INT/957

Tooteohutuse direktiivi läbivaatamine

ARVAMUS

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ“
[COM(2021) 346 final – 2021/0170 (COD)]

Raportöör: Mordechaj Martin Salamon

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks ettepaneku võtta vastu üldine tooteohutuse määrus, kuna see ajakohastab ja võib parandada kehtivat üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ, eelkõige pidades silmas väljakutseid ja uusi arenguid turgudel ja tehnoloogia osas.

1.2Komitee märgib, et paljud üldise tooteohutuse direktiivi kohaldamisel 20 aasta jooksul saadud õppetunnid on lisatud kavandatavasse raamistikku, mis annab lootust, et tarbijatele tagatakse parem kaitse, eriti kui tooted osutuvad ohtlikuks. Ühtlasi saavad ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad suure tõenäosusega kasu selgematest ja ühtlustatud eeskirjadest.

1.3Komitee toetab ettepanekut võtta vastu üldise tooteohutuse määrus, kuna tunnistab vajadust tagada eri ettevõtjate vahel internetimüügi puhul võrdsed võimalused, eelkõige Euroopa tootjatel ja VKEdel võrdluses välismaiste äriühingutega.

1.4Komitee märgib, et mõistete „ohutus“ ja „toode“ määratlusi on ajakohastatud, et võtta arvesse turgude ja tehnoloogia arenevat olemust, mistõttu häkitavatest nutikaupadest tulenevate turbeohtude, tarkvarauuenduste puudumise ja kahjulike kemikaalide mõju saab nüüd leevendada. Õiguskindluse suurendamiseks teeb komitee ettepaneku täiendada ohutute toodete määratlust ja mõningaid ohutuse hindamiseks kasutatavaid kriteeriume.

1.5Komitee toetab internetipõhistele kauplemiskohtadele pandud uusi kohustusi, kuid kahtleb sügavalt selles, kas tarbijate kaitse on piisav, kui täitmise tagamisega seotud püüdlused jäävad jätkuvalt peamiselt riiklike täitevasutuste, mitte platvormide kanda.

1.6Komitee rõhutab vajadust tagada sujuv koosmõju teiste peamiste õigusaktidega, mis hõlmavad samu või lähedasi teemasid, näiteks digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt, samuti tootevastutuse direktiivi kavandatud läbivaatamine, eriti seoses erinevate internetipõhiste kauplemiskohtade vastutuse valdkonnaga.

1.7Komitee peab kahetsusväärseks, et üldises tooteohutuse määruses ei ole täpsustatud, et internetipõhised kauplemiskohad on toodete importijad või turustajad, sõltuvalt nende tegevusalast ja rollist (digitaalses) tarneahelas, ega sea neile tavapoodidega sarnaseid kohustusi ja vastutust. Komitee soovib rohkem selgust saada vastutusega seotud puudujääkide suhtes.

1.8Komitee leiab, et turujärelevalvega seotud jõupingutusi tuleb laiendada kõikidele tarbekaupadele ning need peaksid olema kogu Euroopas ühised, kooskõlastatud, hästi rahastatud ja ühtlustatud.

1.9Komitee peab kahetsusväärseks, et liikmesriikidel puudub kohustus koguda ja esitada paremaid andmeid õnnetuste ja vigastuste kohta. Ilma ELi tasandi andmebaasita vigastuste kohta on keerukas tagada üldise tooteohutuse määruse kulutõhusat rakendamist ja pärastpoole teha nõuetekohaseid hindamisi. Seepärast tuleks üldise tooteohutuse määrusega nõuda, et liikmesriigid koguksid ja jagaksid andmeid tarbekaupadega seotud vigastuste kohta, tuginedes ühisele metoodikale.

1.10Komitee pooldab meetmete vastuvõtmist, et toetada VKEsid, eelkõige mikroettevõtjaid, oma kohustuste täitmisel, hõlmates rahalise toetuse perioodi ning pakkudes selgeid ja kasulikke suuniseid, nõustamist ja asjakohast koolitust, et VKEd ei satuks nõuete täitmise püüdlustes ebasoodsamasse olukorda võrreldes suuremate ettevõtjatega, kellel on paremad ressursid.

