatsiooni kõrgete standardite säilitamine ja edasine tugevdamine.

3.7Komitee nõustub, et kolmandate riikide üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheline koostöö on Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonialaste teadmiste suurendamiseks väga oluline. Seetõttu peavad teadusuuringute ja innovatsiooni vastutustundliku rahvusvahelistumise kontekstis rahvusvahelise koostöö (üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude vahel) riskide igasuguse hindamise eest eelkõige vastutama kõrgharidusasutused ning nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kes tegelevad teadusuuringute ja innovatsiooniga. Vältida tuleb mis tahes vormis meelevaldset diskrimineerimist soo, etnilise päritolu, usu, poliitiliste vaadete, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse, isiklike ja sotsiaalsete tingimuste alusel.

3.8Komitee leiab, et suhetes ELi mittekuuluvate riikidega on vaja tagada teadus- ja innovatsioonijulgeoleku kaitsmine vastastikkuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise kaudu. Tagada tuleb tavapärased võrdsed võimalused kõigile teadusuuringute ja innovatsioonivaldkonnas osalejatele ning rahvusvahelisest koostööst huvitatud riikidele.

3.9Teadusuuringute sõltumatus ja sellega seotud suhtlus teiste organitega (nt ministeeriumid, riiklikud julgeolekuasutused, sõjaväeorganid jne) nõuab kohustuste ja asjaomaste pädevusvaldkondade selget määratlemist käsu- ja kontrolliahelas. Kuid komitee leiab, et see sõltumatus ja suhtlus peab alati juhinduma põhimõttest „teadusuuringute sõltumatus ja vabadus koos vastutusega“ sektoris tegutsejate tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva isejuhtimise kaudu.

3.10Komitee arvates tuleb teadusuuringute ja innovatsiooni rahvusvahelistumisega seotud riske hoolikalt hinnata nende ELi mittekuuluvate riikide puhul, kus tsiviiluuringuid ei ole eraldatud sõjalistest teadusuuringutest.

3.11Komitee seisukohast tuleks teadus- ja innovatsioonijulgeoleku suurendamise meetmeid pidada struktureeritud meetmeteks, mitte ajutiseks erakorraliseks sekkumiseks.

3.12Komitee leiab, et teadus- ja innovatsioonijulgeolekut tuleks suurendada välismaiste otseinvesteeringute järelevalve ja analüüsi hoolika koordineerimise kaudu. Teadus- ja innovatsioonijulgeoleku suurendamine tähendab ka küberturvalisuse asjakohast tugevdamist. Ka sel juhul suudetakse mitmetasandilise juhtimise kaudu tehtava koostöö abil tagada julgeoleku piisav tase, mis võimaldab tugevdada teadusuuringute ja innovatsioonisektori eri osalejate IT-struktuure (nagu iga osapool peab kõige sobivamaks – küberturvalisuse alal sertifitseeritud seadmed, nullusaldus või süvakaitse jne).

3.13Komitee on samuti seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsiooni turvalisuse valdkonnas tuleks ette näha kaitsemeetmete rakendamine kümnes elutähtsas tehnoloogiavaldkonnas ja kahesuguse kasutusega kaupade tootmises tegutsevate eraettevõtjate jaoks. Sellega seoses on vaja i) kaitsta intellektuaalomandit innovatsiooni puhul – mida rahastatakse teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute kaudu –, mis võib tagada riigi julgeoleku; ii) laiendada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid kümnes elutähtsas valdkonnas ja kahesuguse kasutusega kaupade tootmises tegutsevatele ettevõtjatele, kes seisavad silmitsi ühinemiste või omandamistega.

Brüssel, 27. juuni 2024.

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni esimees

Sandra PARTHIE

_____________

(1)     JRC129019 .

(2)    Näiteks ARMA, UKRI Research Innovation, UKRI Research England, Due Diligence Questionnaire .

(3)    Riigid, mis rikuvad rahvusvaheliselt tunnustatud norme ja põhimõtteid, nagu inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtted, õigusriik, akadeemiline vabadus ning üksikisikute ja organisatsioonide sõltumatus riigi sekkumisest.

(4)     https://knowledge4policy.ec.europa.eu/text-mining/tim-dual-use_en .

(5)     https://unitracker.aspi.org.au .

(6)     https://www.iranwatch.org .

(7)     https://doi.org/10.25593/open-fau-405 .

(8)    World Justice Project (WJP), Rule of Law Index® 2023 .

(9)    Näiteks Marwaha, S., Timlin, J., Dickson, L., Kagiri-Kalanzi, E., Johnson, J.,March 2024. Complex Collaborations . Efficiency, Equity, Quality and Security in International Research . ARMA Final Report.

(10)    Komisjoni soovitus nr 2023/2113.

(11)    ALLEA, The European Code of Conduct for Research Integrity (2023. aasta muudetud väljaanne), Berliin.

(12)    Bonni deklaratsioon teadusuuringute vabaduse kohta. Vastu võetud 20. oktoobril 2020 Bonnis toimunud Euroopa teadusruumi käsitleval ministrite konverentsil.