2.Komisjoni ettepanek

2.1Üldise tooteohutuse määrus 1 on kooskõlas uue tarbijakaitse tegevuskavaga 2020. aastast 2 ja selle eesmärk on järgmine:

-täiendada ja ajakohastada toiduks mittekasutatavate tarbijale mõeldud toodete ohutuse üldraamistikku;

-säilitada oma roll tarbijate turvavõrguna;

-kohandada sätteid uutest tehnoloogiatest ja internetimüügist tulenevate väljakutsetega ning

-tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused.

2.2Kuigi ettepanekuga asendatakse 3 üldise tooteohutuse direktiiv 4 , jätkatakse selle kohaldamist toiduks mittekasutatavate tarbijale mõeldud toodete suhtes. Kavandatav määrus tagab ka järjepidevuse üldise tooteohutuse direktiiviga,

-nõudes, et tarbijale mõeldud tooted peavad olema ohutud;

-kehtestades ettevõtjatele teatavad kohustused ja

-sisaldades sätteid üldise ohutuse nõuet toetavate standardite väljatöötamiseks.

2.3Kavandatava määruse eesmärk on ajakohastada praegu direktiivis 2001/95/EÜ sätestatud eeskirju, et tagada turvavõrk kõikidele toodetele, ning samal ajal tagada, et selline kord loob suurema kooskõla, viies ELi ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalast välja jäävate toodete (edaspidi „ühtlustamata tooted“) turujärelevalve normid vastavusse normidega, mida kohaldatakse määruses (EL) 2019/1020 sätestatud ELi ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete (edaspidi „ühtlustatud tooted“) suhtes.

3.Üldised märkused

3.1Komitee peab kiiduväärseks komisjoni algatust vaadata läbi ja ajakohastada üldise tooteohutuse direktiivi osana uuest tarbijakaitse tegevuskavast 2020.–2025. aastaks. Üldise tooteohutuse direktiiv oli ühtsel turul oluline tarbijakaitsealane õigusakt, milles nõuti, et turule toodaks üksnes ohutud tooted ja see toimis turvavõrguna tarbijate jaoks, kes ei saanud kasu valdkondlikematest õigusaktidest. Üldise tooteohutuse määrus säilitab selle olulise rolli.

3.2Hinnates direktiivi rakendamisest saadud kogemusi ja põhjapanevaid muutusi, mis on toodetes ja turgudel toimunud pärast selle vastuvõtmist 2001. aastal, on direktiivi läbivaatamine väga viibinud. Komitee toetab läbivaatamist, sest kuigi direktiiv oli oluline vahend Euroopa tootjatele ja VKEdele võrdsete võimaluste loomise jaoks välismaiste äriühingute suhtes, on vaja jätkata jõupingutusi võrdsete võimaluste ühtlustamiseks, eelkõige seoses internetimüügiga (seda vajadust üldises tooteohutuse määruses tunnistatakse).

3.3Tarbijatele müüdavate toodete olemus on muutunud sellisel määral, mis tähendab, et endised ohutust ja toodet käsitlevad määratlused ei kehti enam. Ainult tervist ja kehalist puutumatust hõlmav ohutuse määratlus ei vasta enam tegelikule ohule, millega tarbijad võivad kokku puutuda. Komitee tervitab mitmete toote ohutuse hindamise kriteeriumite lisamist artiklisse 7. Komitee märgib siiski kahetsust, et artikli 3 lõikes 2 ei osutata selgelt selle seosele artikliga 7, mis parandaks õiguskindlust.

3.4Komitee peab kiiduväärseks keskendumist ohutuse mõistele ja küberturvalisuse lisamist nõudena, et toodet saaks pidada ohutuks. Õiguskindluse suurendamiseks teeb komitee ettepaneku sätestada, et küberturvalisust tuleb hinnata igas olukorras ja toote kasutusea jooksul. Pealegi on kehtiv üldise tooteohutuse direktiiv tarbijate kaitsmisel võimetu, kui igapäevastes toodetes leidub kahjulikke kemikaale. Komitee arvates on ilmselge ja vältimatu, et iga tulevane õigusraamistik peab kaitsma tarbijaid ka häkitavatest nutikaupadest tulenevate turbeohtude, tarkvarauuenduste puudumise ja kahjulike kemikaalide eest ning väljendab heameelt selles valdkonnas tehtavate muudatuste üle.

3.5Vaatamata iseregulatsiooni alastele algatustele kaitse parandamiseks internetis müüdavate ohtlike toodete eest, näitas hiljutine (2020. aasta) uuring 5 , et kaks kolmandikku 250 ostetud testtootest ei vastanud ELi ohutusalastele õigusaktidele ja tehnilistele standarditele, seades sel viisil tarbijad ohtu. See annab märku pigem vajadusest tõhusa reguleerimise kui iseregulatsiooni järele. Komitee toetab selles valdkonnas määruse vastuvõtmist ja pooldab internetipõhistele kauplemiskohtadele kehtestatud uusi kohustusi, kuigi hoiatab selle eest, et need ei pruugi olla tarbijate kaitsmiseks täiesti piisavad, kuna suurem vastutus avastamise ja täitmise eest on jätkuvalt täitevasutustel, mitte platvormidel. Komitee peab samuti kahetsusväärseks, et üldises tooteohutuse määruses ei ole täpsustatud, et internetipõhised kauplemiskohad on toodete importijad (või asjakohasel juhul turustajad), sõltuvalt nende tegevusalast ja rollist (digitaalses) tarneahelas, ega sea neile tavapoodidega sarnaseid kohustusi ja vastutust. Komitee kutsub üles välja selgitama platvormide vastutuse juhtudel, kui ükski teine tarneahelas osaleja ei võta meetmeid ohtliku toote vastu.

3.6Tarbijad kauplevad rohkem internetis, rohkem piiriüleselt ning pikemate ja keerukamate tarneahelate kaudu. Praeguse turukontrolli korra raames on rahvusvahelised ja piiriülesed volitused napid ning see kujutab endast halvasti rahastatud rägastikku, mis hõlmab ainult teatud liiki kaupu, mis osutab selgelt meetmete rakendamise vajadusele. Komitee usub, et turujärelevalvega seotud jõupingutusi tuleb laiendada kõikidele tarbekaupadele ning need peaksid olema kogu Euroopas ühised, kooskõlastatud, hästi rahastatud ja ühtlustatud. Komitee suhtub soosivalt vahekohtumehhanismi loomisesse – ja komisjoni rolli selles –, et lahendada tõlgendamisel ja/või rakendamisel ikka veel püsivad erinevused riikide vahel. Komitee toetab samuti tugevate koostöösidemete arendamist kogu maailmas ja julgustab osalema rahvusvahelistes algatustes.

3.7Üldise tooteohutuse direktiiv täidab oma eesmärgi kaitsta tarbijaid üksnes siis, kui see tagab sujuva koosmõju teiste peamiste õigusaktidega, mis hõlmavad samu või lähedasi teemasid. Eriti seoses erinevate internetipõhiste kauplemiskohtade vastutuse küsimusega saavad üldise tooteohutuse määruse versioonid olla edukad üksnes siis, kui need on kooskõlas ning kohandatud digiteenuste õigusakti ja tootevastutuse direktiiviga. Samuti tuleb tagada järjepidevus tehisintellekti käsitleva seadusandliku ettepaneku, kemikaalistrateegia ja ELi ringmajanduse tegevuskavaga. Kuigi üldises tooteohutuse määruses on seosed selgelt välja toodud, soovib komitee erinevate õigusaktide koostalitlusvõime kohta täpsemaid üksikasju, et tagada tõhus kaitse kohapeal. Lünkade jätmine oleks vastuvõetamatu. Samuti palub komitee seoses rahvusvahelise koostööga pöörata tähelepanu näiteks OECD, UNCTAD ja WTO rahvusvahelistele algatustele ning julgustab ELi selles valdkonnas esirinda asuma.

3.8Üldise tooteohutuse direktiiv koostati ettevaatuspõhimõtet arvesse võttes ja komitee kiidab heaks, et see jääb ka üldise tooteohutuse määruse struktuuri tugisambaks. See põhimõte võimaldab rakendada kõige kõrgemal tasandil tarbijakaitset. Komitee leiab, et ettevaatuspõhimõtte juurutamine on tarbijakaitse saavutamisel olulise tähtsusega, tagades samal ajal paindliku kontseptsiooni, mis võimaldab üldisel tooteohutuse määrusel kohaneda uue probleemistikuga. Seepärast tuleb alati rakendada ettevaatusabinõusid, kui teaduslikud tõendid keskkonna- või terviseohu kohta on puudulikud, aga kaalul on palju. See muudab ka üldise tooteohutuse direktiivi turvavõrgu toimimise tõhusamaks, pakkudes lahendusi, kui tarbijad on ohus ja valdkondlikes õigusaktides esineb lünki. Ettevaatuspõhimõtte rakendamine muudab ka turujärelevalve terviklikumaks.

4.Konkreetsed märkused

Komitee

4.1toetab üldise tooteohutuse direktiivi muutmist määruseks, kuna selline valik võimaldab kiiremat ja järjekindlamat rakendamist kogu ELis. Kuigi direktiivi rakendamine oleks võimaldanud eeskirju kohandada kohalike õigusaktidega, suurendaks see nõuete täitmisega seotud kulusid ja ebakindlust piiriüleselt kauplevate või mitme turu jaoks tootvate ettevõtete jaoks. Senise kogemuse kohaselt teatasid viiest ettevõttest kaks üldise tooteohutuse direktiivi ebaühtlase rakendamisega seotud lisakuludest 6 ;

4.2peab kiiduväärseks õigusakti selgemat ja laiemat kohaldamisala, eelkõige kasutatud toodete turu selgitust ja tutvustust (põhjendus 16), selgitust, et toote ohutuse hindamisel tuleb arvesse võtta keskkonnaohtu (põhjendus 11), ja tellimuste täitmise teenuse osutaja lisamist määruse kohaldamisalasse, võimaldades tõhusamat turujärelevalvet;

4.3tunneb heameelt üldises tooteohutuse määruses internetipõhistele kauplemiskohtadele pandud konkreetsete kohustuste üle. Komitee manitseb aga lünki kõrvaldama. Kohustused tuleb täpsemalt määratleda ning eelkõige tuleb kaaluda artikli 5 kohaldamist kauplemiskohtade suhtes ja nende vastutuse laiendamist importija (või asjakohasel juhul turustaja) vastutuse tasemele, et vältida platvormide kõrvalehoidmist üldisest tooteohutuse määrusest ja praegusest digiteenuste õigusakti ettepanekust. Soovitab kohustada ka internetipõhiseid kauplemiskohti jälgima (teavitama ja käibelt eemaldama) oma vahendajate kaudu müüdavaid tooteid, nagu see on sätestatud digiteenuste õigusaktis, et vabastada riiklikud täitevasutused teavitamise ja lõpliku eemaldamise meetmete rakendamise koormast. Samuti oleks hea selgitada, kuidas kohaldatakse digiteenuste õigusaktist tulenevaid kohustusi üldisele tooteohutuse määrusele lisaks või selle täiendusena;

4.4toetab rangemaid jälgitavusega seotud nõudeid ja rõhutab, et liikmesriikidel peavad tõhusa jälgitavuse tagamiseks olema kättesaadavad õiged vahendid. Tarbijakaitset võivad tugevdada ka komisjoni uued volitused rakendusmeetmete vastuvõtmise ja konkreetsete jälgitavusnõuete kehtestamise kohta;

4.5toetab tagasinõudmise protsesside tugevdamist, kuid leiab, et tagasinõudmise teate avaldamine peaks alati olema kohustuslik. Kui tarbija on eseme ostnud ja selle edasi kinkinud või ostnud selle kasutatud kaupade müügikohast, võib muidu hästitoimiv otseste tagasinõudmise teadete süsteem ostjate jaoks osutuda ebaõnnestunuks, kuna toote tegelik kasutaja ei saa otsest tagasinõudmise teadet;

4.6peab kahetsusväärseks, et liikmesriikidel puudub kohustus koguda ja esitada paremaid andmeid õnnetuste ja vigastuste kohta, ehkki ELi tasandi andmebaas vigastuste kohta hõlbustaks üldise tooteohutuse määruse kulutõhusat rakendamist ja edasisi nõuetekohaseid hindamisi. RAPEXi andmete kasutamine tarbijate vigastuste hulga hindamiseks on problemaatiline, kuna suurima vigastuste arvuga seotud tooterühmad ei ole RAPEXi teadetega piisavas korrelatsioonis. Seda on rõhutatud ka mõjuhinnangu taustauuringus, milles leitakse, et RAPEXi andmeid ei saa kasutada lihtsalt tarbekaupade ohutusega seotud suundumuste näitajana 7 . Seepärast tuleks üldise tooteohutuse määrusega nõuda, et liikmesriigid koguksid ja jagaksid andmeid tarbekaupadega seotud vigastuste kohta ühise metoodika alusel, eesmärgiga luua ühtset turgu hõlmav esinduslik andmebaas. Ühtse turu programm võiks pakkuda tugeva finantsbaasi toodetega seotud vigastuste üleeuroopaliseks järelevalveks. Selle koormuse lükkamine ettevõtjatele ilma selge üleeuroopalise jõustamisstrateegiata, nagu ettepanekus on kavandatud, ei ole tõenäoliselt rahuldav;

4.7on seisukohal, et üldise tooteohutuse määrus peaks võimaldama kehtestada kemikaaliohutuse kriteeriumid toodetele, millele õigusakt kohaldub. Kehtivas üldises tooteohutuse direktiivis puudub ohutu toote määratlus kemikaalide puhul. Pole teada, kas määrus toob sellega seoses rohkem selgust. Näiteks keelab EL vähki tekitavad kemikaalid mänguasjades, kuid mitte lapsehooldustoodetes, kuigi kokkupuuteoht on sageli sarnane. Komisjoni eesmärki liikuda mürgivaba keskkonna suunas, mis on väljendatud kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias ja mida toetab komitee 8 , tuleb teostada üldise tooteohutuse määruse 9 rakendamise osana;

4.8toetab asjaolu, et tarbijaohutust mõjutavad küberturvalisuse riskid on hõlmatud määruse kohase ohutuskontseptsiooniga. See hõlmab kasutuse nõuetekohasuse mõiste sisseviimise õigel ajal – kuna tarkvarauuendused muudavad toodet, tuleb seda aeg-ajalt üle vaadata. See on muutumas asjakohasemaks, kuna üha rohkem tarbekaupu on omavahel seotud, mis suurendab häkkimise ja väärkasutuse ohtu, tuues kaasa võimalikud ohutusriskid. Ohutu toote määratlus peaks sisaldama selget viidet sellistele nõuetele ja kriteeriumitele;

4.9on seisukohal, et turujärelevalve peab olema sektorite lõikes võimalikult ühtsel tasemel. Muudatusi tuleb hoolikalt uurida, tagamaks, et täitevasutuste jaoks (kõikides hõlmatud sektorites) on kättesaadavad piisavad vahendid ja et neil on ka tugev side tolliliiduga. Rõhuasetus ohutuspõhisele turujärelevalvele on hea, kuid ülioluline on, et ametiasutused teeksid ka piisavaid pistelisi kontrolle, et optimeerida kaitset ja hoida ära tarbijate kahjustamine. Vastasel korral avastatakse ohtlikud tooted, mille ohust ei olda teadlikud, alles pärast seda, kui need on tarbijatele juba kahju tekitanud;

4.10on veendunud, et erinevate tooteohutusalaste vahendite mõisted, terminid ja süsteemid tuleb kooskõlla viia, võimaldades samal ajal vajalikke erisusi olenevalt konkreetsest tootekategooriast (mänguasjad, kosmeetika, elektroonika jne);

4.11tunneb heameelt asjaolu üle, et tugevdatakse ohutute standardite määratlusi kogu standardimisprotsessis, nii et standardid koostatakse õigel ajal ja liikmesriikidel on võimalus vaidlustada standardeid, mis ei taga tarbijaohutust ega täida seega ettenähtud eesmärki. Tagamaks, et standardimine vastaks tarbijate vajadustele ja seda ei kasutataks väikeste osalejate turult väljatõrjumiseks, on jätkuvalt väga oluline toetada tarbijate ja VKEde sektori esindatust Euroopa standardimises 10 ;

4.12tunneb heameelt asjaolu üle, et üldises tooteohutuse määruses sätestatud kohustused kehtivad kõigile ettevõtjatele olenemata nende suurusest, juurutades põhimõtet, et ohutusele ei või kohaldada leebemaid nõudeid ja et iga tarbekaup peab olema ohutu. Peab siiski kahetsusväärseks, et VKEde seisukohad jäid konsulteerimise etapis alaesindatuks, süvendades turul juba esinevaid moonutusi. Märgib lisaks, et mõjuhinnangu 3. peatükis „Finantsmõju“ esitatud arvnäitajad olid ligikaudsed. Edasiste moonutuste vältimiseks soovitab komitee, et põhilised tulemusnäitajad, mille liikmesriigid edastavad kord aastas (artikli 22 lõike 1 kohaselt), kvantifitseeriksid VKEdele ja mikroettevõtjatele avalduva mõju;

4.13tunnistab, et need meetmed võivad mõjutada VKEsid ja eelkõige mikroettevõtjaid ebaproportsionaalselt, kuna nende käive on väiksem ja kohustuste rakendamiseks on vähem inimkapitali 11 . Komitee tunneb heameelt asjaolu üle, et praeguses õigusraamistikus käsitletakse mõnd nende konkreetset vajadust, eelkõige järgmiste vahendite abil: sanktsioonirežiim, mis võtab karistuste määramisel arvesse ettevõtja suurust (artikli 40 lõike 2 punkt h) ja pooldab proportsionaalseid karistusi; ja riskipõhine turujärelevalvesüsteem, mis ei sea väiksemaid ettevõtteid ebasoodsasse olukorda 12 . Komitee pooldab siiski meetmete vastuvõtmist, et toetada VKEsid, eelkõige mikroettevõtjaid, oma kohustuste täitmisel, sealhulgas rahalise toetuse periood ning selgete ja kasulike suuniste, nõustamise ja asjakohase koolituse pakkumine, et VKEd ei satuks nõuete täitmise püüdlustes ebasoodsamasse olukorda võrreldes suuremate ettevõtjatega, kellel on paremad ressursid;

4.14tunneb heameelt asjaolu üle, et kõigil tarbijatel saab olema juurdepääs teabele toote identifitseerimise, ohu iseloomu ja võetud meetmete kohta 13 , eelkõige Safety Gate’i portaali 14 kaudu konsulteerides, kuid hoiatab, et selle tulemusena ei tohiks nõuda tarbijatelt, et nad ise maandaksid riske, omandades asjaomased teadmised enne ostu sooritamist (seda kontekstis, mida võib tõlgendada kui „tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes“ (artikli 7 lõike 3 punkt i). Lisaks peaksid andmebaasid ja teated olema kergesti juurdepääsetavad nii haavatavatele tarbijatele kui ka puuetega tarbijatele;

4.15märgib, et artikli 8 lõikes 11 nõutakse, et tootjad kasutaksid ohtlikest toodetest teatamise portaali ettevõtjatele, et tarbijaid viivitamatult hoiatada nende tervist ja ohutust ähvardava ohtu eest ning et teavitada turujärelevalveasutusi. Komitee kordab, et määrus peab konkreetselt tagama, et asjaolu, et see teave tehakse kättesaadavaks, ei kohusta tarbijaid otseselt ega kaudselt andmebaasiga konsulteerima, mis võib mõjutada seda, kas toodet peetakse ohutuks või mitte. Lisaks peaksid teated olema kergesti juurdepääsetavad haavatavatele tarbijatele ja puuetega tarbijatele;

4.16ootab selgemat piiritlemist ja üksikasju selle kohta, mil viisil erineb Safety Gate (artikkel 24, liikmesriikide esitatavad teated) ohtlikest toodetest teatamise portaalist ettevõtjatele (artikkel 25, ettevõtjad esitavad täitevasutustele ja tarbijatele teabe oma toodete ohutuse kohta) ning kuidas need portaalid saaksid koos toimida;

4.17tunneb heameelt selle üle, et tarbijatele on antud võimalus esitada kaebusi riiklikele ametiasutustele 15 , samuti võimalus teavitada Safety Gate’i portaali ohtudest 16 , mida tuleb lähemalt uurida. Komitee nõuab piisava rahastamise tagamist, et kõiki asjaomaseid kaebusi saaks nõuetekohaselt uurida ja aidata kaasa tõhusale tarbijakaitsele. Komitee tunneb heameelt, et selline kaebuste lahendamise mehhanism seotakse tootja kohustusega saadud kaebusi uurida (artikli 8 lõige 2) ja rakendada parandusmeetmeid, kui nad arvavad või neil on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, võib olla ohtlik (artikli 8 lõige 10).

Brüssel, 30. september 2021

Alain Coheur

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni esimees

*

*    *

NB! Lisa järgneb.

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni
ARVAMUSE
LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi häältest (kodukorra artikli 43 lõige 2).

Punkt 3.5

Muuta järgmiselt:

3.5    Vaatamata iseregulatsiooni alastele algatustele kaitse parandamiseks internetis müüdavate ohtlike toodete eest, näitas hiljutine (2020. aasta) uuring 175, et kaks kolmandikku 250 ostetud testtootest ei vastanud ELi ohutusalastele õigusaktidele ja tehnilistele standarditele, seades sel viisil tarbijad ohtu. See annab märku pigem vajadusest tõhusa reguleerimise kui iseregulatsiooni järele. Komitee toetab selles valdkonnas määruse vastuvõtmist ja pooldab internetipõhistele kauplemiskohtadele kehtestatud uusi kohustusi, kuigi hoiatab selle eest, et need ei pruugi olla tarbijate kaitsmiseks täiesti piisavad, kuna suurem vastutus avastamise ja täitmise eest on jätkuvalt täitevasutustel, mitte platvormidel. Komitee peab samuti kahetsusväärseks, et üldises tooteohutuse määruses ei ole täpsustatud, et internetipõhised kauplemiskohad on toodete importijad (või asjakohasel juhul turustajad), sõltuvalt nende tegevusalast ja rollist (digitaalses) tarneahelas, ega sea neile tavapoodidega sarnaseid kohustusi ja vastutust. Komitee kutsub üles välja selgitama platvormide vastutuse juhtudel, kui ükski teine tarneahelas osaleja ei võta meetmeid ohtliku toote vastu.

Hääletuse tulemus

Poolt:    30

Vastu:    30

Erapooletuid:    5

Punkt 4.3

Punkt välja jätta.

4.3    tunneb heameelt üldises tooteohutuse määruses internetipõhistele kauplemiskohtadele pandud konkreetsete kohustuste üle. Komitee manitseb aga lünki kõrvaldama. Kohustused tuleb täpsemalt määratleda ning eelkõige tuleb kaaluda artikli 5 kohaldamist kauplemiskohtade suhtes ja nende vastutuse laiendamist importija (või asjakohasel juhul turustaja) vastutuse tasemele, et vältida platvormide kõrvalehoidmist üldisest tooteohutuse määrusest ja praegusest digiteenuste õigusakti ettepanekust. Soovitab kohustada ka internetipõhiseid kauplemiskohti jälgima (teavitama ja käibelt eemaldama) oma vahendajate kaudu müüdavaid tooteid, nagu see on sätestatud digiteenuste õigusaktis, et vabastada riiklikud täitevasutused teavitamise ja lõpliku eemaldamise meetmete rakendamise koormast. Samuti oleks hea selgitada, kuidas kohaldatakse digiteenuste õigusaktist tulenevaid kohustusi üldisele tooteohutuse määrusele lisaks või selle täiendusena;

Hääletuse tulemus

Poolt:    26

Vastu:    31

Erapooletuid:    2

Punkt 4.7

Punkt välja jätta.

4.7    on seisukohal, et üldise tooteohutuse määrus peaks võimaldama kehtestada kemikaaliohutuse kriteeriumid toodetele, millele õigusakt kohaldub. Kehtivas üldises tooteohutuse direktiivis puudub ohutu toote määratlus kemikaalide puhul. Pole teada, kas määrus toob sellega seoses rohkem selgust. Näiteks keelab EL vähki tekitavad kemikaalid mänguasjades, kuid mitte lapsehooldustoodetes, kuigi kokkupuuteoht on sageli sarnane. Komisjoni eesmärki liikuda mürgivaba keskkonna suunas, mis on väljendatud kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias ja mida toetab komitee 188, tuleb teostada üldise tooteohutuse määruse 199 rakendamise osana;

Hääletuse tulemus

Poolt:    23

Vastu:    31

Erapooletuid:    5

Punkt 1.4

Muuta järgmiselt:

1.4    Komitee märgib, et mõistete „ohutus“ ja „toode“ määratlusi on ajakohastatud, et võtta arvesse turgude ja tehnoloogia arenevat olemust, mistõttu häkitavatest nutikaupadest tulenevate turbeohtude, tarkvarauuenduste puudumise ja kahjulike kemikaalide mõju saab nüüd leevendada. Õiguskindluse suurendamiseks teeb komitee ettepaneku täiendada ohutute toodete määratlust ja mõningaid ohutuse hindamiseks kasutatavaid kriteeriumeühtlustada kõnealuse teksti ja tooteühtlustamist käsitlevate tekstide määratlused, nagu on sätestatud uues õigusraamistiku.

Hääletuse tulemus

Poolt:            21

Vastu:        35

Erapooletuid:        3

Punkt 1.7

Punkt välja jätta.

1.7    Komitee peab kahetsusväärseks, et üldises tooteohutuse määruses ei ole täpsustatud, et internetipõhised kauplemiskohad on toodete importijad või turustajad, sõltuvalt nende tegevusalast ja rollist (digitaalses) tarneahelas, ega sea neile tavapoodidega sarnaseid kohustusi ja vastutust. Komitee soovib rohkem selgust saada vastutusega seotud puudujääkide suhtes.

Hääletuse tulemus

Poolt:    30

Vastu:    30

Erapooletuid:    5

_____________

(1)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 2021/0170 (COD).

(2)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Uus tarbijakaitse tegevuskava. Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist“ (COM(2020) 696 final).

(3)    Põhjendus 2, üldise tooteohutuse määrus.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EMPs kohaldatav tekst), EÜT  L 11, 15.1.2002, lk 4 .

(5)     https://www.beuc.eu/publications/beuc-x-2021-004_is_it_safe_to_shop_on_online_marketplaces.pdf , lk 15.

(6)    Üldise tooteohutuse määrus, lk 13.

(7)     https://ec.europa.eu/info/files/study-support-preparation-evaluation-gpsd-well-impact-assessment-its-revision-part-1-evaluation_et , lk 40.

(8)    Komitee arvamus „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (NAT/807 – EESC-2020-05343-00-00-AC-TRA, veel avaldamata).

(9)     https://webapi2016.eesc.europa.eu/v1/documents/eesc-2020-05343-00-00-ac-tra-et.docx/content .

(10)     ELT L 316, 14.11.2012, lk 12 , III lisa.

(11)     Study to support the preparation of an evaluation of the General Product Safety Directive as well as of an impact assessment on its potential revision , lk 11 ja lk 320. Vt ka määruse ettepanek ( COM (2021) 346 final ), lk 13.

(12)     ELT L 316, 14.11.2012, lk 12 , III lisa.

(13)    Artikkel 31.

(14)    Artikli 32 lõige 1.

(15)    Artikli 31 lõige 4.

(16)    Artikli 32 lõige 2.

(17) 5    https://www.beuc.eu/publications/beuc-x-2021-004_is_it_safe_to_shop_on_online_marketplaces.pdf, lk 15.

(18) 8    Komitee arvamus „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (NAT/807 – EESC-2020-05343-00-00-AC-TRA, veel avaldamata).

(19) 9     https://webapi2016.eesc.europa.eu/v1/documents/cor-2020-05343-00-00-ac-tra-et.docx/content.